Logo
Unioonpeedia
Side
Hankige see Google Play
Uus! Lae Unioonpeedia oma Android ™!
Installi
Kiiremini kui brauser!
 

Keskkonna happelisus

Index Keskkonna happelisus

Keskkonna happelisus ühendab nii Brønstedi happelisust, vesiniksideme donoorsust kui ka Lewise happelisust.

61 suhted: Aatom, Allikas, Alus (keemia), Anioon, Antotsüaniinid, Atsetoon, Šotimaa, Benseen, Dissotsiatsioon, Elektromotoorjõud, Elektronpaar, Elektrood, Etanool, Fosfor, Gaas, Geel, Guinnessi rekordite raamat, Hape, Happesusindikaator, Hüdrooniumioon, Heptaan, Interaktsioon, Ionisatsioon, Ioon, Kalibreerimine, Katioon, Keemiline potentsiaal, Kloroform, Kogum, Kontsentratsioon, Lahus, Lahusti, Laim, Luminestsents, Magu, Metaanhape, Metanool, Molekul, Nõrk hape, Oksüdeerija, Osalaeng, Prooton, Protoneerimine, Redutseerija, Spektrofotomeetria, Superhape, Tahkis, Tajur, Termodünaamika, Tiitrimine, ..., Tseoliidid, Tugev hape, Tuumamagnetresonantsspektroskoopia, Väävelhape, Vedelik, Vesi, Vesinikeksponent, Vesinikkloriidhape, Vesinikside, Viskoossus, 1983. Laienda indeks (11 rohkem) »

Aatom

Aatomiks (vanakreeka sõnast ἄτομος (átomos) 'jagamatu') nimetatakse väikseimat osakest, mis säilitab talle vastava keemilise elemendi keemilised omadused.

Uus!!: Keskkonna happelisus ja Aatom · Näe rohkem »

Allikas

Simuna Katkuallikas Droonivideo Aegviidu siniallikatest Sopa allikas Esna allikajärv Inimtekkeline Purskav allikas Joogivee võtmiseks kohandatud allikas Horvaatia mägedes Allikas ehk läte on koht, kus põhjavesi voolab maapinnale või veekogu põhja.

Uus!!: Keskkonna happelisus ja Allikas · Näe rohkem »

Alus (keemia)

Alus on keemiline aine, mis vesilahustes dissotsieerudes (lagunedes) annab lahusesse hüdroksiidioone.

Uus!!: Keskkonna happelisus ja Alus (keemia) · Näe rohkem »

Anioon

Anioon on negatiivse elektrilaenguga ioon.

Uus!!: Keskkonna happelisus ja Anioon · Näe rohkem »

Antotsüaniinid

Antotsüaniinid on antotsüanidiinide glükosiidid, selline on nende põhiline keemiline struktuur väljaanne.

Uus!!: Keskkonna happelisus ja Antotsüaniinid · Näe rohkem »

Atsetoon

Atsetooni keemiline valem Atsetoon ehk 2-propanoon ehk dimetüülketoon (keemiline valem CH3COCH3) on tuleohtlik madala keemistemperatuuriga (56 °C) ja sulamistemperatuuriga (–95 °C) läbipaistev vedelik, mis kuulub ketoonide aineklassi.

Uus!!: Keskkonna happelisus ja Atsetoon · Näe rohkem »

Šotimaa

Šoti rahvalaul "Leis a Lurrighan" Ceili Mossi esituses 2006. aastal Šotimaa on Suurbritannia ajalooline autonoomne osa Suurbritannia saare põhjaosas ja seda ümbritsevatel saartel.

Uus!!: Keskkonna happelisus ja Šotimaa · Näe rohkem »

Benseen

Benseen on orgaaniline keemiline ühend molekulvalemiga C6H6.

Uus!!: Keskkonna happelisus ja Benseen · Näe rohkem »

Dissotsiatsioon

Dissotsiatsioon ehk dissotsieerumine (ladina sõnast dissociāto 'eraldamine, lahutamine') on mitmetähenduslik sõna.

Uus!!: Keskkonna happelisus ja Dissotsiatsioon · Näe rohkem »

Elektromotoorjõud

Elektromotoorjõud (lühend emj) on põhjus, mis tekitab ja säilitab vooluringis (s.o kinnises juhtivas kontuuris) elektrivoolu.

Uus!!: Keskkonna happelisus ja Elektromotoorjõud · Näe rohkem »

Elektronpaar

Elektronipaar koosneb kahest elektronist, mis asuvad samal orbitaalil ja omavad üksteise suhtes vastupidist spinni.

Uus!!: Keskkonna happelisus ja Elektronpaar · Näe rohkem »

Elektrood

Elektrood on elektrijuht, mis on kokkupuutes mittemetallilise keskkonna või kehaga (nt elektrolüüt, isolaator, pooljuht, gaas, vaakum) ning võimaldab luua elektrilise ühenduse elektriahela teiste osadega.

Uus!!: Keskkonna happelisus ja Elektrood · Näe rohkem »

Etanool

Etanool ehk etüülalkohol ehk viinapiiritus (ka piiritus) ehk metüülkarbinool (valemiga CH3CH2OH) on tuntuim alkohol.

Uus!!: Keskkonna happelisus ja Etanool · Näe rohkem »

Fosfor

Fosfor on keemiline element, mille sümbol on P ja aatomnumber 15.

Uus!!: Keskkonna happelisus ja Fosfor · Näe rohkem »

Gaas

Gaasimolekulide liikumine Gaas on aine agregaatolek, milles osakesed (aatomid ja molekulid) liiguvad vabalt, olemata püsivas vastastikmõjus aine teiste osakestega.

Uus!!: Keskkonna happelisus ja Gaas · Näe rohkem »

Geel

Geel ehk tarre on aine või materjal, mille omadused on vedela ja tahke oleku vahepealsed.

Uus!!: Keskkonna happelisus ja Geel · Näe rohkem »

Guinnessi rekordite raamat

"Guinnessi rekordite raamat" (inglise "Guinness World Records") on iga-aastane teatmik, mis sisaldab valiku maailmarekordeid – niihästi inimeste saavutusi kui ka looduslikke ekstreemsusi.

Uus!!: Keskkonna happelisus ja Guinnessi rekordite raamat · Näe rohkem »

Hape

Hape on keemiline aine, mis vesilahustes dissotsieerudes (lagunedes) annab lahusesse vesinikioone.

Uus!!: Keskkonna happelisus ja Hape · Näe rohkem »

Happesusindikaator

Happesusindikaator on keemiline aine, millega määratakse kindlaks lahuse pH.

Uus!!: Keskkonna happelisus ja Happesusindikaator · Näe rohkem »

Hüdrooniumioon

Hüdrooniumioon Hüdrooniumioon Hüdrooniumioon ehk hüdroksooniumioon on katioon H3O+, mis tekib prootoni ehk vesinikiooni (H+) seostumisel vee molekuliga.

Uus!!: Keskkonna happelisus ja Hüdrooniumioon · Näe rohkem »

Heptaan

thumb thumb Heptaan on lineaarne alkaan, mille molekulis on seitse süsinikuaatomit.

Uus!!: Keskkonna happelisus ja Heptaan · Näe rohkem »

Interaktsioon

Interaktsioon (ladina keele sõnadest inter vahel, seas, hulgas + actio tegevus) ehk vastastikmõju (üldkeeles ka kujul "vastasmõju") on objektide (kehade, osakeeste, nähtuste, isikute) omavaheline mõju, mille tagajärjeks on mõlemapoolne muutus.

Uus!!: Keskkonna happelisus ja Interaktsioon · Näe rohkem »

Ionisatsioon

Kiiresti liikuva elektroni (ülal) põhjustatud põrkeionisatsioon, mille tagajärjel eraldub aatomist elektron ja aatom muutub positiivseks iooniks (all) Ionisatsioon on positiivse iooni tekkimine neutraalsest aatomist või molekulist, kui sellest lahkub elektron, või negatiivse iooni tekkimine (peamiselt keemilistes reaktsioonides), kui neutraalse aatomiga (molekuliga) liitub elektron.

Uus!!: Keskkonna happelisus ja Ionisatsioon · Näe rohkem »

Ioon

O3−)) ioonis. Punase värviga piirkonnad on madalama energiaga kui kollase värviga piirkonnad Ioon on molekulaarüksus, mis enamasti tekib aatomist või molekulist ionisatsiooni käigus.

Uus!!: Keskkonna happelisus ja Ioon · Näe rohkem »

Kalibreerimine

Kaliibrimine ehk kalibreerimine võib tähendada.

Uus!!: Keskkonna happelisus ja Kalibreerimine · Näe rohkem »

Katioon

Katioon on positiivse elektrilaenguga ioon.

Uus!!: Keskkonna happelisus ja Katioon · Näe rohkem »

Keemiline potentsiaal

Keemiline potentsiaal on termodünaamiline funktsioon, mis iseloomustab püsivate välistingimuste korral komponendi i aktiivsust keemilises reaktsioonis või aine ülekandeprotsessis.

Uus!!: Keskkonna happelisus ja Keemiline potentsiaal · Näe rohkem »

Kloroform

Kloroformi struktuur Kloroformi molekuli mudel ''The Discovery of Chloroform''. Viipekeel, 1913 Kloroform ehk triklorometaan on orgaaniline ühend keemilise valemiga CHCl3.

Uus!!: Keskkonna happelisus ja Kloroform · Näe rohkem »

Kogum

Kogum, ka kompleks, on teatav hulk esemeid või nähtusi ühtse rühma või tervikuna.

Uus!!: Keskkonna happelisus ja Kogum · Näe rohkem »

Kontsentratsioon

Keemias ja tehnoloogias on kontsentratsioon suurus, mis iseloomustab komponentide arvulist vahekorda lahuses või segus.

Uus!!: Keskkonna happelisus ja Kontsentratsioon · Näe rohkem »

Lahus

Keedusoola (NaCl) lahustamine vees Lahus on kahest või enamast ainest koosnev homogeenne süsteem.

Uus!!: Keskkonna happelisus ja Lahus · Näe rohkem »

Lahusti

Lahusti on aine (tavaliselt vedelik), mis on võimeline lahustama teisi aineid – vedelikke, gaase või tahkeid aineid.

Uus!!: Keskkonna happelisus ja Lahusti · Näe rohkem »

Laim

Peakujuline kivikamakas Mulhouse'i linna vanal raekoja hoonel, mida vanasti lasti karistusena läbi linna kanda neil inimestel, kes teisi laimasid (reproduktsioon; originaal on muuseumis) Laim on EV Kriminaalkoodeksi järgi teadvalt vale ja teist isikut või isikuid häbistava väljamõeldise levitamine.

Uus!!: Keskkonna happelisus ja Laim · Näe rohkem »

Luminestsents

Kemoluminestsents, mis tekkis vesinikperoksiidi ja luminooli vahelisel reaktsioonil Luminestsentsiks nimetatakse sellist aine poolt emiteeritud valgust, mis ületab (enamasti suhteliselt kitsas spektraaldiapasoonis) samale temperatuurile vastavat soojuskiirguse taset.

Uus!!: Keskkonna happelisus ja Luminestsents · Näe rohkem »

Magu

Magu (ladina keeles ventriculus, gaster) on paljudel loomadel seedeelundkonna elund.

Uus!!: Keskkonna happelisus ja Magu · Näe rohkem »

Metaanhape

pisi Metaanhape ehk sipelghape (keemiline valem HCOOH või CH2O2) on värvuseta, söövitav, vees lahustuv vedelik.

Uus!!: Keskkonna happelisus ja Metaanhape · Näe rohkem »

Metanool

Metanool ehk metüülalkohol ehk karbinool (triviaalnimetusega puupiiritus) keemiline ühend valemiga CH3OH.

Uus!!: Keskkonna happelisus ja Metanool · Näe rohkem »

Molekul

Molekul on keemilise aine vähim osake, millel on selle aine keemilised omadused.

Uus!!: Keskkonna happelisus ja Molekul · Näe rohkem »

Nõrk hape

Nõrk hape on hape, mis ei lahustu vees täielikult.

Uus!!: Keskkonna happelisus ja Nõrk hape · Näe rohkem »

Oksüdeerija

Oksüdeerija (ka oksüdeeriv aine, oksüdant) on keemias aine, mis redoksreaktsiooni käigus liidab endaga elektrone.

Uus!!: Keskkonna happelisus ja Oksüdeerija · Näe rohkem »

Osalaeng

Osalaeng on nullist veidi positiivsem või negatiivsem laeng (vastavalt б+ või б-). Iseloomustab elektrontiheduse nihkumist polaarsel sidemel.

Uus!!: Keskkonna happelisus ja Osalaeng · Näe rohkem »

Prooton

Prooton on subatomaarne osake, mis koosneb kvarkidest ja gluuonist, mis moodustavad liitosakese, hadroni.

Uus!!: Keskkonna happelisus ja Prooton · Näe rohkem »

Protoneerimine

Keemias tähendab protoneerimine (ka protoonimine) vesinikiooni ehk prootoni H+ liitumist mingi aatomi, molekuli või iooniga.

Uus!!: Keskkonna happelisus ja Protoneerimine · Näe rohkem »

Redutseerija

Redutseerija on keemias element, mis redoksreaktsiooni käigus loovutab elektrone ja O-a aste suureneb.

Uus!!: Keskkonna happelisus ja Redutseerija · Näe rohkem »

Spektrofotomeetria

Ühe kiire spektrofotomeetri skeem. Olulisemad koostisosad on valgusallikas, monokromaator, reguleeritav ava, küvett selles oleva prooviga, fototakisti, kordisti ja registraatorseade väljundis. Keemias on spektrofotomeetria füüsikalis-keemiline ainete uurimise meetod, mis tegeleb ainete neeldumisspektritega ultraviolett-, nähtava valguse ja infrapunakiirguse piirkonnas.

Uus!!: Keskkonna happelisus ja Spektrofotomeetria · Näe rohkem »

Superhape

pisi Superhape on hape, mille Hammeti happelisuse funktsioon (H0) on suurem kui puhtal väävelhappel.

Uus!!: Keskkonna happelisus ja Superhape · Näe rohkem »

Tahkis

Tahkis ehk tahke keha on keha, mis on tahkeks olekuks nimetatavas agregaatolekus.

Uus!!: Keskkonna happelisus ja Tahkis · Näe rohkem »

Tajur

Tajur ehk sensor on välistoimele tundlik ning sellele vahetult reageeriv anduri sisendosa, mis muundab mingi füüsikalise suuruse (näiteks rõhu, temperatuuri, deformatsiooni) või keemilise suuruse (näiteks gaasisisalduse, happesuse) teiseks, harilikult elektriliseks suuruseks, mis on paremini võimendatav või muul viisil töödeldav.

Uus!!: Keskkonna happelisus ja Tajur · Näe rohkem »

Termodünaamika

kolvi liikuma) Termodünaamika on füüsikaharu, mille uurimisobjektiks on soojus kui energiaülekandevorm ning selle seos töö ja siseenergiaga.

Uus!!: Keskkonna happelisus ja Termodünaamika · Näe rohkem »

Tiitrimine

Tiitrimine Tiitrimine on meetod ainete/ioonide/elementide sisalduse määramiseks, mis põhineb analüüdi (tiitritav aine) reaktsioonil ainega, mille kontsentratsioon on täpselt teada (titrant).

Uus!!: Keskkonna happelisus ja Tiitrimine · Näe rohkem »

Tseoliidid

Senckenbergi loodusmuuseumist Tseoliidid on mineraalide rühm, mis koosnevad vett sisaldavaist alumosilikaatidest, kus katioonideks on peamiselt kaltsium ja naatrium, vahel kaalium, baarium ja strontsium ning mõnikord magneesium ja mangaan.

Uus!!: Keskkonna happelisus ja Tseoliidid · Näe rohkem »

Tugev hape

Tugev hape on hape, mis dissotsieerub vees täielikult, vastavalt võrrandile: Mitmeprootoniliste hapete puhul (nt väävelhape) mõeldakse tugeva happe all ainult dissotsiatsiooni esimest astet: Täpsema definitsiooni järgi on tugev hape hape, mille p''K''a 2.

Uus!!: Keskkonna happelisus ja Tugev hape · Näe rohkem »

Tuumamagnetresonantsspektroskoopia

Tuumamagnetresonantsspektroskoopia (lühend TMR-spektroskoopia) on raadiosagedusdiapasoonis töötav spektroskoopia liik, mille puhul spektri saamiseks rakendatakse tugevasse püsimagnetvälja (4...24 T) viidud aine aatomituumade ergastamist ja sellele järgneva kiirguse registreerimist.

Uus!!: Keskkonna happelisus ja Tuumamagnetresonantsspektroskoopia · Näe rohkem »

Väävelhape

Kips on väävelhappe hüdraaditud sool Väävelhape (valemiga H2SO4) on anorgaaniline hape, tema anhüdriid on vääveltrioksiid.

Uus!!: Keskkonna happelisus ja Väävelhape · Näe rohkem »

Vedelik

Vedelik on üks neljast aine agregaatolekust.

Uus!!: Keskkonna happelisus ja Vedelik · Näe rohkem »

Vesi

Vesi ehk divesinikmonooksiid ehk divesinikoksiid (indeksit üks tavaliselt ei nimetata) ehk üldisemalt vesinikoksiid ehk oksidaan on keemiline ühend molekulaarse valemiga H2O.

Uus!!: Keskkonna happelisus ja Vesi · Näe rohkem »

Vesinikeksponent

Vesinikeksponent ehk vesinikueksponent ehk pH on negatiivne logaritm vesilahuse vesinikioonide kontsentratsioonist (mol/l).

Uus!!: Keskkonna happelisus ja Vesinikeksponent · Näe rohkem »

Vesinikkloriidhape

Soolhape Vesinikkloriidhape ehk soolhape (keemiline valem HCl) on gaasilise vesinikkloriidi vesilahus.

Uus!!: Keskkonna happelisus ja Vesinikkloriidhape · Näe rohkem »

Vesinikside

Vesinikside on täiendav keemiline side, mille moodustab ühe molekuli negatiivse osalaenguga elektronegatiivse elemendi (F, O, N) aatom teise molekuli positiivse osalaenguga vesinikuaatomiga.

Uus!!: Keskkonna happelisus ja Vesinikside · Näe rohkem »

Viskoossus

Vasakul voolab väikese viskoossusega aine (vesi) ja paremal suure viskoossusega aine (mesi) Vedelikukihtide nihkumine alumise paigalseisava ja ülemise liikuva plaadi vahel Pigi viskoossus on umbes 100 miljardit korda suurem kui veel, nii et sellise tilga moodustumiseks kulub aastaid Viskoossus (ladina keeles viscosus 'kleepuv') on vooliste (vedelike ja gaaside) molekulide sisehõõrdumisest tingitud voolamise võime/omadus.

Uus!!: Keskkonna happelisus ja Viskoossus · Näe rohkem »

1983

1983.

Uus!!: Keskkonna happelisus ja 1983 · Näe rohkem »

Ümbersuunamised siin:

Keskkonna happesus.

VäljuvSaabuva
Hei! Oleme Facebookis nüüd! »