Logo
Unioonpeedia
Side
Hankige see Google Play
Uus! Lae Unioonpeedia oma Android ™!
Lae alla
Kiiremini kui brauser!
 

Keila

Index Keila

Keila on linn ja omavalitsusüksus Harju maakonna lääneosas Keila jõe ääres, Tallinnast 25 km edelas.

506 suhted: Aasta keskmine õhutemperatuur, Aasta keskmine sademete hulk, Absoluutne kõrgus, Adramaa, Aedlinn, Ago Pajur, Ain Kalmus, Ain Padrik, Aivar Kriiska, Ajaloomälestis, Akronüüm, Aksel Telgmaa, Akustika, Aleksei Tammiste, Alev, Aluskord, Andres Andresen, Andres Tvauri, Angerjas, Anti Selart, Anto Raukas, Anton Heidrich, Antsülusjärv, Antsla, Apteek, Arheoloogiamälestis, Arhitekt, Arhitektuur, Arnold Matteus, Arved Viirlaid, Arvi Järvekülg, Arvo Rõõmusoks, Asenduskodu, Astrid Lepa, Asula, Asundus, Aurumasin, Auto, Avamusala, Avita, Üldplaneering, Ülo Jõgi, Ööpartei, Äripäev, Baar, Balti raudtee, Balti sõrmkäpp, Barsbütteli vald, Bauhof, Bürgermeister, ..., Birštonas, Delfi, Diskoteek, Edgar Kant, Eduard Georg Fick, Eduard Vilde, Eesti Apostlik-Õigeusu Kirik, Eesti Arhitektuurimuuseum, Eesti Ekspress, Eesti entsüklopeedia, Eesti Entsüklopeedia, Eesti Entsüklopeediakirjastus, Eesti haldusjaotus, Eesti Keele Sihtasutus, Eesti keskaeg, Eesti kohanimeraamat, Eesti Loodus, Eesti Meteoroloogia ja Hüdroloogia Instituut, Eesti omavalitsuste haldusreform, Eesti Päevaleht, Eesti Raamat, Eesti Rahvahariduse Selts, Eesti Rahvusringhääling, Eesti Reformierakond, Eesti soojumikas, Eesti taasiseseisvumine, Eesti Teaduste Akadeemia, Eesti Vabadussõda, Eesti Vabariigi ja NSV Liidu vaheline vastastikuse abistamise pakt, Eestlased, Ehitismälestis, Elektrirong, Emigratsioon, EMK Keila kogudus, Endel Varep, Enno Fels, Erik Lillo, Erik Tohvri, Esiaeg, Esimene maailmasõda, Gild, Gruusia, Halduskeskus, Haljala lade, Hall käpp, Harilik käoraamat, Harilik porss, Harilik ungrukold, Harju Elekter, Harju Elu, Harju KEK, Harju KEKi tehnotalituse hoone, Harju lavamaa, Harju maakond, Harju Maakonnaraamatukogu, Harjumaa, Harjumaa Muuseum, Harku vald, Haug, Hõbemünt, Heini Vaikmaa, Heino Gustavson, Hella Kink, Helvi Jürisson, Hiireviu, Hillar Nahkmann, Hillar Palamets, Huittineni linn, Ida-Euroopa platvorm, Idee, Ilmamaa, Ilmar Külvet, Imeline Ajalugu, Indrek Peil, Indrek Sei, Jaama tänav (Keila), Jaemüük, Jakob Kukk, Jüri Kuuskemaa, Jõepark, Jõesilm, Jõgi, Johanna Lahesalu, Juudid, Kabel, Kadri Hunt, Kahelehine käokeel, Kahkjaspunane sõrmkäpp, Kaldasammas, Kambrium, Kana, Kangur, Karl Friedrich von Rehbinder, Karl XII, Kasiino, Katekismus, Katk, Katrin Mandel, Kaunis kuldking, Käpalised, Kärbesõis, Kärt Tomingas, Käsitööline, Käsitiivalised, Köösner, Küüditamine, Küllo Arjakas, Kõrge kannike, Kõrgendik, Kõrts, Kegel (aadlisuguvõsa), Keila (täpsustus), Keila ajalugu, Keila algkooli hoone, Keila Ühisgümnaasium, Keila Jõepargi Orjakivi, Keila jõesaar, Keila jõgi, Keila JK, Keila kalmistu, Keila küla, Keila kihelkond, Keila kirik, Keila Kool, Keila Kultuurikeskus, Keila lade, Keila lahing (1944), Keila linna kultuuripreemia, Keila Linnaorkester, Keila linnavolinike loend 1939, Keila lipp, Keila mägi, Keila mõis, Keila Miikaeli kogudus, Keila muusikakool, Keila paemurd, Keila pastoraat, Keila põllumeeste konvent, Keila rajoon, Keila raudteejaam, Keila staadion, Keila tänavate loend, Keila tervisekeskus, Keila Uusapostlik kirik, Keila vald, Keila vald (Keila kihelkond), Keila vapp, Keila vasallilinnus, Keila–Ääsmäe tee, Keila–Haapsalu maantee, Keila–Haapsalu raudtee, Keila–Ohtu tee, Keila–Paldiski raudtee, Keila–Riisipere raudtee, Kerava, Kerttu Soans, Keskaeg, Keskkonnaregister, Keskpark (Keila), Keskväljak (Keila), Kingsepp, Kino, Kirik (pühakoda), Kirikutorn, Klooga raudteejaam, Kohvik, Koit Pikaro, Kollektiivne Töö (ajaleht), Kolmanda astme linn, Kontsern, Krista Kodres, Kristalne kivim, Kruus, Kukruse lade, Kulna, Kultuskivi, Kultuurimälestis, Kultuurimälestiste riiklik register, Kumna, Kuninga-kuuskjalg, Kunst (kirjastus), Kunstiajalugu, Kunstimälestis, Kuradi-sõrmkäpp, Kuumaõhupall, Lääne-Harju vald, Läte (kool), Läti, Lätlased, Lõhe, Leedu, Leedulased, Leele Välja, Leer, Leino Mägi, Liik (bioloogia), Liivaaugu tamm, Liivi sõda, Liivimaa ordu, Lilian Hansar, Linn, Linnakodanik, Linnaseadus, Linnuse tänav (Keila), Loigu keerdkadakas, Looduskaitse, Looduskaitse all olevad liigid Eestis, Loomulik iive, Maa-amet, Maakond, Maantee, Maanteeamet, Maaparandus, Maardu, Majandusgeograafia, Mart Kalm, Mati Mandel, Max Wilhelm Fick, Maxima, Märjamaa, Meeskoor, Mesindus, Mets, Muda, Muinaskihelkond, Must mänd, Mustamäe, Nacka vald, Nadežda (raadiojaam), Narva, Nõukogude Liit, Nõva vald, Niit, Niitvälja, Niitvälja soo, Nissi, OG Elektra AS, Ohtu, Ohtu mõis, Oleg Sõlg, Olev Soans, Oliver Alver, Omavalitsusüksus, Ott Kurs, Otto Hermann, Otto Reinhold von Holtz, Paas-kolmissõnajalg, Padise vald, Paekivi, Pais, Paldiski, Paldiski maantee (Keila), Pank, Park, Pärnu, Püst-linalehik, Põõsasmaran, Põhja-Eesti, Põhja-Eesti Regionaalhaigla, Põhja-nahkhiir, Põhjasõda, Põhjaveekiht, Põhjavesi, Põlispuu, Põllumajandus, Põlva, Peeter Volkonski, Pekka Erelt, Perioodika (kirjastus), Philipp von Scheiding, Pinnakate, Pinnas, Politsei- ja Piirivalveamet, Poolakad, Postimaantee, Postimees, Priit Tomson, Projekt (ehitus), Pruunikas pesajuur, Puit, Puusepp, Raamatukogu, Rahvastikuregister, Rahvastikutihedus, Rahvusarhiiv, Rajoon, Rannavall, Raudbetoon, Raudtee, Raudteejaam, Raudteesild, Rauno Pehka, Rätsep, Rõngasrist, Rein Tomingas, Revala, Riigi Ilmateenistus, Riigi Teataja, Rimi Baltic, Risti, Rohekas käokeel, Roosärg, Rootsi, Russowi sõrmkäpp, Sademed, Saksamaa, Sakslased, Saluut (Keila), Saue, Saue mõis, Saue vald, Särg, Sümbol, Sündimus, Sõidutee, Selts, Selver, Sepp, Sigulda, Sihtasutus, Siiri Sisask, Siiri Vallner, Sile tondipea, Sisekujundus, Soo, Soo-neiuvaip, Soome, Soome keel, Soomlased, Soostumine, Stadler FLIRT, Stalinistlik arhitektuur, Statistikaamet, Suhteline õhuniiskus, Supelrand, Suur käopõll, Suur nälg, Suurvesi, Suurvidevlane, Taani hindamisraamat, Taldrikugolf, Tallinn, Tallinna Eesti Põllumeeste Selts, Tallinna komtuurkond, Tallinna Tehnikaülikooli kirjastus, Tallinna toomkirik, Tallinna–Haapsalu postimaantee, Tallinna–Keila raudtee, Tallinna–Paldiski maantee, Tallinna–Paldiski raudteeliin, Tallinna–Riisipere raudteeliin, Tank, Tarmo Leinatamm, Tartu Ülikooli Kirjastus, Tatarlased, Tšiathura, Tänapäev, Tööandja, Tööstus, Tüvi, Tõmmiku, Teaduste Akadeemia Kirjastus, Teine maailmasõda, Tekstiilitööstus, Telegraafside, Teras, Tiina Laanem, Tulumaks, Turb, Ujula, Ukrainlased, Urmas Viilma, Uus Eesti, Uusapostlik kirik, Valdeko Vende, Valgevenelased, Valgus (kirjastus), Valingu, Valkse, Vasalemma raudteejaam, Vasalemma vald, Vääna mõis, Vöörmünder, Vööthuul-sõrmkäpp, Võõpsu, Võlv, Veekogu, Veelendlane, Veis, Vello Vensel, Vendium, Venelased, Vesiveski, Video, Vihmavesi, Vill, Vimb, Vomentaga, Voor, Voor (transport), Waldorfi kool, 1. mai, 10. sajand, 1241, 13. mai, 13. sajand, 1350, 14. sajand, 1452, 15. sajand, 1558, 1567, 1596, 16. sajand, 1724, 1820, 1851, 1867, 1870, 1872, 19. aprill, 19. sajand, 1901, 1907, 1912, 1918, 1919, 1925, 1930, 1938, 1939, 1950, 1952, 1954, 1956, 1958, 1959, 1960, 1965, 1968, 1975, 1978, 1979, 1985, 1989, 1992, 2. aastatuhat, 2000, 2001, 2009, 2010, 2014, 2017, 2017. aasta kohaliku omavalitsuse volikogude valimised, 3. aastatuhat eKr, 9. sajand. Laienda indeks (456 rohkem) »

Aasta keskmine õhutemperatuur

Aasta keskmine õhutemperatuur (ka aastatemperatuur) on kliimanäitaja, mis arvutatakse mingis kohas tehtud vaatluste põhjal.

Uus!!: Keila ja Aasta keskmine õhutemperatuur · Näe rohkem »

Aasta keskmine sademete hulk

Aasta keskmine sademete hulk on kliimanäitaja, mis iseloomustab mingi koha keskmist sademete hulka vaatlusperioodi jooksul.

Uus!!: Keila ja Aasta keskmine sademete hulk · Näe rohkem »

Absoluutne kõrgus

Absoluutne kõrgus ehk üldkõrgus ehk altituud on mingi koha kõrgus kindlaksmääratud keskmisest merepinnast.

Uus!!: Keila ja Absoluutne kõrgus · Näe rohkem »

Adramaa

Adramaa oli maakasutus-, maksustus- ja pindalaühik Eestis.

Uus!!: Keila ja Adramaa · Näe rohkem »

Aedlinn

Ebenezer Howardi kolme tõmbejõu diagramm küsimusega 'Kuhu inimesed minna tahavad?' (Where will the people go?), andes valikuvõimalusteks 'linn' (Town), 'maa' (Country) või 'linnalähedane maa' (Town-Country) Aedlinn on inglase Ebenezer Howardi aastal 1898 Inglismaal visandatud linnaplaneerimise mudel reaktsioonina viletsatele elutingimustele ning tohutult tõusvatele ruutmeetrihindadele kasvavates suurlinnades.

Uus!!: Keila ja Aedlinn · Näe rohkem »

Ago Pajur

Ago Pajur oma koostatud raamatu "Eesti riikluse alusdokumendid 1917–1920" esitlusel Eesti Ajalooarhiivis 22. veebruaril 2008 Ago Pajur (sündinud 24. märtsil 1962 Türil) on Eesti ajaloolane ja Tartu Ülikooli õppejõud, alates 1999.

Uus!!: Keila ja Ago Pajur · Näe rohkem »

Ain Kalmus

Ain Kalmus (kodanikunimega Evald Mänd; 8. juuni 1906 Hiiumaa, Emmaste kihelkond Tilga küla – 15. november 2001 Amherst, Massachusetts) oli eesti kirjanik ja vaimulik.

Uus!!: Keila ja Ain Kalmus · Näe rohkem »

Ain Padrik

Ain Padrik (sündinud 27. aprillil 1947) on Eesti arhitekt.

Uus!!: Keila ja Ain Padrik · Näe rohkem »

Aivar Kriiska

Aivar Kriiska (2010) Aivar Kriiska Aivar Kriiska (sündinud 15. augustil 1965 Mustvees) on Eesti arheoloog.

Uus!!: Keila ja Aivar Kriiska · Näe rohkem »

Ajaloomälestis

Ajaloomälestis on kultuurimälestis, milleks võib olla hoone, rajatis, paik või ese, mis on seotud mingi kultuuriprotsessi, oluliste ajaloosündmuste või silmapaistvate ühiskonna- või kultuuritegelaste elu ja tegevusega.

Uus!!: Keila ja Ajaloomälestis · Näe rohkem »

Akronüüm

Akronüüm (vanakreeka sõnadest ἄκρος (akros) 'äärmine' ja ὄνυμα (onyma) 'nimi') on sõnana häälduv ühend, mis on moodustunud mitme sõna algustähtedest.

Uus!!: Keila ja Akronüüm · Näe rohkem »

Aksel Telgmaa

Aksel Telgmaa (kuni 1935 Dellmann; 10. veebruar 1932 Padise vald – 7. mai 2017) oli eesti matemaatik, õpetaja ja kasvatusteadlane.

Uus!!: Keila ja Aksel Telgmaa · Näe rohkem »

Akustika

Akustika (kreeka sõnast akustikos ’kuulmis-’) on füüsika haru, mis uurib helinähtusi, s.o mehaaniliste lainete levimist gaasides, vedelikes ja tahkistes.

Uus!!: Keila ja Akustika · Näe rohkem »

Aleksei Tammiste

Aleksei Tammiste (sündinud 29. juulil 1946 Türil) on endine Eesti korvpallur (vaadatud 11.08.2015).

Uus!!: Keila ja Aleksei Tammiste · Näe rohkem »

Alev

Alev on harilikult linnast väiksem tiheasustusega asula.

Uus!!: Keila ja Alev · Näe rohkem »

Aluskord

Aluskorra paiknemist pealiskorra, pinnakatte ja aluspõhja suhtes illustreeriv skeem Aluskord (inglise basement) on tard- ja moondekivimeist koosnev pealiskorra alune kivimkeha.

Uus!!: Keila ja Aluskord · Näe rohkem »

Andres Andresen

Andres Andresen (sündinud 2. detsembril 1971 Tallinnas) on eesti ajaloolane, filosoofiadoktor, Tartu Ülikooli Eesti uusaja ajaloo dotsent.

Uus!!: Keila ja Andres Andresen · Näe rohkem »

Andres Tvauri

Andres Tvauri (sündinud 15. oktoobril 1970) on eesti arheoloog, alates 2001.

Uus!!: Keila ja Andres Tvauri · Näe rohkem »

Angerjas

Äsja püütud angerjas, kellel on teine kala suus Euroopa angerjas (ka harilik angerjas) (Anguilla anguilla) on angerlaste sugukonda angerja perekonda kuuluv kala.

Uus!!: Keila ja Angerjas · Näe rohkem »

Anti Selart

Anti Selart (sündinud 11. augustil 1973 Tallinnas) on eesti ajaloolane ja Tartu Ülikooli õppejõud, alates 2002 filosoofiadoktor.

Uus!!: Keila ja Anti Selart · Näe rohkem »

Anto Raukas

Anto Raukas rääkimas Eesti Rahvusraamatukogus 6. oktoobril 2012 Maaema messi raames peetud konverentsil "Tervis puhtast loodusest" geoparkidest ja loodusturismist maaelu edendajatena Anto Raukas (sündinud 17. veebruaril 1935 Tartus) on eesti geoloog, kergejõustiklane ja sporditegelane; geoloogia-mineraloogiadoktor (1972), professor (1980).

Uus!!: Keila ja Anto Raukas · Näe rohkem »

Anton Heidrich

Anton Heidrich (4. november 1636 Tallinn – 8. mai 1692 Keila) oli Eesti vaimulik.

Uus!!: Keila ja Anton Heidrich · Näe rohkem »

Antsülusjärv

Antsülusjärve oletatavad piirid Antsülusjärv oli Läänemere nõos paiknenud jääajajärgne mageveeline järv umbes 9300–8000 14C-aastat tagasi Autorite kollektiiv.

Uus!!: Keila ja Antsülusjärv · Näe rohkem »

Antsla

Antsla on vallasisene linn Antsla vallas Võru maakonnas.

Uus!!: Keila ja Antsla · Näe rohkem »

Apteek

Apteegi ajalooline sisustus Raeapteek Tallinnas on üks vanimaid püsivalt tegutsenud apteeke maailmas Apteek on Eesti õigusaktide mõistes jaekaubandushoone, kus on lubatud sellekohase loaga apteegiteenuse osutamine.

Uus!!: Keila ja Apteek · Näe rohkem »

Arheoloogiamälestis

Arheoloogiamälestis ehk muistis ehk muinasjäänus on kultuurimälestis, mis on tekkinud inimtegevuse tagajärjel kaugemas minevikus ja säilinud praeguseni, ning mis kannab infot nii ajalooallikana kui ka teadusliku uurimise objektina.

Uus!!: Keila ja Arheoloogiamälestis · Näe rohkem »

Arhitekt

Arhitekt on ehitisi kavandav kunstnik.

Uus!!: Keila ja Arhitekt · Näe rohkem »

Arhitektuur

Tartu Ülikooli peahoone Arhitektuur (ladina keeles architectura; kreeka sõnast architektōn 'ehitusmeister') ehk ehituskunst on ehitiste ja neid ümbritseva keskkonna kujundamine.

Uus!!: Keila ja Arhitektuur · Näe rohkem »

Arnold Matteus

J. Kuperjanovi 16, mis ehitati 1938-1939, on hea näide Matteuse funktsionalistlikust loomingust. Ta oli ka ise Ugala vilistlane. Arnold Alvil Matteus (1./13. detsember 1897 Kärgula vald – 2. november 1986 Tartu) oli eesti arhitekt.

Uus!!: Keila ja Arnold Matteus · Näe rohkem »

Arved Viirlaid

Arved Viirlaid (Arved Neumann; 11. aprill 1922 Padise vald, Harjumaa – 21. juuni 2015 Mount Forest, Ontario, Kanada) oli eesti kirjanik.

Uus!!: Keila ja Arved Viirlaid · Näe rohkem »

Arvi Järvekülg

Arvi Järvekülg (27. detsember 1929 Kabala vald, Viljandimaa – 4. november 2002 Tartu) oli eesti hüdrobioloog ja zooloog, bioloogiadoktor 1976.

Uus!!: Keila ja Arvi Järvekülg · Näe rohkem »

Arvo Rõõmusoks

Arvo Rõõmusoks (17. jaanuaril 1928 – 26. november 2010) oli Eesti geoloog, paleontoloog.

Uus!!: Keila ja Arvo Rõõmusoks · Näe rohkem »

Asenduskodu

* Asenduskodu on sotsiaalhoolekande seaduse järgi institutsioon, mis osutab asenduskoduteenust.

Uus!!: Keila ja Asenduskodu · Näe rohkem »

Astrid Lepa

Astrid Lepa (aastani 1936 Astrid Lepler; 7. aprill 1924 Keila – 30. november 2015) oli eesti näitleja, lavastaja ja režissöör.

Uus!!: Keila ja Astrid Lepa · Näe rohkem »

Asula

Asula Asula on haja- või tiheasustusega maa-alal lahkmejoontega territoriaalselt piiratud ja tähistatud asustusüksus, mis ei ole linna kindlapiiriliste tunnustega osa, kuid linn haldusüksusena on samades piirides ka asula, mis võib jaguneda asumiteks.

Uus!!: Keila ja Asula · Näe rohkem »

Asundus

Asundus ehk uusasula on uus (maa-)asula; Eestis olnud ka asula liike.

Uus!!: Keila ja Asundus · Näe rohkem »

Aurumasin

James Watti esimese patendi järgi ehitatud aurumasin, mida kasutati Freibergi hõbedakaevanduses Saksamaal 1848. aastast alates. Aurumasin on soojusmootor, mis muundab rõhu all olevas aurus talletatud potentsiaalse energia mehaaniliseks energiaks.

Uus!!: Keila ja Aurumasin · Näe rohkem »

Auto

Karl Benz'i mudel "Velo" aastast 1894 Auto on lühend sõnast automobiil, mis tuleneb kreekakeelsest sõnast autos, 'ise' ja ladinakeelsest sõnast mobilis, 'liikuv'.

Uus!!: Keila ja Auto · Näe rohkem »

Avamusala

aluspõhja ladestute avamusalad. Kihi või mõne muu geoloogilise struktuuri avamusala on ala, millel pinnakatte puudumisel paljanduks vastav struktuur.

Uus!!: Keila ja Avamusala · Näe rohkem »

Avita

Avita Tallinnas, Pikk 68 Avita (harvemini ka AVITA) on kirjastus Tallinnas.

Uus!!: Keila ja Avita · Näe rohkem »

Üldplaneering

Üldplaneering on ruumiline planeering, mille eesmärk valla või linna territooriumi arengu põhisuundade ja tingimuste määramine.

Uus!!: Keila ja Üldplaneering · Näe rohkem »

Ülo Jõgi

Ülo Jõgi (12. märts 1921 Tallinn – 14. mai 2007 Tallinn) oli eesti sõjaväelane ja luuraja, Erna salga üks liikmetest.

Uus!!: Keila ja Ülo Jõgi · Näe rohkem »

Ööpartei

Eestimaa Kommunistlik Partei (NLKP) (lühendina EKP; vene keeles Kommunistitšeskaja Partija Estonii), mitteametlikult ka Ööpartei, oli 1990–1991 tegutsenud Eesti partei, mis tekkis senise Eestimaa Kommunistliku Partei lõhenemisel.

Uus!!: Keila ja Ööpartei · Näe rohkem »

Äripäev

Äripäev (lühend: ÄP) on Eesti ajaleht, mis asutati 1989.

Uus!!: Keila ja Äripäev · Näe rohkem »

Baar

Baar Šveitsis Baar on toitlustusettevõte, kus pakutakse koha peal joomiseks alkohoolseid jooke.

Uus!!: Keila ja Baar · Näe rohkem »

Balti raudtee

Balti raudtee (vene Балтийская железная дорога) oli Balti kubermange ja Venemaa keisririigi pealinna ning Venemaa sisekubermange ühendav laiarööpmeline raudtee.

Uus!!: Keila ja Balti raudtee · Näe rohkem »

Balti sõrmkäpp

Balti sõrmkäpp (Dactylorhiza baltica) on käpaliste sugukonda sõrmkäpa perekonda kuuluv mitmeaastaste rohttaimede liik.

Uus!!: Keila ja Balti sõrmkäpp · Näe rohkem »

Barsbütteli vald

Barsbütteli vald on vald Saksamaal Schleswig-Holsteini liidumaal Stormarni kreisis Hamburgist idas.

Uus!!: Keila ja Barsbütteli vald · Näe rohkem »

Bauhof

Bauhof Group AS (varem Ehitus Service) on ehitusmaterjalide ja aiakaupade jaekaubandusettevõte, mis kasutab ka kaubamärki Aiaparadiis.

Uus!!: Keila ja Bauhof · Näe rohkem »

Bürgermeister

Bürgermeister (eesti kõnekeeles ka pürjermeister) on rae vanema liikme või linnapea ametinimetus.

Uus!!: Keila ja Bürgermeister · Näe rohkem »

Birštonas

left Birštonas (poola keeles Birsztany, saksa keeles vanasti Birschtannen, Birstein) on linn Leedus, Birštonase omavalitsuse halduskeskus.

Uus!!: Keila ja Birštonas · Näe rohkem »

Delfi

Vaade amfiteatrille Delfis Delfi (vanakreeka keeles Delphoi (Δελφοί), uuskreeka keeles Delfoí (Δελφοί), ladina keeles Delphi) oli Vana-Kreeka linn Phokises.

Uus!!: Keila ja Delfi · Näe rohkem »

Diskoteek

Diskoteek Diskoteek on lõbustuskoht, kus tantsitakse heliplaatidelt mängitava muusika saatel.

Uus!!: Keila ja Diskoteek · Näe rohkem »

Edgar Kant

Edgar Kant Tartu ülikooli keemiahoone nurgakivi panekul kõnet pidamas. Edgar Kant (21. veebruar 1902 Tallinn – 16. oktoober 1978 Lund, Rootsi) oli eesti geograaf ja majandusteadlane.

Uus!!: Keila ja Edgar Kant · Näe rohkem »

Eduard Georg Fick

Eduard Georg Fick (7/19. august 1838 Keila kirikumõis – 30. juuni/13. juuli 1908 Moskva) oli Eestimaa päritolu arst.

Uus!!: Keila ja Eduard Georg Fick · Näe rohkem »

Eduard Vilde

Eduard Vilde, 1911 Maja Kadriorus, kus aastail 1927–1933 elas Eduard Vilde. Eduard Vilde (4. märts 1865 Pudivere, Pudivere mõis, Avanduse vald (Simuna kihelkond) – 26. detsember 1933 Tallinn) oli eesti kirjanik ja Eesti diplomaat, kriitilise realismi algataja ning silmapaistev esindaja eesti kirjanduses.

Uus!!: Keila ja Eduard Vilde · Näe rohkem »

Eesti Apostlik-Õigeusu Kirik

Eesti Apostlik-Õigeusu Kirik (ametlik lühend EAÕK) on üks kahest Eestis tegutsevast õigeusu kirikust (teine on Moskva Patriarhaadi Eesti Õigeusu Kirik).

Uus!!: Keila ja Eesti Apostlik-Õigeusu Kirik · Näe rohkem »

Eesti Arhitektuurimuuseum

Eesti Arhitektuurimuuseumi hoone Rotermanni soolalaosFoto: Milan Michael Horák Eesti Arhitektuurimuuseum (nimetatud ka Tallinna Arhitektuurimuuseum) on muuseum Tallinnas Rotermanni soolalaos, aadressil Ahtri tänav 2.

Uus!!: Keila ja Eesti Arhitektuurimuuseum · Näe rohkem »

Eesti Ekspress

Eesti Ekspress on eestikeelne Eestis kolmapäeviti ilmuv nädalaleht.

Uus!!: Keila ja Eesti Ekspress · Näe rohkem »

Eesti entsüklopeedia

"Eesti entsüklopeedia" on eestikeelne üldentsüklopeedia, mis ilmus aastatel 1985–1990 "Eesti nõukogude entsüklopeedia" (lühend ENE) nime all ja alates 5.

Uus!!: Keila ja Eesti entsüklopeedia · Näe rohkem »

Eesti Entsüklopeedia

"Eesti Entsüklopeedia" oli esimene eestikeelne üldentsüklopeedia, mis ilmus aastatel 1932–1937 ja viidi põhiosas lõpule.

Uus!!: Keila ja Eesti Entsüklopeedia · Näe rohkem »

Eesti Entsüklopeediakirjastus

Eesti Entsüklopeediakirjastus (Eesti Entsüklopeediakirjastuse AS; lühend: EEK) oli Eestis tegutsenud teatme- ning aimekirjanduse väljaandmisele spetsialiseerunud kirjastus.

Uus!!: Keila ja Eesti Entsüklopeediakirjastus · Näe rohkem »

Eesti haldusjaotus

Eesti omavalitsusüksused Eesti haldusjaotus on Eesti territooriumi jaotus maakondadeks, valdadeks ja linnadeks.

Uus!!: Keila ja Eesti haldusjaotus · Näe rohkem »

Eesti Keele Sihtasutus

Eesti Keele Sihtasutus (EKSA) on Eesti sihtasutus, mille asutas 1993.

Uus!!: Keila ja Eesti Keele Sihtasutus · Näe rohkem »

Eesti keskaeg

Eesti keskaeg on periood, mil Eesti territooriumil toimunud sotsiaalseid, majanduslikke, kultuurilisi ja poliitilisi protsesse peetakse keskaega kuuluvaks.

Uus!!: Keila ja Eesti keskaeg · Näe rohkem »

Eesti kohanimeraamat

Eesti kohanimeraamat on Eesti Keele Instituudi, Võru Instituudi ja Eesti Kirjandusmuuseumi koostöös 2016.

Uus!!: Keila ja Eesti kohanimeraamat · Näe rohkem »

Eesti Loodus

Eesti Looduse logo Eesti Loodus on kord kuus ilmuv populaarteaduslik ajakiri, mille esmanumber anti välja 1933.

Uus!!: Keila ja Eesti Loodus · Näe rohkem »

Eesti Meteoroloogia ja Hüdroloogia Instituut

Eesti Meteoroloogia ja Hüdroloogia Instituut (lühendatult EMHI) oli Keskkonnaministeeriumi hallatav riigiasutus, mis tegeles ilmaprognooside, veetasemeprognooside ja tormihoiatuste koostamise ja edastamisega, meteoroloogiliste, hüdroloogiliste ja aktinomeetriliste vaatluste tegemisega ning nende vaatlusandmete säilitamise ja analüüsimisega.

Uus!!: Keila ja Eesti Meteoroloogia ja Hüdroloogia Instituut · Näe rohkem »

Eesti omavalitsuste haldusreform

Eesti omavalitsuste haldusreform oli haldusreform, mille käigus toimusid Eestis 2017.

Uus!!: Keila ja Eesti omavalitsuste haldusreform · Näe rohkem »

Eesti Päevaleht

Eesti Päevalehe hoone Tallinnas, Narva maantee 13. Eesti Päevaleht (EPL) on Eesti üks vanemaid päevalehti, mis on Tallinnas eestikeelsena ilmunud alates 16.

Uus!!: Keila ja Eesti Päevaleht · Näe rohkem »

Eesti Raamat

Eesti Raamat on Tallinnas osaühinguna tegutsev kirjastus, mis annab välja peamiselt ilukirjandust, sealhulgas lastekirjandust.

Uus!!: Keila ja Eesti Raamat · Näe rohkem »

Eesti Rahvahariduse Selts

Eesti(maa) Rahvahariduse Selts (lühemalt Eesti Hariduse Selts, Eesti Haridusselts) oli 1906.

Uus!!: Keila ja Eesti Rahvahariduse Selts · Näe rohkem »

Eesti Rahvusringhääling

Eesti Rahvusringhääling (lühend ERR) on avalik-õiguslik juriidiline isik, mis loodi vastavalt Eesti Rahvusringhäälingu seadusele 1. juunil 2007 Eesti Televisiooni ja Eesti Raadio ühendamisel.

Uus!!: Keila ja Eesti Rahvusringhääling · Näe rohkem »

Eesti Reformierakond

Eesti Reformierakond on 13. novembril 1994 asutatud liberaalset maailmavaadet esindav Eesti partei, mille eelkäijaks oli Eesti Liberaal-Demokraatlik Partei.

Uus!!: Keila ja Eesti Reformierakond · Näe rohkem »

Eesti soojumikas

Eesti soojumikas (Saussurea alpina subsp. esthonica) on korvõieliste sugukonda kuuluv õistaim, mida enamasti käsitletakse alpi soojumika alamliigina.

Uus!!: Keila ja Eesti soojumikas · Näe rohkem »

Eesti taasiseseisvumine

Eesti taasiseseisvumist (juriidiliselt korrektse nimetusega Eesti Vabariigi iseseisvuse taastamist) tähistatakse 20. augustil, kuna 20.

Uus!!: Keila ja Eesti taasiseseisvumine · Näe rohkem »

Eesti Teaduste Akadeemia

Eesti Teaduste Akadeemia on Eesti teaduste akadeemia, praegu eelkõige personaalakadeemia, varem paljusid teadusasutusi otseselt juhtinud asutus, mille asutamisaastaks loetakse aastat 1938, mil asutati Eesti Teaduste Akadeemia.

Uus!!: Keila ja Eesti Teaduste Akadeemia · Näe rohkem »

Eesti Vabadussõda

Vabadussõda oli Eesti iseseisvuse kaitseks ja kindlustamiseks 1918.

Uus!!: Keila ja Eesti Vabadussõda · Näe rohkem »

Eesti Vabariigi ja NSV Liidu vaheline vastastikuse abistamise pakt

Eesti Vabariigi ja NSV Liidu vaheline vastastikuse abistamise pakt ehk nn baaside leping ja selle juurde kuuluv salajane protokoll sõlmiti 1939.

Uus!!: Keila ja Eesti Vabariigi ja NSV Liidu vaheline vastastikuse abistamise pakt · Näe rohkem »

Eestlased

Rahvarõivais eestlased Kaardil on näitatud, kui suur on eestlaste osakaal Eesti maakondades. Eestlased (varasem omanimetus maarahvas) on läänemeresoome rahvus, Eesti põlisrahvas.

Uus!!: Keila ja Eestlased · Näe rohkem »

Ehitismälestis

Ehitismälestis ehk arhitektuurimälestis (ka: ehitusmälestis) kultuuripärandisse kuuluv ajaloolise, teadusliku, kunstilise, arhitektuurse, usundiloolise või muu kultuurilise väärtusega ehitis või ehitiste grupp, mis on seaduses sätestatud korra kohaselt mälestiseks tunnistatud; üks kultuurimälestiste liike.

Uus!!: Keila ja Ehitismälestis · Näe rohkem »

Elektrirong

Elektrirong Saksamaal Elektrirong PESA Varssavi ja Łódźi vahel Elektrirong on elektri jõul sõitev rong.

Uus!!: Keila ja Elektrirong · Näe rohkem »

Emigratsioon

Emigratsioon (ladina k. emigrāre välja rändama) ehk väljaränne teise riiki on vabatahtlik kodumaalt välismaale alaliselt elama asumine.

Uus!!: Keila ja Emigratsioon · Näe rohkem »

EMK Keila kogudus

EMK Keila kogudus on Keilas tegutsev Eesti Metodisti Kiriku (EMK) kogudus.

Uus!!: Keila ja EMK Keila kogudus · Näe rohkem »

Endel Varep

Endel Varep (3. september 1915 Staraja Russa – 13. aprill 1988) oli Eesti geograaf, maastikuteadlane, kartograafia ajaloolane ja botaanik.

Uus!!: Keila ja Endel Varep · Näe rohkem »

Enno Fels

Enno Fels. Enno Fels (sündinud 6. septembril 1954 Sõrandu külas Järvamaal) on Keila linnapea.

Uus!!: Keila ja Enno Fels · Näe rohkem »

Erik Lillo

Erik Lillo (sündinud 29. juunil 1944 Rakveres) on eesti spordireporter.

Uus!!: Keila ja Erik Lillo · Näe rohkem »

Erik Tohvri

Erik Tohvri (kodanikunimega Hans-Erik Laansalu; sündinud 22. märtsil 1933 Rakveres) on eesti kirjanik, hariduselt elektriinsener.

Uus!!: Keila ja Erik Tohvri · Näe rohkem »

Esiaeg

Esiaeg ehk muinasaeg ehk ürgaeg ehk esiajalooline aeg ehk eelajalooline aeg on inimühiskonna kõige kaugem minevik.

Uus!!: Keila ja Esiaeg · Näe rohkem »

Esimene maailmasõda

Esimene maailmasõda (I MS), tuntud ka kui Suur ilmasõda ja Sõda kõigi sõdade lõpetamiseks, oli 1914.

Uus!!: Keila ja Esimene maailmasõda · Näe rohkem »

Gild

Gild (saksa keeles Gilde, vanagermaani keeles 'ohvrisööming') on keskaegne või keskajast pärinev kutseorganisatsioon, harvem usuline või poliitiline organisatsioon.

Uus!!: Keila ja Gild · Näe rohkem »

Gruusia

Gruusia (ka Georgia; gruusia keeles საქართველო, Sakharthvelo) on transkontinentaalne riik Euroopa ja Aasia piiril.

Uus!!: Keila ja Gruusia · Näe rohkem »

Halduskeskus

Halduskeskus on haldusüksuse asula, milles asuvad selle haldusüksuse haldusorganid.

Uus!!: Keila ja Halduskeskus · Näe rohkem »

Haljala lade

Haljala lade on Ülem-Ordoviitsiumi ladestiku regionaalne kronostratigraafiline üksus (lade).

Uus!!: Keila ja Haljala lade · Näe rohkem »

Hall käpp

Hall käpp (Orchis militaris) on käpaliste sugukonda käpa perekonda kuuluv mitmeaastaste ühekojaliste rohttaimede liik.

Uus!!: Keila ja Hall käpp · Näe rohkem »

Harilik käoraamat

Harilik käoraamat Harilik käoraamat (Gymnadenia conopsea) on käpaliste sugukonda kuuluv taimeliik.

Uus!!: Keila ja Harilik käoraamat · Näe rohkem »

Harilik porss

Harilik porss (Myrica gale) on porsaliste sugukonda porsa perekonda kuuluv puittaim (põõsas).

Uus!!: Keila ja Harilik porss · Näe rohkem »

Harilik ungrukold

Harilik ungrukold Harilik ungrukold Harilik ungrukold (Huperzia selago) on kollaliste sugukonda kuuluv sõnajalgtaim.

Uus!!: Keila ja Harilik ungrukold · Näe rohkem »

Harju Elekter

Harju Elekter on Eesti börsiettevõte, mis toodab ja müüb elektriseadmeid ning arendab ja rendib tööstuskinnisvara.

Uus!!: Keila ja Harju Elekter · Näe rohkem »

Harju Elu

Harju Elu on Harju maakonnaleht, ilmunud alates 1944.

Uus!!: Keila ja Harju Elu · Näe rohkem »

Harju KEK

Harju KEK oli Eesti Kolhoosiehituse (EKE) süsteemi kuulunud ettevõte Eesti NSVs.

Uus!!: Keila ja Harju KEK · Näe rohkem »

Harju KEKi tehnotalituse hoone

Harju KEKi peahoone. Harju KEKi tehnotalituse hoone on tähelepanuväärne 20.

Uus!!: Keila ja Harju KEKi tehnotalituse hoone · Näe rohkem »

Harju lavamaa

Harju lavamaa ehk Põhja-Eesti lavamaa on maastikurajoon, mis piirneb Põhja-Eesti pankranniku, Kõrvemaa ja Lääne-Eesti madalikuga.

Uus!!: Keila ja Harju lavamaa · Näe rohkem »

Harju maakond

Harju maakond ehk Harjumaa on 1. järgu haldusüksus Põhja-Eestis.

Uus!!: Keila ja Harju maakond · Näe rohkem »

Harju Maakonnaraamatukogu

Harju Maakonnaraamatukogu on Harju maakonnas Keila linnas aadressil Ehitajate tee 1 asuv maakonnaraamatukogu.

Uus!!: Keila ja Harju Maakonnaraamatukogu · Näe rohkem »

Harjumaa

Harjumaa on ajalooline maakond Mandri-Eesti loodeosas.

Uus!!: Keila ja Harjumaa · Näe rohkem »

Harjumaa Muuseum

Muuseumihoone Harjumaa Muuseum on aastal 1988 Keila Muinsuskaitse Seltsi eestvõttel asutatud muuseum, mis asub Keila mõisahoones.

Uus!!: Keila ja Harjumaa Muuseum · Näe rohkem »

Harku vald

Harku vald on kohaliku omavalitsuse üksus Eestis Harjumaal.

Uus!!: Keila ja Harku vald · Näe rohkem »

Haug

Haugi pea Haug ehk harilik haug ehk havi (Esox lucius) on hauglaste sugukonda haugi perekonda kuuluv röövkala.

Uus!!: Keila ja Haug · Näe rohkem »

Hõbemünt

Hõbemünt on münt, mis sisaldab oma kaalust üle 500 tuhandiku (500‰ ehk 50%) puhast hõbedat.

Uus!!: Keila ja Hõbemünt · Näe rohkem »

Heini Vaikmaa

XI noorte laulu- ja tantsupeol pärast laulu "Mägede hääl" esitust rokkansamblite ja rokikoori poolt Heini Vaikmaa (sündinud 5. juulil 1958) on eesti muusik ja helilooja.

Uus!!: Keila ja Heini Vaikmaa · Näe rohkem »

Heino Gustavson

Heino Gustavson (23. jaanuar 1923 Tallinn – 27. veebruar 2005 Tallinn) oli eesti aja- ja koduloolane.

Uus!!: Keila ja Heino Gustavson · Näe rohkem »

Hella Kink

Hella Kink (26. aprill 1933 Tallinn – 9. juuni 2014 Tallinn) oli eesti geoloog.

Uus!!: Keila ja Hella Kink · Näe rohkem »

Helvi Jürisson

Helvi Jürisson (1953–1962 õieti Helvi Volkonskaja, alates 1962. aastast Helvi Soans; sündinud 5. oktoobril 1928 Tallinnas) on eesti kirjanik ja tõlkija.

Uus!!: Keila ja Helvi Jürisson · Näe rohkem »

Hiireviu

Hiireviu (Buteo buteo) on haugaslaste sugukonda viu perekonda kuuluv lind.

Uus!!: Keila ja Hiireviu · Näe rohkem »

Hillar Nahkmann

Hillar Nahkmann (27. juuli 1964 Tallinn – 22. detsember 2008) oli eesti ajakirjanik.

Uus!!: Keila ja Hillar Nahkmann · Näe rohkem »

Hillar Palamets

Hillar Palamets (kuni 1936. aastani Hillar Heisvald) (sündinud 13. juulil 1927 Tallinnas) on eesti ajaloolane, pedagoog ja ajaloo õpetamise metoodik.

Uus!!: Keila ja Hillar Palamets · Näe rohkem »

Huittineni linn

Huittinen on linnaks nimetatav kohaliku omavalitsuse üksus Soomes Lääne-Soome läänis Satakunta maakonnas.

Uus!!: Keila ja Huittineni linn · Näe rohkem »

Ida-Euroopa platvorm

Ida-Euroopa platvorm, ka Ida-Euroopa lava, ka Vene settelava, on Euraasia laama lääneosas asuva Ida-Euroopa kraatoni osa.

Uus!!: Keila ja Ida-Euroopa platvorm · Näe rohkem »

Idee

Idee (vanakreeka keele sõnadest εἶδος (eidos), ἰδέα (idea), mis tähendavad 'vaade, kuju, väljanägemine') on filosoofia mõiste, mida kasutatakse filosoofia eri traditsioonides erinevas tähenduses.

Uus!!: Keila ja Idee · Näe rohkem »

Ilmamaa

Ilmamaa on Tartus tegutsev kirjastus, mis alustas tegevust 1993.

Uus!!: Keila ja Ilmamaa · Näe rohkem »

Ilmar Külvet

Ilmar Külvet (21. november 1920 Keila – 27. aprill 2002 Toronto) oli eesti luuletaja, proosa- ja näitekirjanik ning ajakirjanik.

Uus!!: Keila ja Ilmar Külvet · Näe rohkem »

Imeline Ajalugu

Imeline Ajalugu on mitmes keeles ilmuv populaarteaduslik ajakiri, mille eestikeelne tõlkeversioon ilmub alates oktoobrist 2011.

Uus!!: Keila ja Imeline Ajalugu · Näe rohkem »

Indrek Peil

Indrek Peil 2009. aastal Indrek Peil (sündinud 18. märtsil 1973 Tallinnas) on eesti arhitekt.

Uus!!: Keila ja Indrek Peil · Näe rohkem »

Indrek Sei

Indrek Sei (sündinud 26. juulil 1972 Tallinnas) on Eesti ettevõtja ja ujuja.

Uus!!: Keila ja Indrek Sei · Näe rohkem »

Jaama tänav (Keila)

Jaama tänav on tänav Keilas.

Uus!!: Keila ja Jaama tänav (Keila) · Näe rohkem »

Jaemüük

Jaemüük ehk jaekaubandus on kaupade müümine väiksemas koguses ja otse tarbijale.

Uus!!: Keila ja Jaemüük · Näe rohkem »

Jakob Kukk

Piiskop Jakob Kukk Jakob Kuke haud Siselinna kalmistul Jakob Kukk (28. august/9. september 1870 Ilmatsalu vald, Tartu-Maarja kihelkond, Tartumaa – 25. juuli 1933 Tallinn) oli Eesti Evangeeliumi Luteriusu Kiriku esimene piiskop.

Uus!!: Keila ja Jakob Kukk · Näe rohkem »

Jüri Kuuskemaa

Toomas Hendrik Ilves ja Jüri Kuuskemaa Eesti riikliku iseseisvuse taastamise aastapäeva vastuvõtul augustis 2012. Jüri Kuuskemaa (vahepeal perekonnanimi Keevallik, sündinud 25. oktoobril 1942 Tallinnas) on eesti kunstiajaloolane.

Uus!!: Keila ja Jüri Kuuskemaa · Näe rohkem »

Jõepark

Keila Jõepargi Orjakivi Jõepark ehk Keila mõisa park on looduskaitse alune park Keila linnas, Keila jõe kaldal (varem oli pargi ala Keila jõest ümbritsetud).

Uus!!: Keila ja Jõepark · Näe rohkem »

Jõesilm

Jõesilm ehk euroopa jõesilm (Lampetra fluviatilis) on silmlaste sugukonda silmu perekonda kuuluv veeloom.

Uus!!: Keila ja Jõesilm · Näe rohkem »

Jõgi

Pärnu jõel Valgejõgi Albu mõisa pargis Jõgi on mööda maapinda kulgev looduslik mageda veega vooluveekogu.

Uus!!: Keila ja Jõgi · Näe rohkem »

Johanna Lahesalu

Johanna Lahesalu (10. märts 1899 – 8. märts 1979 Tallinn) oli Keila elanik; sai tuntuks ajaloolise kirjutisega Keila minevikust.

Uus!!: Keila ja Johanna Lahesalu · Näe rohkem »

Juudid

Albert Einstein, Maimonides, Golda Meir, Emma Lazarus Juudid (ka heebrealased) on ühtsete religioossete ja etniliste tunnustega inimrühm, kelle esivanemaiks peetakse Iisraeli ja Juuda elanikkonda.

Uus!!: Keila ja Juudid · Näe rohkem »

Kabel

Sixtuse kabel Vatikanis on maailma tuntumaid kabeleid 15. sajandil rajatud Saha kabel on vanim terviklikul kujul säilinud keskaegne kivikabel Eestis Kabel on kirikust väiksem kristlik altariga (õigeusus tavaliselt ilma altarita) sakraalhoone.

Uus!!: Keila ja Kabel · Näe rohkem »

Kadri Hunt

Kadri Hunt (sündinud 15. novembril 1964 Tallinnas) on eesti laulja (alt) ja muusikaõpetaja.

Uus!!: Keila ja Kadri Hunt · Näe rohkem »

Kahelehine käokeel

Kahelehine käokeel ehk kaheleheline käokeel (Platanthera bifolia) on käpaliste sugukonna käokeele perekonda kuuluv mitmeaastaste ühekojaliste rohttaimede liik.

Uus!!: Keila ja Kahelehine käokeel · Näe rohkem »

Kahkjaspunane sõrmkäpp

Kahkjaspunane-sõrmkäpp (Dactylorhiza incarnata) on käpaliste sugukonda sõrmkäpa perekonda kuuluv taimeliik.

Uus!!: Keila ja Kahkjaspunane sõrmkäpp · Näe rohkem »

Kaldasammas

Kaldasammas (inglise abutment) on silla vm ehitise kaldaäärne tugisammas.

Uus!!: Keila ja Kaldasammas · Näe rohkem »

Kambrium

Kambrium on kronostratigraafiline üksus (ladestu) ja geokronoloogiline üksus (ajastu).

Uus!!: Keila ja Kambrium · Näe rohkem »

Kana

Kana ehk kodukana (Gallus gallus domesticus) on faasanlaste sugukonda kuuluv kodulind, kelle eellane on metsik puna-džunglikana ehk bankiva kana.

Uus!!: Keila ja Kana · Näe rohkem »

Kangur

Kangur (ka: kangakuduja) on elukutseline kangakuduja.

Uus!!: Keila ja Kangur · Näe rohkem »

Karl Friedrich von Rehbinder

Krahv Karl Friedrich von Rehbinder Krahv Karl Friedrich von Rehbinder (10. november 1764 Saue mõis – 18. november 1841 Saue mõis) oli baltisaksa päritolu Saku, Saue, Rahula ja Jälgimäe mõisnik.

Uus!!: Keila ja Karl Friedrich von Rehbinder · Näe rohkem »

Karl XII

Karl XII Karl XII (1682–1718) Karl XII (27. juuni (17. juuni Juliuse kalendri järgi) 1682 Stockholm – 11. detsember (30. november) 1718 Fredrikshald) oli Rootsi kuningas aastatel 1697–1718.

Uus!!: Keila ja Karl XII · Näe rohkem »

Kasiino

Kasiino on asutus, kus korraldatakse hasartmänge.

Uus!!: Keila ja Kasiino · Näe rohkem »

Katekismus

Katekismus on lühike usuõpetuse käsiraamat küsimuste ning vastuste kujul.

Uus!!: Keila ja Katekismus · Näe rohkem »

Katk

Katkuks ehk mustaks surmaks (ladina keeles pestis) nimetatakse kergesti levivat nakkushaigust, mille tekitajaks on katkubakter (Yersinia pestis).

Uus!!: Keila ja Katk · Näe rohkem »

Katrin Mandel

Katrin Mandel (varem lavanimega Kate; sündinud 10. aprillil 1971 Keilas) on eesti muusikapedagoog ja laulja.

Uus!!: Keila ja Katrin Mandel · Näe rohkem »

Kaunis kuldking

Kaunis kuldking (Cypripedium calceolus) on käpaliste sugukonda kuldkinga perekonda kuuluv mitmeaastaste ühekojaliste rohttaimede liik.

Uus!!: Keila ja Kaunis kuldking · Näe rohkem »

Käpalised

Käpaliste levikukaart Käpalised ehk orhideelised (Orchidaceae) on morfoloogiliselt mitmekesine ja liigirohke üheiduleheliste sugukond, mis kuulub asparilaadsete seltsi.

Uus!!: Keila ja Käpalised · Näe rohkem »

Kärbesõis

Kärbesõis (Ophrys insectifera L., sünonüümideks Ophrys muscifera Hud., Ophrys myodes (L.) Jacq.) on sugukonda käpalised ja perekonda putukõis kuuluv taimeliik.

Uus!!: Keila ja Kärbesõis · Näe rohkem »

Kärt Tomingas

Kärt Tomingas (sündinud 5. aprillil 1967 Tallinnas) on eesti laulja, näitleja ja teatripedagoog.

Uus!!: Keila ja Kärt Tomingas · Näe rohkem »

Käsitööline

potikedraga Käsitööline on elukutseline käsitöö tegija, kes müüb oma toodangut või on ühinenud teiste käsitöötegijatega artelli või kooperatiivi.

Uus!!: Keila ja Käsitööline · Näe rohkem »

Käsitiivalised

Epp. Vastsündinud nahkhiir ''Pipistrellus pipistrellus'' Käsitiivalised (Chiroptera) on lendavate imetajate selts.

Uus!!: Keila ja Käsitiivalised · Näe rohkem »

Köösner

Köösner (saksa sõnast Kürschner; ka: karusnahatöötleja, kasuksepp) on inimene, kes valmistab pargitud ja viimistletud karusnahast esemeid.

Uus!!: Keila ja Köösner · Näe rohkem »

Küüditamine

Küüditatute mälestuskivi Paldiski raudteejaamahoone ees. Küüditamine (ka deporteerimine, deportatsioon) on inimeste sunniviisiline ümberasustamine.

Uus!!: Keila ja Küüditamine · Näe rohkem »

Küllo Arjakas

Küllo Arjakas veebruaris 2011 Küllo Arjakas (sündinud 10. oktoobril 1959) on Eesti ajaloolane ja poliitik.

Uus!!: Keila ja Küllo Arjakas · Näe rohkem »

Kõrge kannike

Kõrge kannike (Viola elatior) on kannikese perekonda kuuluv taimeliik.

Uus!!: Keila ja Kõrge kannike · Näe rohkem »

Kõrgendik

Kõrgendik on ümbrusest kõrgemale kerkiv pinnavorm ehk positiivne pinnavorm.

Uus!!: Keila ja Kõrgendik · Näe rohkem »

Kõrts

Kolu kõrts Kõrts (vanemas keelepruugis ka kabak) on söögi- ja joogikohana, külakogukonna kooskäimiskohana, ajalooliselt ka teeliste peatus‑ ja ööbimiskohana kasutatava hoone ning asutuse nimetus, Eesti etümoloogiasõnaraamat.

Uus!!: Keila ja Kõrts · Näe rohkem »

Kegel (aadlisuguvõsa)

Kegel on Eestimaa aadlisuguvõsa.

Uus!!: Keila ja Kegel (aadlisuguvõsa) · Näe rohkem »

Keila (täpsustus)

* Keila on linn Harju maakonnas.

Uus!!: Keila ja Keila (täpsustus) · Näe rohkem »

Keila ajalugu

Keila ala kerkis merest ca 8000 aastat tagasi ning asub Põhja-Eesti lavamaal.

Uus!!: Keila ja Keila ajalugu · Näe rohkem »

Keila algkooli hoone

Keila algkooli hoone talvel. Keila algkooli hoone küljelt. Keila algkooli hoone asub Keilas Pargi tänav 2.

Uus!!: Keila ja Keila algkooli hoone · Näe rohkem »

Keila Ühisgümnaasium

Keila Ühisgümnaasium on üldhariduskool Keilas.

Uus!!: Keila ja Keila Ühisgümnaasium · Näe rohkem »

Keila Jõepargi Orjakivi

Keila Jõepargi Orjakivi (juuni, 2011) Keila Jõepargi Orjakivi on rändrahn ja kultusekivi Harju maakonnas Keila Jõepargis.

Uus!!: Keila ja Keila Jõepargi Orjakivi · Näe rohkem »

Keila jõesaar

Keila Jõesaarele viiva jalakäijate silla avamine 2012. aastal. Keila jõesaar (ka Keila Jõesaar) on Keila linna juures Keila jõe kahe haru vahele jääv ala (jõesaar).

Uus!!: Keila ja Keila jõesaar · Näe rohkem »

Keila jõgi

Keila jõgi on Soome lahe vesikonna pikim jõgi, voolab Rapla- ja Harjumaa territooriumil.

Uus!!: Keila ja Keila jõgi · Näe rohkem »

Keila JK

Vasakul mustas on Keila JK ja parema kollases Viljandi Tulevik. Keila JK on 1995.

Uus!!: Keila ja Keila JK · Näe rohkem »

Keila kalmistu

Ratasrist endisaegsel Keila kalmistul (juuni 2011) Keila (vana) kalmistu on endisaegne kalmistu Harju maakonnas Keilas.

Uus!!: Keila ja Keila kalmistu · Näe rohkem »

Keila küla

Keila on endine küla Harju maakonnas Keila kihelkonnas.

Uus!!: Keila ja Keila küla · Näe rohkem »

Keila kihelkond

Keila kihelkond (lühend Kei, sks Kirchspiel Kegel) on ajalooline kihelkond Harjumaa lääneosas ja Eestimaa kubermangu Harju kreisis.

Uus!!: Keila ja Keila kihelkond · Näe rohkem »

Keila kirik

Vaade Keila kirikule läänest Keila Mihkli kirik on Eesti Evangeelsele Luterlikule Kirikule kuuluv kirik Keilas.

Uus!!: Keila ja Keila kirik · Näe rohkem »

Keila Kool

Keila I Keskkooli hoone 1. septembril 1975. Keila Kool (varem: Keila Gümnaasium) on kool Keilas.

Uus!!: Keila ja Keila Kool · Näe rohkem »

Keila Kultuurikeskus

Keila Kultuurikeskus (oktoober, 2011) Keila Kultuurikeskus (varem Keila kultuurimaja) on Harju maakonnas Keilas asuv kultuurimaja.

Uus!!: Keila ja Keila Kultuurikeskus · Näe rohkem »

Keila lade

Keila paemurrus. Keila lade on Ülem-Ordoviitsiumi ladestiku regionaalne kronostratigraafiline üksus (lade).

Uus!!: Keila ja Keila lade · Näe rohkem »

Keila lahing (1944)

Keila lahing oli heitlus Eesti üksuste ning Punaarmee 72.

Uus!!: Keila ja Keila lahing (1944) · Näe rohkem »

Keila linna kultuuripreemia

Keila linna kultuuripreemia, ka Keila kultuuripreemia on Keila linna antav auhind kultuurivaldkonnas.

Uus!!: Keila ja Keila linna kultuuripreemia · Näe rohkem »

Keila Linnaorkester

Keila Linnaorkester on puhkpilliorkester Keilas.

Uus!!: Keila ja Keila Linnaorkester · Näe rohkem »

Keila linnavolinike loend 1939

15.

Uus!!: Keila ja Keila linnavolinike loend 1939 · Näe rohkem »

Keila lipp

Keila lipp. Keila lipp on Harju maakonnas asuva Eesti linna Keila lipp.

Uus!!: Keila ja Keila lipp · Näe rohkem »

Keila mägi

Keila mäe paiknemine Keila linna suhtes.Tumerohelisega on märgitud alad kõrgusega üle 45 m üle merepinna, heledama ererohelisega alad kõrgusega 40–45 m, tuhmrohelisega alad kõrgusega 35–40 m. Keila mägi on kõrgendik Harju maakonnas Keilas ja Valkses.

Uus!!: Keila ja Keila mägi · Näe rohkem »

Keila mõis

Vasallilinnuse varemed Keila mõisa peahoone talvel Keila mõis (saksa keeles Kegel) oli mõis Keila kihelkonnas Harjumaal.

Uus!!: Keila ja Keila mõis · Näe rohkem »

Keila Miikaeli kogudus

EELK Keila Miikaeli kogudus on luterlik kogudus Keilas.

Uus!!: Keila ja Keila Miikaeli kogudus · Näe rohkem »

Keila muusikakool

Keila muusikakool on muusikakool Harju maakonnas Keilas aadressil Ehitajate tee 1.

Uus!!: Keila ja Keila muusikakool · Näe rohkem »

Keila paemurd

Keila paemurd on endine paemurd ja ühtlasi ka paljand Harju maakonnas Keila linnas.

Uus!!: Keila ja Keila paemurd · Näe rohkem »

Keila pastoraat

Keila pastoraadi peahoone (august 2011) Keila pastoraat oli pastoraat Harjumaal Keila kihelkonnas, tänapäevase haldusjaotuse järgi Harju maakonnas Lääne-Harju vallas Kumnas.

Uus!!: Keila ja Keila pastoraat · Näe rohkem »

Keila põllumeeste konvent

Keila põllumeeste konvent oli põllumeeste konvent Keila linnas.

Uus!!: Keila ja Keila põllumeeste konvent · Näe rohkem »

Keila rajoon

Keila rajoon oli haldusterritoriaalne üksus Eesti NSV-s. Keila rajoon loodi 26. septembril aastal 1950 ja likvideeriti aastal 1962 (liideti Harju rajooniga).

Uus!!: Keila ja Keila rajoon · Näe rohkem »

Keila raudteejaam

Jaamahoone Keila raudteejaam on raudteejaam Harju maakonnas Keila linnas.

Uus!!: Keila ja Keila raudteejaam · Näe rohkem »

Keila staadion

Keila staadion on Harju maakonnas Keilas aadressil Ehitajate tee 13 asuv jalgpallistaadion.

Uus!!: Keila ja Keila staadion · Näe rohkem »

Keila tänavate loend

Siin on loetletud Keila teid ja tänavaid.

Uus!!: Keila ja Keila tänavate loend · Näe rohkem »

Keila tervisekeskus

Keila tervisekeskus valmis 2001. aastal Ujula sisevaade Ujula sisevaade Keila tervisekeskus koosneb ujulast ja spordikompleksist ning see oli rajamisel üks Eesti esimesi tänapäevaseid ujulaid.

Uus!!: Keila ja Keila tervisekeskus · Näe rohkem »

Keila Uusapostlik kirik

Keila Uusapostlik kirik on kirik Keilas.

Uus!!: Keila ja Keila Uusapostlik kirik · Näe rohkem »

Keila vald

Keila vald oli omavalitsusüksus Harjumaal.

Uus!!: Keila ja Keila vald · Näe rohkem »

Keila vald (Keila kihelkond)

Keila vald (Gemeinde Kegel) oli vald Keila kihelkonnas Harjumaal.

Uus!!: Keila ja Keila vald (Keila kihelkond) · Näe rohkem »

Keila vapp

Keila vapp. Keila vapp on Harju maakonnas asuva Eesti linna Keila vapp.

Uus!!: Keila ja Keila vapp · Näe rohkem »

Keila vasallilinnus

Linnuse varemed 2012. aastal Linnuse plaan Keila vasallilinnus asub Keila linnas Harjumaal.

Uus!!: Keila ja Keila vasallilinnus · Näe rohkem »

Keila–Ääsmäe tee

Keila–Ääsmäe tee (registrinumbriga 11370) on kõrvalmaantee Keila linnas, Lääne-Harju vallas ja Saue vallas.

Uus!!: Keila ja Keila–Ääsmäe tee · Näe rohkem »

Keila–Haapsalu maantee

Maantee Lemmaru küla ja Vasalemma aleviku piiril. Vasalemma sild. Risti kihelkonna piir Keila–Haapsalu maanteel Keila–Haapsalu maantee (registrinumbriga 17) on üks Eesti tugimaanteedest.

Uus!!: Keila ja Keila–Haapsalu maantee · Näe rohkem »

Keila–Haapsalu raudtee

Keila–Haapsalu raudtee oli laiarööpmeline raudtee, mis ühendas Keilat Haapsaluga.

Uus!!: Keila ja Keila–Haapsalu raudtee · Näe rohkem »

Keila–Ohtu tee

Keila–Ohtu tee (registrinumbriga 11371) on kõrvalmaantee Lääne-Harju vallas ja Keila linnas.

Uus!!: Keila ja Keila–Ohtu tee · Näe rohkem »

Keila–Paldiski raudtee

Keila–Paldiski raudtee on 20,8 kilomeetri pikkune üheteeline laiarööpmeline raudtee Harju maakonnas Keila ja Paldiski raudteejaama vahel.

Uus!!: Keila ja Keila–Paldiski raudtee · Näe rohkem »

Keila–Riisipere raudtee

Keila–Riisipere raudtee on raudteelõik Keila ja Riisipere vahel.

Uus!!: Keila ja Keila–Riisipere raudtee · Näe rohkem »

Kerava

Kerava kesklinn Kerava on linn Soomes Uusimaa maakonnas.

Uus!!: Keila ja Kerava · Näe rohkem »

Kerttu Soans

Kerttu Soans (kodanikunimega Kerttu Soans-Tammisto; sündinud 9. oktoobril 1961 Tallinnas) on eesti kirjanik ja ajakirjanik.

Uus!!: Keila ja Kerttu Soans · Näe rohkem »

Keskaeg

Keskaeg on ajalooperiood vanaaja ja uusaja vahel.

Uus!!: Keila ja Keskaeg · Näe rohkem »

Keskkonnaregister

Keskkonnaregister on Eesti loodusvarade, looduspärandi, keskkonnaseisundi ja keskkonnategurite andmeid sisaldav riigi põhiregister.

Uus!!: Keila ja Keskkonnaregister · Näe rohkem »

Keskpark (Keila)

Keskpark on park Keila linnas Paldiski maantee, Haapsalu maantee ja Jaama tänava vahelises kolmnurgas.

Uus!!: Keila ja Keskpark (Keila) · Näe rohkem »

Keskväljak (Keila)

Keskväljak (ka Raekoja plats) on tänav Keilas.

Uus!!: Keila ja Keskväljak (Keila) · Näe rohkem »

Kingsepp

Puidust kingaliistud on kingsepa tähtsamaid töövahendeid. Kingsepp on ametimees, kes valmistab ja parandab jalanõusid.

Uus!!: Keila ja Kingsepp · Näe rohkem »

Kino

Kino on filmide näitamisega tegelev asutus, samuti selleks otstarbeks ehitatud või kasutatav hoone või mingi muu hoone (kultuurimaja vms) osa.

Uus!!: Keila ja Kino · Näe rohkem »

Kirik (pühakoda)

Oleviste kirik Tallinnas Kirik on kristlik pühakoda – hoone, kus toimuvad jumalateenistused.

Uus!!: Keila ja Kirik (pühakoda) · Näe rohkem »

Kirikutorn

Ulmi toomkiriku torn on maailma kõrgeim kirikutorn Kirikutorn on kirikuhoone juurde kuuluv torn.

Uus!!: Keila ja Kirikutorn · Näe rohkem »

Klooga raudteejaam

Klooga raudteejaama peahoone. Klooga raudteejaam on raudteejaam Harju maakonnas Lääne-Harju vallas Klooga alevikus.

Uus!!: Keila ja Klooga raudteejaam · Näe rohkem »

Kohvik

''Õhtune kohvikuterrass'', Vincent van Gogh, 1888. Kohvik (varem kohvimaja) on toitlustusasutus, mille toiduvalikus on kohv, pagari- ja kondiitritooted, sageli ka tee ja võileivad.

Uus!!: Keila ja Kohvik · Näe rohkem »

Koit Pikaro

Koit Pikaro (sündinud 13. augustil 1949 Keilas) on Eesti poliitik ja endine politseiametnik.

Uus!!: Keila ja Koit Pikaro · Näe rohkem »

Kollektiivne Töö (ajaleht)

Kollektiivne Töö oli eestikeelne ajaleht, mis ilmus Keilas 1. jaanuarist 1953 kuni 3. aprillini 1962; Eestimaa Kommunistliku Partei Keila Rajoonikomitee ja Keila Rajooni TSN häälekandja.

Uus!!: Keila ja Kollektiivne Töö (ajaleht) · Näe rohkem »

Kolmanda astme linn

Kolmanda astme linn oli 1. mail 1938 jõustunud Linnaseaduse alusel linn, kus oli vähem kui 10.000 elanikku.

Uus!!: Keila ja Kolmanda astme linn · Näe rohkem »

Kontsern

Kontsern on kahest või mitmest ettevõttest koosnev majanduslik tervik, kus emafirmal on üksi või koos sama kontserni kuuluvate firmadega otsustamisõigus ühes või mitmes teises tütarfirmas.

Uus!!: Keila ja Kontsern · Näe rohkem »

Krista Kodres

Krista Kodres 5. aprillil 2014 Tallinna Raamatumessil vestlemas Mart Kalmuga Eesti Humanitaarinstituudi sünnipäeva puhul korraldatud konverentsil "Eesti humanitaarne tulevik" Krista Kodres (kuni aastani 1979 Saar; sündinud 15. oktoobril 1957 Tallinnas) on eesti kunstiajaloolane.

Uus!!: Keila ja Krista Kodres · Näe rohkem »

Kristalne kivim

Kristalseteks kivimiteks nimetatakse kokkuvõtvalt tard- ja moondekivimeid, eristades neid settekivimeist.

Uus!!: Keila ja Kristalne kivim · Näe rohkem »

Kruus

Kruus ja veerised Partsi karjääris Hiiumaal Kruus on purdsete, mille osakeste läbimõõt on valdavalt 2–64 mm.

Uus!!: Keila ja Kruus · Näe rohkem »

Kukruse lade

Kukersiit ehk Eesti põlevkivi Kukruse lade (inglise keeles Kukruse Stage, läti keeles Kukruzes, vene keeles Кукрузеский)Stratigraafia Komisjon: (Kukruse asula järgi Toila vallas Ida-Viru maakonnas) on Ordoviitsiumi ladestu Ülem-Ordoviitsiumi ladestiku vanim regionaalne kronostratigraafiline üksus (lade. Seda hakkas esimesena eristama Friedrich Schmidt aastal 1879. Lademe nüüdseks kinnikasvanud stratotüübiks olev kaevandus asus Kukrusel, lademe laiendatud stratotüübiks on aga Savala puurauk. Kukruse lademel lasub Kesk-Ordoviitsiumi ladestiku Haljala lade ja lamab see Uhaku lademel. Lademe vanus on 460,9...458,2 miljonit aastat. Koos Uhaku, Lasnamäe ja Aseri lademega kuuluvad nad Viru ladestiku Purtse alamladestikku. Üleilmses standardis vastab sellele Sandby lade. Litostratigraafiliselt vastavad sellele Loode-Eestis Pihla kihistu, Põhja-Eestis Viivikonna kihistu, milles on eristatud Kiviõli, Maidla ning Peetri kihistikud, Lõuna-Eestis aga Dreimani kihistu, lisaks veel Kriaunose kihistik. Lade on esindatud üle kogu Eesti, puududes üksnes Valmiera-Mõniste-Lokno kerkealal. Rootsi Siljani meteoriidikraatris esindab seda Dalby kihistu lubjakivi. Lade koosneb Osmussaare-Mehikoorma joonest kirde pool kukersiidist ja lubjakivist, osaliselt ka merglist. Lääne-Eestis koosneb lade lubjakivist ja merglist. Lademe paksus 4...25 meetrit. Selle fossiilide fauna on Ordoviitsiumi lademetest kõige rikkalikum.

Uus!!: Keila ja Kukruse lade · Näe rohkem »

Kulna

Kulna on küla Harju maakonnas Lääne-Harju vallas.

Uus!!: Keila ja Kulna · Näe rohkem »

Kultuskivi

Kultuskivi Saue vallas, Kiia külashttp://register.muinas.ee/?menuID.

Uus!!: Keila ja Kultuskivi · Näe rohkem »

Kultuurimälestis

Eesti kultuurimälestise logo Tartu Jaani kiriku seinal. Kultuurimälestis on kultuuripärandisse kuuluv ajaloolise, teadusliku, kunstilise, arhitektuurse, usundiloolise või muu kultuurilise väärtusega objekt, mida peetakse vajalikuks säilitada tulevastele põlvkondadele.

Uus!!: Keila ja Kultuurimälestis · Näe rohkem »

Kultuurimälestiste riiklik register

Kultuurimälestiste riiklik register on muinsuskaitseseaduse alusel kultuurimälestiseks tunnistatud asjade riiklik register Eestis.

Uus!!: Keila ja Kultuurimälestiste riiklik register · Näe rohkem »

Kumna

Kumna on küla Harku vallas Harju maakonnas.

Uus!!: Keila ja Kumna · Näe rohkem »

Kuninga-kuuskjalg

Kuninga-kuuskjalg ehk suur kuuskjalg (Pedicularis sceptrum-carolinum) on soomukaliste sugukonda kuuskjala perekonda kuuluv mitmeaastane rohttaim.

Uus!!: Keila ja Kuninga-kuuskjalg · Näe rohkem »

Kunst (kirjastus)

Kunst on kirjastamisega tegelev Eesti ettevõte, mis loodi 1957.

Uus!!: Keila ja Kunst (kirjastus) · Näe rohkem »

Kunstiajalugu

Kunstiajalugu on kunstiteaduse osa, mis tegeleb arhitektuuri, kujutava kunsti ja tarbekunsti ajaloolise arengu uurimise, teoste kirjeldamise, süstematiseerimise ning analüüsiga.

Uus!!: Keila ja Kunstiajalugu · Näe rohkem »

Kunstimälestis

Kunstimälestis on kultuurimälestis, milleks võib olla kujutava või tarbekunsti teos, millel on kunstiline, kultuurilooline, sakraalne, tehnoloogiline või muu väärtus.

Uus!!: Keila ja Kunstimälestis · Näe rohkem »

Kuradi-sõrmkäpp

Kuradi-sõrmkäpp (Dactylorhiza maculata) käpaliste sugukonda sõrmkäpa perekonda kuuluv rohttaim.

Uus!!: Keila ja Kuradi-sõrmkäpp · Näe rohkem »

Kuumaõhupall

Kuumaõhupalli esimene lend 5. juunil 1783. Kuumaõhupall (prantsuse keeles montgolfière) on sooja õhuga täidetud kestaga õhupall.

Uus!!: Keila ja Kuumaõhupall · Näe rohkem »

Lääne-Harju vald

Lääne-Harju vald on omavalitsusüksus Eestis Harju maakonnas.

Uus!!: Keila ja Lääne-Harju vald · Näe rohkem »

Läte (kool)

Läte on Waldorfi kool Harju maakonnas Keilas aadressil Keskväljak 15.

Uus!!: Keila ja Läte (kool) · Näe rohkem »

Läti

Läti (ametlikult Läti Vabariik) on riik Euroopas, üks kolmest Balti riigist.

Uus!!: Keila ja Läti · Näe rohkem »

Lätlased

Rahvariietes lätlased laulupeol Lätlased (läti latvieši) on läti keelt emakeelena kõnelev balti rahvas, Läti põhirahvus.

Uus!!: Keila ja Lätlased · Näe rohkem »

Lõhe

Lõhe ehk lõhi (Salmo salar) on lõhelaste sugukonda kuuluv kala.

Uus!!: Keila ja Lõhe · Näe rohkem »

Leedu

Leedu (ametlikult Leedu Vabariik) on riik Euroopa Liidus Läänemere kagurannikul.

Uus!!: Keila ja Leedu · Näe rohkem »

Leedulased

Leedulased rahvariietes Leedulased (omanimetus lietuviai) on balti rahvas, kes elab Euroopas Läänemere kagukaldal ning moodustab Leedu põhirahvuse.

Uus!!: Keila ja Leedulased · Näe rohkem »

Leele Välja

Leele Välja (sündinud 20. jaanuaril 1968) on eesti kunstiteadlane.

Uus!!: Keila ja Leele Välja · Näe rohkem »

Leer

Leeriks (saksa sõnast Lehre 'õpetus'; murdekeeles ka peakool) nimetatakse mitmes kirikus (sealhulgas katoliku kirikus ja luteri kirikus) nii leeriõnnistamisele eelnevat õpetuse andmist kui ka sellele järgnevat õnnistamist ennast.

Uus!!: Keila ja Leer · Näe rohkem »

Leino Mägi

Leino Mägi (sündinud 22. märtsil 1955 Tallinnas) on eesti poliitik ja sporditegelane, X ja XI Riigikogu liige.

Uus!!: Keila ja Leino Mägi · Näe rohkem »

Liik (bioloogia)

Liik (ladina keeles species, lühend sp. või spec.) on taksonoomiline mõiste, mida bioloogias kasutatakse kindlal viisil omavahel sarnanevate organismide populatsiooni kohta.

Uus!!: Keila ja Liik (bioloogia) · Näe rohkem »

Liivaaugu tamm

Liivaaugu tamm Liivaaugu tamm on harilik tamm, mis kasvab Keila linna piiril kahe raudteeharu vahel (Kulna küla territooriumil).

Uus!!: Keila ja Liivaaugu tamm · Näe rohkem »

Liivi sõda

Liivimaa kaart, Joann Portantius, 1573 Liivi sõda on Vana-Liivimaa aladel ja ülemvõimu nimel 16. sajandil, aastatel 1558–1583 aset leidnud sõjategevus.

Uus!!: Keila ja Liivi sõda · Näe rohkem »

Liivimaa ordu

Liivimaa ordu (ka Liivi ordu), eestikeelse täieliku nimega Jeruusalemma Saksa Maja Püha Maarja hospidal Liivimaal (ladina Domus Sanctae Mariae Theotonicorum in Livonia, alamsaksa Dutscher orden to Lyffland, ka saksa Deutscher Orden in Livland) oli katoliku rüütliordu, Saksa ordu Liivimaa haru, mis eksisteeris aastatel 1237–1562.

Uus!!: Keila ja Liivimaa ordu · Näe rohkem »

Lilian Hansar

Lilian Hansar (neiuna Lilian Virveste; sündinud 6. septembril 1949 KuressaaresEesti kunsti ja arhitektuuri biograafiline leksikon. Tallinn: Eesti Entsüklopeediakirjastus, 1996. Lk 98) on Eesti arhitekt, muinsuskaitsja ja Eesti Kunstiakadeemia kunstikultuuri teaduskonna dekaan.

Uus!!: Keila ja Lilian Hansar · Näe rohkem »

Linn

Tallinn on suurim linn Eestis Linna mõiste ei ole täpselt määratletud.

Uus!!: Keila ja Linn · Näe rohkem »

Linnakodanik

Linnakodanik (ka pürjel, bürger, saksa keeles Stadtbürger) oli feodalismiajal linnakogukonna liige, kes oli täieõiguslik ja isiklikult vaba.

Uus!!: Keila ja Linnakodanik · Näe rohkem »

Linnaseadus

Linnaseadus on 19. aprillil 1938 Riigihoidja Konstantin Pätsi poolt dekreedina antud seadus, mis jõustus 1. mail 1938.

Uus!!: Keila ja Linnaseadus · Näe rohkem »

Linnuse tänav (Keila)

Keila Jõesaarele viiv Linnuse tänava sild 1930. aastatel. Vaade Jõesaare poolt Linnuse tänav on tänav Keilas.

Uus!!: Keila ja Linnuse tänav (Keila) · Näe rohkem »

Loigu keerdkadakas

Loigu keerdkadakas on harilik kadakas, mis kasvab Keilas.

Uus!!: Keila ja Loigu keerdkadakas · Näe rohkem »

Looduskaitse

Üheks looduskaitseliseks meetmeks on kaitsealade moodustamine. Kõnnu Suursoo jääb Põhja-Kõrvemaa looduskaitseala territooriumile. Looduskaitse on mitmetähenduslik termin, mis kokkuvõtvalt hõlmab loodusvarade, looduskeskkonna, biodiversiteedi kaitset inimmõju (antropogeensed tegurid) negatiivsete aspektide eest, hooldamist ja võimalusel ka taastamist.

Uus!!: Keila ja Looduskaitse · Näe rohkem »

Looduskaitse all olevad liigid Eestis

Kõre (''Epidalea calamita'') on Eestis esimese kategooria kaitsealune liik Viigerhüljes (''Phoca hispida'') on teise kaitsekategooria kaitsealune liik Hallpea-rähn, üks kolmanda kategooria kaitsealustest liikidest Looduskaitse all olevad liigid on Eestis jagatud 3 kategooriasse.

Uus!!: Keila ja Looduskaitse all olevad liigid Eestis · Näe rohkem »

Loomulik iive

Loomulik iive on teatud piirkonna (riigi, maakonna, valla vms) sünni- ja surmajuhtude arvu vahe, st elussündide arvu ja surmajuhtude arvu vahe.

Uus!!: Keila ja Loomulik iive · Näe rohkem »

Maa-amet

Maa-amet on Eesti Keskkonnaministeeriumile alluv valitsusasutus.

Uus!!: Keila ja Maa-amet · Näe rohkem »

Maakond

Maakond on 1. järgu haldusüksus Eestis.

Uus!!: Keila ja Maakond · Näe rohkem »

Maantee

Maantee E20 Taanis Maantee on asulatevaheline maismaatee mootorsõidukite (varem hobusõidukite) liiklemiseks.

Uus!!: Keila ja Maantee · Näe rohkem »

Maanteeamet

Maanteeamet on Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi valitsemisalas tegutsev valitsusasutus.

Uus!!: Keila ja Maanteeamet · Näe rohkem »

Maaparandus

Maaparandus ehk melioratsioon on pinnase, veetingimuste või maastiku eesmärgipärane ümbertegemine.

Uus!!: Keila ja Maaparandus · Näe rohkem »

Maardu

Maardu on linn Harjumaal Muuga lahe kaldal, mis ulatub Maardu järvest Pirita jõeni; piirneb Viimsi ja Jõelähtme vallaga.

Uus!!: Keila ja Maardu · Näe rohkem »

Majandusgeograafia

Majandusgeograafia uurib piiratud inim- ja loodusressursside ruumis paiknemisega seotud protsesse ning põhimõtteid.

Uus!!: Keila ja Majandusgeograafia · Näe rohkem »

Mart Kalm

Mart Kalm 5. aprillil 2014 Tallinna Raamatumessil vestlemas Krista Kodresega Mart Kalm (sündinud 3. septembril 1961 Tallinnas) on eesti arhitektuuriajaloolane, Eesti Kunstiakadeemia rektor ja Eesti Teaduste Akadeemia asepresident.

Uus!!: Keila ja Mart Kalm · Näe rohkem »

Mati Mandel

Mati Mandel Läänemaa Muuseumi 2011. aasta konverentsil esinemas Mati Mandel (sündinud 11. juunil 1945 Tartus) on eesti arheoloog ja ajaloolane.

Uus!!: Keila ja Mati Mandel · Näe rohkem »

Max Wilhelm Fick

Max Wilhelm von Fick (2. veebruar 1838 Keila – 24. november 1918 Tallinn) oli Eesti vaimulik.

Uus!!: Keila ja Max Wilhelm Fick · Näe rohkem »

Maxima

Maxima logo Maxima kauplus Pärnus Maxima pood Tartus Narva maanteel. Maxima (varem T-market) on Baltimaades, Poolas ja Bulgaarias tegutsev jaekaubanduskett, mis kuulub Leedu ettevõttele Maxima Grupe UAB, mille omanik on VP Grupė.

Uus!!: Keila ja Maxima · Näe rohkem »

Märjamaa

Märjamaa on alev Rapla maakonnas, Märjamaa valla keskus.

Uus!!: Keila ja Märjamaa · Näe rohkem »

Meeskoor

Inseneride Meeskoor Meeskoor on kooriliik, mille lauljaiks on häälemurde läbinud mehed, häälerühmadeks tavaliselt I tenor ja II tenor ning bariton ja bass (ühendkooris vastavalt I ja II bass).

Uus!!: Keila ja Meeskoor · Näe rohkem »

Mesindus

Mesinik mesilasperet üle vaatamas Mesindus on mesilaste pidamine mesindussaaduste saamise ja õite tolmeldamise eesmärgil.

Uus!!: Keila ja Mesindus · Näe rohkem »

Mets

Pillapalu kuusemets Sierra Nevada mäestikus Mets on ökosüsteem, mis koosneb kasvavate puudega maast ja selle elustikust (taimestikust, loomastikust, seenestikust).

Uus!!: Keila ja Mets · Näe rohkem »

Muda

settinud savikas muda. Muda on veega segunenud kleepuv savikas-aleuriitne sete.

Uus!!: Keila ja Muda · Näe rohkem »

Muinaskihelkond

Kihelkond ehk muinaskihelkond oli muinasaegne poliitilis-administratiivne territoriaalüksus tänapäeva Eesti ja Läti alal.

Uus!!: Keila ja Muinaskihelkond · Näe rohkem »

Must mänd

Must mänd (Pinus nigra) on männiliste sugukonda männi perekonda kuuluv okaspuu. Ta kuulub kaheokkaliste mändide hulka (alamperekond Pinus).

Uus!!: Keila ja Must mänd · Näe rohkem »

Mustamäe

Mustamäe on Tallinna asum, mis moodustab põhiosa halduslikust Mustamäe linnaosast.

Uus!!: Keila ja Mustamäe · Näe rohkem »

Nacka vald

Nacka vald on vald Rootsis Södermanlandi ja Upplandi maakonnas Stockholmi läänis Läänemere ääres.

Uus!!: Keila ja Nacka vald · Näe rohkem »

Nadežda (raadiojaam)

Nadežda oli Interrinde raadiojaam, mis tegutses aastatel 1990–1991.

Uus!!: Keila ja Nadežda (raadiojaam) · Näe rohkem »

Narva

Narva on linn Eesti kirdeosas Ida-Viru maakonnas Narva jõe alamjooksul.

Uus!!: Keila ja Narva · Näe rohkem »

Nõukogude Liit

Nõukogude Liit (Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit ehk NSV Liit ehk NSVL; vene keeles Союз Советских Социалистических Республик ehk Советский Союз ehk СССР) oli aastatel 1922–1991 eksisteerinud sotsialistlik riik.

Uus!!: Keila ja Nõukogude Liit · Näe rohkem »

Nõva vald

Nõva vallamaja Nõva vald oli kohaliku omavalitsuse üksus Eestis Lääne maakonnas.

Uus!!: Keila ja Nõva vald · Näe rohkem »

Niit

Niit ehk heinamaa on ökosüsteem, milles taimkatte moodustavad peamiselt tihedalt kasvavate mitmeaastaste mesofüütide kooslused, mille mullas toimub kamardumine ja mida võidakse regulaarselt niita.

Uus!!: Keila ja Niit · Näe rohkem »

Niitvälja

Niitvälja soo. Niitvälja on küla Harju maakonnas Lääne-Harju vallas.

Uus!!: Keila ja Niitvälja · Näe rohkem »

Niitvälja soo

Niitvälja soo (oktoober 2015) Niitvälja soo on soo Harju maakonnas Lääne-Harju valla ja Keila linna territooriumil.

Uus!!: Keila ja Niitvälja soo · Näe rohkem »

Nissi

Nissi on asum Riisipere aleviku lõunaosas Saue vallas.

Uus!!: Keila ja Nissi · Näe rohkem »

OG Elektra AS

OG Elektra AS on OG Elektra kontserni kuuluv jaekaubandusettevõte, mis alustas tegevust 1991.

Uus!!: Keila ja OG Elektra AS · Näe rohkem »

Ohtu

Ohtu on küla Harju maakonnas Lääne-Harju vallas.

Uus!!: Keila ja Ohtu · Näe rohkem »

Ohtu mõis

Ohtu mõisa peahoone. Ohtu mõis (saksa Ocht) oli rüütlimõis Keila kihelkonnas Harjumaal.

Uus!!: Keila ja Ohtu mõis · Näe rohkem »

Oleg Sõlg

Oleg Sõlg (Oleg Jolkin; 31. juuli 1951 – 17. märts 2006) oli eesti muusik, ansamblite Polyphon ja Consilium solist.

Uus!!: Keila ja Oleg Sõlg · Näe rohkem »

Olev Soans

Olev Soans (29. mai 1925 Tallinn – 28. aprill 1995 Keila) oli eesti graafik ja pedagoog.

Uus!!: Keila ja Olev Soans · Näe rohkem »

Oliver Alver

Oliver Alver (sündinud 2. märtsil 1977 Tallinnas) on eesti arhitekt.

Uus!!: Keila ja Oliver Alver · Näe rohkem »

Omavalitsusüksus

Omavalitsusüksus ehk kohaliku omavalitsuse üksus (ka: kohalik omavalitsusüksus) on territoriaalüksus, mille piires teostatakse kohalikku omavalitsust.

Uus!!: Keila ja Omavalitsusüksus · Näe rohkem »

Ott Kurs

Ott Kurs 2011. aastal. Ott Valdeko Kurs (sündinud 24. märtsil 1939 Tartus) on eesti geograaf, etnoloog, turkoloog ja fennougrist.

Uus!!: Keila ja Ott Kurs · Näe rohkem »

Otto Hermann

Otto Benedikt Hermann (13. detsember 1878 Tartu – 17. oktoober 1933 Tallinn) oli eesti dirigent ja helilooja.

Uus!!: Keila ja Otto Hermann · Näe rohkem »

Otto Reinhold von Holtz

Otto Reinhold von Holtz (21. aprill 1757 Keila – 28. aprill 1828 Keila) oli rootsi-saksa päritolu eesti vaimulik ja kirjamees.

Uus!!: Keila ja Otto Reinhold von Holtz · Näe rohkem »

Paas-kolmissõnajalg

Paas-kolmissõnajalg Paas-kolmissõnajalg (Gymnocarpium robertianum) on naistesõnajalaliste sugukonda kuuluv sõnajalgtaim.

Uus!!: Keila ja Paas-kolmissõnajalg · Näe rohkem »

Padise vald

Padise vald oli aastatel 1992–2017 omavalitsusüksus Harju maakonnas.

Uus!!: Keila ja Padise vald · Näe rohkem »

Paekivi

Paekivist rannavallid Osmussaarel. Paekivi ehk paas on settelise tekkega karbonaatkivimi rahvapärane nimetus.

Uus!!: Keila ja Paekivi · Näe rohkem »

Pais

Karuni jõel Iraanis asuv pais Pais on enamasti inimese ehitatud vesiehitis, mille eesmärk on kas veevoolu tõkestada või selle taha vett paisutada (tekitada veehoidla) ning tekitada energiat sealt läbi voolava vee kaudu.

Uus!!: Keila ja Pais · Näe rohkem »

Paldiski

Paldiski linnavalitsuse hoone, oktoober 2009 Paldiski jaamahoone (2013) Maja Paldiskis, kus elas ja töötas Amandus Adamson Paldiski Püha Georgi õigeusu kirik Paldiski Nikolai kirik Baltiiski Port, Pakri (1840) Paldiski (aastani 1933 Baltiski) on sadamalinn Harju maakonnas Pakri poolsaarel.

Uus!!: Keila ja Paldiski · Näe rohkem »

Paldiski maantee (Keila)

Paldiski maantee on tänav Keilas.

Uus!!: Keila ja Paldiski maantee (Keila) · Näe rohkem »

Pank

Pank on rahaasutus, mis tegeleb raha hoiustamise, laenamise, investeerimise ja teiste finantsteenuste osutamisega.

Uus!!: Keila ja Pank · Näe rohkem »

Park

Kadriorg on park Tallinnas. Park (varasema eestikeelse nimetusega puiestik) on mitmekesise taimestikuga, sealhulgas puude või põõsastega haljasala.

Uus!!: Keila ja Park · Näe rohkem »

Pärnu

Pärnu on linn Eesti edelarannikul Pärnu lahe ääres, Pärnu, Sauga ja Reiu jõgede alamjooksul.

Uus!!: Keila ja Pärnu · Näe rohkem »

Püst-linalehik

Püst-linalehik Püst-linalehik (Thesium ebracteatum) on linalehikuliste (Santalaceae) sugukonda kuuluv taimeliik.

Uus!!: Keila ja Püst-linalehik · Näe rohkem »

Põõsasmaran

Põõsasmaran Vääna maastikukaitsealal. Põõsasmaran (Potentilla fruticosa) on roosõieliste sugukonda marana perekonda kuuluv mitmeaastane heitlehine põõsas.

Uus!!: Keila ja Põõsasmaran · Näe rohkem »

Põhja-Eesti

Põhja-Eesti on Eesti territooriumi põhjaosa.

Uus!!: Keila ja Põhja-Eesti · Näe rohkem »

Põhja-Eesti Regionaalhaigla

Sihtasutus Põhja-Eesti Regionaalhaigla (lühend: PERH) on kujunenud pärast liitmist Eesti suurimaks aktiivravi asutuseks, pakub raviteenust kõigil arstlikel erialadel, v.a silmakirurgia ja sünnitusabi.

Uus!!: Keila ja Põhja-Eesti Regionaalhaigla · Näe rohkem »

Põhja-nahkhiir

Põhja-nahkhiir (Eptesicus nilssonii) on nahkhiirlaste sugukonda kuuluv käsitiivaline.

Uus!!: Keila ja Põhja-nahkhiir · Näe rohkem »

Põhjasõda

Põhjasõda oli 1700.–1721.

Uus!!: Keila ja Põhjasõda · Näe rohkem »

Põhjaveekiht

Põhjaveekiht ehk põhjaveelade (ka veelade) ehk põhjaveehorisont (ka veehorisont) on enam-vähem ühesuguse kivimkoostisega laiaulatuslik maakoorekiht, millest võib saada põhjavett.

Uus!!: Keila ja Põhjaveekiht · Näe rohkem »

Põhjavesi

Põhjavesi on maakoore ülaosa kivimite ja setete poorides ning lõhedes olev vaba vesi.

Uus!!: Keila ja Põhjavesi · Näe rohkem »

Põlispuu

Põlispuu on erakordselt suurte mõõtmetega või liigile omasest keskmisest kõrgema vanusega või bioloogilise ja/või kultuuriloolise tähtsusega nii kodumaist päritolu kui ka võõrliigist puu, mis on paiga peamine side minevikuga.

Uus!!: Keila ja Põlispuu · Näe rohkem »

Põllumajandus

Tõhus agrotenika:viljalõikuse järel kõrrekoorimine Talu majandushoov Talu majandushoov Soomes aastal 2014 Põllumajandus on majandusharu, mis tegeleb mulla harimise ning toidu, loomasööda ja muude looduslike toodete (toiduainetööstusele, tekstiilitööstusele, naha- ja jalatsitööstusele, farmaatsiatööstusele jt tooraine) tootmisega teatud kultuurtaimede ja koduloomade kasvatamise teel.

Uus!!: Keila ja Põllumajandus · Näe rohkem »

Põlva

Põlva on vallasisene linn Orajõe alamjooksul Põlva maakonnas Põlva vallas.

Uus!!: Keila ja Põlva · Näe rohkem »

Peeter Volkonski

Peeter Volkonski 2010. aastal. Eesti Vabaerakonna vestlusringis Hiiu pubi teisel korruselFoto: Ave Maria Mõistlik, 14. veebruar 2015 Vürst Peeter Volkonski (sündinud 12. septembril 1954) on Eesti muusik (laulja), näitleja ja teatrilavastaja.

Uus!!: Keila ja Peeter Volkonski · Näe rohkem »

Pekka Erelt

Pekka Erelt 2016. aastal Pekka Erelt (sündinud 1965) on eesti ajakirjanik.

Uus!!: Keila ja Pekka Erelt · Näe rohkem »

Perioodika (kirjastus)

Perioodika on 1940–1941 ja 1944–1996 Tallinnas tegutsenud kirjastus, mis mitmete reformide järel toimis aastani 2004.

Uus!!: Keila ja Perioodika (kirjastus) · Näe rohkem »

Philipp von Scheiding

Philip von Scheiding, 1629 Philipp von Scheiding (ka Filip või Philip Scheding) (10. august 1578 Arboga — 9. juuni 1646 Tallinn) oli Rootsi riigitegelane ja diplomaat.

Uus!!: Keila ja Philipp von Scheiding · Näe rohkem »

Pinnakate

Pinnakatte paiknemist pealiskorra, aluskorra ja aluspõhja suhtes illustreeriv skeem Pinnakate ehk kvaternaarisetted on pudedaist setendeist koosnev kiht, mis lasub aluspõhjal.

Uus!!: Keila ja Pinnakate · Näe rohkem »

Pinnas

Pinnas on maakoore pindmise kihi moodustavad setendid ja kivimid koos neile moodustunud mulla ja kultuurkihiga.

Uus!!: Keila ja Pinnas · Näe rohkem »

Politsei- ja Piirivalveamet

Politsei- ja Piirivalveamet (PPA) on korrakaitseline keskasutus, mis loodi Eesti Vabariigi Siseministeeriumi haldusalas 1. jaanuaril 2010 Politseiameti, Keskkriminaalpolitsei, Julgestuspolitsei, Piirivalveameti ning Kodakondsus- ja Migratsiooniameti ühendamisel.

Uus!!: Keila ja Politsei- ja Piirivalveamet · Näe rohkem »

Poolakad

Poolakad (endanimetus Polacy) on lääneslaavi rahvas Euroopas.

Uus!!: Keila ja Poolakad · Näe rohkem »

Postimaantee

Postiteed Eesti- ja Liivimaal, 1712. aastal. Postimaantee ehk postitee oli erinevate asulate vahel asunud transporditee, millel asus postijaamade võrgustik ja mida mööda tagati posti liikumine.

Uus!!: Keila ja Postimaantee · Näe rohkem »

Postimees

Ajaleht Postimees on 1857.

Uus!!: Keila ja Postimees · Näe rohkem »

Priit Tomson

Priit Tomson (3. november 1942 Tallinn) on endine eesti ja Nõukogude Liidu korvpallur.

Uus!!: Keila ja Priit Tomson · Näe rohkem »

Projekt (ehitus)

Projekt on tehniliste dokumentide komplekt, mis sisaldab ehitatava, remonditava, rekonstrueeritava või restaureeritava objekti kirjelduse, joonised, põhjendavad arvestused ja vahel ka maketti.

Uus!!: Keila ja Projekt (ehitus) · Näe rohkem »

Pruunikas pesajuur

Pruunikas pesajuur Pruunikas pesajuur (Neottia nidus-avis) on käpaliste sugukonda kuuluv taimeliik.

Uus!!: Keila ja Pruunikas pesajuur · Näe rohkem »

Puit

Langetatud puutüved Puidu all mõeldakse üldkeeles puude ja põõsaste tüve ja okste kõva kudet.

Uus!!: Keila ja Puit · Näe rohkem »

Puusepp

Puusepp on käsitööline või tööline, kes puitu peamiselt kirve ja saega töödeldes valmistab puidust vähema viimistlusega tarbeesemeid.

Uus!!: Keila ja Puusepp · Näe rohkem »

Raamatukogu

Kose raamatukogu Raamatukogu (ka biblioteek) on traditsioonilises tähenduses raamatute kogu ja selle kogu hoidmise koht.

Uus!!: Keila ja Raamatukogu · Näe rohkem »

Rahvastikuregister

Rahvastikuregister on Eesti riigi põhiregister, mis sisaldab Eesti kodanike ja Eestis elamisloa saanud välismaalaste peamisi isikuandmeid.

Uus!!: Keila ja Rahvastikuregister · Näe rohkem »

Rahvastikutihedus

Rahvastikutihedus riigiti 2006. a seisuga Rahvastikutihedus ehk asustustihedus on mingi maa-ala rahvaarvu jagatis selle pindalaga.

Uus!!: Keila ja Rahvastikutihedus · Näe rohkem »

Rahvusarhiiv

Rahvusarhiivi peahoone Noora Tartus, Nooruse 3 Rahvusarhiiv on Haridus- ja Teadusministeeriumi haldusalas olev valitsusasutus, mille põhiülesanne on asutuste või isikute poolt avaliku ülesande täitmise käigus loodud või saadud dokumentide hindamine, arhivaalide kogumine ja säilitamine ning neile juurdepääsu võimaldamine ja nende kasutamise korraldamine.

Uus!!: Keila ja Rahvusarhiiv · Näe rohkem »

Rajoon

Rajoon (prantsuse sõnast rayon 'piirkond') on haldusüksus.

Uus!!: Keila ja Rajoon · Näe rohkem »

Rannavall

Klibuvall Kassaril. Rannavall (vananenud termin randvall ehk randrõõne) on tormi(de) poolt mererannale heidetud klibust ning veeristest koosnev piklik positiivne pinnavorm.

Uus!!: Keila ja Rannavall · Näe rohkem »

Raudbetoon

Raudbetoon on komposiitne ehitusmaterjal, mis koosneb betoonist ja (teras-)sarrusest.

Uus!!: Keila ja Raudbetoon · Näe rohkem »

Raudtee

Odawara raudteejaam Jaapanis Raudtee (saksa k Eisenbahn) on rööbasteega transpordisüsteem inimeste veoks (ühistransport) või kaubaveoks.

Uus!!: Keila ja Raudtee · Näe rohkem »

Raudteejaam

Vaade Balti jaamale perroonilt aprillis 2007 Tartu raudteejaama perroonid aastal 2012 Eesti raudteede ja jaamade kaart Raudteejaam on peatumise koht, kus võimaldatakse rongide vastuvõtmist, ärasaatmist, vahetust, möödasõitu, manöövritöid, tehnilist hooldamist, kaubavagunite laadimist ja reisijate teenindamist.

Uus!!: Keila ja Raudteejaam · Näe rohkem »

Raudteesild

Emajõe. Raudteesild on sild, mis viib raudtee üle jõe, maantee, tänava või muu takistuse.

Uus!!: Keila ja Raudteesild · Näe rohkem »

Rauno Pehka

Rauno Pehka (sündinud 1. jaanuaril 1969 Keilas) on eesti korvpallur ja treener, laulja, Meistriliiga tegevjuht.

Uus!!: Keila ja Rauno Pehka · Näe rohkem »

Rätsep

Rätsep on riidest esemete (peamiselt rõivaste) tegija.

Uus!!: Keila ja Rätsep · Näe rohkem »

Rõngasrist

Rõngasrist Rõngasrist ehk päikeseratas ehk päikeserist ehk ratasrist on rist, mis koosneb rõngast ja ristist rõnga sees.

Uus!!: Keila ja Rõngasrist · Näe rohkem »

Rein Tomingas

Rein Tomingas (25. november 1944 Tallinn – 19. oktoober 2008 Tallinn) oli eesti arhitekt.

Uus!!: Keila ja Rein Tomingas · Näe rohkem »

Revala

Eesti muinasmaakonnad. Revala ehk Revälä (Läti Henrikul Revele, Taani Hindamisraamatu Reuælæ ehk Revälä, hilisematel autoritel ka Revelä, Rivälä, samuti Rävala ja Räbala; saksa Reval, ladina Revalia, vene Revel jne) oli ajalooline maakond Põhja-Eestis.

Uus!!: Keila ja Revala · Näe rohkem »

Riigi Ilmateenistus

Riigi Ilmateenistus on Keskkonnaagentuuri alluvuses tegutsev üksus, mis täidab oma eelkäija (Eesti Meteoroloogia ja Hüdroloogia Instituut) ülesandeid.

Uus!!: Keila ja Riigi Ilmateenistus · Näe rohkem »

Riigi Teataja

Riigi Teataja esinumbri esileht, 27. november 1918 Riigi Teataja (RT) on Eesti riigi ametlik väljaanne, mille esimene number ilmus 27. novembril 1918.

Uus!!: Keila ja Riigi Teataja · Näe rohkem »

Rimi Baltic

Rimi hüpermarket Vilniuses. Rimi Baltic on Eestis, Lätis ja Leedus tegutsev super- ja hüpermarketite kett, mis kaupleb peamiselt toidu- ja esmatarbekaupadega.

Uus!!: Keila ja Rimi Baltic · Näe rohkem »

Risti

Risti on alevik Lääne maakonnas Lääne-Nigula vallas.

Uus!!: Keila ja Risti · Näe rohkem »

Rohekas käokeel

Rohekas käokeel Rohekas käokeel (Platanthera chlorantha) on käpaliste sugukonda kuuluv taimeliik.

Uus!!: Keila ja Rohekas käokeel · Näe rohkem »

Roosärg

Roosärg (Scardinius erythrophthalmus) on karpkalaliste seltsi kuuluv kala.

Uus!!: Keila ja Roosärg · Näe rohkem »

Rootsi

Rootsi (rootsi keeles Sverige, ametliku nimega Rootsi Kuningriik (Konungariket Sverige)) on riik Euroopas Skandinaavia poolsaare idaosas (62° põhjalaiust, 15° idapikkust).

Uus!!: Keila ja Rootsi · Näe rohkem »

Russowi sõrmkäpp

Russowi sõrmkäpp (Dactylorhiza russowii) on käpaliste sugukonna sõrmkäpa perekonda kuuluv mitmeaastaste ühekojaliste rohttaimede liik.

Uus!!: Keila ja Russowi sõrmkäpp · Näe rohkem »

Sademed

Kliimadiagrammil kujutatakse sademete hulka tulpadega. Sademed on atmosfäärist maapinnale langev vedel või tahke vesi.

Uus!!: Keila ja Sademed · Näe rohkem »

Saksamaa

Saksamaa (ametlik nimi Saksamaa Liitvabariik) on föderaalne vabariik Kesk-Euroopas.

Uus!!: Keila ja Saksamaa · Näe rohkem »

Sakslased

Sakslased (endanimetus die Deutschen) on etnos (Volk), mis jagab ühist saksa kultuuri, räägib saksa keelt emakeelena ning on saksa päritolu.

Uus!!: Keila ja Sakslased · Näe rohkem »

Saluut (Keila)

"Saluut" oli kino Keilas.

Uus!!: Keila ja Saluut (Keila) · Näe rohkem »

Saue

Saue on linn Saue vallas (Harju maakonnas) Tallinnast 4–5 kilomeetrit edela pool.

Uus!!: Keila ja Saue · Näe rohkem »

Saue mõis

Mõisa peahoone. Ait Park Valitsejamaja Saue mõis oli mõis Keila kihelkonnas Harjumaal.

Uus!!: Keila ja Saue mõis · Näe rohkem »

Saue vald

Saue vald on kohaliku omavalitsuse üksus Eestis Harju maakonnas.

Uus!!: Keila ja Saue vald · Näe rohkem »

Särg

Särg (Rutilus rutilus) on karpkalaliste seltsi kuuluv kala.

Uus!!: Keila ja Särg · Näe rohkem »

Sümbol

Sümbol (vanakreeka sõnast σύμβολον symbolon, ’märk, tunnus’) ehk võrdkuju on märk, mis asendab midagi ilma välise sarnasuse või sisulise jätkuvuseta, üldlevinud arusaamade (näiteks ühiskondliku kokkuleppe) alusel.

Uus!!: Keila ja Sümbol · Näe rohkem »

Sündimus

Sündimus ehk fertiilsus on sündide esinemine mingi piirkonna rahvastikus või selle osas (või ka mingis perekonnas).

Uus!!: Keila ja Sündimus · Näe rohkem »

Sõidutee

Sõidutee (kitsamalt ka autotee) on ainult sõidukite liiklemiseks ettenähtud teeosa.

Uus!!: Keila ja Sõidutee · Näe rohkem »

Selts

Selts on vabatahtlik organisatsioon, mis taotleb ühiskondlikke, kutsealaseid ja kultuurilis-seltskondlikke eesmärke.

Uus!!: Keila ja Selts · Näe rohkem »

Selver

thumb Ühtri küla bussijaama juures Hiiumaal Selver (ärinimega AS Selver) on Eestis tegutsev kaubanduskett, kuhu kuuluvad super- ja hüpermarketid.

Uus!!: Keila ja Selver · Näe rohkem »

Sepp

Sepp ääsi ääres Sepp töötamas alasil Sepp on käsitööline, kes töötleb (sepistab) rauda.

Uus!!: Keila ja Sepp · Näe rohkem »

Sigulda

Villa Koiva ürgoru kaldal Sigulda ordulinnuse varemed Turaida piiskopilinnuse varemed Sigulda mõisahoone Sigulda on linn (aastast 1928) Lätis Vidzemes, Sigulda piirkonna keskus.

Uus!!: Keila ja Sigulda · Näe rohkem »

Sihtasutus

Sihtasutus on mittetulundusühendus, mis on asutatud mitteärilisel otstarbel ning registreeritud sihtasutuste seaduse kohaselt.

Uus!!: Keila ja Sihtasutus · Näe rohkem »

Siiri Sisask

Siiri Sisask (2011) Siiri Sisask esinemas Tallinna päeval Vabaduse väljakulFoto: Ave Maria Mõistlik, 15. mai 2014 Siiri Sisask (sündinud 21. septembril 1968 Raplas) on eesti laulja ja muusik.

Uus!!: Keila ja Siiri Sisask · Näe rohkem »

Siiri Vallner

Siiri Vallner 2009. aastal Siiri Vallner (sündinud 9. aprillil 1972 Tallinnas) on eesti arhitekt.

Uus!!: Keila ja Siiri Vallner · Näe rohkem »

Sile tondipea

Sile tondipea (Dracocephalum ruyschiana) on huulõieliste sugukonda tondipea perekonda kuuluv looduskaitsealune rohttaimeliik.

Uus!!: Keila ja Sile tondipea · Näe rohkem »

Sisekujundus

Raehoone sisekujundus. Kłodzko, Poola. Sisekujundus (ka sisearhitektuur, ruumikujundus) on ehitise siseruumide kujundus, mis hõlmab värvide ja materjalide kasutust, mööbli valikut ja paigutust jne.

Uus!!: Keila ja Sisekujundus · Näe rohkem »

Soo

Soo Põhja-Saksamaal. Talvine Kakerdaja raba. Rabajärv Suru Suursoos Põhja-Kõrvemaa looduskaitsealal. Rõuge vallas. Soo on looduslik ala või ökosüsteem, kus liigniiskuse ja hapnikuvaeguse tingimustes jääb osa taimejäänuseid lagunemata ning ladestub turbana.

Uus!!: Keila ja Soo · Näe rohkem »

Soo-neiuvaip

Soo-neiuvaip (Epipactis palustris) on käpaliste sugukonda neiuvaiba perekonda kuuluv mitmeaastane rohttaim.

Uus!!: Keila ja Soo-neiuvaip · Näe rohkem »

Soome

Soome Vabariik on riik Põhja-Euroopas Rootsi ja Venemaa vahel, üks Põhjamaadest.

Uus!!: Keila ja Soome · Näe rohkem »

Soome keel

Soome tähestik Soome keel on läänemeresoome keelte põhjarühma kuuluv keel, mida kõneleb umbes 5 miljonit inimest Soomes, Rootsis ja teistes riikides.

Uus!!: Keila ja Soome keel · Näe rohkem »

Soomlased

Soomlased (endanimetus suomalaiset) on läänemeresoome rahvas, Soome suurim põlisrahvus.

Uus!!: Keila ja Soomlased · Näe rohkem »

Soostumine

Soostumine on looduslikult toimuv mullatekkeprotsess, mille käigus toimub liigniiske keskkonna tingimustes orgaanilist ainet sisaldavate horisontide (huumushorisondi ja maapinna) turvastumine ja mineraalsete horisontide gleistumine.

Uus!!: Keila ja Soostumine · Näe rohkem »

Stadler FLIRT

Stadler FLIRT Saksamaal Stadler FLIRT Keila jaamas Stadler FLIRT (saksa keeles flinker leichter innovativer Regional-Triebzug, inglise keeles Fast Light Innovative Regional Train 'kiire kerge uuenduslik regionaalrong') on elektri- või diiselrong, mida toodab Šveitsi ettevõte Stadler Rail AG.

Uus!!: Keila ja Stadler FLIRT · Näe rohkem »

Stalinistlik arhitektuur

Stalinistlik arhitektuur (ka: sotsialistlik klassitsism, stalinistlik uusklassitsism; vene: ста́линский ампи́р; ста́линский неоренесса́нс, 'stalinistlik uusrenessanss') on Nõukogude Liidus viljeletud uusklassitsism, mille alguspunktiks loetakse 1933.

Uus!!: Keila ja Stalinistlik arhitektuur · Näe rohkem »

Statistikaamet

Statistikaamet on Rahandusministeeriumi haldusalas olev Eesti riigiasutus, mis toodab riiklikku statistikat.

Uus!!: Keila ja Statistikaamet · Näe rohkem »

Suhteline õhuniiskus

Suhteline õhuniiskus ehk relatiivne õhuniiskus ehk suhteline niiskus on veeauru osarõhu ja samadel füüsikalistel tingimustel küllastunud veeauru osarõhu suhe.

Uus!!: Keila ja Suhteline õhuniiskus · Näe rohkem »

Supelrand

Narva-Jõesuu supelrand Supelrand ehk plaaž on järve, mere, lahe vm veekogu osa (rand), mis on inimestele suplemiseks sobilik.

Uus!!: Keila ja Supelrand · Näe rohkem »

Suur käopõll

Suur käopõll (Listera ovata) on käpaliste sugukonda kuuluv taimeliik.

Uus!!: Keila ja Suur käopõll · Näe rohkem »

Suur nälg

Suureks näljaks nimetatakse Eesti ajaloos Eesti- ja Liivimaal Rootsi võimu ajal 1695–1697 toimunud näljahäda.

Uus!!: Keila ja Suur nälg · Näe rohkem »

Suurvesi

Emajõgi Tartus suurvee ajal (2010) Suurvesi Soomaal (2010) Suurvesi on igal aastal kindlal ajal korduv jõgede ja järvede veetaseme kõrgseis.

Uus!!: Keila ja Suurvesi · Näe rohkem »

Suurvidevlane

Suurvidevlane Suurvidevlane (Nyctalus noctula) on nahkhiirlaste sugukonda kuuluv käsitiivaline.

Uus!!: Keila ja Suurvidevlane · Näe rohkem »

Taani hindamisraamat

Taani hindamisraamat (ladina Liber Census Daniae, taani Kong Valdemars Jordebog) on 13. sajandist pärinev mitmekesise sisuga pärgamentköide, mida alates 1929.

Uus!!: Keila ja Taani hindamisraamat · Näe rohkem »

Taldrikugolf

pisi Kettagolf ehk discgolf (inglise keeles disc golf) on mäng, mille eesmärgiks on visata lendav ketas võimalikult väheste visetega spetsiaalsesse korvi.

Uus!!: Keila ja Taldrikugolf · Näe rohkem »

Tallinn

südalinna kõrghooned Tallinn on Põhja-Eesti rannikul Tallinna lahe ääres asuv Eesti Vabariigi pealinn ja Harju maakonna halduskeskus.

Uus!!: Keila ja Tallinn · Näe rohkem »

Tallinna Eesti Põllumeeste Selts

Tallinna Eesti Põllumeeste Selts (ka Eesti Põllumeeste Selts Tallinnas) oli 1888 asutatud põllumeesteselts, mille põhieesmärk oli põllutöö ja majandusliku kutsehariduse arendamine Põhja-Eestis.

Uus!!: Keila ja Tallinna Eesti Põllumeeste Selts · Näe rohkem »

Tallinna komtuurkond

Tallinna komtuurkonna asend. Tallinna komtuurkond oli 13.

Uus!!: Keila ja Tallinna komtuurkond · Näe rohkem »

Tallinna Tehnikaülikooli kirjastus

Tallinna Tehnikaülikooli kirjastus (lühendatult TTÜ kirjastus, inglise keeles Tallinn University of Technology Press) on Tallinna Tehnikaülikooli Raamatukogu struktuuriüksus, mis tegeleb Tallinna Tehnikaülikooli väljaannete kirjastamise ja trükkimise korraldamisega.

Uus!!: Keila ja Tallinna Tehnikaülikooli kirjastus · Näe rohkem »

Tallinna toomkirik

Tallinna toomkiriku torn barokse kiivriga Toomkirik 2005. aastal Toomkiriku kesklööv Toomkiriku torni muna ja tuulelipp. Tallinna toomkirik on pühakoda Tallinnas.

Uus!!: Keila ja Tallinna toomkirik · Näe rohkem »

Tallinna–Haapsalu postimaantee

Tallinna–Haapsalu postimaantee oli postimaantee Tallinna ja Haapsalu vahel.

Uus!!: Keila ja Tallinna–Haapsalu postimaantee · Näe rohkem »

Tallinna–Keila raudtee

Tallinna–Keila raudtee on 26,8 kilomeetri pikkune laiarööpmeline raudtee Tallinna (Balti jaama) ja Keila raudteejaama vahel.

Uus!!: Keila ja Tallinna–Keila raudtee · Näe rohkem »

Tallinna–Paldiski maantee

thumb thumb Maantee Valkse külas. Tallinna–Paldiski maantee (põhimaantee nr 8) on üks Eesti põhimaanteedest.

Uus!!: Keila ja Tallinna–Paldiski maantee · Näe rohkem »

Tallinna–Paldiski raudteeliin

Tallinna–Paldiski raudteeliin on Elroni poolt opereeritav raudteeliin lõpp-peatustega vastavalt Tallinnas Balti jaamas ja Harju maakonnas Paldiskis.

Uus!!: Keila ja Tallinna–Paldiski raudteeliin · Näe rohkem »

Tallinna–Riisipere raudteeliin

Tallinna rong Riisipere jaamas (2008) Tallinna–Riisipere raudteeliin on Elroni opereeritav raudteeliin lõpp-peatustega vastavalt Tallinnas Balti jaamas ja Riisiperes.

Uus!!: Keila ja Tallinna–Riisipere raudteeliin · Näe rohkem »

Tank

M1A1 Abrams Leopard 2A4 Soome Kaitsejõududes Vene tank T-80 BV Tank on roomikuil liikuv, soomustatud, hea maastikuläbivuse ja liikuvusega, pöördtornis põhirelva kahuriga relvastatud soomuk.

Uus!!: Keila ja Tank · Näe rohkem »

Tarmo Leinatamm

Tarmo Leinatamm 2011. aastal Tarmo Leinatamm 2008. aasta Eurovisiooni lauluvõistluse poolfinaalis Tarmo Leinatamm (2. september 1957 Keila – 13. oktoober 2014) oli eesti dirigent, koomik ja poliitik.

Uus!!: Keila ja Tarmo Leinatamm · Näe rohkem »

Tartu Ülikooli Kirjastus

Tartu Ülikooli Kirjastus (inglise keeles varem Tartu University Press, alates 2012. aastast University of Tartu Press) on Tartu Ülikooli juures tegutsev kirjastus.

Uus!!: Keila ja Tartu Ülikooli Kirjastus · Näe rohkem »

Tatarlased

Kaasani khaaniriigi viimane valitsejanna Söyembikä koos pojaga Tatarlased (tatari keeles tatarlar, татарлар) on turgi rahvas, kelle elukohaks on Venemaa Euroopa osa, sh Volga keskjooks, ja Uural, Siber, Kasahstan, Kesk-Aasia, Xinjiang, Kaug-Ida.

Uus!!: Keila ja Tatarlased · Näe rohkem »

Tšiathura

Tšiathura on linn Gruusias Imerethi piirkonnas.

Uus!!: Keila ja Tšiathura · Näe rohkem »

Tänapäev

Tänapäev on Tallinnas tegutsev kirjastus.

Uus!!: Keila ja Tänapäev · Näe rohkem »

Tööandja

Tööandja on ettevõte, asutus või üksikisik, kellele töövõtja teeb tasu eest tööd.

Uus!!: Keila ja Tööandja · Näe rohkem »

Tööstus

Tööstus on ühiskonna tootlike jõudude arenemist mõjustav rahvamajandusharu, mille ettevõtted (tehased, vabrikud, kaevandused, elektrijaamad) valmistavad töövahendeid nii tööstuse enese kui ka teiste rahvamajandusharude jaoks, toodavad tooraineid, materjale, kütust ja energiat ning töötlevad tööstus- ja põllumajandussaadusi.

Uus!!: Keila ja Tööstus · Näe rohkem »

Tüvi

Šotimaal asuva Darnley plaatani tüvi Tüvi (ladina keeles truncus) on puu varre harunemata osa maapinnast kuni alumise suure külgoksani.

Uus!!: Keila ja Tüvi · Näe rohkem »

Tõmmiku

Tõmmiku on küla Harju maakonnas Lääne-Harju vallas.

Uus!!: Keila ja Tõmmiku · Näe rohkem »

Teaduste Akadeemia Kirjastus

Teaduste Akadeemia Kirjastus on Eesti Teaduste Akadeemia juures asuv kirjastus.

Uus!!: Keila ja Teaduste Akadeemia Kirjastus · Näe rohkem »

Teine maailmasõda

Teise maailmasõja käik Euroopas Teine maailmasõda (II MS) oli 1. septemberist 1939 2. septemberini 1945 kestnud maailmasõda.

Uus!!: Keila ja Teine maailmasõda · Näe rohkem »

Tekstiilitööstus

Tekstiilitööstus on kergetööstuse haru, mis hõlmab nii taimsete, loomsete kui ka tehiskiudainete lõngaks ja riideks töötlemist ja nendest mitmesuguste esemete valmistamist.

Uus!!: Keila ja Tekstiilitööstus · Näe rohkem »

Telegraafside

Telegraafside (tuleb Kreeka keelest tele - τηλε ehk "kaugele" ja graphein - γραφειν ehk "kirjutamine") on sõnumite edastamine pika distantsi taha ilma füüsilist sõnumikandjat edastamata.

Uus!!: Keila ja Telegraafside · Näe rohkem »

Teras

Rooste ja terasleht Terassild Argentinas Teras on sulam, mille põhikomponent on raud ning mis muude elementide (väävel, fosfor jne) kõrval sisaldab kuni 2,14% süsinikku.

Uus!!: Keila ja Teras · Näe rohkem »

Tiina Laanem

Tiina Laanem Imbi Viiroki raamatu "Teadlik tutvumine. Uus lähenemine õige kaaslase leidmisele" esitlusel Viru keskuse Rahva Raamatus 9. jaanuaril 2014 Tiina Laanem-Murde (sündinud 10. septembril 1974) on eesti kirjanik ja kirjastaja.

Uus!!: Keila ja Tiina Laanem · Näe rohkem »

Tulumaks

Tulumaks on füüsiliste ja juriidiliste isikute sissetulekult võetav maks.

Uus!!: Keila ja Tulumaks · Näe rohkem »

Turb

Turb (Leuciscus cephalus L.) on karpkalaliste seltsi kuuluv kala.

Uus!!: Keila ja Turb · Näe rohkem »

Ujula

Siseujula Ujula on spordirajatis, kus saab tegeleda ujumise ja muude veespordialadega.

Uus!!: Keila ja Ujula · Näe rohkem »

Ukrainlased

Ukrainlased 1941. aasta fotol. Ukrainlased (ukraina keeles українці) on idaslaavi rahvas, Ukraina põhirahvus.

Uus!!: Keila ja Ukrainlased · Näe rohkem »

Urmas Viilma

Urmas Viilma (sündinud 13. augustil 1973 Tallinnas) on eesti vaimulik, EELK peapiiskop.

Uus!!: Keila ja Urmas Viilma · Näe rohkem »

Uus Eesti

Uus Eesti oli Tallinnas samanimelise osaühingu poolt väljaantav Eesti päevaleht.

Uus!!: Keila ja Uus Eesti · Näe rohkem »

Uusapostlik kirik

Uusapostlik kirik on kiliastiline usuline liikumine, mis tekkis 19.

Uus!!: Keila ja Uusapostlik kirik · Näe rohkem »

Valdeko Vende

Valdeko Vende (12. oktoober 1920 – 2. aprill 2009) oli eesti insener ja kodu-uurija.

Uus!!: Keila ja Valdeko Vende · Näe rohkem »

Valgevenelased

Valgevenelaste asuala 1903. aastal (kollane punktiir) ja 1919. aastal (punane punktiir). Kaardil on näidatud ka praeguse Valgevene piirid.Valgevenelased (endanimetus беларусы) on idaslaavi rahvus, Valgevene Vabariigi põhirahvus.

Uus!!: Keila ja Valgevenelased · Näe rohkem »

Valgus (kirjastus)

Kirjastus Valgus on asutatud 1965.

Uus!!: Keila ja Valgus (kirjastus) · Näe rohkem »

Valingu

Tallinna–Keila raudtee Valingu külas. Valingu on küla Harju maakonnas Saue vallas.

Uus!!: Keila ja Valingu · Näe rohkem »

Valkse

Valkse on küla Harju maakonnas Lääne-Harju vallas.

Uus!!: Keila ja Valkse · Näe rohkem »

Vasalemma raudteejaam

Vasalemma jaamahoone. Vasalemma raudteejaam. Vasalemma raudteejaam on raudteejaam Harju maakonnas Lääne-Harju vallas Vasalemma alevikus.

Uus!!: Keila ja Vasalemma raudteejaam · Näe rohkem »

Vasalemma vald

Vasalemma vald oli aastatel 1992–2017 omavalitsusüksus Eestis Harju maakonnas, Tallinnast umbes 40 km edela pool, Keila–Haapsalu maantee ja Tallinna–Riisipere raudtee vahelisel alal.

Uus!!: Keila ja Vasalemma vald · Näe rohkem »

Vääna mõis

Kunagise Vääna mõisa peahoone. Vääna mõis (saksa keeles Fähna, Faehna) oli rüütlimõis Keila kihelkonnas Harjumaal.

Uus!!: Keila ja Vääna mõis · Näe rohkem »

Vöörmünder

Vöörmünder oli kõige laiemas tähenduses vananenud nimetus eestkostja kohta.

Uus!!: Keila ja Vöörmünder · Näe rohkem »

Vööthuul-sõrmkäpp

Vööthuul-sõrmkäpp (Dactylorhiza fuchsii) on käpaliste sugukonda sõrmkäpa perekonda kuuluv taimeliik.

Uus!!: Keila ja Vööthuul-sõrmkäpp · Näe rohkem »

Võõpsu

Võõpsu (ka Võõpso) on alevik Põlva maakonnas Räpina vallas.

Uus!!: Keila ja Võõpsu · Näe rohkem »

Võlv

Silindervõlvi osad: (1) lukukivi; (2) kiilukivi; (3) selg; (4) võlvikand; (5) palend; (6) võlvi kõrgus; (7) sambavahe Võlv on kaarekujulise ristlõikega ruumiline kandetarind.

Uus!!: Keila ja Võlv · Näe rohkem »

Veekogu

Veekogu Veekogu on maapinnanõos või maa sees olev looduslik või tehislik veekogum.

Uus!!: Keila ja Veekogu · Näe rohkem »

Veelendlane

Veelendlane Talvituv veelendlane Veelendlane (Myotis daubentonii) on nahkhiirlaste sugukonda kuuluv käsitiivaline.

Uus!!: Keila ja Veelendlane · Näe rohkem »

Veis

Veised Hiiumaal Koduveis on loomaliik (Bos taurus) või alamliik (Bos primigenius taurus) veise perekonnast; üks levinumaid koduloomi.

Uus!!: Keila ja Veis · Näe rohkem »

Vello Vensel

Vello Vensel (28. detsember 1941 Tuula – 22. detsember 2004 Tallinn) oli eesti majandusteadlane.

Uus!!: Keila ja Vello Vensel · Näe rohkem »

Vendium

Vendium ehk Vend ehk Vendi kompleks on vananenud kronostratigraafilise üksuse nimetus, mille asemel kasutatakse mõistet Ediacara.

Uus!!: Keila ja Vendium · Näe rohkem »

Venelased

Venelased (endanimetus русские) on idaslaavi rahvus, kes räägib vene keelt ja elab põhiliselt Venemaal ja selle naaberriikides.

Uus!!: Keila ja Venelased · Näe rohkem »

Vesiveski

Vesiveski Belgias Braine-le-Châteaus Endine Kohila vesiveski Vesiveski on seade veejõu kasutamiseks.

Uus!!: Keila ja Vesiveski · Näe rohkem »

Video

Video (ladina k video ’ma näen’) on videokaamera, digikaamera või veebikaameraga tehtud salvestis, nt koduvideo, muusikavideo, õppevideo, arvutivideo.

Uus!!: Keila ja Video · Näe rohkem »

Vihmavesi

Vihmavesi on sademevee eriliik, mis jõuab maapinnale vihmana.

Uus!!: Keila ja Vihmavesi · Näe rohkem »

Vill

Lambavill enne ja pärast puhastamist Vill on looduslik loomne tekstiilkiudaine.

Uus!!: Keila ja Vill · Näe rohkem »

Vimb

Vimb (Vimba vimba) on karpkalaliste seltsi kuuluv kala.

Uus!!: Keila ja Vimb · Näe rohkem »

Vomentaga

Vomentaga (ka Vomentagana) oli muinaskihelkond Revalas.

Uus!!: Keila ja Vomentaga · Näe rohkem »

Voor

Rannikuvoor Clew Bays Voored mudelil Voor on madal sujuvate piirjoontega piklik peamiselt moreenist koosnev küngas.

Uus!!: Keila ja Voor · Näe rohkem »

Voor (transport)

Esimese maailmasõja ajal (1914) Voor on ridamisi liikuvad koormaveokid.

Uus!!: Keila ja Voor (transport) · Näe rohkem »

Waldorfi kool

Waldorfi kool Aucklandis Uus-Meremaal Waldorfi kool ehk Steineri kool (ebasoovitatavad nimekujud on waldorfkool, steinerkool) on kool, kus järgitakse Rudolf Steineri loodud Waldorfi pedagoogika põhimõtteid.

Uus!!: Keila ja Waldorfi kool · Näe rohkem »

1. mai

1.

Uus!!: Keila ja 1. mai · Näe rohkem »

10. sajand

10.

Uus!!: Keila ja 10. sajand · Näe rohkem »

1241

1241.

Uus!!: Keila ja 1241 · Näe rohkem »

13. mai

13.

Uus!!: Keila ja 13. mai · Näe rohkem »

13. sajand

13.

Uus!!: Keila ja 13. sajand · Näe rohkem »

1350

1350.

Uus!!: Keila ja 1350 · Näe rohkem »

14. sajand

14.

Uus!!: Keila ja 14. sajand · Näe rohkem »

1452

1452.

Uus!!: Keila ja 1452 · Näe rohkem »

15. sajand

15.

Uus!!: Keila ja 15. sajand · Näe rohkem »

1558

1558.

Uus!!: Keila ja 1558 · Näe rohkem »

1567

1567.

Uus!!: Keila ja 1567 · Näe rohkem »

1596

1596.

Uus!!: Keila ja 1596 · Näe rohkem »

16. sajand

16.

Uus!!: Keila ja 16. sajand · Näe rohkem »

1724

1724.

Uus!!: Keila ja 1724 · Näe rohkem »

1820

1820.

Uus!!: Keila ja 1820 · Näe rohkem »

1851

1851.

Uus!!: Keila ja 1851 · Näe rohkem »

1867

1867.

Uus!!: Keila ja 1867 · Näe rohkem »

1870

1870.

Uus!!: Keila ja 1870 · Näe rohkem »

1872

1872.

Uus!!: Keila ja 1872 · Näe rohkem »

19. aprill

19.

Uus!!: Keila ja 19. aprill · Näe rohkem »

19. sajand

USA kaart aastal 1800 Euroopa kaart pärast Viini kongressi 1815. aastal Musée du Louvre galeriis Pariisis Tallinna ehk varasema nimega Revali vanasadam Aleksei Bogoljubovi maalil, 1853 Anton von Werneri maal Berliini kongressi viimasest koosolekust, mis toimus 13. juulil 1878 New Yorgi lahte Hudsoni jõe suudmesse 1886. aastal 1880ndatel 1880ndate kõrgklassi mood Euroopa kaart aastal 1890 Victoria teemantjuubeli foto 1893. aastast 19.

Uus!!: Keila ja 19. sajand · Näe rohkem »

1901

1901.

Uus!!: Keila ja 1901 · Näe rohkem »

1907

1907.

Uus!!: Keila ja 1907 · Näe rohkem »

1912

1912.

Uus!!: Keila ja 1912 · Näe rohkem »

1918

1918.

Uus!!: Keila ja 1918 · Näe rohkem »

1919

1919.

Uus!!: Keila ja 1919 · Näe rohkem »

1925

1925.

Uus!!: Keila ja 1925 · Näe rohkem »

1930

1930.

Uus!!: Keila ja 1930 · Näe rohkem »

1938

1938.

Uus!!: Keila ja 1938 · Näe rohkem »

1939

1939.

Uus!!: Keila ja 1939 · Näe rohkem »

1950

1950.

Uus!!: Keila ja 1950 · Näe rohkem »

1952

1952.

Uus!!: Keila ja 1952 · Näe rohkem »

1954

1954.

Uus!!: Keila ja 1954 · Näe rohkem »

1956

1956.

Uus!!: Keila ja 1956 · Näe rohkem »

1958

1958.

Uus!!: Keila ja 1958 · Näe rohkem »

1959

1959.

Uus!!: Keila ja 1959 · Näe rohkem »

1960

1960.

Uus!!: Keila ja 1960 · Näe rohkem »

1965

1965.

Uus!!: Keila ja 1965 · Näe rohkem »

1968

1968.

Uus!!: Keila ja 1968 · Näe rohkem »

1975

1975.

Uus!!: Keila ja 1975 · Näe rohkem »

1978

1978.

Uus!!: Keila ja 1978 · Näe rohkem »

1979

1979.

Uus!!: Keila ja 1979 · Näe rohkem »

1985

1985.

Uus!!: Keila ja 1985 · Näe rohkem »

1989

1989.

Uus!!: Keila ja 1989 · Näe rohkem »

1992

1992.

Uus!!: Keila ja 1992 · Näe rohkem »

2. aastatuhat

2.

Uus!!: Keila ja 2. aastatuhat · Näe rohkem »

2000

Jaanuar Veebruar Märts Aprill Mai Juuni Juuli August September Oktoober November Detsember 2000.

Uus!!: Keila ja 2000 · Näe rohkem »

2001

Jaanuar Veebruar Märts Aprill Mai Juuni Juuli August September Oktoober November Detsember 2001.

Uus!!: Keila ja 2001 · Näe rohkem »

2009

2009.

Uus!!: Keila ja 2009 · Näe rohkem »

2010

2010.

Uus!!: Keila ja 2010 · Näe rohkem »

2014

2014.

Uus!!: Keila ja 2014 · Näe rohkem »

2017

2017.

Uus!!: Keila ja 2017 · Näe rohkem »

2017. aasta kohaliku omavalitsuse volikogude valimised

2017.

Uus!!: Keila ja 2017. aasta kohaliku omavalitsuse volikogude valimised · Näe rohkem »

3. aastatuhat eKr

3.

Uus!!: Keila ja 3. aastatuhat eKr · Näe rohkem »

9. sajand

9.

Uus!!: Keila ja 9. sajand · Näe rohkem »

Ümbersuunamised siin:

Kegel, Keila linn.

VäljuvSaabuva
Hei! Oleme Facebookis nüüd! »