Kiiremini kui brauser!
44 suhted: Alo Särg, Argo (kirjastus), Berend Heinrich von Tiesenhausen, Bobrinski, Buxhoeveden, Carl Ludvig Engel, Derfelden, Dnepr, Eesti mõisate loend, Eestimaa rüütelkonna peameeste loend, Frontoon, Hageri kalmistu, Hageri kihelkond, Harju maakond, Harjumaa, Joonia order, Juuru kirik, Klassitsism, Kohatu (Saue), Kohatu mõis, Kristina, Luke mõis (Läti), Paisjärv, Põllküla mõis, Peter von Wrangell, Pikaküla mõis, Portikus, Rüütlimõis, Rosen, Rotund, Saksa keel, Saue vald, Tallinn, Tiesenhausen, Tobolsk, Vabahärra, Venemaa kodusõda, Wrangell, 1663, 1709, 18. sajand, 1810, 1813, 2006.
Alo Särg
Alo Särg 2014. aastal Alo Särg (sündinud 23. detsembril 1973 Paide rajoonis) on eesti loodusainete õpetaja ja mõisate ajaloo uurija.
Uus!!: Kernu mõis ja Alo Särg · Näe rohkem »
Argo (kirjastus)
Argo on Eesti kirjastus, mis kirjastab põhiliselt õpikuid, eksamimaterjale ja ajalookirjandust.
Uus!!: Kernu mõis ja Argo (kirjastus) · Näe rohkem »
Berend Heinrich von Tiesenhausen
Berend Heinrich von Tiesenhausen (11. detsember (vkj 30. november) 1703 – 17. jaanuar (vkj 6. jaanuar) 1789 Tallinn) oli baltisaksa päritolu Venemaa riigitegelane.
Uus!!: Kernu mõis ja Berend Heinrich von Tiesenhausen · Näe rohkem »
Bobrinski
Bobrinski (vene keeles Бобринский, saksa keeles Bobrinsky) on aadlisuguvõsa, mis põlvnes keisrinna Katariina II ja vürst Grigori Orlovist.
Uus!!: Kernu mõis ja Bobrinski · Näe rohkem »
Buxhoeveden
Buxhoeveden (ladinapäraselt Bekeshovede; ka Buxhövden ja Buxhöwden) on Bremeni peapiiskopkonnast pärit põlisaadlisuguvõsa.
Uus!!: Kernu mõis ja Buxhoeveden · Näe rohkem »
Carl Ludvig Engel
Carl Ludvig Engel (3. juuli 1778 – 14. mai 1840) oli saksa päritolu arhitekt.
Uus!!: Kernu mõis ja Carl Ludvig Engel · Näe rohkem »
Derfelden
Derfelden (vene Дерфельден) on baltisaksa aadlisuguvõsa.
Uus!!: Kernu mõis ja Derfelden · Näe rohkem »
Dnepr
Dnepr (vene keeles Днепр, valgevene keeles Дняпро, Dniapro, ukraina keeles Дніпро) on jõgi Euroopas.
Uus!!: Kernu mõis ja Dnepr · Näe rohkem »
Eesti mõisate loend
Siin on loetletud Eestis asunud mõisaid.
Uus!!: Kernu mõis ja Eesti mõisate loend · Näe rohkem »
Eestimaa rüütelkonna peameeste loend
Artiklis on loetletud Eestimaa rüütelkonna peamehi.
Uus!!: Kernu mõis ja Eestimaa rüütelkonna peameeste loend · Näe rohkem »
Frontoon
Ohtu mõisa peahoone fassaadi ilmestavad liseenid ja keskosa kohal paikneb frontoon Mustpeade maja renessanssfassaadil on vanimad frontoonid Eesti arhitektuuris Kiltsi mõisa härrastemaja klassitsistlik frontoon Frontoon (prantsuse fronton, ladina frons, frontis, 'laup, seina esiosa') on eeskätt dekoratiivne madal viil, mis sageli on kujundatud tugeva äärekarniisiga.
Uus!!: Kernu mõis ja Frontoon · Näe rohkem »
Hageri kalmistu
Hageri kalmistu Hageri kalmistu on kalmistu Hageri kihelkonnas Harjumaal, tänapäevase haldusjaotuse järgi Hageri alevikus Kohila vallas Rapla maakonnas.
Uus!!: Kernu mõis ja Hageri kalmistu · Näe rohkem »
Hageri kihelkond
Hageri kirik Hageri kihelkond (lühend Hag, saksa keeles Kirchspiel Haggers) on ajalooline kihelkond Harjumaa keskosas ja Eestimaa kubermangu Harju kreisis.
Uus!!: Kernu mõis ja Hageri kihelkond · Näe rohkem »
Harju maakond
Harju maakond ehk Harjumaa on 1. järgu haldusüksus Põhja-Eestis.
Uus!!: Kernu mõis ja Harju maakond · Näe rohkem »
Harjumaa
Harjumaa on ajalooline maakond Mandri-Eesti loodeosas.
Uus!!: Kernu mõis ja Harjumaa · Näe rohkem »
Joonia order
Joonia orderi elemendid Joonia stiil on üks kolmest vanakreeka (templi)arhitektuuri stiilist.
Uus!!: Kernu mõis ja Joonia order · Näe rohkem »
Juuru kirik
Juuru kirik, vaade kagust Kirikuaed Kirikuaia läänevärav ja kiviaed Kirikuaia lõunavärav päikesekellaga (18. saj) Kirikuaia kabel Paekivist maltarist kirikuaias (1652) Paekivist ratasrist kirikuaias (1687) Juuru Mihkli kirik on Juuru kihelkonna kirik Rapla maakonnas Juurus.
Uus!!: Kernu mõis ja Juuru kirik · Näe rohkem »
Klassitsism
Klassitsism on 18.–19. sajandi kunstisuund, mis lähtus renessansiaja antiigiharrastusest ning avaldus paljude Euroopa maade arhitektuuris, kujutavas kunstis, kirjanduses, teatrikunstis ja muusikas.
Uus!!: Kernu mõis ja Klassitsism · Näe rohkem »
Kohatu (Saue)
Kohatu on Harjumaal Saue vallas asuv küla.
Uus!!: Kernu mõis ja Kohatu (Saue) · Näe rohkem »
Kohatu mõis
Kohatu mõis (saksa keeles Kohhat) oli Harjumaal Hageri kihelkonnas asunud mõis.
Uus!!: Kernu mõis ja Kohatu mõis · Näe rohkem »
Kristina
Kristina on naisenimi.
Uus!!: Kernu mõis ja Kristina · Näe rohkem »
Luke mõis (Läti)
Luke mõis ehk Lugaži mõis (saksa keeles Schloß Luhde, läti keeles Lugažu muiža) oli rüütlimõis (fideikomiss) Liivimaal Valga kreisis Luke kihelkonnas.
Uus!!: Kernu mõis ja Luke mõis (Läti) · Näe rohkem »
Paisjärv
Verzasca jõele paisutatud Vogorno järv Šveitsis Saesaare paisjärv talvel Paisjärv on vooluveekogule rajatud tehisveekogu (veehoidla).
Uus!!: Kernu mõis ja Paisjärv · Näe rohkem »
Põllküla mõis
Põllküla mõis (saksa keeles Pöllküll) oli rüütlimõis Harju-Madise kihelkonnas Harjumaal (vaadatud 23.01.2016).
Uus!!: Kernu mõis ja Põllküla mõis · Näe rohkem »
Peter von Wrangell
Peter von Wrangell Peter von Wrangell (vene keeles Пётр Николаевич фон Врангель, hüüdnimi Paiper Пайпер; 27. august (vkj 15. august) 1878 Zarasai (Novoaleksandrovsk), Kovno kubermang – 25. aprill 1928 Brüssel, Belgia) oli baltisaksa päritolu Venemaa keisririigi sõjaväelane (kindralleitnant), üks valgekaartlaste juhte Vene kodusõjas ja parun.
Uus!!: Kernu mõis ja Peter von Wrangell · Näe rohkem »
Pikaküla mõis
Pärnu tänavalt Laialt tänavalt Pikaküla mõis (saksa keeles Pitkaküll) oli mõis Järvamaal Anna kihelkonnas.
Uus!!: Kernu mõis ja Pikaküla mõis · Näe rohkem »
Portikus
Tartu Ülikooli peahoonel on silmapaistev portikus Portikus on hoone peasissekäigu ees paiknev sammaste ja frontooniga hooneosa.
Uus!!: Kernu mõis ja Portikus · Näe rohkem »
Rüütlimõis
Rüütlimõis oli algselt rüütlile kuulunud läänimõis.
Uus!!: Kernu mõis ja Rüütlimõis · Näe rohkem »
Rosen
Rosen on mitmetähenduslik sõna.
Uus!!: Kernu mõis ja Rosen · Näe rohkem »
Rotund
romaani ümarkirik, mida nimetatakse ka Püha Martini rotundiks Kohvik Rotund Tartu Toomemäel. 2016. aasta november Rotund (ladina keeles rotundus ˈümmarguneˈ) on üldnimetus ringikujulise põhiplaaniga ehitise või ruumi kohta.
Uus!!: Kernu mõis ja Rotund · Näe rohkem »
Saksa keel
Saksa keel (saksa keeles Deutsch) on indoeuroopa keelkonna germaani rühma kuuluv keel, mida kõneleb emakeelena umbes 90 miljonit inimest peamiselt Kesk-Euroopas.
Uus!!: Kernu mõis ja Saksa keel · Näe rohkem »
Saue vald
Saue vald on kohaliku omavalitsuse üksus Eestis Harju maakonnas.
Uus!!: Kernu mõis ja Saue vald · Näe rohkem »
Tallinn
Kadriorust avanenud vaade Tallinnale ja tema sadamale (1816) Tallinn on Eesti pealinn ja Harju maakonna halduskeskus, mis paikneb Põhja-Eesti rannikul Tallinna lahe ääres.
Uus!!: Kernu mõis ja Tallinn · Näe rohkem »
Tiesenhausen
Tiesenhausen (ka Tisenhusen, poola k. Tyzenhauz, läti k. Tīzenhauzeni) on baltisaksa aadlisuguvõsa, mille esivanemaks on esimest korda 1210 (sõjakäik Sakalasse) ja 1224.
Uus!!: Kernu mõis ja Tiesenhausen · Näe rohkem »
Tobolsk
Tobolsk on linn Venemaal Tjumeni oblastis, Tobolski rajooni keskus.
Uus!!: Kernu mõis ja Tobolsk · Näe rohkem »
Vabahärra
Vabahärra kroon heraldikas. Vabahärra (saksa keeles Freiherr, rootsi keeles friherre) oli Saksamaal läänindusajastul maahärra teenistusest vaba aadliku tiitel; hiljem auastmelt krahvile allpool järgnev aadlik (1561. aastast ka Rootsis).
Uus!!: Kernu mõis ja Vabahärra · Näe rohkem »
Venemaa kodusõda
Venemaa kodusõda (1917–1921) oli Venemaa Sotsiaaldemokraatliku Tööliste (bolševike) Partei juhtkonna juhtimisel ja toetusel endise Venemaa keisririigi territooriumil "punaste" (bolševike revolutsioonilise valitsuse toetajate) ja "valgete" (bolševike revolutsioonilise valitsuse vastaste) jõudude vahel toimunud relvakonflikt.
Uus!!: Kernu mõis ja Venemaa kodusõda · Näe rohkem »
Wrangell
Wrangell (ka Wrangel) (vene keeles Врангель) on Varangu mõisa järgi nime saanud põlisaadlisuguvõsa.
Uus!!: Kernu mõis ja Wrangell · Näe rohkem »
1663
1663.
Uus!!: Kernu mõis ja 1663 · Näe rohkem »
1709
1709.
Uus!!: Kernu mõis ja 1709 · Näe rohkem »
18. sajand
Euroopa poliitiline kaart 18. sajandi alguses 18.
Uus!!: Kernu mõis ja 18. sajand · Näe rohkem »
1810
1810.
Uus!!: Kernu mõis ja 1810 · Näe rohkem »
1813
1813.
Uus!!: Kernu mõis ja 1813 · Näe rohkem »
2006
2006.
Uus!!: Kernu mõis ja 2006 · Näe rohkem »
