Logo
Unioonpeedia
Side
Hankige see Google Play
Uus! Lae Unioonpeedia oma Android ™!
Free
Kiiremini kui brauser!
 

Kiiev

Index Kiiev

Михайлівський Золотоверхий монастир'' Kiiev (ukrainapäraselt Kõjiv) on Ukraina pealinn.

112 suhted: Andrei Bogoljubski, Askold, August, Žõtomõr, Babõn Jar, Batu-khaan, Bütsants, Bila Tserkva, Bratslav, Darnõtsja raudteesild, Darnõtsja sild, Detsember, Dnepr, Galiitsia-Volõõnia vürstiriik, Hreštšatõk, Ida-Euroopa, Jaanuar, Juudid, Juuli, Juuni, Kamjanets-Podilskõi, Kasaarid, Kasakad, Kaubatee varjaagide juurest kreeklasteni, Kiievi ülikool, Kiievi Dinamo, Kiievi loomaaed, Kiievi oblast, Kiievi olümpiastaadion, Kiievi suurvürst, Kiievi vürstiriik, Kiievi-Vene, Krimm, Krimmi khaaniriik, Leedu suurvürstiriik, Maidan Nezaležnosti, Märts, Moskva tsaar, Must meri, Nestor (kroonik), Nestori kroonika, Nižõn, Nikolai I, Nikolai kettsild, Novgorodi vabariik, Novgorodi vürst, Oktoober, Oleg, Omavalitsus, Osmanite riik, ..., Perejaslav-Hmelnõtskõi, Poltava, Poltava oblast, Poola kuningas, Poola Kuningriik, Poola-Türgi sõda (1672–1676), Poolakad, Ptolemaios, Raad, Rzeczpospolita, Slaavlased, Soomlased, Struve raudteesild, Tšerkassõ, Tšernigiv, Tuul, Ukraina, Ukraina ajalugu, Ukraina Rahvuslik Kunstimuuseum, Ukrainlased, Ukrajinska Pravda, Uman, Valgevene, Valgevenelased, Vanavene keel, Varjaagid, Veebruar, Vene õigeusu kiriku juhtide loend, Vene Õigeusu Kirik, Vene Suurvürstiriik, Vene Suurvürstiriik (1658–1659), Venelased, Venemaa keiser, Vladimir Suure mälestusmärk, Vladimiri-Suzdali vürstiriik, 1. järgu haldusüksus, 11. sajand, 1132, 1169, 12. sajand, 1240, 13. november, 13. sajand, 1362, 1471, 1494, 1497, 1654, 1657, 1658, 1672, 1686, 1699, 1835, 2001, 482, 6. sajand, 8. sajand, 882, 9. sajand, 920. aastad, 988. Laienda indeks (62 rohkem) »

Andrei Bogoljubski

Andrei Bogoljubski (vene keeles Андрей Боголюбский, Андрей I Владимирский; umbes 1111 – 28. juuni või 29. juuni 1174) oli alates 1157.

Uus!!: Kiiev ja Andrei Bogoljubski · Näe rohkem »

Askold

Askold (vene Аскольд, Асколд, Осколд, ukraina Аскольд, idavanapõhja Haskuldr, läänevanapõhja Höskuldr 'odaomanik'; suri umbes 882 või 884 Kiievis) oli kroonika "Jutustus möödunud aegadest" järgi Rjuriku kaaskondlane, varjaagi väepealik ja Kiievi vürst.

Uus!!: Kiiev ja Askold · Näe rohkem »

August

August ehk lõikuskuu on Gregoriuse kalendris aasta kaheksas kuu, milles on 31 päeva.

Uus!!: Kiiev ja August · Näe rohkem »

Žõtomõr

Žõtomõri keskväljak Žõtomõr (varasem eestikeelne nimekuju Žitomir) on linn Ukrainas, Žõtomõri oblasti keskus.

Uus!!: Kiiev ja Žõtomõr · Näe rohkem »

Babõn Jar

Babõn Jar (endises kirjaviisis Babi Jar; ukraina keeles Бабин Яр, vene keeles Бабий Яр) on jäärak Kiievis.

Uus!!: Kiiev ja Babõn Jar · Näe rohkem »

Batu-khaan

Keskaegne Batu-khaani kujutav Hiina joonis Batu-khaan (umbes 1205–1255) oli mongoli valitseja ja Kuldhordi rajaja.

Uus!!: Kiiev ja Batu-khaan · Näe rohkem »

Bütsants

Bütsants ehk Ida-Rooma riik ehk Ida-Rooma keisririik ehk Ida-Rooma impeerium oli riik, mis tekkis Rooma keisririigi idaosa territooriumil riigi jagunemise tagajärjel.

Uus!!: Kiiev ja Bütsants · Näe rohkem »

Bila Tserkva

Bila Tserkva (varasem eestikeelne nimekuju Belaja Tserkov; ukraina Біла Церква) on linn Ukrainas Kiievi oblastis Rossi jõe ääres.

Uus!!: Kiiev ja Bila Tserkva · Näe rohkem »

Bratslav

Bratslav (ukraina keeles Брацлав) on alev Ukrainas Vinnõtsja oblastis Nemõrivi rajoonis.

Uus!!: Kiiev ja Bratslav · Näe rohkem »

Darnõtsja raudteesild

1949. aastal valminud Darnõtsja raudteesild Kiievis (foto 2011) Vaade Darnõtsja raudteesillale Dnepri paremkaldalt Kiievis Darnõtsja raudteesild (ukraina keeles Дарницький залізничний міст) on raudteesild üle Dnepri jõe Kiievis.

Uus!!: Kiiev ja Darnõtsja raudteesild · Näe rohkem »

Darnõtsja sild

2011. aastal valminud Darnõtsja sild Kiievis (foto 2011) Darnõtsja sild (mitteametlik nimi Kirpa sild transpordiministri Georgi Kirpa järgi; ukraina keeles Дaрницький залізнично-автомобільний міст, ka Залізнично-автомобільний мостовий перехід через Дніпро в Києві, ka міст Кірпи) on kombineeritud raudtee- ja autosild üle Dnepri jõe Kiievis.

Uus!!: Kiiev ja Darnõtsja sild · Näe rohkem »

Detsember

Detsember ehk jõulukuu ehk talvistepühakuu ehk talvekuu on Gregoriuse kalendris aasta kaheteistkümnes kuu.

Uus!!: Kiiev ja Detsember · Näe rohkem »

Dnepr

Dnepr (vene Днепр, valgevene Дняпро, Dniapro, ukraina Дніпро) on jõgi Euroopas.

Uus!!: Kiiev ja Dnepr · Näe rohkem »

Galiitsia-Volõõnia vürstiriik

Galiitsia-Volõõnia vürstiriik ehk Rus'i kuningriik oli Vene (Ukraina) riik ajaloolistel Galiitsia ja Volõõnia aladel, mis tekkis Galiitsia ja Volõõnia vürstiriikide ühendamisel.

Uus!!: Kiiev ja Galiitsia-Volõõnia vürstiriik · Näe rohkem »

Hreštšatõk

Nädalavahetustel on Hreštšatõk autoliikluseks suletud ja sellest saab jalakäijate tsoon. Hreštšatõku tänav (ukraina keeles Хрещатик, vene keeles Крещатик) on Ukraina pealinna Kiievi peatänav.

Uus!!: Kiiev ja Hreštšatõk · Näe rohkem »

Ida-Euroopa

Ida-Euroopa ÜRO liigituse järgi. Ida-Euroopa on Euroopa idaosa nimi.

Uus!!: Kiiev ja Ida-Euroopa · Näe rohkem »

Jaanuar

Jaanuar on Gregoriuse kalendris aasta esimene kuu.

Uus!!: Kiiev ja Jaanuar · Näe rohkem »

Juudid

Albert Einstein, Maimonides, Golda Meir, Emma Lazarus Juudid (ka heebrealased) on ühtsete religioossete ja etniliste tunnustega inimrühm, kelle esivanemaiks peetakse Iisraeli ja Juuda elanikkonda.

Uus!!: Kiiev ja Juudid · Näe rohkem »

Juuli

Juuli ehk heinakuu on Gregoriuse kalendris aasta seitsmes kuu, milles on 31 päeva.

Uus!!: Kiiev ja Juuli · Näe rohkem »

Juuni

Juuni on Gregoriuse kalendris aasta kuues kuu, milles on 30 päeva.

Uus!!: Kiiev ja Juuni · Näe rohkem »

Kamjanets-Podilskõi

Kamjanets-Podilski kindlus Kamjanets-Podilskõi (varasem eestikeelne nimi venepäraselt Kamenets-Podolski) on oblastilise alluvusega linn Ukraina Hmelnõtskõi oblastis, Kamjanets-Podilskõi rajooni keskus.

Uus!!: Kiiev ja Kamjanets-Podilskõi · Näe rohkem »

Kasaarid

Turgi rahvaste levikukaart Kasaarid oli turgi rahvas Volga alamjooksu, Aasovi, Doni ja Krimmi steppides ning nüüdse Dagestani ranniku- ja eelmägede alal.

Uus!!: Kiiev ja Kasaarid · Näe rohkem »

Kasakad

"Kasakad kirjutavad Türgi sultanile kirja" Ilja Repin 1880–1890 kasakad 19. sajandi lõpus Kasakad on idaslaavi sotsiaalne rühm, algse elupaigaga Ida-Euroopa lõunapoolsetes steppides: Venemaal, Kasahstanis ja Ukrainas.

Uus!!: Kiiev ja Kasakad · Näe rohkem »

Kaubatee varjaagide juurest kreeklasteni

Kaubatee varjaagide juurest kreeklasteni (ka Austrvegr ehk Idatee) oli keskaegne (8.–11. sajandi) kaubatee Põhja-Euroopa ja Aasia vahel.

Uus!!: Kiiev ja Kaubatee varjaagide juurest kreeklasteni · Näe rohkem »

Kiievi ülikool

Kiievi ülikooli punane korpus Kiievi ülikool (ukraina Київський національний університет імені Тараса Шевченка – Kiievi Tarass Ševtšenko nimeline Rahvusülikool) on ülikool Kiievis.

Uus!!: Kiiev ja Kiievi ülikool · Näe rohkem »

Kiievi Dinamo

pisi Kiievi Dinamo (ukraina ФК «Динамо» Київ) on Ukraina jalgpalliklubi, mille kodulinn on Kiiev.

Uus!!: Kiiev ja Kiievi Dinamo · Näe rohkem »

Kiievi loomaaed

Kiievi loomaaedКиївський зоологічний парк загальнодержавного значення 120pxLogo270pxPeasissekäik Avamiskuupäev21. märts 1909 AsukohtUkraina Kiiev Geograafilised koordinaadid Kogupindala34,22 ha Väljapaneku pindala21,85 ha Liike 369 (01.01.2013) Indiviideca 3000 (01.01.2013) Külastajaid aastas859 881 (2009) Veebileht Kiievi loomaaed asub Ukraina pealinnas Kiievis.

Uus!!: Kiiev ja Kiievi loomaaed · Näe rohkem »

Kiievi oblast

Kiievi oblast on 1. järgu haldusüksus Ukraina põhjaosas.

Uus!!: Kiiev ja Kiievi oblast · Näe rohkem »

Kiievi olümpiastaadion

Kiievi olümpiastaadion (ukraina keeles національний спортивний комплекс «Олімпійський») on Ukraina pealinnas Kiievis asuv jalgpallistaadion.

Uus!!: Kiiev ja Kiievi olümpiastaadion · Näe rohkem »

Kiievi suurvürst

Kiievi suurvürst oli Kiievi-Vene valitseja tiitel 9.–13. sajandil.

Uus!!: Kiiev ja Kiievi suurvürst · Näe rohkem »

Kiievi vürstiriik

Kiievi vürstiriik oli pärast Kiievi Suurvürstiriigi lagunemist Lääne-Kiievimaa, Loode-Tšerkassõ, Ida-Žitomiri maa-aladel, moodustunud riik, mis eksisteeris aastatel (1132–1471), riigi pealinnaks oli Kiievi linn.

Uus!!: Kiiev ja Kiievi vürstiriik · Näe rohkem »

Kiievi-Vene

Kiievi-Vene (vanavene keeles Рѹ́сь) oli varafeodaalne riik, mis asus tänapäeva Ukraina, Venemaa ja Valgevene maa-alal 9. sajandist 13. sajandi keskpaigani keskusega Kiievis.

Uus!!: Kiiev ja Kiievi-Vene · Näe rohkem »

Krimm

Krimm on de iure autonoomne vabariik Ukraina koosseisus, mis asub peamiselt Krimmi poolsaarel Musta mere põhjarannikul.

Uus!!: Kiiev ja Krimm · Näe rohkem »

Krimmi khaaniriik

Krimmi khaaniriik oli aastatel 1441–1783 Musta mere ääres Krimmis ja selle naaberaladel Dnepri ja Dnestri vahel eksisterinud riik, mille põhiline elanikkond koosnes krimmitatarlastest.

Uus!!: Kiiev ja Krimmi khaaniriik · Näe rohkem »

Leedu suurvürstiriik

Kui ei ole teisiti öeldud, mõistetakse selles artiklis Leedu all kogu suurvürstiriigi alasid, mitte ainult praeguse Leedu Vabariigi maa-ala. Leedu suurvürstiriik, ametlikult Leedu, Vene ja Žemaitija suurvürstiriik (Lietuvos Didžioji Kunigaikštystė, valgevene keeles Вялікае княства Літоўскае, Рускае, Жамойцкае, lühivormid Вялікая Літва, Вялікалітва, poola keeles Wielkie Księstwo Litewskie, ukraina keeles Велике Князівство Литовське, ladina keeles Magnus Ducatus Litvania) oli Ida-Euroopas 13. sajandi keskpaigast 16. sajandini eksisteerinud riik.

Uus!!: Kiiev ja Leedu suurvürstiriik · Näe rohkem »

Maidan Nezaležnosti

Maidan Nezaležnosti (2005) Maidan Nezaležnosti Kiievi linnaplaanil Maidan Nezaležnosti (ukraina keeles Майдан Незалежності, 'Iseseisvuse väljak') on Ukraina pealinna Kiievi keskväljak.

Uus!!: Kiiev ja Maidan Nezaležnosti · Näe rohkem »

Märts

Märts on Gregoriuse kalendris aasta kolmas kuu.

Uus!!: Kiiev ja Märts · Näe rohkem »

Moskva tsaar

Moskva tsaar või Vene tsaar oli Moskva (Vene) tsaaririigi valitseja tiitel 1547–1721.

Uus!!: Kiiev ja Moskva tsaar · Näe rohkem »

Must meri

Musta mere sügavuskaart NASA foto Mustast merest Kuldsetelt Liivadelt Must meri (vene keeles Черное море, ukraina keeles Чорне море, bulgaaria keeles Черно море, rumeenia keeles Marea Neagră, türgi keeles Karadeniz, gruusia keeles შავი ზღვა, krimmitatari keeles Qara deñiz) on Atlandi ookeani ja Vahemere basseini kuuluv Kagu-Euroopa ja Väike-Aasia vahele jääv sisemeri.

Uus!!: Kiiev ja Must meri · Näe rohkem »

Nestor (kroonik)

Nestor (umbes 1056–1114) oli Vana-Vene kroonik ja Kiievi-Vene, Konstantinoopoli Õigeusu Kiriku Kiievi metropoolia Kiievi koobaskloostri, Peštšerskaja Lavra kloostri munk.

Uus!!: Kiiev ja Nestor (kroonik) · Näe rohkem »

Nestori kroonika

Nestori kroonika ehk "Jutustus möödunud aegadest", täpsemalt "Ajalike aastate lugu"Ain Mäesalu.

Uus!!: Kiiev ja Nestori kroonika · Näe rohkem »

Nižõn

Nižõn (varasem eestikeelne nimekuju Nežin; ukraina Ніжин) on linn Põhja-Ukrainas Desna lisajõe Osteri ääres, 120 km Kiievist kirde pool, 80 km kaugusel Tšernigivist.

Uus!!: Kiiev ja Nižõn · Näe rohkem »

Nikolai I

thumb Nikolai I (vene keeles Николай I ja Николай Павлович Романов; 6. juuli (vkj 25. juuni) 1796 – 2. märts (18. veebruar) 1855) oli Venemaa keiser 1825–1855, Holstein-Gottorp-Romanovite dünastiast.

Uus!!: Kiiev ja Nikolai I · Näe rohkem »

Nikolai kettsild

Nikolai kettsild Kiievis üle Dnepri jõe (foto enne 1905. aastat) Nikolai kettsild (ukraina Миколaївський ланцюгoвий міст) oli esimene alaline sild üle Dnepri jõe Kiievis.

Uus!!: Kiiev ja Nikolai kettsild · Näe rohkem »

Novgorodi vabariik

Новгородская земьляNovgorodimaa 100px100px LippVapp 300pxNovgorodimaa, 1400 ÕukonnakeelVanavene ReligioonÕigeusk PealinnSuur-Novgorod RiigipeaNovgorodi vürst Seadusandlik võimNovgorodi veetše Iseseisvus1136–1478 Novgorodi vabariik oli ajavahemikul 1136–1478 tänapäeva Loode-Venemaal eksisteerinud riik.

Uus!!: Kiiev ja Novgorodi vabariik · Näe rohkem »

Novgorodi vürst

Novgorodi vürst oli Novgorodi vürstiriigi ja Novgorodi Vabariigi valitseja tiitel.

Uus!!: Kiiev ja Novgorodi vürst · Näe rohkem »

Oktoober

Oktoober ehk rehekuu ehk viinakuu on Gregoriuse kalendris aasta kümnes kuu, milles on 31 päeva.

Uus!!: Kiiev ja Oktoober · Näe rohkem »

Oleg

"Oleg jätab hüvasti oma lemmikhobusega", Viktor Vasnetsov Oleg (ka Helge, Helgu või Helgi; enne 862. aastat – 912 või 922) oli Vana-Vene riigi tegelik rajaja.

Uus!!: Kiiev ja Oleg · Näe rohkem »

Omavalitsus

Omavalitsus on Eestis põhiseaduses sätestatud omavalitsusüksuse – valla (vallavalitsus) või linna (linnavalitsus) – demokraatlikult moodustatud võimuorgan, kel on õigus, võime ja kohustus iseseisvalt korraldada ja juhtida kohalikku elu.

Uus!!: Kiiev ja Omavalitsus · Näe rohkem »

Osmanite riik

Osmanite riik (osmanitürgi keeles دولت عليه عثمانیه Devlet-i ‘Alīye-yi ‘Osmānīye, 1876. aastast ametlikult عثمانلى دولتى ‘Osmānlı Devleti, 'Osmanite Riik') oli paljurahvuseline riik, mis sai nime Osmanite dünastia järgi.

Uus!!: Kiiev ja Osmanite riik · Näe rohkem »

Perejaslav-Hmelnõtskõi

Perejaslav-Hmelnõtskõi (ukraina Переяслав-Хмельницький) on linn Ukrainas Kiievi oblastis Perejaslav-Hmelnõtskõi rajoonis; ühtlasi selle rajooni keskus.

Uus!!: Kiiev ja Perejaslav-Hmelnõtskõi · Näe rohkem »

Poltava

Poltava (mööndav ka Poltaava) on linn Ukrainas, Poltava oblasti ja Poltava rajooni keskus.

Uus!!: Kiiev ja Poltava · Näe rohkem »

Poltava oblast

Poltava oblast on 1. järgu haldusüksus Ukrainas.

Uus!!: Kiiev ja Poltava oblast · Näe rohkem »

Poola kuningas

Poola kuningas (poola król Polski) oli Poola kuningriigi (1569–1795 moodustas koos Leedu suurvürstiriigiga Poola-Leedu) valitseja tiitel 11. sajandist 1795.

Uus!!: Kiiev ja Poola kuningas · Näe rohkem »

Poola Kuningriik

Poola Kuningriik (poola Królestwo Polskie; 1025–1569) oli kuningriik tänapäevase Poola aladel.

Uus!!: Kiiev ja Poola Kuningriik · Näe rohkem »

Poola-Türgi sõda (1672–1676)

Poola-Türgi sõda (1672–1676) ehk Teine Poola-Türgi sõda oli sõda Poola-Leedu ja Osmanite riigi vahel, mida Eesti ajalookirjutuses loetakse osaks Suurest Türgi sõjast.

Uus!!: Kiiev ja Poola-Türgi sõda (1672–1676) · Näe rohkem »

Poolakad

Poolakad (endanimetus Polacy) on lääneslaavi rahvas Euroopas.

Uus!!: Kiiev ja Poolakad · Näe rohkem »

Ptolemaios

Klaudios Ptolemaios (kreeka Κλαύδιος Πτολεμαῖος; umbes 83–161) oli Egiptuses tegutsenud hilishellenistlik astronoom, astroloog, matemaatik ja geograaf.

Uus!!: Kiiev ja Ptolemaios · Näe rohkem »

Raad

raekoda Raad (saksa Rat 'nõu, nõukogu') ehk magistraat oli keskajast pärinev kollegiaalne linna võimu-, valitsus-, esindus- ja kohtuorgan.

Uus!!: Kiiev ja Raad · Näe rohkem »

Rzeczpospolita

Euroopa poliitiline kaart, u 1560. aastal Rzeczpospolita Obojga Narodów (Mõlema Rahva Vabariik, ladina keeles Regnum Serenissima Poloniae, valgevene keeles Рэч Паспалі́тая, leedu keeles Žečpospolita või Abiejų Tautų Respublika) ehk Poola-Leedu oli Lublini uniooniga tekkinud ja 1569–1795 eksisteerinud föderatiivne riik, mis koosnes Poola Kuningriigist ning Leedu suurvürstiriigist.

Uus!!: Kiiev ja Rzeczpospolita · Näe rohkem »

Slaavlased

Slaavi keelealad. Slaavlased on indoeurooplaste haru, kes elab peamiselt Kesk- ja Ida-Euroopas ja kõnelevad slaavi keelkonda kuuluvaid keeli.

Uus!!: Kiiev ja Slaavlased · Näe rohkem »

Soomlased

Soomlased (endanimetus suomalaiset) on läänemeresoome rahvas, Soome suurim põlisrahvus.

Uus!!: Kiiev ja Soomlased · Näe rohkem »

Struve raudteesild

Struve raudteesild (valmis 1870, hävis 1943) Struve raudteesild, ka Darnõtsja raudteesild, (ukraina Залізничний міст Струве, Дарницький залізничний міст) oli raudteesild üle Dnepri jõe Kiievis.

Uus!!: Kiiev ja Struve raudteesild · Näe rohkem »

Tšerkassõ

Tšerkassõ on linn Ukrainas Dnepril asuva Krementšuki veehoidla paremkaldal, Tšerkassõ oblasti keskus.

Uus!!: Kiiev ja Tšerkassõ · Näe rohkem »

Tšernigiv

Tšernigiv (varem eesti keeles venepäraselt Tšernigov) on linn Ukrainas, Tšernigivi oblasti keskus.

Uus!!: Kiiev ja Tšernigiv · Näe rohkem »

Tuul

Tuule jälg lombil Tuul on looduslikel põhjustel Maa pinna suhtes horisontaalselt liikuv õhk.

Uus!!: Kiiev ja Tuul · Näe rohkem »

Ukraina

Ukraina on riik Ida-Euroopas, Mustast merest ja Aasovi merest põhja pool.

Uus!!: Kiiev ja Ukraina · Näe rohkem »

Ukraina ajalugu

Ukraina ajalugu on ülevaade Ukraina ajaloost.

Uus!!: Kiiev ja Ukraina ajalugu · Näe rohkem »

Ukraina Rahvuslik Kunstimuuseum

Ukraina Rahvuslik Kunstimuuseum (ukraina Національний художній музей України) on 1899.

Uus!!: Kiiev ja Ukraina Rahvuslik Kunstimuuseum · Näe rohkem »

Ukrainlased

Ukrainlased 1941. aasta fotol. Ukrainlased (ukraina keeles українці) on idaslaavi rahvas, Ukraina põhirahvus.

Uus!!: Kiiev ja Ukrainlased · Näe rohkem »

Ukrajinska Pravda

Ukrajinska Pravda (ukraina keeles Українська правда, eesti keeles "Ukraina tõde") on Ukrainas 2000.

Uus!!: Kiiev ja Ukrajinska Pravda · Näe rohkem »

Uman

Uman (ukraina: Умань) on linn Tšerkassõ oblastis Kesk-Ukrainas Vinnõtsjast idas.

Uus!!: Kiiev ja Uman · Näe rohkem »

Valgevene

Valgevene (valgevene keeles Беларусь, vene keeles Беларусь või Белоруссия, leedu keeles Baltarusija, läti keeles Baltkrievija, poola keeles Białoruś, ukraina keeles Білорусь) on merepiirita riik Euroopa idaosas.

Uus!!: Kiiev ja Valgevene · Näe rohkem »

Valgevenelased

Valgevenelaste asuala 1903. aastal (kollane punktiir) ja 1919. aastal (punane punktiir). Kaardil on näidatud ka praeguse Valgevene piirid.Valgevenelased (endanimetus беларусы) on idaslaavi rahvus, Valgevene Vabariigi põhirahvus.

Uus!!: Kiiev ja Valgevenelased · Näe rohkem »

Vanavene keel

Vanavene keel (vanavene keeles рѹсьскъ) oli idaslaavi keelte (vene, ukraina, valgevene ja russiini keele) eelkäija.

Uus!!: Kiiev ja Vanavene keel · Näe rohkem »

Varjaagid

Varjaagid on skandinaavlaste (viikingite) nimetus idaslaavlaste juures.

Uus!!: Kiiev ja Varjaagid · Näe rohkem »

Veebruar

Veebruar on Gregoriuse kalendris aasta teine kuu, samuti aasta kõige lühem kuu.

Uus!!: Kiiev ja Veebruar · Näe rohkem »

Vene õigeusu kiriku juhtide loend

Vene õigeusu kiriku juhtide loend loetleb Venemaa õigeusu kiriku eestseisjad alates Kiievi ja kogu Venemaa metropoolia moodustamisest 988.

Uus!!: Kiiev ja Vene õigeusu kiriku juhtide loend · Näe rohkem »

Vene Õigeusu Kirik

Vene Õigeusu Kirik (vene Русская Православная Церковь; lühend VÕK, РПЦ) ehk Moskva patriarhaat on õigeusu kirik, mis allub Moskva ja kogu Venemaa patriarhile.

Uus!!: Kiiev ja Vene Õigeusu Kirik · Näe rohkem »

Vene Suurvürstiriik

Велике князівство РуськеVene Suurvürstiriik 100px140px LippVapp 300px RiigikeelVanavene keelVanavalgevene keel PealinnKiiev, Polotsk Riigipeasuurvürst Švitrigaila Iseseisvus1432–1435 Vene Suurvürstiriik (vanavene keeles Велике князівство Руське, vanavalgevene keeles Wialikaje Kniastwa Ruskaje) oli 1432 Leedu suurvürstiriigist lahku löönud osa, mida valitses Leedu suurvürst Švitrigaila ning mille Poola kuningriigi ja Leedu suurvürstiriigi väed 1435 tagasi vallutasid.

Uus!!: Kiiev ja Vene Suurvürstiriik · Näe rohkem »

Vene Suurvürstiriik (1658–1659)

Велике князівство РуськеVene Suurvürstiriik 100px LippVapp 300px Riigikeelukraina keel PealinnKiiev Riigipeahetman Ivan Võgovski Pindalaumbes 250 000 km² Riigiuskvene õigeusk Vene Suurvürstiriik (ukraina keeles Велике князівство Руське, poola keeles Wielkie Księstwo Ruskie, vene keeles Великое княжество Русское, valgevene keeles Вялікае княства Рускае) oli riiklik moodustis tänapäeva Ukraina aladel, mille moodustamise nägi ette Gadjatši leping, kuid mis jäi tekkimata.

Uus!!: Kiiev ja Vene Suurvürstiriik (1658–1659) · Näe rohkem »

Venelased

Venelased (endanimetus русские) on idaslaavi rahvus, kes räägib vene keelt ja elab põhiliselt Venemaal ja selle naaberriikides.

Uus!!: Kiiev ja Venelased · Näe rohkem »

Venemaa keiser

Venemaa keiser oli Venemaa keisririigi valitseja tiitel.

Uus!!: Kiiev ja Venemaa keiser · Näe rohkem »

Vladimir Suure mälestusmärk

Vladimir Suure mälestusmärk Kiievis Vladimir Suure mälestusmärk Kiievis on aastal 1853 püstitatud Kiievi vanim skulpturaalne monument.

Uus!!: Kiiev ja Vladimir Suure mälestusmärk · Näe rohkem »

Vladimiri-Suzdali vürstiriik

Vladimiri-Suzdali vürstiriik ehk Vladimiri-Suzdali vürstkond (vene keeles Владимиро-Суздальское княжество) oli riik tänapäeva Venemaa territooriumil aastatel 1168–1389, mongolite ja Kuldhordi sõjaretkede tulemusel (1237–1240) Kuldhordi vasallriik.

Uus!!: Kiiev ja Vladimiri-Suzdali vürstiriik · Näe rohkem »

1. järgu haldusüksus

1.

Uus!!: Kiiev ja 1. järgu haldusüksus · Näe rohkem »

11. sajand

11.

Uus!!: Kiiev ja 11. sajand · Näe rohkem »

1132

1132.

Uus!!: Kiiev ja 1132 · Näe rohkem »

1169

1169.

Uus!!: Kiiev ja 1169 · Näe rohkem »

12. sajand

12.

Uus!!: Kiiev ja 12. sajand · Näe rohkem »

1240

1240.

Uus!!: Kiiev ja 1240 · Näe rohkem »

13. november

13.

Uus!!: Kiiev ja 13. november · Näe rohkem »

13. sajand

13.

Uus!!: Kiiev ja 13. sajand · Näe rohkem »

1362

1362.

Uus!!: Kiiev ja 1362 · Näe rohkem »

1471

1471.

Uus!!: Kiiev ja 1471 · Näe rohkem »

1494

1494.

Uus!!: Kiiev ja 1494 · Näe rohkem »

1497

1497.

Uus!!: Kiiev ja 1497 · Näe rohkem »

1654

1654.

Uus!!: Kiiev ja 1654 · Näe rohkem »

1657

1657.

Uus!!: Kiiev ja 1657 · Näe rohkem »

1658

1658.

Uus!!: Kiiev ja 1658 · Näe rohkem »

1672

1672.

Uus!!: Kiiev ja 1672 · Näe rohkem »

1686

1686.

Uus!!: Kiiev ja 1686 · Näe rohkem »

1699

1699.

Uus!!: Kiiev ja 1699 · Näe rohkem »

1835

1835.

Uus!!: Kiiev ja 1835 · Näe rohkem »

2001

Jaanuar Veebruar Märts Aprill Mai Juuni Juuli August September Oktoober November Detsember 2001.

Uus!!: Kiiev ja 2001 · Näe rohkem »

482

482.

Uus!!: Kiiev ja 482 · Näe rohkem »

6. sajand

6.

Uus!!: Kiiev ja 6. sajand · Näe rohkem »

8. sajand

8.

Uus!!: Kiiev ja 8. sajand · Näe rohkem »

882

882.

Uus!!: Kiiev ja 882 · Näe rohkem »

9. sajand

9.

Uus!!: Kiiev ja 9. sajand · Näe rohkem »

920. aastad

920.

Uus!!: Kiiev ja 920. aastad · Näe rohkem »

988

988.

Uus!!: Kiiev ja 988 · Näe rohkem »

Ümbersuunamised siin:

Kiiv, Kõjiv.

VäljuvSaabuva
Hei! Oleme Facebookis nüüd! »