Kiiremini kui brauser!
49 suhted: Axel Julius De la Gardie, Christina Catharina De la Gardie, Eric Stenbock, Fabian von Tiesenhausen, Fassaad, Fideikomiss, Gustav II Adolf, Gustav Otto Douglas, Haritorn, Harju maakond, Harjumaa, Jakob De la Gardie, Juugend, Kaspar von Tiesenhausen, Kõnnu mõis (Kuusalu), Kiiu vald, Kiiu vasallilinnus, Kolga mõis, Kuusalu kihelkond, Kuusalu vald, Kuusalu vald (1939), Lell, Loo mõis, Mõisamaa, Peeter I, Rüütlimõis, Riigitaaler, Rubla, Saksa keel, Stenbock, Suur reduktsioon, Tallinna Ringkonnakohus, Urdaaž, 1348, 1418, 1505, 1517, 1566, 1614, 1666, 1699, 17. sajand, 1714, 1724, 18. sajand, 1907, 1912, 1973, 20. sajand.
Axel Julius De la Gardie
Krahv Axel Julius De la Gardie (12. veebruar 1637 Stockholm — 28. mai (17. mai) 1710 Stockholm) oli Rootsi väejuht ja riigitegelane, feldmarssal-leitnant (1674), Läckö ja Kuressaare krahv ja Ekholmeni vabahärra; Hiiumaa, Tarvastu, Friberg-i, Kokemäki, Autis-e ja Tullgarni härra.
Uus!!: Kiiu mõis ja Axel Julius De la Gardie · Näe rohkem »
Christina Catharina De la Gardie
Krahvitar Christina Catharina De la Gardie (abielludes Lewenhaupt ja Stenbock; 1632–1704) oli Rootsi aadlinaine, kuninganna Kristiina õuepreili.
Uus!!: Kiiu mõis ja Christina Catharina De la Gardie · Näe rohkem »
Eric Stenbock
Eric Stenbock Erik Magnus Andreas Harry (Stanislaus) Stenbock (vkj 29. veebruar / 12. märts 1860 Cheltenham, Gloucestershire – vkj 14. / 26. aprill 1895 Brighton, Ida-Sussex) oli baltisaksa päritolu proosakirjanik, luuletaja ja Kolga mõisa fideikomissijärgne pärija; krahv.
Uus!!: Kiiu mõis ja Eric Stenbock · Näe rohkem »
Fabian von Tiesenhausen
Fabian von Tiesenhausen vanem (surnud 1559) oli Kavilda vasallilinnusest pärit Vana-Liivimaa aadlik, Riia peapiiskopi vasall ja eesistuja maapäevadel.
Uus!!: Kiiu mõis ja Fabian von Tiesenhausen · Näe rohkem »
Fassaad
Fassaadid Fassaadid Fassaad (prantsuse keeles façade, ladina keeles facies, nägu) on hoone esinduskülg, teistest sama hoone külgedest arhitektuurse lahenduse, kujunduselementide või muude tunnuste põhjal selgelt eristuv külg.
Uus!!: Kiiu mõis ja Fassaad · Näe rohkem »
Fideikomiss
Fideikomiss (ladina keeles fidei commissum 'usaldusväärsetesse kätesse jäetud') on eraõiguslik institutsioon, kus perekonnavara (enamasti maa, samuti kinnisvara või kapital) kuulub jagamatult ühe perekonnaliikme (fideikomissar) valdusse, kelle käsutusõigus on piiratud ja kellel puudub võõrandamisõigus.
Uus!!: Kiiu mõis ja Fideikomiss · Näe rohkem »
Gustav II Adolf
Gustav II Adolfi sarkofaag Riddarholmeni kirikus. Gustav II Adolf (19. detsember (Juliuse kalendri järgi 9. detsember) 1594 – 16. november (6. november) 1632) oli Rootsi kuningas 1611–1632.
Uus!!: Kiiu mõis ja Gustav II Adolf · Näe rohkem »
Gustav Otto Douglas
Krahv Gustav Otto Douglas-Skenninge (Оттон Густав Дуклас (Дуглас-Скеннинген); 23. veebruar 1687 Stockholm – 2. veebruar 1771 Tallinn) oli šoti päritolu Rootsi ja hiljem Venemaa sõjaväelane ning riigitegelane.
Uus!!: Kiiu mõis ja Gustav Otto Douglas · Näe rohkem »
Haritorn
gooti katedraali pikihoone ja ristlöövi ristumise kohal. Pariisi Jumalaema kirik Haritorn on dekoratiivne tornikiivriga miniatuurtorn, mis paikneb ehitiste katuse harjal.
Uus!!: Kiiu mõis ja Haritorn · Näe rohkem »
Harju maakond
Harju maakond ehk Harjumaa on 1. järgu haldusüksus Põhja-Eestis.
Uus!!: Kiiu mõis ja Harju maakond · Näe rohkem »
Harjumaa
Harjumaa on ajalooline maakond Mandri-Eesti loodeosas.
Uus!!: Kiiu mõis ja Harjumaa · Näe rohkem »
Jakob De la Gardie
Krahv Jakob De la Gardie Jakob De la Gardie. Maal aastast 1606 Krahv Jakob Pontusson De la Gardie (20/30. juuni 1583 Tallinn – 12. august 1652 Stockholm) oli Rootsi väejuht (1609 feldmarssal) ja riigitegelane (riigimarssal 1628).
Uus!!: Kiiu mõis ja Jakob De la Gardie · Näe rohkem »
Juugend
Saksa ajakirja Jugend esikaas (1896) Hector Guimard. Porte Dauphine'i metroojaama sissepääs Pariisis Louis Majorelle'i loodud juugendstiilis seinakapp Gustav Klimti teos "Suudlus" (1907–1908) Eugène Grasset. Grafton Galleries' 1893. aasta Prantsuse dekoratiivkunsti näituse plakat Fassaadidekoor Riias Elizabethi tänav 10b, arhitekt Mihhail Eisenstein Juugend (saksa Jugendstil, Austria Secessionsstil, itaalia stile floreale või Stile Liberty, prantsuse art nouveau, vene стиль модерн, inglise Modern Style) oli ornamentaalne kujutava, tarbe- ja dekoratiivkunsti, arhitektuuri ja sisekujunduse stiil, mille kõrgaeg oli aastail 1890–1914.
Uus!!: Kiiu mõis ja Juugend · Näe rohkem »
Kaspar von Tiesenhausen
Kaspar von Tiesenhausen (ka Caspar) oli Liivimaa päritolu sõjamees (rittmeister) Rootsi teenistuses.
Uus!!: Kiiu mõis ja Kaspar von Tiesenhausen · Näe rohkem »
Kõnnu mõis (Kuusalu)
Kõnnu mõis (saksa keeles Könda) oli rüütlimõis Kuusalu kihelkonnas.
Uus!!: Kiiu mõis ja Kõnnu mõis (Kuusalu) · Näe rohkem »
Kiiu vald
Kiiu vald (saksa keeles Gemeinde Kyda) oli vald Kuusalu kihelkonnas Harju kreisis ja Harju maakonnas 1891-1939.
Uus!!: Kiiu mõis ja Kiiu vald · Näe rohkem »
Kiiu vasallilinnus
Kiiu vasallilinnus Kiiu vasallilinnus ehk Kiiu mungatorn ehk Kiiu torn asub Harju maakonnas Kuusalu vallas Kiiu mõisapargis 3 kilomeetrit Kuusalust Tallinna poole.
Uus!!: Kiiu mõis ja Kiiu vasallilinnus · Näe rohkem »
Kolga mõis
Kolga mõis Kolga mõis (saksa keeles Kolk, Kolck) oli rüütlimõis (fideikomiss) Kuusalu kihelkonnas Harjumaal.
Uus!!: Kiiu mõis ja Kolga mõis · Näe rohkem »
Kuusalu kihelkond
Kuusalu kirik Kuusalu kihelkond (lühend Kuu, saksa keeles Kirchspiel Kusal) oli ajalooline kihelkond Harjumaa idaosas ja Eestimaa kubermangu Harju kreisis.
Uus!!: Kiiu mõis ja Kuusalu kihelkond · Näe rohkem »
Kuusalu vald
Kuusalu vald on kohalik omavalitsusüksus Eestis Harju maakonnas.
Uus!!: Kiiu mõis ja Kuusalu vald · Näe rohkem »
Kuusalu vald (1939)
Kuusalu vald oli vald Harjumaal aastail 1939–1950.
Uus!!: Kiiu mõis ja Kuusalu vald (1939) · Näe rohkem »
Lell
Lell on isa vend.
Uus!!: Kiiu mõis ja Lell · Näe rohkem »
Loo mõis
Loo mõis (saksa keeles Neuenhof) oli rüütlimõis Kuusalu kihelkonnas, Harjumaal.
Uus!!: Kiiu mõis ja Loo mõis · Näe rohkem »
Mõisamaa
Mõisamaa oli mõisa maa-ala osa, mida mõisapidaja ise majandas.
Uus!!: Kiiu mõis ja Mõisamaa · Näe rohkem »
Peeter I
Peeter I ajutine suveresidents Tallinnas Peeter I ehk Peeter Suur (vene keeles Пётр I Алексеевич Pjotr I Aleksejevitš, Пётр I Pjotr I ehk Пётр Великий Pjotr Veliki; 9. juuni (30. mai vkj) 1672 Moskva Kreml – 8. veebruar (28. jaanuar vkj) 1725 Peterburi) oli Vene tsaaririigi tsaar 1682–1721 ja Venemaa Keisririigi keiser (Isamaa Isa ja Ülevenemaaline Keiser) 31. jaanuarist (20. jaanuarist vkj) 1721.
Uus!!: Kiiu mõis ja Peeter I · Näe rohkem »
Rüütlimõis
Rüütlimõis oli algselt rüütlile kuulunud läänimõis.
Uus!!: Kiiu mõis ja Rüütlimõis · Näe rohkem »
Riigitaaler
1658. aastast pärinevad riigitaalrid nn muuseumi rahatahvlil Riigitaaler (rootsi keeles riksdaler) oli Rootsi riigi hõbemünt.
Uus!!: Kiiu mõis ja Riigitaaler · Näe rohkem »
Rubla
Rubla on praegusel Venemaal, Nõukogude Liidus ning varasemal Venemaal kehtinud rahaühik.
Uus!!: Kiiu mõis ja Rubla · Näe rohkem »
Saksa keel
Saksa keel (saksa keeles Deutsch) on indoeuroopa keelkonna germaani rühma kuuluv keel, mida kõneleb emakeelena umbes 90 miljonit inimest peamiselt Kesk-Euroopas.
Uus!!: Kiiu mõis ja Saksa keel · Näe rohkem »
Stenbock
Stenbock oli Rootsist pärit aadlisuguvõsa.
Uus!!: Kiiu mõis ja Stenbock · Näe rohkem »
Suur reduktsioon
Rootsi impeerium. Läänemere-äärsed dominioonid 17. sajandil Suur reduktsioon ehk mõisate riigistamine oli mõisate riigi omandusse tagasivõtmise protsess Eestis ja Liivimaal, mis toimus 17.
Uus!!: Kiiu mõis ja Suur reduktsioon · Näe rohkem »
Tallinna Ringkonnakohus
Tallinna Ringkonnakohus on Eesti kohtusüsteemi 2.
Uus!!: Kiiu mõis ja Tallinna Ringkonnakohus · Näe rohkem »
Urdaaž
Rekonstrueeritud urdaaž Carcassonne'is Kiiu vasallilinnus Urdaaž on linnuse või selle torni välismüüril ja laskeavade kohal kulgev puidust galerii, mis võimaldas rünnata müürijalamil olevat vaenlast.
Uus!!: Kiiu mõis ja Urdaaž · Näe rohkem »
1348
1348.
Uus!!: Kiiu mõis ja 1348 · Näe rohkem »
1418
1418.
Uus!!: Kiiu mõis ja 1418 · Näe rohkem »
1505
1505.
Uus!!: Kiiu mõis ja 1505 · Näe rohkem »
1517
1517.
Uus!!: Kiiu mõis ja 1517 · Näe rohkem »
1566
1566.
Uus!!: Kiiu mõis ja 1566 · Näe rohkem »
1614
1614.
Uus!!: Kiiu mõis ja 1614 · Näe rohkem »
1666
1666.
Uus!!: Kiiu mõis ja 1666 · Näe rohkem »
1699
1699.
Uus!!: Kiiu mõis ja 1699 · Näe rohkem »
17. sajand
17.
Uus!!: Kiiu mõis ja 17. sajand · Näe rohkem »
1714
1714.
Uus!!: Kiiu mõis ja 1714 · Näe rohkem »
1724
1724.
Uus!!: Kiiu mõis ja 1724 · Näe rohkem »
18. sajand
Euroopa poliitiline kaart 18. sajandi alguses 18.
Uus!!: Kiiu mõis ja 18. sajand · Näe rohkem »
1907
1907.
Uus!!: Kiiu mõis ja 1907 · Näe rohkem »
1912
1912.
Uus!!: Kiiu mõis ja 1912 · Näe rohkem »
1973
1973.
Uus!!: Kiiu mõis ja 1973 · Näe rohkem »
20. sajand
New Yorgi Park Row tänaval asusid varajased pilvelõhkujad, mis kuulusid peamiselt ajalehetoimetustele; foto umbes aastast 1906 Esimese maailmasõja vallandumise daatumiks 20. sajand nägi mitmete sõltumatute rahvusriikide sündi Euroopas. Euroopa kaart aastast 1923 Atlase skulptuur avati Rockefeller Centeris aastal 1937 II maailmasõda Euroopas 1942. aastal Auschwitz II-Birkenau koonduslaager HMS Malaya lahkub New Yorgi sadamast pärast torpeedorünnakust põhjustatud parandustöid 9. juulil 1941 külma sõja aegne poliitriikide peamine heidutusvahend. Fotol on tuumapommi tekitatud "tuumaseen" Nagasaki kohal 9. augustil 1945, mis tõusis plahvatuse hüpotsentrist 18 km kõrgusele suprematistlik õlimaal "Must ruut", mis tähistavat maalikunsti surma, 1915, 79,5×79,5 cm, Tretjakovi galeriis Moskvas Nõukogude Liit ja selle poolt okupeeritud või selle kommunistliku režiimi mõjusfääris (vt raudne eesriie) olnud riigid Kuuba revolutsiooni ajal Balti riigipeadega 1998. aastal USAs Pentagonis Balti keti 10. aastapäevale pühendatud Leedu postmargiplokk kroonine rahatäht Jugoslaavia lagunemine 20.
Uus!!: Kiiu mõis ja 20. sajand · Näe rohkem »
