Kiiremini kui brauser!
16 suhted: Aldehüüdid, Elektron, Enoolid, Intermediaat, Kaksikside, Karbonüülühend, Keemiline reaktsioon, Keemiline side, Ketoonid, Nukleofiil, Orgaaniline keemia, Prooton, Struktuuriisomeer, Tasakaaluolek, Tautomeerid, Vesinikside.
Aldehüüdid
Aldehüüdi üldvalem.-R on süsinikuahel. Aldehüüdid on keemilised ühendid, mis sisaldavad aldehüüdrühma (–CHO).
Uus!!: Keto-enooltautomeeria ja Aldehüüdid · Näe rohkem »
Elektron
Elektron on elementaarosake (tähis e&minus).
Uus!!: Keto-enooltautomeeria ja Elektron · Näe rohkem »
Enoolid
Enoolid (ka alkenoolid) on alkeenid, mille molekulis sisaldub hüdroksüülrühm kaksiksidemega seotud süsiniku aatomi juures.
Uus!!: Keto-enooltautomeeria ja Enoolid · Näe rohkem »
Intermediaat
Intermediaat on keemilises protsessis esinev vaheühend, mis ei ole lähteühend ega lõppsaadus (lõpp-produkt), kuid mida reaktsiooni teel iseloomustab teatud energia miinimum.
Uus!!: Keto-enooltautomeeria ja Intermediaat · Näe rohkem »
Kaksikside
'''Sinisega''' märgitud kaksiksidemed eri ainetes: atsetaldehüüd, atsetoon ja äädikhappe metüülester (ülemine rida vasakult paremale) ning 3-oksasoliin, atsetoonoksiim ja propeen (alumine rida). Kaksikside on kovalentsete sidemete hulka kuuluv keemilise sideme tüüp, mille puhul sideme moodustamiseks on ühinenud kaks elektronpaari.
Uus!!: Keto-enooltautomeeria ja Kaksikside · Näe rohkem »
Karbonüülühend
Karbonüülühend on keemiline ühend, mis sisaldab karbonüülrühma (süsiniku aatom on kaksiksideme abil ühendatud hapniku aatomiga: C.
Uus!!: Keto-enooltautomeeria ja Karbonüülühend · Näe rohkem »
Keemiline reaktsioon
Sisemolekulaarselt toimuv reaktsioon annab isomeerse saaduse (A → A') Keemiline reaktsioon on protsess, mille käigus ühest või mitmest keemilisest ainest (lähteaine(te)st) tekib keemiliste sidemete katkemise või moodustumise tulemusena üks või mitu uute omadustega keemilist ainet (saadust, produkti).
Uus!!: Keto-enooltautomeeria ja Keemiline reaktsioon · Näe rohkem »
Keemiline side
Keemiline side on side, mis ühendab aatomeid üksteisega.
Uus!!: Keto-enooltautomeeria ja Keemiline side · Näe rohkem »
Ketoonid
Ketooni üldvalem Ketoonid on orgaanilises keemias ühendid, milles karbonüülrühm (C.
Uus!!: Keto-enooltautomeeria ja Ketoonid · Näe rohkem »
Nukleofiil
Nukleofiil on aineosake, millel on vaba elektronpaar ja selle tulemusena negatiivne laeng või osalaeng.
Uus!!: Keto-enooltautomeeria ja Nukleofiil · Näe rohkem »
Orgaaniline keemia
tetraeedri nurkadesse Orgaanilise keemia klassikaline molekuligeomeetria: Kekulé bensoolivalem 1964. postmargil Orgaaniline keemia on keemia haru, mis uurib orgaaniliste ühendite (st süsinikku sisaldavate ainete, välja arvatud mõned süsinikuühendid ja süsinik lihtainena) struktuuri, sünteesi ja reaktsioone.
Uus!!: Keto-enooltautomeeria ja Orgaaniline keemia · Näe rohkem »
Prooton
Prooton on subatomaarne osake, mis koosneb kvarkidest ja gluuonist, mis moodustavad liitosakese, hadroni.
Uus!!: Keto-enooltautomeeria ja Prooton · Näe rohkem »
Struktuuriisomeer
Keemias on struktuuriisomeerid ehk seoseisomeerid ühesuguse atomaarse koostise (sama molekulaarvalemi) ja molekulmassiga molekulid, kuid aatomid molekulis on ühendatud erinevas järjestuses.
Uus!!: Keto-enooltautomeeria ja Struktuuriisomeer · Näe rohkem »
Tasakaaluolek
Tasakaaluolek on füüsikas keha niisugune seisund, kui talle mõjuvad jõud tasakaalustavad üksteist, nii et kehale mõjuv resultantjõud on null.
Uus!!: Keto-enooltautomeeria ja Tasakaaluolek · Näe rohkem »
Tautomeerid
Tuntumad tautomeersed tasakaalud: enool–ketoon, laktaam–laktiim, amiid–imiidhape, amiin (enamiin)–imiin Tautomeerid on isomeersed orgaanilised ühendid, mis lähevad kergesti üksteiseks üle tasakaalulise aatomi või rühma migreerumise tõttu.
Uus!!: Keto-enooltautomeeria ja Tautomeerid · Näe rohkem »
Vesinikside
Vesinikside on täiendav keemiline side, mille moodustab ühe molekuli negatiivse osalaenguga elektronegatiivse elemendi (F, O, N) aatom teise molekuli positiivse osalaenguga vesinikuaatomiga.
Uus!!: Keto-enooltautomeeria ja Vesinikside · Näe rohkem »
