Kiiremini kui brauser!
101 suhted: A cappella, Aafrika, Akrobaatika, Ambroosiuse laul, Ambrosius, Anglid, Bütsants, Carmina Burana, Fiidel, Flööt, Frangid, Gregorius I, Gregoriuse koraal, Guido Arezzost, Harf, Hümn, Helikõrgus, Helilaad, Helilooja, Hispaania, Ilmalik muusika, Instrumentalist, Itaalia, Jumalateenistus, Juudid, Keelpillid, Keldid, Keskaeg, Kirik (institutsioon), Kirikulaul, Klooster, Kogudus, Kristlus, Kvart, Ladina keel, Langobardid, Laulja, Lauto, Löökpillid, Leoninus, Liturgia, Liturgiline draama, Madalmaade koolkond, Müsteerium (teater), Meloodia, Milano, Minnesinger, Missa (muusika), Mitmehäälsus, Monoteism, ..., Motett, Muusika, Muusikažanr, Muusikaline vaikus, Näitleja, Neuma, Noodikiri, Noot, Notre-Dame, Orel, Paganlus, Palestiina, Perotinus, Polüfoonia, Prantsusmaa, Psalmoodia, Psalteerium, Puhkpillid, Rahvalaul, Rataslüüra, Rändmuusik, Rüütlilaul, Rütm (muusika), Rebekk, Reekviem (muusika), Renessanss, Rooma keisririik, Saksamaa, Süvamuusika, Silpnimetus (absoluutne solmisatsioon), Skomorohh, Tamburiin, Tantsija, Terts, Trompet, Trubaduur, Truväär, Upāsaka, Vaimulik muusika, Venemaa, 11. sajand, 12. sajand, 13. sajand, 15. sajand, 16. sajand, 4. sajand, 5. sajand, 604, 7. sajand, 8. sajand, 9. sajand. Laienda indeks (51 rohkem) »
A cappella
A cappella all mõisteti alates 17. sajandist renessanssmuusikale iseloomulikku polüfoonilise muusika omadust mängida instrumentaalsaadet vokaalpartiidega unisoonis või neid asendades.
Uus!!: Keskaja muusika ja A cappella · Näe rohkem »
Aafrika
Loodusgeograafiline Aafrika Aafrika maailmajagu Aafrika kõrgussuhete kaart. Erinevalt tavalisest on siin kõrgemad alad rohelised ja madalamad pruunid Üks 18. sajandi olulisemaid ja täpsemaid kaarte Aafrikast, kuhu on kantud kõik riigid, piirkonnad, ülevaated majandusest, loodusest ja kommetest (1794, Boulton & Anville) Aafrika on maailmajagu.
Uus!!: Keskaja muusika ja Aafrika · Näe rohkem »
Akrobaatika
Akrobaatika näide Eesti akrobaadid ja tsirkuseartistid Peeter Pärn ja Jaan Kreek India tüdruk teeb köielkõndi Akrobaatika on üks esinemiskunste ning seda viljeldakse ka spordis.
Uus!!: Keskaja muusika ja Akrobaatika · Näe rohkem »
Ambroosiuse laul
Ambroosiuse laul on vanim lääne kirikulaul, mis levis Itaalias umbes 5. sajandist.
Uus!!: Keskaja muusika ja Ambroosiuse laul · Näe rohkem »
Ambrosius
Püha Ambrosius Francisco de Zurbaráni maalil Püha Ambrosius (umbes 338 – 4. aprill 397) oli Milano piiskop, keda peetakse neljanda sajandi kõige mõjukamaks vaimulikuks.
Uus!!: Keskaja muusika ja Ambrosius · Näe rohkem »
Anglid
Rooma riigi kaart Hadrianuse ajal (valitses 117–138), mis näitab anglite (''Anglii'') tolleaegset kodumaad Jüütimaa poolsaarel tänapäeva Taanis Anglid (ladina Anglii) oli üks peamisi germaani rahvaid, kes asusid Britanniasse Rooma-järgsel perioodil.
Uus!!: Keskaja muusika ja Anglid · Näe rohkem »
Bütsants
Bütsants, tuntud ka kui Ida-Rooma riik, Ida-Rooma keisririik ja Ida-Rooma impeerium, oli riik, mis tekkis Rooma keisririigi idaosa territooriumil selle jagunemise tagajärjel.
Uus!!: Keskaja muusika ja Bütsants · Näe rohkem »
Carmina Burana
Bayerische Staatsbibliothek, ''Codex Buranus'' (käsikiri Clm 4660); fo 1r Fortuna rattaga Metsa kujutav illustratsioon ''Codex Buranus'''est Carmina Burana (tõlgituna ladina keelest 'Beuerni laulud') on kõige mahukam ja esinduslikum keskaja ladinakeelse ilmaliku luule (nn vagandiluule) kogumik 13.
Uus!!: Keskaja muusika ja Carmina Burana · Näe rohkem »
Fiidel
Hans Memlingi maalil kujutatud fiidli tänapäevane rekonstruktsioon Fiidel (vanaülemsaksa keeles fidula, keskülemsaksa keeles fidel, fyddel, videl; inglise keeles vielle; prantsuse keeles viele, vielle; ladina keeles viela, viella) oli keskajal Euroopas laialdaselt levinud poogenkeelpill.
Uus!!: Keskaja muusika ja Fiidel · Näe rohkem »
Flööt
Flöödid Flöödimäng Flööt (itaalia keeles flauto (traverso)) on puupuhkpillide hulka kuuluv soolo- ja orkestripill.
Uus!!: Keskaja muusika ja Flööt · Näe rohkem »
Frangid
Olukord Alamgermaani liimesel: germaani hõimud enne "frangi geneesi". Frangid olid germaani hõimurühm, kes asusid 3. sajandil eKr Reini jõe paremal kaldal.
Uus!!: Keskaja muusika ja Frangid · Näe rohkem »
Gregorius I
Gregorius I (Gregorius Suur, õigeusu kirikus ka Gregorios Dialogos, 540 – 12. märts 604) oli paavst 590–604.
Uus!!: Keskaja muusika ja Gregorius I · Näe rohkem »
Gregoriuse koraal
Gregorius Suur dikteerib koraali, mida talle Püha Vaimu läbi – pildil kujutatud tuvina – on sisendatud. Kirjutaja ees vahatahvlil on näha neumad. "Hartkeri antifonaarium". Sankt-Galleni klooster, umbes 1000 pKr Gregoriuse koraal ehk gregoriuse laul, varem ka gregooriuse koraal ehk gregooriuse laul (ladina keeles cantus gregorianus) on keskajast pärinev ühehäälne kristlik laul, mis on saanud nimetuse paavst Gregorius Suure järgi.
Uus!!: Keskaja muusika ja Gregoriuse koraal · Näe rohkem »
Guido Arezzost
Guido Arezzost (ladina keeles Guido Aretinus; itaalia keeles Guido d'Arezzo, Guido monaco 'mungaks pügatud Guido'; 991 või 992 – pärast 1033. aastat) oli benediktiini munk Toscanas, keskaegne muusikateoreetik ja muusikaõpetaja.
Uus!!: Keskaja muusika ja Guido Arezzost · Näe rohkem »
Harf
Bishapurist välja kaevatud Sassaniidide mosaiik harfimängijast Harf on näppekeelpill, millel on enamasti 47 keelt ja diapasoon 6 ja pool oktavit.
Uus!!: Keskaja muusika ja Harf · Näe rohkem »
Hümn
Hümn (kreeka sõnast ὕμνος (hymnos)) on antiikkirjanduses pidulik laul, mis ülistab kangelasi või jumalaid.
Uus!!: Keskaja muusika ja Hümn · Näe rohkem »
Helikõrgus
Helikõrgus on muusikas heli kokkuleppeline väärtus, mis sõltub helisageduse tajumisest.
Uus!!: Keskaja muusika ja Helikõrgus · Näe rohkem »
Helilaad
Helilaad ehk laad (venekeelsest sõnast лад, ladina keeles modus, inglise keeles mode) ehk skaala (inglise keeles scale), ka moodus, on muusikas astmete abstraktne süsteem, mille konkretiseeringuks on helirida.
Uus!!: Keskaja muusika ja Helilaad · Näe rohkem »
Helilooja
Helilooja (saksa keeles Tonsetzer, Tondichter, Tonschöpfer) ehk komponist (ladina keeles componere 'kokku panema') on inimene, kes loob heliteoseid ehk tegeleb heliloomingu ehk komponeerimisega.
Uus!!: Keskaja muusika ja Helilooja · Näe rohkem »
Hispaania
Rästiknastik vees Hispaanias Hispaania (hispaania keeles España, ametliku nimega Hispaania Kuningriik (Reino de España)) on riik Edela-Euroopas Pürenee poolsaarel.
Uus!!: Keskaja muusika ja Hispaania · Näe rohkem »
Ilmalik muusika
Ilmalik muusika on mittesakraalne, sekulaarne muusika.
Uus!!: Keskaja muusika ja Ilmalik muusika · Näe rohkem »
Instrumentalist
Instrumentalist ehk pillimängija on muusik, kes kasutab improviseerimiseks ja heliloomingu esitamiseks mingit pilli.
Uus!!: Keskaja muusika ja Instrumentalist · Näe rohkem »
Itaalia
Itaalia hümn mereväeorkestri esituses 2006. aastal Itaalia (ametlik nimi Itaalia Vabariik, itaalia keeles Repubblica Italiana) on riik Euroopas.
Uus!!: Keskaja muusika ja Itaalia · Näe rohkem »
Jumalateenistus
Jumalateenistus (liturgia) on religioosne kombetalitus (rituaal), mille käigus suheldakse kõrgema(te) vaimse(te) jõu(dude)ga.
Uus!!: Keskaja muusika ja Jumalateenistus · Näe rohkem »
Juudid
Juutide diasporaa (2010. aastate lõpus) Albert Einstein, Maimonides, Golda Meir, Emma Lazarus Juudid (ka heebrealased) on ühtsete religioossete ja etniliste tunnustega inimrühm, kelle esivanemaiks peetakse Iisraeli ja Juuda elanikkonda.
Uus!!: Keskaja muusika ja Juudid · Näe rohkem »
Keelpillid
Hiina muusikapoe keelpillide väljapanek Keelpillitrio esitab Beethoveni pala Trio nr 1 G, Op 9 I Adago Allegro con brio Keelpillid ehk kordofonid on muusikainstrumendid, mille heli tekitab pillikeele võnkumine.
Uus!!: Keskaja muusika ja Keelpillid · Näe rohkem »
Keldid
Tänapäeval keldi keeli rääkivad piirkonnad Keldi ornament iseloomulike triskeletaoliste trompetikujuliselt laienevate mitmikspiraalidega (''trumpet scroll'') Pronksist kaelaehe kullatud ornamendiga, 3. sajand eKr Keldid on kultuurilt ja keelelt lähedased indoeuroopa hõimud, kes elasid I aastatuhandel eKr Lääne- ja Kesk-Euroopas.
Uus!!: Keskaja muusika ja Keldid · Näe rohkem »
Keskaeg
Keskaeg on ajalooperiood vanaaja ja uusaja vahel.
Uus!!: Keskaja muusika ja Keskaeg · Näe rohkem »
Kirik (institutsioon)
Kirik on kristlikke kogudusi ühendav organisatsioon või koguduseliit.
Uus!!: Keskaja muusika ja Kirik (institutsioon) · Näe rohkem »
Kirikulaul
Kirikulaul on religioosse muusika vorm, mis põhines katoliku kiriku kalendril ja liturgial.
Uus!!: Keskaja muusika ja Kirikulaul · Näe rohkem »
Klooster
Cluny klooster Asta Nørregaard, "Jõuluöö missa prantsuse kloostris" (1889) Klooster (ladinakeelsest sõnast claustrum – 'suletud paik') on välismaailmast eraldatud piirkond, kus pühendutakse ühisele vaimsele praktikale.
Uus!!: Keskaja muusika ja Klooster · Näe rohkem »
Kogudus
Kogudus (harva ka kirikukogudus) on Eestis ajalooliselt kasutusel olnud sõna eelkõige kristliku usulise ühenduse tähenduses, kuid sõna "kogudus" tarvitavad Eestis oma nimes ka islami, juudi, krišna, bahai ja budismi usuühendused.
Uus!!: Keskaja muusika ja Kogudus · Näe rohkem »
Kristlus
Kristlus ehk ristiusk on monoteistlik usund, mille keskmeks on Jeesus Kristuse elu ja õpetused.
Uus!!: Keskaja muusika ja Kristlus · Näe rohkem »
Kvart
Kvart ((a) puhas kvart, (b) suurendatud kvart (c) vähendatud kvart Lüüdia mažoor (mažoorne helirida) erineb joonia mažoorist kõrge IV astme poolest, mida nimetatakse lüüdia kvardiks (suurendatud kvart) Lüüdia helireas „lüüdia kvart“ Kvarti peetakse klassikalises harmoonias dissoneerivaks intervalliks. Suurendatud kvarti nimetatakse ka tritooniks ning seda on keskajal peetud kas äärmiselt dissoneerivaks või siis lausa lubamatuks intervalliks ("Kurat muusikas", Diabolus in musica). Klassikalises harmoonias laheneb IV ja VII astme vahel asuv diatooniline suurendatud kvart vastavalt III ja I astme vahel asuvasse seksti.
Uus!!: Keskaja muusika ja Kvart · Näe rohkem »
Ladina keel
Ladinakeelne piibel aastast 1407 Ladina keel (lingua Latina) on indoeuroopa keelkonna itali rühma kuuluv keel, mida algselt kõnelesid latiinid Latiumi maakonnas, mille keskus oli Rooma.
Uus!!: Keskaja muusika ja Ladina keel · Näe rohkem »
Langobardid
Itaalia kuningate kroonimisel aastani 1946 Langobardid olid idagermaani hõim, kes valitses aastatel 568–774 kuningriiki Itaalias.
Uus!!: Keskaja muusika ja Langobardid · Näe rohkem »
Laulja
Sade laulmas 2011. aasta kontserttuuril “Once in a Lifetime Tour” Laulja ehk vokalist on loovisik, kes kasutab oma häält muusika interpreteerimiseks.
Uus!!: Keskaja muusika ja Laulja · Näe rohkem »
Lauto
Lauto on näppekeelpillide hulka kuuluv keelpill.
Uus!!: Keskaja muusika ja Lauto · Näe rohkem »
Löökpillid
Löökpill ja uud araabia pillipoes Keralas 2012. aastal Löökpillid on muusikainstrumendid, mille heli tekitatakse löögi abil.
Uus!!: Keskaja muusika ja Löökpillid · Näe rohkem »
Leoninus
Leoninus (tegutses alates u 1150, suri u 1201) oli Prantsusmaal tegutsenud helilooja.
Uus!!: Keskaja muusika ja Leoninus · Näe rohkem »
Liturgia
Liturgia (kreeka keeles λειτουργία leiturgía, 'avalik teenistus') on kindla korra järgi peetav jumalateenistus.
Uus!!: Keskaja muusika ja Liturgia · Näe rohkem »
Liturgiline draama
Liturgiline draama on keskaegne draamažanr.
Uus!!: Keskaja muusika ja Liturgiline draama · Näe rohkem »
Madalmaade koolkond
Madalmaade koolkond (inglise keeles ka Franco-Flemish School, Netherlandish School, Burgundian School, Low Countries School, Flemish School, Dutch School või Northern School), ka franko-flaami koolkond on muusikastiil, mis ühendab aastatel 1420–1620 loodud renessanssmuusikat ja seda kirjutanud heliloojaid.
Uus!!: Keskaja muusika ja Madalmaade koolkond · Näe rohkem »
Müsteerium (teater)
Müsteerium (inglise keeles mystery play, saksa keeles Mysterienspiel) on teatriajaloos üks kolmest rahvakeelse draama liigist keskaegses Euroopas miraakli ja moralitee kõrval britannica.com.
Uus!!: Keskaja muusika ja Müsteerium (teater) · Näe rohkem »
Meloodia
Meloodia (kreeka keeles μελωδία, melos + odé) ehk viis on muusikas vähemalt kahe heli tavaliselt ühehäälne järgnevus.
Uus!!: Keskaja muusika ja Meloodia · Näe rohkem »
Milano
Milano (itaalia keeles Milano, Milano murdes Milán, Milan) on linn Itaalias Lombardia maakonnas, Milano provintsi halduskeskus.
Uus!!: Keskaja muusika ja Milano · Näe rohkem »
Minnesinger
Manesse käsikirjas Meinloh von Sevelingen, illustratsioon Manesse käsikirjas Walther von der Vogelweide. ''Spruch'' "Mir hat eyn liet von vranken" Münsteri käsikirjafragmendil Kürenbergeri luuletus, Manesse käsikiri, fo 63v Luuletuse "Kloster der Minne" algus 15. sajandi käsikirjas Cod. pal. germ. 313 Minnesinger ('lembelaulik') oli keskaegse keskülemsaksakeelse rüütliluule looja ja esitaja.
Uus!!: Keskaja muusika ja Minnesinger · Näe rohkem »
Missa (muusika)
Missa ehk missatsükkel on muusikažanr, mille aluseks on katoliku kiriku missa ehk armulauaga jumalateenistuse ordinaariumi tekstid Kyrie, Gloria, Credo, Sanctus ja Agnus Dei.
Uus!!: Keskaja muusika ja Missa (muusika) · Näe rohkem »
Mitmehäälsus
Mitmehäälsus on muusikas ühine nimetaja faktuuridele, milles üheaegselt on vähemalt kaks partiid.
Uus!!: Keskaja muusika ja Mitmehäälsus · Näe rohkem »
Monoteism
Monoteism on usk ainsasse, universaalsesse, kõikehõlmavasse Jumalasse.
Uus!!: Keskaja muusika ja Monoteism · Näe rohkem »
Motett
Motett oli aastatel 1220-1750 üks olulisemaid mitmehäälse vokaalmuusika žanre, millel võis või ei pruukinud olla dubleeriv või ka iseseisev instrumentaalsaade.
Uus!!: Keskaja muusika ja Motett · Näe rohkem »
Muusika
Muusika (vanakreeka sõnast μουσική (τέχνη) 'muusade kunst' ladinakeelse sõna (ars) musica kaudu) ehk helikunst (saksa keeles Tonkunst) on üks kaunitest kunstidest, mille materjaliks võivad olla helid: muusikalised helid, mürad ja konkreetse loodus- või inimkeskkonna helid.
Uus!!: Keskaja muusika ja Muusika · Näe rohkem »
Muusikažanr
Muusikažanr ehk muusikaline žanr on muusikas heliteose või esituse kokkuleppeline kategooria.
Uus!!: Keskaja muusika ja Muusikažanr · Näe rohkem »
Muusikaline vaikus
Muusikaline vaikus on muusikas kuulamise üldise raami ning heli tekitamise akti vaheline diskursiivne objekt.
Uus!!: Keskaja muusika ja Muusikaline vaikus · Näe rohkem »
Näitleja
Näitlejad Näitleja (vananenud terminiga aktöör) on loovisik, kes esineb teatris kui ka kaamera või mikrofoni ees.
Uus!!: Keskaja muusika ja Näitleja · Näe rohkem »
Neuma
heksameetris luuletus neumanimede õppimiseks: Eptaphonus, strophicus, punctus, porrectus, oriscus, Virgula, cephalicus, clivis, quilisma, podatus, Scandicus et salicus, climacus, torculus, ancus Et pressus minor ac major, non pluribus utor. Neumakujud ja nimetused teatmeteosest "Meyers Konversationslexikon", 1885 Graduaal "Tu es Deus" kirjapanduna erinevates neumakirjaviisides Roomakatoliku koraaliraamat "Graduale Triplex" (Solesmes, 1979): noodijoontel kvadraatnotatsioon ehk kvadraatneumad, musta kirjaga Metzi neumad (ülal) ja punase kirjaga Sankt Galleni neumad (all) Neuma (kreeka keelest νεύμα, neuma 'märk', ka 'viibe') on noodikirja märk, mida kasutati keskajal meloodia kirjapanemiseks.
Uus!!: Keskaja muusika ja Neuma · Näe rohkem »
Noodikiri
Noodikiri ehk muusika notatsioon on muusika kirjapanemiseks kasutatav märgisüsteem.
Uus!!: Keskaja muusika ja Noodikiri · Näe rohkem »
Noot
Guillaume Machaut' rondoo ''Dame, mon cuer en vous remaint'' 16. sajandi noodiraamatus Elisabeth Louise Vigée-LeBrun, "Vürstinna Natalia Kurakina portree" (1797) Noot (ladina nota – 'tähis, märk') on muusika noodikirjas heli tähistav märk.
Uus!!: Keskaja muusika ja Noot · Näe rohkem »
Notre-Dame
Notre-Dame ehk Pariisi Jumalaema kirik (ka Jumalaema kirik, Notre-Dame'i katedraal, prantsuse keeles cathédrale Notre-Dame de Paris) on keskaegne katoliku katedraal Pariisis Cité saarel.
Uus!!: Keskaja muusika ja Notre-Dame · Näe rohkem »
Orel
Orelikontsert Adelaide'is 2020. aastal Orel on muusikainstrument, mis tekitab heli õhuvoolu juhtimisega läbi erineva suurusega puidust või metallist vilede.
Uus!!: Keskaja muusika ja Orel · Näe rohkem »
Paganlus
Paganlus on mõiste, mis tuleneb ladinakeelsest sõnast paganus 'maamees, talupoeg'.
Uus!!: Keskaja muusika ja Paganlus · Näe rohkem »
Palestiina
Palestiina (ametlikult Palestiina Riik, araabia keeles دولة فلسطين 'Dawlat Filasţīn') on osaliselt tunnustatud riik Aasias Lähis-Idas Vahemere idakaldal.
Uus!!: Keskaja muusika ja Palestiina · Näe rohkem »
Perotinus
Perotinus (tegevusaeg 12. sajandi lõpul ja 13. sajandi alguses) oli Prantsusmaal tegutsenud helilooja.
Uus!!: Keskaja muusika ja Perotinus · Näe rohkem »
Polüfoonia
Polüfoonia (kreeka keeles poly palju + phone hääl) on muusikas vähemalt kahe iseseisva meloodia üheaegsus.
Uus!!: Keskaja muusika ja Polüfoonia · Näe rohkem »
Prantsusmaa
Prantsuse Vabariik (prantsuse keeles République française) ehk Prantsusmaa (prantsuse keeles keeles France) on unitaarriik Lääne-Euroopas.
Uus!!: Keskaja muusika ja Prantsusmaa · Näe rohkem »
Psalmoodia
Psalmoodia ehk psalmilaul on muusikas psalmide laulmise ja mängimise muusikastiil.
Uus!!: Keskaja muusika ja Psalmoodia · Näe rohkem »
Psalteerium
Psalteerium. Boëthius, "De Musica", 14. saj. Psalteerium on keelpill, mida mängiti linnusulest plektroniga.
Uus!!: Keskaja muusika ja Psalteerium · Näe rohkem »
Puhkpillid
Erke Puhkpillid ehk aerofonid on laiemas tähenduses muusikainstrumendid, mille heli tekib õhusamba võnkumisel.
Uus!!: Keskaja muusika ja Puhkpillid · Näe rohkem »
Rahvalaul
Rahvalaul (saksa keeles Volkslied) on seotud kõnes rahvaluuleteos, mida esitatakse lauldes või laulvalt kõneledes ehk retsiteerides.
Uus!!: Keskaja muusika ja Rahvalaul · Näe rohkem »
Rataslüüra
Rataslüüra ehk hurdy gurdy on keskaegne keelpill, mille keeled paneb helisema nahaga ületõmmatud ja vändaga pööratav ratas.
Uus!!: Keskaja muusika ja Rataslüüra · Näe rohkem »
Rändmuusik
Rändmuusik on paigast paika rändav kutseline muusik.
Uus!!: Keskaja muusika ja Rändmuusik · Näe rohkem »
Rüütlilaul
Rüütlilaul ehk rüütliluule (saksa keeles höfisch-ritterliche Dichtung) on keskaegne õukonnaluule, mida tavaliselt esitati lauldes mõne poogen- või näppepilli saatel.
Uus!!: Keskaja muusika ja Rüütlilaul · Näe rohkem »
Rütm (muusika)
Rütm (kreeka sõnast rhythmos 'vool, järgnevus') on muusikas helikestuste või helivältuste järgnevuse muster.
Uus!!: Keskaja muusika ja Rütm (muusika) · Näe rohkem »
Rebekk
Rebekk on pooliku pirni kujulise kerega puidust poogenkeelpill, mis oli populaarne 14.–16.
Uus!!: Keskaja muusika ja Rebekk · Näe rohkem »
Reekviem (muusika)
Reekviem on liturgilise muusika vorm ja žanr, mis põhineb katoliku kiriku leinamissal reekviemil.
Uus!!: Keskaja muusika ja Reekviem (muusika) · Näe rohkem »
Renessanss
Piero della Francesca "Il lupo di Rimini", 1451 Renessanss (prantsuse sõnast renaissance 'taassünd') oli kõrgkeskajale järgnenud, 14.
Uus!!: Keskaja muusika ja Renessanss · Näe rohkem »
Rooma keisririik
Rooma keisririik ehk Rooma impeerium (ladina keeles Imperium Romanum) oli Rooma riik Rooma keisrite valitsemise all.
Uus!!: Keskaja muusika ja Rooma keisririik · Näe rohkem »
Saksamaa
Saksamaa (ametlik nimi Saksamaa Liitvabariik) on föderaalne vabariik Kesk-Euroopas.
Uus!!: Keskaja muusika ja Saksamaa · Näe rohkem »
Süvamuusika
Süvamuusika, ka tõsine muusika, ka kunstmuusika (inglise keeles art music, saksa keeles Kunstmusik) on muusikas üldnimetus muusikastiilidele ja muusikažanritele,.
Uus!!: Keskaja muusika ja Süvamuusika · Näe rohkem »
Silpnimetus (absoluutne solmisatsioon)
Silpnimetus on muusikas absoluutses solmisatsioonis helikõrgust tähistav silp, mis vastab tähtnimetusele.
Uus!!: Keskaja muusika ja Silpnimetus (absoluutne solmisatsioon) · Näe rohkem »
Skomorohh
Kaks skomorohhide maski 12.–13. sajandi arheoloogiliste leidude hulgast Novgorodist Raamatuillustratsioon Adam Oleariuse reisist Venemaale ja Pärsiasse (1647) kujutab nukuteatri tegijat ja muusikuid, tagaplaanil karutantsitajat karuga Skomorohh (vene keeles скоморох, скоморохъ, kirikuslaavi скомрaхъ) oli rändnäitleja, laulik ja pillimees, ka akrobaat, tantsija ning karude ja muude loomade dresseerija keskaegsel Venemaal.
Uus!!: Keskaja muusika ja Skomorohh · Näe rohkem »
Tamburiin
Tamburiin on kultuspill Jaapani, Hiina, Tiibeti, India ja Turkmeenia rahvastel.
Uus!!: Keskaja muusika ja Tamburiin · Näe rohkem »
Tantsija
Paaristantsijad Tantsija on inimene, kes tegeleb tantsimisega.
Uus!!: Keskaja muusika ja Tantsija · Näe rohkem »
Terts
Terts (Klassikalises harmoonias on terts konsoneeriv intervall. Range stiili polüfoonias käsitleti tertsi dissonantsina.
Uus!!: Keskaja muusika ja Terts · Näe rohkem »
Trompet
Saksa trompet Trompet on kõrgeima registriga vaskpuhkpill.
Uus!!: Keskaja muusika ja Trompet · Näe rohkem »
Trubaduur
fiidlit. Käsikiri Prantsusmaa Rahvusraamatukogus, BnF MS 854 fo 49 ''Trobairitz'' Castelloza (''Na Castelloza''). Käsikiri Prantsusmaa Rahvusraamatukogus, BnF MS 12473 fo 110v Trubaduur Montaigna Çot keskaegse harfiga. BnF MS 854 fo 124 Trubaduur Albertet de Sisteron gitterni mängimas. BnF MS 854 fo 133v Trubaduur (oksitaani keeles trobador, prantsuse keeles troubadour) oli kõrgkeskaja (1100–1350) Lõuna-Prantsusmaal ja Provence'is tegutsenud luuletaja ja muusik, kes viljeles oksitaanikeelset lüürilist armastusluulet.
Uus!!: Keskaja muusika ja Trubaduur · Näe rohkem »
Truväär
Truväär (trouvère, prantsuse hääldus) oli kõrgkeskajal (1100–1350) Põhja-Prantsusmaal (Loire'i jõest põhja pool) tegutsenud luuletaja ja muusik, prantsuskeelse (langue d'oil) rüütliluule looja.
Uus!!: Keskaja muusika ja Truväär · Näe rohkem »
Upāsaka
Upāsaka (sanskriti ja paali keeles upāsaka ‘lähedal istuja’; tiibeti keeles dge bsnyen; hiina keeles 優婆塞 youpose; jaapani keeles ubasoku) või upāsikā (naissoost) on budismi (Gautama Buddha õpetuse) järgija, kes ei ole pühitsetud mungaks, nunnaks ega soovi selleks ka saada, kuid kes juhindub "Viiest tõotusest" (paali keeles pañcasīla).
Uus!!: Keskaja muusika ja Upāsaka · Näe rohkem »
Vaimulik muusika
Vaimulik muusika (ka religioosne muusika, sakraalmuusika) on muusika, mis on seotud religiooniga.
Uus!!: Keskaja muusika ja Vaimulik muusika · Näe rohkem »
Venemaa
Venemaa (vene keeles Россия Rossija; ametlik nimi Venemaa Föderatsioon Российская Федерация Rossiiskaja Federatsija) on riik, mis asub nii Euroopas kui ka Aasias.
Uus!!: Keskaja muusika ja Venemaa · Näe rohkem »
11. sajand
11.
Uus!!: Keskaja muusika ja 11. sajand · Näe rohkem »
12. sajand
12.
Uus!!: Keskaja muusika ja 12. sajand · Näe rohkem »
13. sajand
13.
Uus!!: Keskaja muusika ja 13. sajand · Näe rohkem »
15. sajand
15.
Uus!!: Keskaja muusika ja 15. sajand · Näe rohkem »
16. sajand
16.
Uus!!: Keskaja muusika ja 16. sajand · Näe rohkem »
4. sajand
4.
Uus!!: Keskaja muusika ja 4. sajand · Näe rohkem »
5. sajand
5.
Uus!!: Keskaja muusika ja 5. sajand · Näe rohkem »
604
604.
Uus!!: Keskaja muusika ja 604 · Näe rohkem »
7. sajand
7.
Uus!!: Keskaja muusika ja 7. sajand · Näe rohkem »
8. sajand
8.
Uus!!: Keskaja muusika ja 8. sajand · Näe rohkem »
9. sajand
9.
Uus!!: Keskaja muusika ja 9. sajand · Näe rohkem »
