Kiiremini kui brauser!
50 suhted: Algvõrre, Arhiiv, Balti keeled, Da-tegevusnimi, Diftong, Eesti keel, Eesti Keele Instituut, Eesti kirjakeel, Eesti Rahva Muuseum, Eesvokaalid, Eitav kõneliik, Germaani keeled, Häädemeeste, Intonatsioon (keeleteadus), Kaashäälik, Käänamine, Keskvõrre, Kihnu, Kihnu kool, Kihnu Kultuuri Instituut, Kihnu vald, Laensõna, Läänemurre, Läti keel, Liivi laht, Ma-tegevusnimi, Manija, Murrak, Omasõna, Ortograafia, Palatalisatsioon, Pööramine, Rannarootslased, Rootsi keel, SA Kihnu Kultuuriruum, Saarte murre, Saksa keel, Sisekadu, Sisseütlev kääne, Slaavi keeled, Tagavokaalid, Tõstamaa, Tegusõna, Theodor Saar, UNESCO, Varbla, Võõrsõna, Võõrtäht, Vene keel, Vokaalharmoonia.
Algvõrre
Algvõrre ehk positiiv on omadussõna kategooria (võrdlusaste), mis väljendab omadust kui niisugust, ütlemata midagi selle omaduse määra kohta, nt Jüri on tõsise loomuga.
Uus!!: Kihnu keel ja Algvõrre · Näe rohkem »
Arhiiv
Arhiiv on arhivaalide kogumise, säilitamise ja kasutamise võimaldamisega tegelev arhiiviasutus.
Uus!!: Kihnu keel ja Arhiiv · Näe rohkem »
Balti keeled
Balti keelte leviala(triibutus tähendab hääbumist) Balti keeled on rühm indoeuroopa keeli.
Uus!!: Kihnu keel ja Balti keeled · Näe rohkem »
Da-tegevusnimi
da-tegevusnimi ehk da-infinitiiv ehk ta-tegevusnimi ehk ta-infinitiiv on tegusõna käändeline vorm, mis väljendab tegevust ja ei anna sealjuures edasi mingeid täpsemaid grammatilisi tähendusi, nii nagu seda teevad tegusõna pöördelised vormid, nt räägib.
Uus!!: Kihnu keel ja Da-tegevusnimi · Näe rohkem »
Diftong
Diftong ehk kaksiktäishäälik on ühte silpi kuuluva kahe kvaliteedilt erineva vokaali järjend.
Uus!!: Kihnu keel ja Diftong · Näe rohkem »
Eesti keel
Eesti keel (varasem nimetus maakeel) on läänemeresoome lõunarühma kuuluv keel.
Uus!!: Kihnu keel ja Eesti keel · Näe rohkem »
Eesti Keele Instituut
EKI logo Eesti Keele Instituut (lühend EKI) on Tallinnas asuv põhiliselt eesti keele uurimisega tegelev riiklik teadusasutus, mis asutati 1993.
Uus!!: Kihnu keel ja Eesti Keele Instituut · Näe rohkem »
Eesti kirjakeel
Eesti kirjakeel on allkeel, mida kasutatakse kogu eesti keele alal; sellises tähenduses vastanduvad talle kohamurded.
Uus!!: Kihnu keel ja Eesti kirjakeel · Näe rohkem »
Eesti Rahva Muuseum
2016. aastal avatud Eesti Rahva Muuseumi peahoone aadressil Muuseumi tee 2 Eesti Rahva Muuseum (lühend ERM) on Eesti kultuuri ja Eesti ajaloo ning soome-ugri kultuuride muuseum Tartus.
Uus!!: Kihnu keel ja Eesti Rahva Muuseum · Näe rohkem »
Eesvokaalid
Eesvokaalid on vokaalid ehk täishäälikud, mida kasutatakse teatud keeltes; neid iseloomustab hääldamisel keeletipu asetamine suu eesossa hammaste lähedale kõva suulae poole, ilma et tekiks takistus või konsonant.
Uus!!: Kihnu keel ja Eesvokaalid · Näe rohkem »
Eitav kõneliik
Eitav kõneliik ehk negatiiv on kõneliik, mis väljendab öeldisverbiga kirjeldatava tegevuse eitust, nt Kati ei läinud poodi.
Uus!!: Kihnu keel ja Eitav kõneliik · Näe rohkem »
Germaani keeled
Germaani keeled on Indoeuroopa keelkonda kuuluv keelterühm.
Uus!!: Kihnu keel ja Germaani keeled · Näe rohkem »
Häädemeeste
Häädemeeste (saksa Gudmannsbach) on alevik Pärnu maakonnas Häädemeeste vallas.
Uus!!: Kihnu keel ja Häädemeeste · Näe rohkem »
Intonatsioon (keeleteadus)
Intonatsioon ehk kõnemeloodia on "kõneleja põhitooni varieerumine mingi lausungi piires, mida kuulaja tajub helikõrguste muutumisena".
Uus!!: Kihnu keel ja Intonatsioon (keeleteadus) · Näe rohkem »
Kaashäälik
Kaashäälik ehk konsonant on häälik, mille hääldamisel tekitatakse kõnekulglas takistus või suletakse õhuvool täielikult.
Uus!!: Kihnu keel ja Kaashäälik · Näe rohkem »
Käänamine
Käänamine ehk deklineerimine ehk deklinatsioon on käändsõnade (nimisõnade, omadussõnade, arvsõnade, asesõnade ja kesksõnade) või tegusõna käändeliste vormide muutmine käändeti.
Uus!!: Kihnu keel ja Käänamine · Näe rohkem »
Keskvõrre
Keskvõrre ehk komparatiiv on omadussõna kategooria, mis väljendab seda, et kirjeldataval olendil, asjal või nähtusel on omadust suuremal määral kui mingil teisel, nt Jüri on tõsisema loomuga kui Jaan.
Uus!!: Kihnu keel ja Keskvõrre · Näe rohkem »
Kihnu
Kihnu (kihnu keeles Kihnumua) on saar Liivi lahes.
Uus!!: Kihnu keel ja Kihnu · Näe rohkem »
Kihnu kool
Kihnu koolipere 01.09.2023. Autor: Kihnu Kool. Kihnu Kool on Pärnu maakonnas Kihnu vallas Linaküla külas asuv 9-klassiline põhikool.
Uus!!: Kihnu keel ja Kihnu kool · Näe rohkem »
Kihnu Kultuuri Instituut
Kihnu Kultuuri Instituut on Eesti sihtasutus, mis tegeleb Kihnu kultuuriga seotuga.
Uus!!: Kihnu keel ja Kihnu Kultuuri Instituut · Näe rohkem »
Kihnu vald
Kihnu vald on vald Pärnumaal.
Uus!!: Kihnu keel ja Kihnu vald · Näe rohkem »
Laensõna
Laensõna on teisest keelest laenatud sõna, mis on eesti keeles kohanenud meie keele häälikulise struktuuriga.
Uus!!: Kihnu keel ja Laensõna · Näe rohkem »
Läänemurre
Läänemurre on põhjaeesti murderühma kuuluv murre, mida ajalooliselt on räägitud Lääne- ja Edela-Eestis.
Uus!!: Kihnu keel ja Läänemurre · Näe rohkem »
Läti keel
Läti keel (läti keeles latviešu valoda) kuulub indoeuroopa keelkonna balti rühma.
Uus!!: Kihnu keel ja Läti keel · Näe rohkem »
Liivi laht
Liivi lahe asukoht kaardil Liivi laht (ka Riia laht, läti keeles Rīgas jūras līcis, liivi keeles Rīgõ lop) on Läänemere osa suurusega 18 100 km².
Uus!!: Kihnu keel ja Liivi laht · Näe rohkem »
Ma-tegevusnimi
ma-tegevusnimi ehk ma-infinitiiv on tegusõna infiniitne ehk käändeline vorm.
Uus!!: Kihnu keel ja Ma-tegevusnimi · Näe rohkem »
Manija
Manija on küla Pärnu linnas Manilaiul.
Uus!!: Kihnu keel ja Manija · Näe rohkem »
Murrak
Murrak on murde paikkondliku eripäraga alajaotus.
Uus!!: Kihnu keel ja Murrak · Näe rohkem »
Omasõna
Omasõna on põliselt oma sõna või keeles kohanenud laensõna, millel ei ole võõraks peetavaid struktuurijooni.
Uus!!: Kihnu keel ja Omasõna · Näe rohkem »
Ortograafia
Ortograafia ehk õigekirjutus ehk õigekiri on reeglite süsteem, mille kohaselt kirjalikus keeletarvituses kasutatakse tähti, kirjavahemärke ja sõnavahesid.
Uus!!: Kihnu keel ja Ortograafia · Näe rohkem »
Palatalisatsioon
Palatalisatsioon ehk peenendus on nähtus, mille korral konsonanti hääldatakse suulaelähedasema keeleasendiga, võrreldes palataliseerimata vastega.
Uus!!: Kihnu keel ja Palatalisatsioon · Näe rohkem »
Pööramine
Pööramine ehk konjugeerimine on tegusõna pöördeliste vormide muutmine.
Uus!!: Kihnu keel ja Pööramine · Näe rohkem »
Rannarootslased
Rannarootslased (harvem ka eestirootslased, rootsi keeles estlandssvenskar) olid Eestis keskajast kuni 1944.
Uus!!: Kihnu keel ja Rannarootslased · Näe rohkem »
Rootsi keel
Rootsi keel (rootsi keeles svenska) kuulub indoeuroopa keelkonna germaani keelte skandinaavia idarühma, ta on taani ja norra keelega lähedalt suguluses ning on nii kõnes kui kirjas vastastikku mõistetav.
Uus!!: Kihnu keel ja Rootsi keel · Näe rohkem »
SA Kihnu Kultuuriruum
SA Kihnu Kultuuriruum on 2003.
Uus!!: Kihnu keel ja SA Kihnu Kultuuriruum · Näe rohkem »
Saarte murre
Saarte murre on põhjaeesti murderühma kuuluv murre, mida ajalooliselt on räägitud Saaremaal, Hiiumaal, Muhus ja Kihnus ning neid nelja saart ümbritsevatel väikesaartel.
Uus!!: Kihnu keel ja Saarte murre · Näe rohkem »
Saksa keel
Saksa keel (saksa keeles Deutsch) on indoeuroopa keelkonna germaani rühma kuuluv keel, mida kõneleb emakeelena umbes 90 miljonit inimest peamiselt Kesk-Euroopas.
Uus!!: Kihnu keel ja Saksa keel · Näe rohkem »
Sisekadu
Sisekadu ehk sünkoop on keele ajaloos toimunud hääliku kadumine sõna seest.
Uus!!: Kihnu keel ja Sisekadu · Näe rohkem »
Sisseütlev kääne
Sisseütlev kääne ehk illatiiv on üks sisekohakäänete hulka kuuluv sihikääne, mis esineb näiteks eesti, soome, leedu ja ungari keeles.
Uus!!: Kihnu keel ja Sisseütlev kääne · Näe rohkem »
Slaavi keeled
Slaavi keeled Slaavi keeled on rühm indoeuroopa keelkonna keeli, mida kõneleb umbes 265 miljonit inimest.
Uus!!: Kihnu keel ja Slaavi keeled · Näe rohkem »
Tagavokaalid
Tagavokaalid on need täishäälikud, mille hääldamisel asetseb keel suus tagapool.
Uus!!: Kihnu keel ja Tagavokaalid · Näe rohkem »
Tõstamaa
Tõstamaa on alevik Pärnu maakonnas Pärnu linnas.
Uus!!: Kihnu keel ja Tõstamaa · Näe rohkem »
Tegusõna
Tegusõna ehk verb ehk pöördsõna on sõnaliik, millesse kuuluv sõnavorm väljendab tegevust ja on lauses kõige sagedamini öeldis või kuulub öeldise koosseisu.
Uus!!: Kihnu keel ja Tegusõna · Näe rohkem »
Theodor Saar
Theodor Saar ehk Kaerametsa Veeda (20. märts 1906 – 26. märts 1984) oli Kihnu õpetaja, koduloolane, Kihnu Meremuuseumi asutaja ja muusik.
Uus!!: Kihnu keel ja Theodor Saar · Näe rohkem »
UNESCO
UNESCO lipp Ühinenud Rahvaste Hariduse, Teaduse ja Kultuuri Organisatsioon (ingl United Nations Educational, Scientific and Cultural Organization, lühend UNESCO) on ÜRO juures töötav organisatsioon, mis on loodud ülemaailmseks koostööks teaduse, hariduse, kultuuri, lõite, keskkonnakaitse ja inimõiguste vallas.
Uus!!: Kihnu keel ja UNESCO · Näe rohkem »
Varbla
Varbla on küla Pärnu maakonnas Lääneranna vallas.
Uus!!: Kihnu keel ja Varbla · Näe rohkem »
Võõrsõna
Võõrsõna on laensõna, mis ei ole sihtkeeles täielikult kodunenud.
Uus!!: Kihnu keel ja Võõrsõna · Näe rohkem »
Võõrtäht
Võõrtäht on täht, mida kasutatakse ainult võõrnimedes ja tsitaatsõnades.
Uus!!: Kihnu keel ja Võõrtäht · Näe rohkem »
Vene keel
Vene keel (русский язык, russki jazõk) on idaslaavi keelte hulka kuuluv keel.
Uus!!: Kihnu keel ja Vene keel · Näe rohkem »
Vokaalharmoonia
Vokaalharmoonia (inglise vowel harmony) on keeleteaduses nähtus, kus sõna esimese silbi vokaal määrab järgsilpide vokaalide laadi.
Uus!!: Kihnu keel ja Vokaalharmoonia · Näe rohkem »
Ümbersuunamised siin:
Kihnu kiel, Kihnu murrak, Kihnu murrakurühm.
