Logo
Unioonpeedia
Side
Hankige see Google Play
Uus! Lae Unioonpeedia oma Android ™!
Installi
Kiiremini kui brauser!
 

Kihtvulkaan

Index Kihtvulkaan

Kihtvulkaan on suhteliselt suur ja pikaealine valdavalt koonilise kujuga vulkaaniline pinnavorm, mis on tekkinud vulkaanilõõrist pärit vulkaanilise materjali kuhjumisel maapinnal.

41 suhted: Ajalooline aeg, Ameerika Ühendriigid, Askja, Basalt, Crater Lake, Etna, Fuji, Gaas, Hekla, Island, Kaldeera, Kihtvulkaan, Kilimanjaro, Kilpvulkaan, Koonus, Kustunud vulkaan, Kuum täpp, Laam, Laava, Maar, Mandriline maakoor, Nõlv, Ookeani keskahelik, Ookeaniline maakoor, Petrograafia, Petrokeemia, Pinnavorm, Polügeneetiline vulkaan, Positiivne pinnavorm, Ränidioksiid, Rõhk, Reljeef, Stromboli, Subduktsioon, Tefra, Viskoossus, Vulkaan, Vulkaanilõõr, Vulkaaniline materjal, Vulkaanipurse, Vulkanism.

Ajalooline aeg

Ajalooline aeg on periood, millest on säilinud kirjalikke mälestisi.

Uus!!: Kihtvulkaan ja Ajalooline aeg · Näe rohkem »

Ameerika Ühendriigid

Ameerika Ühendriigid ehk Ühendriigid (ingl United States of America, USA; varem ka Põhja-Ameerika Ühendriigid) on riik, mille põhiosa paikneb Põhja-Ameerika mandri keskosas.

Uus!!: Kihtvulkaan ja Ameerika Ühendriigid · Näe rohkem »

Askja

Askja on tegevvulkaan Islandil.

Uus!!: Kihtvulkaan ja Askja · Näe rohkem »

Basalt

Basalt on peeneteraline kuni klaasjas harilikult musta värvi vulkaaniline kivim.

Uus!!: Kihtvulkaan ja Basalt · Näe rohkem »

Crater Lake

Crater Lake (inglise keeles 'kraatrijärv') on järv Ameerika Ühendriikide Oregoni osariigis.

Uus!!: Kihtvulkaan ja Crater Lake · Näe rohkem »

Etna

Etna on tegevvulkaan Sitsiilia idaranniku lähedal, Euroopa kõrgeim vulkaan ja üks aktiivsemaid vulkaane maailmas.

Uus!!: Kihtvulkaan ja Etna · Näe rohkem »

Fuji

Fuji (jaapani keeles 富士 (Fuji), 富士山 (Fuji-san ('Fuji mägi'))); läänes on kasutatud ka nimekuju Fujiyama (eesti keeles varem Fudžijama), mis on saadud kirjamärgi 山 ekslikul lugemisel) on tegevvulkaan Honshū saarel Jaapanis. Vulkaani kõrgus on 3776 meetrit, see on Honshū ja Jaapani kõrgeim tipp. Fuji asub Kesk-Jaapanis Yamanashi ja Shizuoka prefektuuri piiril Suruga lahest ja selle põhjasopis olevast Fuji linnast umbes 25 km põhja pool. Mäest kümmekond kilomeetrit edelas asub Fujinomiya, kirdes Fujiyoshida ja kagus Gotemba linn. Mäest lääne pool voolab Fuji jõgi, mis suubub Fuji linnas Suruga lahte. Fuji asub kolme maakooreplaadi kokkupuutepunktis. Need on Amuuri plaat, millel asub Lääne-Jaapan, Ohhotski plaat, millel asub Ida-Jaapan, ja Filipiini mere plaat, millel asub Fujist lõunasse jääv Izu poolsaar. Vaade Fujile Tokiost Fuji ei asu Tōkyōst kaugel ja paistab sinna selge ilmaga hästi ära. Fuji paistab heades oludes kaugemalegi: itta Tōkyō lahe idakaldale Chibasse, läände Hamana järve läänekaldale ja põhja Saitama prefektuuri. Fuji jalamil, enamasti mäest põhjas asuvad 6 väikest järve, mis pakuvad oma kaldalt mäele suurepärast vaadet. Mägi kuulub Fuji-Hakone-Izu rahvusparki. Mäe jalamil asub mets, mida nimetatakse Aokigaharaks. Rahvajutud ja legendid räägivad, et selles elavat deemonid, vaimud ja härjapõlvlased. Kuni 19. sajandini viisid jaapanlased Aokigaharasse oma vanureid ja vastsündinud lapsi, kellest soovisid lahti saada. Pärast seda on Aokigahara saanud populaarseks enesetapmise kohaks. Igal aastal tapab end selles metsas vähemalt 30 inimest ja 2002 jõudis enesetappude arv 80-ni. See on maailma populaarsuselt teine enesetapmise koht San Francisco Kuldvärava silla järel. Kohalikud omavalitsused on hakanud välja panema silte, mis veenaksid enesetapjaid ümber mõtlema, ja mõnel juhul ongi sellest abi olnud. 72 aasta jooksul asus Fuji tipus mehitatud ilmajaam. Muuhulgas jälgisid ilmajaama töötajad mäe tipust radariga taifuune ja vihmapilvi. 2004. aasta septembris lõpetas mehitatud ilmajaam tegevuse ja jätkas tööd täisautomaatsena. Suure kõrguse tõttu on Fuji tipus madalad temperatuurid. Kõige madalam registreeritud temperatuur on –38 °C. Kõige kõrgem temperatuur registreeriti 2008. aasta juunis: +17,8 °C. Enamiku aastast on Fuji kaetud lumega. Fuji talvel Esimesena ronis Fuji tippu tundmatu munk aastal 663. Mägi muutus jaapanlastele pühaks ja selle otsa ronimine sai otsekui palverännakuks. Jaapani vanasõna ütleb: "Igaüks on loll, kes ei roni elus kordagi Fujile, ja samuti on loll see, kes teeb seda kaks korda." Kuni Meiji perioodini oli naistel keelatud Fujile tõusta. Fuji viimane vulkaanipurse toimus aastal 1708. Esimese välismaalasena tõusis Fujile 1860. aasta septembris Suurbritannia peakonsul Jaapanis, 51-aastane Rutherford Alcock. Tal kulus tõusuks jalamilt tippu 8 tundi ja laskumiseks veel 3 tundi. Esimese naisena tõusis Fujile 1867 Suurbritannia suursaadiku Jaapanis Harry Smith Parkesi abikaasa Fanny Parkes. Tänapäeval tõuseb Fujile igal aastal hinnanguliselt 200 tuhat inimest, neist 30% välismaalased. Kõige soodsam aeg selleks on juulis ja augustis. Rahvast keelitatakse oktoobrist maini mäele mitte ronima, sest siis on see eluohtlik. Mäel on 8 tippu ja igaühe otsa saab ronida. Kõige kõrgemal tipul on ilmajaama radar. 5. märtsil 1966 toimus Fujil lennuõnnetus. Tokiost väljunud lennuk sattus Fujilt tõusvates õhuvooludes niivõrd tugevasse turbulentsi, et lagunes õhus ära. Lennuki tükid kukkusid Fujile. Kõik 124 lennukis viibinut hukkusid. Tänapäeval on mäel selle õnnetuse mälestusmärk.

Uus!!: Kihtvulkaan ja Fuji · Näe rohkem »

Gaas

Gaas on aine agregaatolek, milles osakesed (aatomid ja molekulid) liiguvad vabalt, olemata püsivas vastasmõjus aine teiste osakestega.

Uus!!: Kihtvulkaan ja Gaas · Näe rohkem »

Hekla

Hekla on tegevvulkaan Islandil.

Uus!!: Kihtvulkaan ja Hekla · Näe rohkem »

Island

thumb Lääne-Islandi maastik Islandi Vabariik on saareriik Atlandi ookeani põhjaosas Gröönimaa, Šotimaa ja Norra vahel.

Uus!!: Kihtvulkaan ja Island · Näe rohkem »

Kaldeera

Aniakchaki kaldeera Alaskal, läbimõõt umbes 10 km Kaldeera on vulkaani või selle tipu kokkuvarisemisel tekkinud negatiivne pinnavorm.

Uus!!: Kihtvulkaan ja Kaldeera · Näe rohkem »

Kihtvulkaan

Kihtvulkaan on suhteliselt suur ja pikaealine valdavalt koonilise kujuga vulkaaniline pinnavorm, mis on tekkinud vulkaanilõõrist pärit vulkaanilise materjali kuhjumisel maapinnal.

Uus!!: Kihtvulkaan ja Kihtvulkaan · Näe rohkem »

Kilimanjaro

Satelliidifoto Kilimanjarost Kilimanjaro (nimekuju Kilimandžaaro ei ole soovitatav) on kõrgeim mägi Aafrikas ja Tansaania kõrgeim tipp.

Uus!!: Kihtvulkaan ja Kilimanjaro · Näe rohkem »

Kilpvulkaan

Kilauea – tegutsev kilpvulkaan Hawaii saarel Kilpvulkaan on lai ja suhteliselt lame vulkaan, mis koosneb peamiselt basaltseist laavavooludest.

Uus!!: Kihtvulkaan ja Kilpvulkaan · Näe rohkem »

Koonus

Koonus Koonus on pöördkeha, mida piirab koonilise pinna üks kate ja seda pöörlemisteljega lõikav tasand.

Uus!!: Kihtvulkaan ja Koonus · Näe rohkem »

Kustunud vulkaan

Kustunud vulkaan on parasjagu mittetegutsev vulkaan, mille aktiviseerumist tulevikus ei peeta tõenäoliseks.

Uus!!: Kihtvulkaan ja Kustunud vulkaan · Näe rohkem »

Kuum täpp

Kuum täpp ehk kuum punkt on laamasisene vulkaaniline piirkond.

Uus!!: Kihtvulkaan ja Kuum täpp · Näe rohkem »

Laam

Suuremad laamad ja nende nimed Laamad Laam on litosfääri hiigelplokk, mis piirneb seismiliselt aktiivsete vöönditega.

Uus!!: Kihtvulkaan ja Laam · Näe rohkem »

Laava

Laava on vedelas olekus kivimid, mis on vulkaanipurske tagajärjel maapinnale jõudnud.

Uus!!: Kihtvulkaan ja Laava · Näe rohkem »

Maar

Maarijärv Saksamaal Ukinreki maar tekkis Alaskal 10-päevase purske tulemusena 1977. Maari teke Maar on suhteliselt madal, lamedapõhjaline ja lai vulkaaniline kraater, mis enamasti on täitunud veega, moodustades maarijärve.

Uus!!: Kihtvulkaan ja Maar · Näe rohkem »

Mandriline maakoor

Mandriline maakoor paikneb mandrite ja neid ümbritseva sinakashallina kujutatud mereala all. Erksamate värvidega (punane, kollane, roheline, tumesinine) on kujutatud ookeanilist maakoort. Mandriline maakoor ehk kontinentaalne maakoor on mandrite (koos mandrilavaga) alune maakooretüüp.

Uus!!: Kihtvulkaan ja Mandriline maakoor · Näe rohkem »

Nõlv

Lõhavere linnamäe nõlv Nõlv on üle 2° kallakuga maapind.

Uus!!: Kihtvulkaan ja Nõlv · Näe rohkem »

Ookeani keskahelik

kaardil tulevad hästi esile ka seismiliselt aktiivsed piirkonnad ookeanides, mis ühtivadki ookeani keskahelikega. Ookeani keskahelik on vulkaaniline mäeahelik, mis läbib Atlandi ja India ookeani ning Vaikse ookeani lõunaosa.

Uus!!: Kihtvulkaan ja Ookeani keskahelik · Näe rohkem »

Ookeaniline maakoor

legend, mis selgitab, kui vanadele kivimitele mingi värvus vastab. Ookeaniline maakoor on ränivaese koostisega kivimeist koosnev õhuke maakooretüüp.

Uus!!: Kihtvulkaan ja Ookeaniline maakoor · Näe rohkem »

Petrograafia

Petrograafia on kristalsete kivimite kirjeldamisega tegelev teadusharu.

Uus!!: Kihtvulkaan ja Petrograafia · Näe rohkem »

Petrokeemia

Petrokeemia on petroloogia haru, mis uurib kivimite keemilist koostist.

Uus!!: Kihtvulkaan ja Petrokeemia · Näe rohkem »

Pinnavorm

Pinnavorm ehk reljeefivorm on mis tahes looduslik või inimtekkeline maapinna või merepõhja osa, mis erineb ümbritsevast alast kõrguse, siseehituse ja tekkeloo poolest.

Uus!!: Kihtvulkaan ja Pinnavorm · Näe rohkem »

Polügeneetiline vulkaan

Polügeneetiline vulkaan on vulkaan, mis on tegutsenud rohkem kui ühe korra.

Uus!!: Kihtvulkaan ja Polügeneetiline vulkaan · Näe rohkem »

Positiivne pinnavorm

Positiivne pinnavorm on pinnavorm, mis on ümbritsevast alast kõrgem.

Uus!!: Kihtvulkaan ja Positiivne pinnavorm · Näe rohkem »

Ränidioksiid

Pulberjas ränidioksiid Ränidioksiid (keemiline valem SiO2) on keemiline ühend, mille molekul koosneb ühest räni ja kahest hapniku aatomist.

Uus!!: Kihtvulkaan ja Ränidioksiid · Näe rohkem »

Rõhk

Rõhk on füüsikaline suurus, mis võrdub pinnale risti mõjuva jõu ja pindala suhtega: p.

Uus!!: Kihtvulkaan ja Rõhk · Näe rohkem »

Reljeef

Aafrika reljeef. Pinnavormide paremaks esiletoomiseks on kasutatud reljeefivarjutust. Reljeef ehk pinnamood on vaadeldava maa-ala pinnavormide kogum.

Uus!!: Kihtvulkaan ja Reljeef · Näe rohkem »

Stromboli

Stromboli on vulkaan, mis moodustab samanimelise saare Türreeni meres.

Uus!!: Kihtvulkaan ja Stromboli · Näe rohkem »

Subduktsioon

Pildil on kujutatud subduktsiooni, magma moodustumist ning vulkaani. Subduktsioon on ookeanilise maakoorega litosfääri ploki sukeldumine (subdutseerumine) vahevöösse.

Uus!!: Kihtvulkaan ja Subduktsioon · Näe rohkem »

Tefra

Peamiselt akretsioonilapillidest koosnev tefra La Palmalt. Tefra ehk vulkaaniline sete on vulkaanist väljapaiskunud materjal, mis lasub maapinnal pudeda settena.

Uus!!: Kihtvulkaan ja Tefra · Näe rohkem »

Viskoossus

Pildil on eksperiment, mis näitab pigi voolavust. Pigi viskoossus on umbes 100 miljardit korda suurem kui veel nii, et võtab aastaid enne kui moodustub selline tilk. Viskoossus (ladina k. viscosus -kleepuv) on vedelike ja gaaside (fluidumi) molekulide sisehõõrdumisest tekkiv voolamise võime.

Uus!!: Kihtvulkaan ja Viskoossus · Näe rohkem »

Vulkaan

Vulkaan on looduslik maakoore (või mõne muu planeedi koore) avaus, mille kaudu tõuseb maapinnast kõrgemale maakoorest või selle alt pärinev vulkaaniline materjal.

Uus!!: Kihtvulkaan ja Vulkaan · Näe rohkem »

Vulkaanilõõr

thumb Vulkaanilõõr on vertikaalne või peaaegu vertikaalne lõõr vulkaani sees, mis ühendab magmakollet maapinnasega, kus lõpeb kraatriga.

Uus!!: Kihtvulkaan ja Vulkaanilõõr · Näe rohkem »

Vulkaaniline materjal

Vulkaaniline materjal on aine, mille vulkaan oma tegevuse käigus Maa või mõne teise taevakeha pinnale väljutab.

Uus!!: Kihtvulkaan ja Vulkaaniline materjal · Näe rohkem »

Vulkaanipurse

Stromboli tegutsemas. Vulkaanipurse on vulkaanilise materjali tungimine maapinnast kõrgemale läbi avause, mida nimetatakse vulkaaniks.

Uus!!: Kihtvulkaan ja Vulkaanipurse · Näe rohkem »

Vulkanism

Vulkaanid ja nende paiknemise seosed laamtektoonikaga. Vulkanism on protsesside kogum, mis hõlmab magma teket, selle liikumist vahevööst ja maakoorest vulkaanini ning purskumist maapinnale.

Uus!!: Kihtvulkaan ja Vulkanism · Näe rohkem »

Ümbersuunamised siin:

Liitvulkaan, Stratovulkaan.

VäljuvSaabuva
Hei! Oleme Facebookis nüüd! »