Kiiremini kui brauser!
177 suhted: Afeel, Albrecht von Wallenstein, Algkool, Aspekt, Astrofüüsika, Astroloogia, Astronomia nova, Astronoomia, Atomism, Augsburgi usutunnistus, Baden-Württemberg, Böömimaa valitsejate loend, Benátky nad Jizerou, Carl Sagan, Christen Sørensen Longomontanus, De magnete, Deferent, Eeter (füüsika), Efemeriid, Element (stiihia), Ellips, Epitsükkel, Falsifikatsionism, Ferdinand II, Fookus, Fookus (geomeetria), Fookuskaugus, Galaktika, Galileo Galilei, Generalissimus, Gravitatsioon, Gravitatsiooniseadus, Graz, Grazi Ülikool, Gregoriuse kalender, Harmonices mundi, Harmoonia, Heliotsentriline maailmasüsteem, Hing, Horoskoop, Ikosaeeder, Induktsionism, Intervall, Isaac Newton, Jeesus, Jupiter, Kalvinism, Karl Popper, Katharina Kepler, Katoliiklus, ..., Kaugus, Kepler (kosmoseteleskoop), Kepleri seadused, Keskpunkt, Ketserlus, Kinnistäht, Kolmekümneaastane sõda, Kombinatoorika, Komeet, Korrapärane hulktahukas, Kronoloogia, Kuup, Kuuvarjutus, Lääts, Leonberg, Linz, Loodusfilosoofia, Lumehelves, Maa, Magnetism, Maokandja, Marss, Matemaatik, Matemaatika, Matthias (Saksa-Rooma keiser), Merkuur, Michael Maestlin, Minut (geomeetria), Missa, Mudel, Mysterium Cosmographicum, Nõid, Numeroloogia, Observatoorium, Oktaeeder, Opositsioon, Optika, Orbiit, Padova, Padova ülikool, Palavik, Palgasõdur, Parallaks, Päike, Päikesesüsteem, Päikesevarjutus, Pöördvõrdelisus, Periheel, Pindala, Planeedi kaaslane, Planeet, Platon, Praha, Pythagoras, Rõuged, Refraktsioon, Regensburg, Ringjoon, Rootsi, Rostocki Ülikool, Rudolf II, Saksa-Rooma keiser, Saksa-Rooma riik, Saksamaa, Saturn, Sfäär, Stuttgart, Supernoova, Suurendus, Taevakeha, Taevasfäär, Tübingeni ülikool, Teadusulme, Teleskoop, Teoloogia, Tiirlemine, Timaios, Tycho Brahe, Ulm, Vaatlus, Vaba riigilinn, Valguse murdumine, Vastureformatsioon, Veenus, Württemberg, Weil der Stadt, 15. mai, 15. november, 1571, 1577, 1580, 1584, 1586, 1589, 1594, 1596, 1597, 1599, 1600, 1601, 1602, 1603, 1604, 1605, 1607, 1609, 1610, 1611, 1612, 1613, 1615, 1617, 1618, 1619, 1620, 1621, 1626, 1627, 1630, 1632, 17. oktoober, 24. oktoober, 27. aprill, 27. detsember, 30. oktoober, 4. veebruar, 8. märts. Laienda indeks (127 rohkem) »
Afeel
Afeel (kr sõnadest apo 'eemal, kaugel' + hēlios 'Päike') ehk päikesekaug on ümber Päikese tiirleva taevakeha orbiidi punkt, mis asub Päikese massikeskmest kõige kaugemal.
Uus!!: Johannes Kepler ja Afeel · Näe rohkem »
Albrecht von Wallenstein
Albrecht Wenzel Eusebius von Wallenstein (24. september 1583 – 25. veebruar 1634) oli Böömimaa välimarssal ja riigimees, kes võitles katoliku poole peal Kolmekümneaastases sõjas.
Uus!!: Johannes Kepler ja Albrecht von Wallenstein · Näe rohkem »
Algkool
Algkool on üldhariduskool, mis annab alghariduse.
Uus!!: Johannes Kepler ja Algkool · Näe rohkem »
Aspekt
Aspekt (ladina sõnast aspectus 'vaade') on seisu- või vaatekoht, millelt käsitletakse mõnda nähtust (asja, sündmuse, objekti, mõistet), nähtuse üks külgi.
Uus!!: Johannes Kepler ja Aspekt · Näe rohkem »
Astrofüüsika
Berenike Juuste tähtkujus. Selle galaktika diameeter on ligikaudu 56 000 valgusaastat ning ta asub 60 miljoni valgusaasta kaugusel Astrofüüsika on astronoomia haru, mis tegeleb universumi füüsikaga, sealhulgas taevakehade (näiteks tähtede ja galaktikate) ning tähtedevahelise keskkonna omaduste (näiteks heledus, tihedus, temperatuur ja keemiline koostis) uurimisega.
Uus!!: Johannes Kepler ja Astrofüüsika · Näe rohkem »
Astroloogia
Robert Fluddi "Horoskoopi koostav astroloog" 1617. aasta teosest "Utriusque Cosmi Historia" Astroloogia (vanakreeka sõnast ἀστρολογία (astrología); sõnast ἄστρον (ástron) (taeva)'täht' koos sõnaosaga -λογία (-logía)) on taevakehade asendil põhinev semiootiline maailmamõistmise ja ennustamise süsteem.
Uus!!: Johannes Kepler ja Astroloogia · Näe rohkem »
Astronomia nova
Lehekülg raamatust "Astronomia nova" ("Uus astronoomia") on Johannes Kepleri esimene raamat Kepleri seaduste kohta.
Uus!!: Johannes Kepler ja Astronomia nova · Näe rohkem »
Astronoomia
Planetaarudu NGC 7293 ehk Helix Astronoomia ehk täheteadus on teadusharu, mis uurib kosmilisi objekte ja universumit tervikuna.
Uus!!: Johannes Kepler ja Astronoomia · Näe rohkem »
Atomism
Atomism ehk atomistika on materialistlik filosoofiline õpetus, mis eeldab, et maailm koosneb aatomitest ja tühjusest.
Uus!!: Johannes Kepler ja Atomism · Näe rohkem »
Augsburgi usutunnistus
Augsburgi usutunnistuse ettelugemine 1530. aasta Augsburgi riigipäeval Augsburgi usutunnistus (ladina keeles Confessio Augustana; saksa keeles Augsburger Bekenntnis või Augsburger Konfession) on luterlike Saksa-Rooma riigiseisuste (6 riigivürsti ja 2 riigilinna) poolt 1530.
Uus!!: Johannes Kepler ja Augsburgi usutunnistus · Näe rohkem »
Baden-Württemberg
''Landesdienstflagge'' (väikse vapiga) Heilbronni elektrijaam Baden-Württemberg on Saksamaa liidumaa, mis asub Saksamaa edelaosas Reini jõe ülemjooksul.
Uus!!: Johannes Kepler ja Baden-Württemberg · Näe rohkem »
Böömimaa valitsejate loend
Böömimaa valitsejate loend.
Uus!!: Johannes Kepler ja Böömimaa valitsejate loend · Näe rohkem »
Benátky nad Jizerou
Benátky nad Jizerou (saksa keeles Benatek) on linn Tšehhis Kesk-Tšehhi maakonnas Mladá Boleslavi ringkonnas.
Uus!!: Johannes Kepler ja Benátky nad Jizerou · Näe rohkem »
Carl Sagan
Carl Edward Sagan (9. november 1934 Brooklyn – 20. detsember 1996 Seattle) oli USA astronoom, astrobioloog, kirjanik ja loodusteaduste populariseerija.
Uus!!: Johannes Kepler ja Carl Sagan · Näe rohkem »
Christen Sørensen Longomontanus
''Inventio quadraturae circuli'', 1634 Christen Sørensen (tuntud kui Longomontanus, ka kui Christian Severini, Christianus Severini Lymvicus, Christianus Longicampianus, Christen Lomborg, Chresten Lemvig või Christiern Langberg; 4. oktoober 1562 Jüütimaa, Lomborgbergi talu Lemvigi lähedal – 8. oktoober 1647 Kopenhaagen) oli Taani astronoom.
Uus!!: Johannes Kepler ja Christen Sørensen Longomontanus · Näe rohkem »
De magnete
"De magnete, magneticisque corporibus, et de magno magnete tellure" ("Magnetist, magnetilistest kehadest ja suurest magnetist Maast"), tuntud ka lihtsalt pealkirja alguse "De magnete" järgi, on inglise arsti ja teadlase William Gilberti 1600.
Uus!!: Johannes Kepler ja De magnete · Näe rohkem »
Deferent
Deferent on ajalooline mõiste astronoomias, mida kasutati taevakehade orbiitide kirjeldamiseks.
Uus!!: Johannes Kepler ja Deferent · Näe rohkem »
Eeter (füüsika)
Eeter on uusaegses filosoofias ja 19.
Uus!!: Johannes Kepler ja Eeter (füüsika) · Näe rohkem »
Efemeriid
Efemeriidid on taevamehaanika seaduste põhjal arvutatud tabelid, mis sisaldavad taevakehade (peamiselt tähtede, komeetide, planeetide ja Päikesesüsteemi tehiskehade) asendeid mingite kindlate ajahetkede jada ulatuses.
Uus!!: Johannes Kepler ja Efemeriid · Näe rohkem »
Element (stiihia)
Elementideks nimetatakse Euroopa ja ida traditsioonilistes maailmapiltides maailma ürgalgeid (kreeka arche).
Uus!!: Johannes Kepler ja Element (stiihia) · Näe rohkem »
Ellips
pisi Saturni rõngad paistavad ellipsikujulistena. Ellipsograaf ehk ellipsisirkel. Ellipsiks nimetatakse tasandile kuuluvate punktide hulka, mille puhul iga punkti kauguste summa kahest antud punktist, mida nimetatakse fookusteks, on jääv suurus, mis võrdub ellipsi läbimõõduga ehk pikema telje pikkusega.
Uus!!: Johannes Kepler ja Ellips · Näe rohkem »
Epitsükkel
Epitsükkel on ajalooline mõiste astronoomias, mida kasutati taevakehade orbiitide kirjeldamiseks.
Uus!!: Johannes Kepler ja Epitsükkel · Näe rohkem »
Falsifikatsionism
Falsifikatsionism on Karl Popperilt pärinev induktsionismi vastustav teadusekäsitus.
Uus!!: Johannes Kepler ja Falsifikatsionism · Näe rohkem »
Ferdinand II
Ferdinand II (9. juuli 1578 – 15. veebruar 1637) oli Saksa-Rooma keiser 1619–1637.
Uus!!: Johannes Kepler ja Ferdinand II · Näe rohkem »
Fookus
peeglite fookused F (f on fookuskaugus) Fookus (ld focus kolle, tulease) ehk tulipunkt on punkt optikasüsteemi optilisel teljel, milles koondava või hajutava süsteemi toimel lõikuvad valguskiired.
Uus!!: Johannes Kepler ja Fookus · Näe rohkem »
Fookus (geomeetria)
Fookus koonuselõigete (vt artikli "Koonus" alajaotustest) puhul on teatav kindel punkt koonust lõikaval tasandil.
Uus!!: Johannes Kepler ja Fookus (geomeetria) · Näe rohkem »
Fookuskaugus
Fookuskaugus (tähis f) optilise süsteemi peapunkti ja fookuse vaheline kaugus.
Uus!!: Johannes Kepler ja Fookuskaugus · Näe rohkem »
Galaktika
Berenike Juuste tähtkujus asuv tüüpiline spiraalgalaktika, mille läbimõõt on umbes 55 000 valgusaastat ning mis asub Maast 60 miljoni valgusaasta kaugusel Galaktika on suure massiga gravitatsiooniliselt seotud tähesüsteem.
Uus!!: Johannes Kepler ja Galaktika · Näe rohkem »
Galileo Galilei
Galileo Galilei (15. veebruar 1564 Pisa – 8. jaanuar 1642 Arcetri) oli itaalia astronoom, filosoof, füüsik ja polühistor.
Uus!!: Johannes Kepler ja Galileo Galilei · Näe rohkem »
Generalissimus
Generalissimus on kõrgeim sõjaväeline auaste, aunimetus või ametinimetus mõnes riigis.
Uus!!: Johannes Kepler ja Generalissimus · Näe rohkem »
Gravitatsioon
Gravitatsioon ehk raskusjõud on loodusnähtus, mille toimel kõik massiga kehad üksteise poole tõmbuvad.
Uus!!: Johannes Kepler ja Gravitatsioon · Näe rohkem »
Gravitatsiooniseadus
Gravitatsiooniliselt vastastikmõjustuvad massid Newtoni gravitatsiooniseadus on Isaac Newtoni formuleeritud mudel gravitatsiooni kohta.
Uus!!: Johannes Kepler ja Gravitatsiooniseadus · Näe rohkem »
Graz
Graz on linn Austrias, Steiermargi liidumaa pealinn.
Uus!!: Johannes Kepler ja Graz · Näe rohkem »
Grazi Ülikool
Grazi Ülikool on ülikool Austrias Grazi linnas.
Uus!!: Johannes Kepler ja Grazi Ülikool · Näe rohkem »
Gregoriuse kalender
paavsti bullast "Inter Gravissimas", millega Gregorius XIII tutvustas oma kalendrit Saksa postmark Gregoriuse kalendri kasutuselevõtu 400. aastapäeva puhul Gregoriuse kalender (varasemas õigekirjas gregooriuse kalender) ehk uus kalender on paavst Gregorius XIII poolt 1582.
Uus!!: Johannes Kepler ja Gregoriuse kalender · Näe rohkem »
Harmonices mundi
thumb "Harmonices Mundi" ("Maailma harmoonia") on Johannes Kepleri raamat, milles ta püüab seletada planeetide liikumise proportsioone ja geomeetriat heliredelite ja muusikaliste intervallide abil.
Uus!!: Johannes Kepler ja Harmonices mundi · Näe rohkem »
Harmoonia
Harmoonia on kokkusobivus, kokkukõla, nii ideede kui millegi muu loodu vahel.
Uus!!: Johannes Kepler ja Harmoonia · Näe rohkem »
Heliotsentriline maailmasüsteem
Heliotsentriline maailmasüsteem Heliotsentriline maailmasüsteem ehk heliotsentriline mudel on maailmasüsteem ehk universumi mudel, mille kohaselt Maa koos teiste planeetidega tiirleb ümber universumi keskmes asuva Päikese.
Uus!!: Johannes Kepler ja Heliotsentriline maailmasüsteem · Näe rohkem »
Hing
Hing on tavalises tähenduses see, mis elustab keha.
Uus!!: Johannes Kepler ja Hing · Näe rohkem »
Horoskoop
Horoskoop on astroloogias semiootiline skeem, mis kujutab planeetide ja teiste taevakehade asendit mingi sündmuse, näiteks inimese sünni hetkel.
Uus!!: Johannes Kepler ja Horoskoop · Näe rohkem »
Ikosaeeder
20 tahuga täring Ikosaeeder ehk kakskümmendtahukas on 20 tahuga hulktahukas.
Uus!!: Johannes Kepler ja Ikosaeeder · Näe rohkem »
Induktsionism
Induktsionism (inglise keeles inductivism) on teadusfilosoofias seisukoht, mille kohaselt teaduse põhimeetod on induktsioon.
Uus!!: Johannes Kepler ja Induktsionism · Näe rohkem »
Intervall
Intervall (ld intervallum 'vahemik, kaugus') on mitmetähenduslik sõna.
Uus!!: Johannes Kepler ja Intervall · Näe rohkem »
Isaac Newton
Isaac Newton (4. jaanuar 1643 (vkj 25. detsember 1642) Woolsthorpe, Lincolnshire – 31. märts (vkj 20. märts) 1727 Kensington) oli inglise füüsik, matemaatik, astronoom, teoloog ja alkeemik, keda peetakse nüüdisfüüsika alusepanijaks.
Uus!!: Johannes Kepler ja Isaac Newton · Näe rohkem »
Jeesus
Jeesus (aramea keeles יהשוה Ješua või Ješu; kreekapäraselt Ἰησοῦς Iesus) ehk Jeesus Naatsaretist (sündis tõenäoliselt enne aastat 4 eKr, millalgi ajavahemikul 7. kuni 4. aastal eKr Petlemmas Juudamaal; suri tõenäoliselt kas 7. aprillil 30 või 3. aprillil 33 pKr Jeruusalemmas) oli karismaatiline juudi rändjutlustaja, usuõpetaja, tervendaja, märter ja prohvet, kelle tegevuse tulemusena tekkis kristlus.
Uus!!: Johannes Kepler ja Jeesus · Näe rohkem »
Jupiter
Jupiter on Päikesest kauguselt viies planeet ja Päikesesüsteemi kõige suurem planeet.
Uus!!: Johannes Kepler ja Jupiter · Näe rohkem »
Kalvinism
Kalvinism (ka reformeeritud traditsioon, reformeeritud kristlus, reformeeritud protestantism, reformeeritud usk) on 16.
Uus!!: Johannes Kepler ja Kalvinism · Näe rohkem »
Karl Popper
Sir Karl Raimund Popper (28. juuli 1902 Viin – 17. september 1994 London, East Croydon) oli Austria juudi päritolu Briti filosoof.
Uus!!: Johannes Kepler ja Karl Popper · Näe rohkem »
Katharina Kepler
Katharina Kepler (sünninimega Guldenmann; 1546 – 13. aprill 1622 Heumadeni lähedal) oli keiserliku astronoomi Johannes Kepleri ema.
Uus!!: Johannes Kepler ja Katharina Kepler · Näe rohkem »
Katoliiklus
Katoliiklus (kreeka sõnast καθολικός (katholikós) 'üleüldine', 'universaalne') ehk katolitsism on kristluse levinuim usutunnistus, mis tunnustab paavsti oma vaimuliku peana; õigeusu ja protestantismi kõrval üks kolmest kristluse põhiharust.
Uus!!: Johannes Kepler ja Katoliiklus · Näe rohkem »
Kaugus
Kauguse mõiste on kasutusel tavakeeles ning peamiselt loodusteadustes (füüsikas ja geograafias) ja matemaatikas.
Uus!!: Johannes Kepler ja Kaugus · Näe rohkem »
Kepler (kosmoseteleskoop)
Kepler oli NASA kosmoseobservatoorium, mille eesmärgiks oli avastada Maa tüüpi planeete.
Uus!!: Johannes Kepler ja Kepler (kosmoseteleskoop) · Näe rohkem »
Kepleri seadused
Kepleri kolme seaduse illustratsioon. (1) Orbiidid on ellipsid, kus esimese planeedi fookusteks on ''ƒ''1 ja ''ƒ''2 ning teise planeedi fookusteks ''ƒ''1 ja ''ƒ''3. Päike asub fookuses ''ƒ''1. (2) Kaks tumedamat sektorit ''A''1 ja ''A''2 on võrdsete pindaladega. Aeg, mis kulub planeedil 1, et katta sektorit ''A''1, on võrdne ajaga, mis kulub, et katta sektor ''A''2. (3) Orbitaalperioodide suhe planeedi 1 ja planeedi 2 jaoks on ''a''13/2: ''a''23/2. Kepleri seadused kirjeldavad planeetide liikumist ümber Päikese.
Uus!!: Johannes Kepler ja Kepleri seadused · Näe rohkem »
Keskpunkt
Näited keskpunktidega: sirglõik, ringjoon, ellips, risttahukas, kera, ellipsoid Kui punktihulk \mathcal P tasandil või ruumis on tsenraalsümmeetriline parajasti ühe punkti M suhtes, siis nimetatakse punkti M punktihulga \mathcal P keskpunktiks.
Uus!!: Johannes Kepler ja Keskpunkt · Näe rohkem »
Ketserlus
Ketserlus ehk hereesia (kreeka keeles αἵρεσις hairesis, 'valik, valitud asi', hilisem tähendus 'erakond, koolkond, uskkond') on teatud religioossest õpetusest kõrvalekalduv usukäsitlus; kehtestatud arusaamadest lahknemine.
Uus!!: Johannes Kepler ja Ketserlus · Näe rohkem »
Kinnistäht
Kinnistäht (ladina keeles stella fixa) on taevakeha, mis näib Maalt vaadates teiste öötaeva tähtede suhtes liikumatuna.
Uus!!: Johannes Kepler ja Kinnistäht · Näe rohkem »
Kolmekümneaastane sõda
Kolmekümneaastane sõda oli sõda, mis peeti 1618–1648 põhiliselt Saksa-Rooma riigi territooriumil Kesk-Euroopas, kuid milles osales enamik Euroopa riikidest.
Uus!!: Johannes Kepler ja Kolmekümneaastane sõda · Näe rohkem »
Kombinatoorika
Kombinatoorika on diskreetse matemaatika osa, mis uurib meetodeid niisuguste ülesannete lahendamiseks, mis seostuvad diskreetse hulga mingis mõttes eristatavate alamhulkade arvu leidmisega või elementide paigutustega sellistes hulkades.
Uus!!: Johannes Kepler ja Kombinatoorika · Näe rohkem »
Komeet
Hale'i-Boppi komeet 1997. aastal Komeet (kr komētēs 'pikajuukseline') ehk sabatäht on Päikesesüsteemi äärealadelt pärinev taevakeha, mis koosneb peamiselt jääst, tahkest süsinikdioksiidist ja mitmesugustest anorgaanilistest ja orgaanilistest lisanditest.
Uus!!: Johannes Kepler ja Komeet · Näe rohkem »
Korrapärane hulktahukas
Korrapärane hulktahukas ehk regulaarne hulktahukas on kumer hulktahukas, mille kõik tahud on kongruentsed korrapärased hulknurgad ja kõik kahetahulised nurgad on kongruentsed.
Uus!!: Johannes Kepler ja Korrapärane hulktahukas · Näe rohkem »
Kronoloogia
Kronoloogia on ajaloo abiteadus, mis tegeleb ajaloosündmuste ajalise järjestamisega.
Uus!!: Johannes Kepler ja Kronoloogia · Näe rohkem »
Kuup
---- right Kuup on korrapärane kuustahukas, üks viiest korrapärasest hulktahukast.
Uus!!: Johannes Kepler ja Kuup · Näe rohkem »
Kuuvarjutus
Kuuvarjutus 2008. aasta augustis Eestist vaadatuna Kuuvarjutuse skeem Kuuvarjutus on selline varjutus, kui Kuu satub Maa tekitatud varju.
Uus!!: Johannes Kepler ja Kuuvarjutus · Näe rohkem »
Lääts
Läätsede tüüpe: kaksikkumer, tasakumer, positiivne menisk, negatiivne menisk, tasanõgus, kaksiknõgus Lääts on läbipaistvast ainest keha, mida piiravad kaks kõverat, harilikult sfäärilist pinda.
Uus!!: Johannes Kepler ja Lääts · Näe rohkem »
Leonberg
Leonberg on linn Saksamaal Baden-Württembergi liidumaal Böblingeni kreisis.
Uus!!: Johannes Kepler ja Leonberg · Näe rohkem »
Linz
Linz on linn Austrias Doonau ääres, Ülem-Austria liidumaa pealinn ja suuruselt kolmas linn Austrias.
Uus!!: Johannes Kepler ja Linz · Näe rohkem »
Loodusfilosoofia
Loodusfilosoofia (ladina keeles philosophia naturalis) on looduse ja füüsilise universumi filosoofilise uurimise viis, mis valitses enne moodsa teaduse arengut.
Uus!!: Johannes Kepler ja Loodusfilosoofia · Näe rohkem »
Lumehelves
Lumehelves mikroskoobi all Wilson Bentley fotod lumehelvestest Lumehelves on lume- või jääkristall, mis on enamasti kuuekiirelise tähekese või kuusnurkse plaadi kujuline.
Uus!!: Johannes Kepler ja Lumehelves · Näe rohkem »
Maa
Maa on Päikesesüsteemi kolmas planeet Päikese poolt loetuna ning ainuke teadaolev planeet universumis, kus leidub elu.
Uus!!: Johannes Kepler ja Maa · Näe rohkem »
Magnetism
Magnetism on füüsikaliste nähtuste kogum, mis avaldub kehade vastastikuses mõjus magnetvälja kaudu.
Uus!!: Johannes Kepler ja Magnetism · Näe rohkem »
Maokandja
Maokandja Maokandja (ladina Ophiuchus, lühend Oph) on suur ekliptika tähtkuju, mis asub lõunataevas taevaekvaatori lähedal.
Uus!!: Johannes Kepler ja Maokandja · Näe rohkem »
Marss
Marss on neljas planeet Päikesest ja Päikesesüsteemi üks väiksemaid planeete, olles suurem ainult Merkuurist.
Uus!!: Johannes Kepler ja Marss · Näe rohkem »
Matemaatik
Eukleides Raffaeli maalil "Ateena kool" Matemaatik on teadlane, kes lahendab matemaatika probleeme.
Uus!!: Johannes Kepler ja Matemaatik · Näe rohkem »
Matemaatika
Matemaatika (sõna algallikas on vanakreeka väljend μαθηματική τέχνη (mathēmatikē téchnē; ligikaudne tähendus 'õppimise kunst')) on teadusharu, mis on välja kujunenud geomeetriliste kujundite uurimisest ja arvudega arvutamisel.
Uus!!: Johannes Kepler ja Matemaatika · Näe rohkem »
Matthias (Saksa-Rooma keiser)
Matthias Matthias (24. veebruar 1557 – 20. märts 1619) oli Saksa-Rooma keiser ja Austria ertshertsog aastast 1612, Ungari kuningas aastast 1608 (Mátyás II nime all) ja Böömimaa kuningas (Matyáš) aastast 1611 kuni surmani.
Uus!!: Johannes Kepler ja Matthias (Saksa-Rooma keiser) · Näe rohkem »
Merkuur
Kosmoseaparaadi Mariner 10 foto Merkuurist 29. märtsil 1974. Pildistatud 5 380 000 km kauguselt Kosmoseaparaadi Mariner 10 ülesvõtetest kokku pandud mosaiik Merkuur on Päikesele kõige lähemal paiknev ja kõige väiksem Päikesesüsteemi planeet.
Uus!!: Johannes Kepler ja Merkuur · Näe rohkem »
Michael Maestlin
Michael Maestlin Michael Maestlin (ka Mästlin, Möstlin; 30. september 1550 Göppingen – 20. oktoober 1631 Tübingen) oli saksa astronoom ja matemaatik.
Uus!!: Johannes Kepler ja Michael Maestlin · Näe rohkem »
Minut (geomeetria)
Minut ehk nurgaminut ehk kaareminut on mittesüsteemne nurga- ja kaareühik.
Uus!!: Johannes Kepler ja Minut (geomeetria) · Näe rohkem »
Missa
Vatikani II kirikukogu juhendite alusel pühitsetav katoliiklik missa Missa on roomakatoliku ja anglikaani kiriku armulauaga jumalateenistus.
Uus!!: Johannes Kepler ja Missa · Näe rohkem »
Mudel
Mudel on objekti struktuurselt sarnane esitus, analoog, mis asendab tunnetusprotsessis tavaliselt keerukamat objekti.
Uus!!: Johannes Kepler ja Mudel · Näe rohkem »
Mysterium Cosmographicum
thumb thumb "Mysterium Cosmographicum" ("Kosmograafiline müsteerium") on Johannes Kepleri astronoomiaalane teos.
Uus!!: Johannes Kepler ja Mysterium Cosmographicum · Näe rohkem »
Nõid
Kristjan Raud. "Nõid ja põrsad". 1914 Nõid vene graafikateosel. 1897 Nõiaks nimetavad paljud rahvad isikut, keda usutakse suutvat oma teadmiste, oskuste ning eriliste võimete või sidemete abil mõjutada maailma ja seda valitsevaid jõude.
Uus!!: Johannes Kepler ja Nõid · Näe rohkem »
Numeroloogia
Pietro Bongo, ''Numerorum mysteria'', 1591 Numeroloogia (ladina sõnast numerus 'arv, number' ja kreeka sõnast logos) on esoteeriline distsipliin, mille raames püütakse nähtuste kohta informatsiooni saada nende nimede (või nimetuste) või ka arvuliste parameetrite kirjapildi analüüsi teel.
Uus!!: Johannes Kepler ja Numeroloogia · Näe rohkem »
Observatoorium
Tartu tähetorn Pip Ivani mäetipus 2016. aastal Observatoorium on laiemas mõttes teadusasutus, kus tegeldakse mõne astronoomia haruga.
Uus!!: Johannes Kepler ja Observatoorium · Näe rohkem »
Oktaeeder
Korrapärane oktaeeder Heksagonaalne prisma Oktaeeder ehk kaheksatahukas on hulktahukas, millel on kaheksa tahku.
Uus!!: Johannes Kepler ja Oktaeeder · Näe rohkem »
Opositsioon
Opositsioon (vastasseis) poliitikas koosneb ühest või rohkemast erakonnast, isikust või organisatsioonist, kes vastandavad end valitsusele, mõnele erakonnale või grupile, kes omab võimu.
Uus!!: Johannes Kepler ja Opositsioon · Näe rohkem »
Optika
Optika ehk valgusõpetus on füüsika haru, mis kirjeldab valguse käitumist ja omadusi, sealjuures ka aine ja valguse vastastikmõju.
Uus!!: Johannes Kepler ja Optika · Näe rohkem »
Orbiit
Ümber Maa tiirleval satelliidil on tangentsiaalne kiirus ja Maa-suunaline kiirendus Orbiit (ladina keeles orbita 'rööbas') on kõver, mida mööda looduslik või tehislik taevakeha tiirleb ümber massiivsema keha või kehade süsteemi gravitatsiooniväljas.
Uus!!: Johannes Kepler ja Orbiit · Näe rohkem »
Padova
Padova (ka Padua) on linn Itaalias Veneto maakonnas, Padova provintsi halduskeskus.
Uus!!: Johannes Kepler ja Padova · Näe rohkem »
Padova ülikool
Padova ülikool (itaalia keeles Università degli Studi di Padova) on Itaalia riiklik ülikool; ühtlasi üks vanimaid ülikoole Euroopas.
Uus!!: Johannes Kepler ja Padova ülikool · Näe rohkem »
Palavik
Palaviku mõõtmiseks kasutatakse kehatermomeetrit Oskar Kallise pastellmaal "Palavik" (1917) Palavikuks ehk püreksiaks nimetatakse normaalsest kõrgemat kehatemperatuuri.
Uus!!: Johannes Kepler ja Palavik · Näe rohkem »
Palgasõdur
Palgasõdur on sõdur, kellel on tähtajaline palgalepingValimik sõjandustermineid.
Uus!!: Johannes Kepler ja Palgasõdur · Näe rohkem »
Parallaks
Parallaks on kahe liikumatu punkti vastastikuse nurkasendi muutus vaatleja silmis selle vaatleja liikumise tõttu.
Uus!!: Johannes Kepler ja Parallaks · Näe rohkem »
Päike
Päike on heledaim Maalt nähtav täht, Päikesesüsteemi keskne keha.
Uus!!: Johannes Kepler ja Päike · Näe rohkem »
Päikesesüsteem
Päikesesüsteemi planeedid. Planeetide suurused on mõõtkavas, kaugused aga mitte Päikesesüsteemi planeet Päikesesüsteem koosneb Päikesest ning sellega gravitatsiooniliselt seotud astronoomilistest objektidest.
Uus!!: Johannes Kepler ja Päikesesüsteem · Näe rohkem »
Päikesevarjutus
pisi Esimese eestlasest fotograafi Reinhold Sachkeri foto päikesevarjutusest. Tartu 4. aprillil 1912 (vkj) kell 14.44 Päikesevarjutus leiab aset siis, kui Kuu on Maa ja Päikese vahel, varjates päikesevalguse.
Uus!!: Johannes Kepler ja Päikesevarjutus · Näe rohkem »
Pöördvõrdelisus
Pöördvõrdelisus ehk retsiprooksus on arvsuuruste x ja y vaheline seos, kus ühe suuruse kasvades väheneb teise suurus proportsionaalselt.
Uus!!: Johannes Kepler ja Pöördvõrdelisus · Näe rohkem »
Periheel
Periheel ehk päikeselähis on ümber Päikese tiirleva taevakeha orbiidi punkt, mis asub Päikese massikeskmele kõige lähemal.
Uus!!: Johannes Kepler ja Periheel · Näe rohkem »
Pindala
Pindala on pinna (või pinna üldistuse) või selle osa teatavat mõõtu väljendav arv.
Uus!!: Johannes Kepler ja Pindala · Näe rohkem »
Planeedi kaaslane
Tähtsamad päikesesüsteemi kuud Maa suurusega võrreldes Planeedi kaaslane (igapäevaelus lihtsalt kuu) on planeedi looduslik kaaslane.
Uus!!: Johannes Kepler ja Planeedi kaaslane · Näe rohkem »
Planeet
Planeet on suure massiga taevakeha, mis tiirleb ümber tähe ega tooda termotuumasünteesi abil energiat.
Uus!!: Johannes Kepler ja Planeet · Näe rohkem »
Platon
Platoni büst (Silanioni tehtud koopia originaalist, ''ca'' 370) Platon (kreeka keeles Πλάτων; umbes 428 või 427 eKr Ateena – umbes 348 või 347 eKr Ateena) oli vanakreeka filosoof, Sokratese õpilane ja Aristotelese õpetaja ning Lääne esimese kõrgkooli, Ateena Akadeemia rajaja, üks maailma ajaloo mõjukamaid filosoofe.
Uus!!: Johannes Kepler ja Platon · Näe rohkem »
Praha
Praha on Tšehhi pealinn ja suurim linn.
Uus!!: Johannes Kepler ja Praha · Näe rohkem »
Pythagoras
Pythagorase büst Roomas. Kreeka originaali koopia. ''Musei Capitolini'' Pythagorase tass õpetab mõõdukust: kui tass liiga täis valatakse, jookseb see tühjaks Pythagoras (Πυθαγόρας; umbes 570 eKr – 496 eKr)"Antiigileksikon", 2.
Uus!!: Johannes Kepler ja Pythagoras · Näe rohkem »
Rõuged
Rõuged (ladina keeles variola, variola vera) on rõugeviiruste põhjustatud, valdavalt inimeste lööbeline viiruslik nakkushaigus.
Uus!!: Johannes Kepler ja Rõuged · Näe rohkem »
Refraktsioon
Refraktsioon on füüsikas laine levimise suuna muutus, mis tekib tema levimisel ühest keskkonnast teise või keskkonna ühtlasel muutumisel.
Uus!!: Johannes Kepler ja Refraktsioon · Näe rohkem »
Regensburg
Roomlaste kindlustuste konserveeritud jäänused Regensburg on kreisivaba linn Saksamaal Baieri liidumaal, Oberpfalzi ringkonna halduskeskus.
Uus!!: Johannes Kepler ja Regensburg · Näe rohkem »
Ringjoon
Ringjoon ja selle keskpunkt Ringjoon keskpunktiga ''M'' ja raadiusega ''r'' Ringjooneks (üldkeeles ka ringiks) nimetatakse elementaargeomeetrias tasandi antud punktist (ringjoone keskpunktist) kindlal (tavaliselt) positiivsel kaugusel olevate selle tasandi punktide hulka.
Uus!!: Johannes Kepler ja Ringjoon · Näe rohkem »
Rootsi
Rootsi hümn Ameerika Ühendriikide mereväeorkestri esituses 1994. aastal Rootsi (rootsi keeles Sverige, ametliku nimega Rootsi Kuningriik (Konungariket Sverige)) on riik Euroopas Skandinaavia poolsaare idaosas (63° põhjalaiust, 15° idapikkust).
Uus!!: Johannes Kepler ja Rootsi · Näe rohkem »
Rostocki Ülikool
Rostocki Ülikool (saksa keeles Universität Rostock) on ülikool Saksamaal Rostockis.
Uus!!: Johannes Kepler ja Rostocki Ülikool · Näe rohkem »
Rudolf II
Rudolf II (18. juuli 1552 Viin – 20. jaanuar 1612 Praha) oli Habsburgide dünastiast Saksa-Rooma keiser aastatel 1576–1612, Maximilian II ja Hispaania Maria vanim poeg.
Uus!!: Johannes Kepler ja Rudolf II · Näe rohkem »
Saksa-Rooma keiser
Saksa-Rooma keiser ehk Püha Rooma keiser oli aastatel 962–1806 eksisteerinud Saksa-Rooma impeeriumi valitseja tiitel, mille võttis kasutusele Saksa kuningas Otto I.
Uus!!: Johannes Kepler ja Saksa-Rooma keiser · Näe rohkem »
Saksa-Rooma riik
Saksa-Rooma riik ehk Saksa Rahvuse Püha Rooma keisririik (ka Rooma keisririik, saksa keeles Heiliges Römisches Reich Deutscher Nation, ladina keeles Sacrum Romanum Imperium Nationis Germanicae; riigi algusaegade kohta on kasutatud ka nime Püha Rooma riik, kuid seda hakati kasutama alles 13. sajandil) oli keskajal ja uusajal riik Kesk-Euroopas.
Uus!!: Johannes Kepler ja Saksa-Rooma riik · Näe rohkem »
Saksamaa
Saksamaa (ametlik nimi Saksamaa Liitvabariik) on föderaalne vabariik Kesk-Euroopas.
Uus!!: Johannes Kepler ja Saksamaa · Näe rohkem »
Saturn
Saturn on kuues planeet Päikesest ja Päikesesüsteemi suuruselt teine planeet.
Uus!!: Johannes Kepler ja Saturn · Näe rohkem »
Sfäär
Sfäär Sfääriks ehk kerapinnaks nimetatakse kõikide punktide hulka, mis asuvad mõnest fikseeritud punktist O kaugusel r. Punkti O nimetatakse sfääri keskpunktiks ja sfääri punktide ning selle keskpunkti vahelist kaugust r sfääri raadiuseks.
Uus!!: Johannes Kepler ja Sfäär · Näe rohkem »
Stuttgart
Vaade linnale, all keskel raudteejaam Stuttgart on tööstuslinn Saksamaal, Baden-Württembergi liidumaa pealinn ja ühtlasi suurim linn.
Uus!!: Johannes Kepler ja Stuttgart · Näe rohkem »
Supernoova
SN 1994D (hele täpp all vasakul) on pildil eredam kui tema kodugalaktika NGC 4526 Kepleri supernoova (SN 1604) Supernoova on oma arengu lõppjärku jõudnud täht, mille plahvatuse tagajärjel tähe heledus kasvab hetkeliselt miljoneid kordi.
Uus!!: Johannes Kepler ja Supernoova · Näe rohkem »
Suurendus
Läbi suurendusklaasi vaadates paistab postmark tegelikust suuremana Suurenduseks nimetatakse kujutise joonmõõtmete ja eseme joonmõõtmete suhet.
Uus!!: Johannes Kepler ja Suurendus · Näe rohkem »
Taevakeha
Taevakeha on kosmoses asuv astronoomia poolt uuritav keha.
Uus!!: Johannes Kepler ja Taevakeha · Näe rohkem »
Taevasfäär
Taevasfäär ehk taevaskera on astronoomias ja navigatsioonis vaatlejat ümbritsev mõtteline kerapind, mille keskpunkt on vaatleja asukohas ja mille raadius on määramata.
Uus!!: Johannes Kepler ja Taevasfäär · Näe rohkem »
Tübingeni ülikool
Tübingeni Ülikool (ka Tübingeni Eberhard Karli Ülikool; saksa keeles Eberhard Karls Universität Tübingen) on ülikool Saksamaal Tübingenis.
Uus!!: Johannes Kepler ja Tübingeni ülikool · Näe rohkem »
Teadusulme
Teadusulme ehk teaduslik fantastika (inglise keeles science fiction, lühendina sci-fi) on ulme alamžanr (varem on sõna "ulme" kasutatud 'teadusulme' tähenduses).
Uus!!: Johannes Kepler ja Teadusulme · Näe rohkem »
Teleskoop
Optiline teleskoop Teleskoop (vanakreeka sõnadest tēle 'kaugele, kaugel' ja skopeō 'vaatan') on seade kaugete objektide uurimiseks.
Uus!!: Johannes Kepler ja Teleskoop · Näe rohkem »
Teoloogia
Teoloogia (vanakreeka keelest θεος theos 'Jumal' ja λογος logos 'õpetus, sõna') on sõnasõnaliselt 'õpetus Jumalast'.
Uus!!: Johannes Kepler ja Teoloogia · Näe rohkem »
Tiirlemine
raskuskeskme Tiirlemine on keha ligilähedaselt perioodiline kulgliikumine ümber teise keha.
Uus!!: Johannes Kepler ja Tiirlemine · Näe rohkem »
Timaios
"Timaios" on üks Platoni dialoogidest.
Uus!!: Johannes Kepler ja Timaios · Näe rohkem »
Tycho Brahe
Tycho Brahe (õieti Tyge Ottesen Brahe; 14. detsember 1546 Skåne, Knutstorpi linnus (taani Knudstrup) – 24. oktoober 1601 Praha) oli taani astronoom, astroloog ja alkeemik.
Uus!!: Johannes Kepler ja Tycho Brahe · Näe rohkem »
Ulm
Ulm on linn Saksamaal Baden-Württembergi liidumaal.
Uus!!: Johannes Kepler ja Ulm · Näe rohkem »
Vaatlus
Rõuge Ööbikuoru kiige vaateplatvormil Vaatlus on tähelepanekute tegemine füüsilisest maailmast meeltetaju abil.
Uus!!: Johannes Kepler ja Vaatlus · Näe rohkem »
Vaba riigilinn
Riigilinnad Saksa-Rooma riigis, 1648 Saksa-Rooma riigis oli vaba riigilinn (Freie Reichsstadt) omavalitsuslik linn, mis allus otse keisrile, erinevalt enamikust keisririigi linnadest, mis allusid ühele või mitmele keisririigi vürstile (näiteks hertsogid või vürst-piiskopid), kes olid keisri vasallid, nimeliselt või reaalselt erineval määral.
Uus!!: Johannes Kepler ja Vaba riigilinn · Näe rohkem »
Valguse murdumine
Valguse murdumine erinevates keskkondades (klaas, vesi, õhk) Valguse murdumine ehk valguse refraktsioon on laine levimissuuna muutus kahe keskkonna lahutuspiiril.
Uus!!: Johannes Kepler ja Valguse murdumine · Näe rohkem »
Vastureformatsioon
Vastureformatsioon ehk katoliiklik reformatsioon oli katoliku kiriku reaktsioon protestantlikule reformatsioonile.
Uus!!: Johannes Kepler ja Vastureformatsioon · Näe rohkem »
Veenus
Veenus on Päikese poolt loetuna teine planeet Päikesesüsteemis (siseplaneet; keskmine kaugus Päikesest 108 miljonit km) ja meile lähim planeet (vähim kaugus Maast 38,2 miljonit km), tiirlemisperioodiga 224,7 Maa ööpäeva.
Uus!!: Johannes Kepler ja Veenus · Näe rohkem »
Württemberg
Württembergi Kuningriigi lipp Württembergi Kuningriigi vapp Württembergi kaart (1810-1945) Württembergi Beilsteini lähistel Schmidbachi orus 2018. aasta sügisel Württemberg (varem ka Wirtemberg) on ajalooline piirkond Edela-Saksamaal.
Uus!!: Johannes Kepler ja Württemberg · Näe rohkem »
Weil der Stadt
Weil der Stadt on linn Saksamaal Baden-Württembergi liidumaal Böblingeni kreisis.
Uus!!: Johannes Kepler ja Weil der Stadt · Näe rohkem »
15. mai
15.
Uus!!: Johannes Kepler ja 15. mai · Näe rohkem »
15. november
15.
Uus!!: Johannes Kepler ja 15. november · Näe rohkem »
1571
1571.
Uus!!: Johannes Kepler ja 1571 · Näe rohkem »
1577
1577.
Uus!!: Johannes Kepler ja 1577 · Näe rohkem »
1580
1580.
Uus!!: Johannes Kepler ja 1580 · Näe rohkem »
1584
1584.
Uus!!: Johannes Kepler ja 1584 · Näe rohkem »
1586
1586.
Uus!!: Johannes Kepler ja 1586 · Näe rohkem »
1589
1589.
Uus!!: Johannes Kepler ja 1589 · Näe rohkem »
1594
1594.
Uus!!: Johannes Kepler ja 1594 · Näe rohkem »
1596
1596.
Uus!!: Johannes Kepler ja 1596 · Näe rohkem »
1597
1597.
Uus!!: Johannes Kepler ja 1597 · Näe rohkem »
1599
1599.
Uus!!: Johannes Kepler ja 1599 · Näe rohkem »
1600
1600.
Uus!!: Johannes Kepler ja 1600 · Näe rohkem »
1601
1601.
Uus!!: Johannes Kepler ja 1601 · Näe rohkem »
1602
1602.
Uus!!: Johannes Kepler ja 1602 · Näe rohkem »
1603
1603.
Uus!!: Johannes Kepler ja 1603 · Näe rohkem »
1604
1604.
Uus!!: Johannes Kepler ja 1604 · Näe rohkem »
1605
1605.
Uus!!: Johannes Kepler ja 1605 · Näe rohkem »
1607
1607.
Uus!!: Johannes Kepler ja 1607 · Näe rohkem »
1609
1609.
Uus!!: Johannes Kepler ja 1609 · Näe rohkem »
1610
1610.
Uus!!: Johannes Kepler ja 1610 · Näe rohkem »
1611
1611.
Uus!!: Johannes Kepler ja 1611 · Näe rohkem »
1612
1612.
Uus!!: Johannes Kepler ja 1612 · Näe rohkem »
1613
1613.
Uus!!: Johannes Kepler ja 1613 · Näe rohkem »
1615
1615.
Uus!!: Johannes Kepler ja 1615 · Näe rohkem »
1617
1617.
Uus!!: Johannes Kepler ja 1617 · Näe rohkem »
1618
1618.
Uus!!: Johannes Kepler ja 1618 · Näe rohkem »
1619
1619.
Uus!!: Johannes Kepler ja 1619 · Näe rohkem »
1620
1620.
Uus!!: Johannes Kepler ja 1620 · Näe rohkem »
1621
1621.
Uus!!: Johannes Kepler ja 1621 · Näe rohkem »
1626
1626.
Uus!!: Johannes Kepler ja 1626 · Näe rohkem »
1627
1627.
Uus!!: Johannes Kepler ja 1627 · Näe rohkem »
1630
1630.
Uus!!: Johannes Kepler ja 1630 · Näe rohkem »
1632
1632.
Uus!!: Johannes Kepler ja 1632 · Näe rohkem »
17. oktoober
17.
Uus!!: Johannes Kepler ja 17. oktoober · Näe rohkem »
24. oktoober
24.
Uus!!: Johannes Kepler ja 24. oktoober · Näe rohkem »
27. aprill
27.
Uus!!: Johannes Kepler ja 27. aprill · Näe rohkem »
27. detsember
27.
Uus!!: Johannes Kepler ja 27. detsember · Näe rohkem »
30. oktoober
30.
Uus!!: Johannes Kepler ja 30. oktoober · Näe rohkem »
4. veebruar
4.
Uus!!: Johannes Kepler ja 4. veebruar · Näe rohkem »
8. märts
8.
Uus!!: Johannes Kepler ja 8. märts · Näe rohkem »
Ümbersuunamised siin:
Friedrich Johannes Kepler, Johann Kepler, Kepler.
