18 suhted: Armeenia, Armeenia mägismaa, Hulagiidid, Küprose kuningriik, Keskaeg, Kiliikia, Kuningriik, Lusignani dünastia, Mongolite riik, Ristisõdijate riigid, Rumi seldžukkide sultanaat, Seldžukid, Türgi, Trapezundi keisririik, Vasall, 1199, 12. sajand, 1375.
Armeenia
Armeenia (armeenia keeles: Հայաստան (Hajastan), ametlikult Armeenia Vabariik (Հայաստանի Հանրապետություն (Hajastani Hanrapetuthjun)), on merepiirita riik Ees-Aasias Musta mere ja Kaspia mere vahelisel maakitsusel Lõuna-Kaukaasias. Armeenia piirneb põhjas Gruusiaga, idas Aserbaidžaaniga (ning ainult Armeenia poolt tunnustatud riigi Mägi-Karabahhi Vabariigiga), lõunas Iraaniga, edelas Aserbaidžaani eksklaavi Nahhitševaniga ja läänes Türgiga, hõlmates ajaloolisest Armeeniast vaid idaosa. 19. sajandil langes Ida-Armeenia, sealhulgas Armeenia ja Mägi-Karabahhi ala, teise Vene-Pärsia sõja järel Venemaa võimu alla. 28. mail 1918 kuulutati välja iseseisev Armeenia Demokraatlik Vabariik. 29. novembril 1920 kehtestati nõukogude võim ja moodustati Armeenia NSV, mis kuulus aastail 1922–1936 Nõukogude Liidu koosseisu Taga-Kaukaasia SFNV osana ning alates 5. detsembrist 1936 eraldi liiduvabariigina. Armeenia NSV oli pindalalt väikseim liiduvabariik. 23. septembril 1991 võttis Armeenia Ülemnõukogu kahe päeva eest toimunud referendumi tulemuste põhjal vastu "Deklaratsiooni Armeenia riiklikust iseseisvusest". Nõukogude Liidu lagunemine 1991 tõi kaasa Armeenia iseseisvumise. 22. märtsil 1992 võeti Armeenia Vabariik vastu ÜRO-sse, 25. jaanuaril 2001 Euroopa Nõukogusse. (Üks ÜRO liige, Pakistan, ei ole Armeeniat tänini tunnustanud, sest ta toetab Mägi-Karabahhi konfliktis Aserbaidžaani. See konflikt tekkis 1980ndatel Aserbaidžaani valdavalt armeenia rahvastikuga piirkonna Mägi-Karabahhi pärast.) Pärast Mägi-Karabahhi konflikti ja Nõukogude Liidu lagunemist tabas Armeenia majandust tõsine tagasilöök. Sisemajanduse kogutoodang oli 2012. aastal 19,73 miljardit USA dollarit, sisemajanduse kogutoodang elaniku kohta 6645 USA dollarit. Rahaühik on Armeenia dramm (2012. aasta keskmine kurss oli 412 drammi 1 USA dollari eest). Armeenia Vabariik moodustab väikese osa ajaloolisest Armeeniast, mis hõlmab 300–400 tuhat km² Türgi idaosast Kaspia mereni. Armeenia pindala on 29 743 km², rahvaarv on 3 027 600 (1. aprill 2013). Pealinn on Jerevan, riigikeel on armeenia keel. Tallinnas on Armeenia Apostliku Kiriku Eesti Püha Gregoriuse kogudus.
Uus!!: Kiliikia Armeenia kuningriik ja Armeenia · Näe rohkem »
Armeenia mägismaa
Armeenia mägismaa satelliidipilt Akhuriani jõgi Armeenia mägismaal Vaade Araratile Armeenia mägismaa (armeenia keeles Հայկական լեռնաշխարհ) on ulatuslik mägismaa Armeenias ja Türgis.
Uus!!: Kiliikia Armeenia kuningriik ja Armeenia mägismaa · Näe rohkem »
Hulagiidid
Hulagiidide dünastia ehk Ilkhaniidide dünastia oli mongolite dünastia, mis valitses suurtel aladel Lähis-Idas aastatel 1256–1355 mongolite riigi lagunemisel tekkinud riiki, mille teine nimi oli ka Ilkhanaat.
Uus!!: Kiliikia Armeenia kuningriik ja Hulagiidid · Näe rohkem »
Küprose kuningriik
Küprose kuningriik oli ristisõdijate kuningriik Küprose saarel kõrg- ja hiliskeskajal, aastatel 1192–1489.
Uus!!: Kiliikia Armeenia kuningriik ja Küprose kuningriik · Näe rohkem »
Keskaeg
Keskaeg on ajalooperiood vanaaja ja uusaja vahel.
Uus!!: Kiliikia Armeenia kuningriik ja Keskaeg · Näe rohkem »
Kiliikia
Kiliikia (Cilicia) Kiliikia oli ajalooline maakond ja riik Väike-Aasias, mis ulatus selle kagurannikust lõunas kuni Tauruse mägedeni põhjas.
Uus!!: Kiliikia Armeenia kuningriik ja Kiliikia · Näe rohkem »
Kuningriik
Kuningriik on monarhistlik riik, mille peaks on kuningas või kuninganna.
Uus!!: Kiliikia Armeenia kuningriik ja Kuningriik · Näe rohkem »
Lusignani dünastia
Lusignani dünastia vapp Lusignani dünastia oli prantsuse päritolu kuninglik dünastia, mis valitses 12.–15.
Uus!!: Kiliikia Armeenia kuningriik ja Lusignani dünastia · Näe rohkem »
Mongolite riik
Mongolite riik (mongoli keeles Mongol-yn Ezent Güren ja Монголын эзэнт гүрэн, kasahhi keeles Моңғол қағандығы) eksisteeris 13.
Uus!!: Kiliikia Armeenia kuningriik ja Mongolite riik · Näe rohkem »
Ristisõdijate riigid
Lähis-Ida aastal 1135, ristisõdijate riigid on märgitud punaste ristidega Väike-Aasia ja ristisõdijate riigid u aastal 1140 Ristisõdijate riigid olid mitmed enamasti 12.
Uus!!: Kiliikia Armeenia kuningriik ja Ristisõdijate riigid · Näe rohkem »
Rumi seldžukkide sultanaat
Rumi seldžukkide sultanaat, ka Rumi sultanaat või Ikoonioni sultanaat oli turgi-pärsia sunniitlik riik (aastatel 1077–1308), mis loodi nendele Anatoolia aladele, mille Seldžukkide riik vallutas Bütsantsilt.
Uus!!: Kiliikia Armeenia kuningriik ja Rumi seldžukkide sultanaat · Näe rohkem »
Seldžukid
turgi rändhõimude valitsetud alad (''ca'' 900) Seldžukkide riigi suurim ulatus aastal 1092 Euroopa ja Väike-Aasia kaart 11. sajandil Seldžukid olid oguusi-turgi rändhõimude liit ja nende rajatud dünastia, kes valitsesid Lääne-Aasias 11.–14. sajandini, sh Seldžukkide riiki (1037–1194) ja Rumi seldžukkide sultanaati (1077–1307).
Uus!!: Kiliikia Armeenia kuningriik ja Seldžukid · Näe rohkem »
Türgi
Türgi Vabariik on riik, mille territoorium asub nii Euroopas kui ka Edela-Aasias.
Uus!!: Kiliikia Armeenia kuningriik ja Türgi · Näe rohkem »
Trapezundi keisririik
Trapezundi Keisririik oli aastatel 1204–1461 Väike-Aasia kirdeosas, Musta mere lõunarannikul ja Krimmi poolsaare lõunarannikul asunud riik, pealinn Trapezund (nüüd Trabzon).
Uus!!: Kiliikia Armeenia kuningriik ja Trapezundi keisririik · Näe rohkem »
Vasall
Vasall ehk läänimees (ladina keeles vasallus) oli keskaegses Euroopas lääni valitsev väikefeodaal.
Uus!!: Kiliikia Armeenia kuningriik ja Vasall · Näe rohkem »
1199
1199.
Uus!!: Kiliikia Armeenia kuningriik ja 1199 · Näe rohkem »
12. sajand
12.
Uus!!: Kiliikia Armeenia kuningriik ja 12. sajand · Näe rohkem »
1375
1375.
Uus!!: Kiliikia Armeenia kuningriik ja 1375 · Näe rohkem »