Sisukord
48 suhted: Ajuripats, Amsterdami Ülikool, Depressioon, DNA, Eesti Arst, Ektoopiline kilpnääre, Elundkond, Ensüüm, Geeniekspressioon, Hüpotalamus, Hüpotüreoos, Hormoonid, Impotentsus, Jood, Kaasasündinud kilpnäärme alatalitlus, Kael, Kaltsitoniin, Keel (anatoomia), Kesknärvisüsteem, Kilpnääre, Kilpnäärmehormoonid, Kurtus, Kuse-suguelundkond, Lapseea aktiivsus- ja tähelepanuhäire, Loode, Maks, Mülleri juha, Metabolism, Mutatsioon, Närvirakkude kasvufaktor, Närvisüsteem, Neerud, Organogenees, Peaaju, Rasedus, Südame-veresoonkond, Südamepuudulikkus, Seedeelundkond, Sisenõrenäärmed, Suguelundid, Suurajukoor, Tüümus, Türeoidperoksidaas, Türoksiin, Vaimne alaareng, Valgud, Väsimus, Veri.
Ajuripats
pisi Ajuripats ehk hüpofüüs (inglise keeles hypophysis, pituitary gland, ladina keeles hypophysis; glandula pituitaria) on selgroogsete organismide peaajus, suuraju all kiilluu türgi sadula ajuripatsiaugus paiknev munaja kujuga kehake, ka sisenõrenääre.
Vaata Kilpnäärme düsgenees ja Ajuripats
Amsterdami Ülikool
Amsterdami Ülikool (hollandikeelne lühend UvA: Universiteit van Amsterdam) on avalik-õiguslik ülikool Hollandis Amsterdamis.
Vaata Kilpnäärme düsgenees ja Amsterdami Ülikool
Depressioon
Depressioon on psüühikahäire, mille puhul on häiritud peaaju funktsioon kontrollida meeleolu.
Vaata Kilpnäärme düsgenees ja Depressioon
DNA
DNA molekuli lõik Desoksüribonukleiinhape ehk DNA (inglise keeles deoxyribonucleic acid; varem kasutati eesti keeles ka lühendit DNH) on enamikus elusorganismides pärilikku informatsiooni säilitav aine, keemiliselt desoksüriboosist, lämmastikalustest ja fosforhappe jääkidest koosnev polümeer.
Vaata Kilpnäärme düsgenees ja DNA
Eesti Arst
Eesti Arst on 1922.
Vaata Kilpnäärme düsgenees ja Eesti Arst
Ektoopiline kilpnääre
Ektoopiline kilpnääre ehk kilpnäärme ektoopia ehk väärasetsev kilpnääre (ka ektoopiline kilpnäärmekude) on osadel loomadel, sh inimestel, esineda võiv kilpnäärme arenguhäire, mille korral kilpnäärmekude paikneb kehas väljaspool normaalseks peetavat isthmus glandulae thyreoideae piirkonda.
Vaata Kilpnäärme düsgenees ja Ektoopiline kilpnääre
Elundkond
Elundkonnaks ehk elundisüsteemiks ehk organisüsteemiks (inglise keeles organ system) nimetatakse paljudel kõrgematel organismidel sarnase päritolu ja samu funktsioone täitvate elundite (organite) kogumit ehk terviklikku süsteemi.
Vaata Kilpnäärme düsgenees ja Elundkond
Ensüüm
ATP-d. ATP on molekul, mis salvestab elusolendites energiat ja võimaldab seda teiste keemiliste reaktsioonide otstarbeks kasutada. ATP süntaas on üks näide ensüümide katalüütilisest võimest. Ensüümid on kõrgmolekulaarsed bioloogilised katalüsaatorid, mis kiirendavad keemiliste reaktsioonide toimumist.
Vaata Kilpnäärme düsgenees ja Ensüüm
Geeniekspressioon
Geneetilise info avaldumise lihtsustatud skeem ehk kuidas päriliku teabe (DNA) põhjal tekib RNA ning selle põhjal omakorda valgud, mis ehitavad rakke üles ja hoiavad neid töös. Geeniekspressioon ehk geeni avaldumine on protsess, mille käigus organismi geenides sisalduv pärilik materjal avaldub RNA või valguna.
Vaata Kilpnäärme düsgenees ja Geeniekspressioon
Hüpotalamus
Hüpotalamus ehk tundekühmualumik (ladina keeles hypothalamus) on selgroogsete loomade aju osa.
Vaata Kilpnäärme düsgenees ja Hüpotalamus
Hüpotüreoos
Hüpotüreoos ehk kilpnäärme alatalitlus on kilpnäärme haigusseisund, mille endokrinoloogiliseks tunnuseks on nimetatud näärme vaegtalitlust.
Vaata Kilpnäärme düsgenees ja Hüpotüreoos
Hormoonid
Hormoonid (vanakreeka keeles ὁρμᾶν (hormān) 'virgutama' 'ärritama') on väga erineva struktuuriga orgaaniliste ja bioaktiivse toimega essentsiaalsete, valdavalt endogeensete biokeemiliste signaalmolekulide rühmad, ka bioregulaatorid, mille struktuur ja funktsioonid mõjutavad mikrokogustes iga päev hulkraksete organismide peaaegu kõikide füsioloogiliste protsesside normaalset toimimist.
Vaata Kilpnäärme düsgenees ja Hormoonid
Impotentsus
Impotentsus (ladina impotentia 'võimetus, nõrkus') on valdavalt täiskasvanud meeste suguvõimetus ja täiskasvanud meeste sigitamisvõimetus, või naiste sigimisvõimetus, ka viljatus.
Vaata Kilpnäärme düsgenees ja Impotentsus
Jood
Jood Jood on keemiline element järjenumbriga 53.
Vaata Kilpnäärme düsgenees ja Jood
Kaasasündinud kilpnäärme alatalitlus
Kaasasündinud kilpnäärme alatalitlus ehk kaasasündinud hüpotüreoos (lühend KSHT) on inimesel ja paljudel loomadel esineda võiv kilpnäärme haigusseisund, hüpotüreoosi vorm, peamiselt krooniline ja ravimatu haigus, millel võib olla on mitu põhjust.
Vaata Kilpnäärme düsgenees ja Kaasasündinud kilpnäärme alatalitlus
Kael
Naise kael Selgroog Kael on paljude loomade, sealhulgas inimese pead ja keret ühendav kehaosa.
Vaata Kilpnäärme düsgenees ja Kael
Kaltsitoniin
Kaltsitoniin on üheahelaline 32 aminohappest koosnev peptiidhormoon, mida sekreteerivad kilpnäärme parafollikulaarsed C-rakud.
Vaata Kilpnäärme düsgenees ja Kaltsitoniin
Keel (anatoomia)
Inimese keel Keel, vöötlihased piki- ja ristilõikes. Valgusmikroskoop, Tartu Ülikool. Keel (ladina lingua) on selgroogsete suuõõneelund.
Vaata Kilpnäärme düsgenees ja Keel (anatoomia)
Kesknärvisüsteem
Kesknärvisüsteem ehk tsentraalne närvisüsteem (lühend KNS, ladina keeles pars centralis, systema nervosum centrale) on kolju ja lülisamba moodustatud luulise katte sees asuv närvisüsteemi osa selgroogsetel organismidel, mis koosneb selja- ja peaajust ning neid ümbritsevatest ajukestadest.
Vaata Kilpnäärme düsgenees ja Kesknärvisüsteem
Kilpnääre
Kilpnääre (ladina glandula thyreoidea) on paljude selgroogsete sisenõrenääre.
Vaata Kilpnäärme düsgenees ja Kilpnääre
Kilpnäärmehormoonid
Kilpnäärmehormoonid (thyroid hormones) on paljude selgroogsete sisenõrenäärme kilpnäärme follikulaarsete epiteelirakkude (türeotüütide) poolt eritatavate hormoonide – türoksiini (T4) ja trijoodtüroniini (T3) koondnimetus, mille funktsiooniks on organismi hapnikutarbimise ja rakkude ainevahetuse regulatsioon ja neid loetakse elutähtsateks hormoonideks.
Vaata Kilpnäärme düsgenees ja Kilpnäärmehormoonid
Kurtus
Kurtus on võimetus kuulda helisid.
Vaata Kilpnäärme düsgenees ja Kurtus
Kuse-suguelundkond
Mehe kuse-suguelundkond Kuse-suguelundkond ehk urogenitaalsüsteem (ladina keeles systema urogenitale, apparatus urogenitalis) on paljude selgroogsete loomade elundkond, mis koosneb kahest funktsionaalselt erinevast, kuid embrüoloogiliselt päritolult sarnasest elundisüsteemist: kuseelunditest ja suguelunditest.
Vaata Kilpnäärme düsgenees ja Kuse-suguelundkond
Lapseea aktiivsus- ja tähelepanuhäire
Lapseea aktiivsus- ja tähelepanuhäire ehk ATH ehk lapseea tähelepanu- ja hüperaktiivsushäire ehk tähelepanu puudulikkuse ja hüperaktiivsuse häire ehk tähelepanudefitsiidiga aktiivsushäire (inglise keeles attention deficit hyperactivity disorder; rahvusvaheline lühend ADHD; ladina keeles perturbatio activitatis et attentionis) on termin millega osutatakse laste väga erinevat tüüpi käitumisaktidele.
Vaata Kilpnäärme düsgenees ja Lapseea aktiivsus- ja tähelepanuhäire
Loode
Loode ehk feetus ehk vililane on embrüost ehk idulasest välja arenenud eostusvili.
Vaata Kilpnäärme düsgenees ja Loode
Maks
pisi Maks (ladina keeles hepar ehk jecur) on paljudel selgroogsetel ja osadel teistel loomadel vahelduva kuju, suuruse ja asendiga seedeelundkonna elund.
Vaata Kilpnäärme düsgenees ja Maks
Mülleri juha
Mülleri juha ehk paramesonefroni juha (ladina keeles ductus paramesnonephricus) on selgroogse emaslooma sisesuguelund.
Vaata Kilpnäärme düsgenees ja Mülleri juha
Metabolism
Metabolism (kreeka keeles μεταβολή metabolē 'muutus') ehk aine- ja energiavahetus tähendab organismis aset leidvaid sünteesi- ja lagundamisprotsesse.
Vaata Kilpnäärme düsgenees ja Metabolism
Mutatsioon
Mutatsioonid on organismi pärilikkuse kandja (tavaliselt DNA või RNA) püsivad, edasikanduvad muutused.
Vaata Kilpnäärme düsgenees ja Mutatsioon
Närvirakkude kasvufaktor
Närvirakkude kasvufaktor ehk närvikasvufaktor (inglise nerve growth factor; lüh NGF) on paljude selgrootute ja selgroogsete loomade perifeerse ja kesknärvisüsteemi närvirakkude looduslik bioloogiliselt aktiivne sisemine lahustuv kasvutegur.
Vaata Kilpnäärme düsgenees ja Närvirakkude kasvufaktor
Närvisüsteem
access-date.
Vaata Kilpnäärme düsgenees ja Närvisüsteem
Neerud
Neerud (ladina keeles ains ren, mitm renes; sün nephros) on enamikul selgroogsetel loomadel paarilised kuseelundid.
Vaata Kilpnäärme düsgenees ja Neerud
Organogenees
Organogenees on protsess embrüo arengus, kus gastrula lootelehtedest arenevad välja mitmed organid ja muud koed.
Vaata Kilpnäärme düsgenees ja Organogenees
Peaaju
Inimese peaaju magnetresonantstomograafiline pilt. Selles animatsioonis on näidatud järjestikused pildid ülalt alla Peaaju on paljudel loomadel leiduv närvisüsteemi keskne elund.
Vaata Kilpnäärme düsgenees ja Peaaju
Rasedus
Raseduse lõppstaadiumis naine Naine 26. rasedusnädalal Rasedus ehk gestatsioon on naise füsioloogiline seisund eostuse ja sünnituse vahel.
Vaata Kilpnäärme düsgenees ja Rasedus
Südame-veresoonkond
Südame- ja veresoonkond ehk kardiovaskulaarsüsteem ehk südame ja soonte süsteem ehk tsirkulatsioonisüsteem ehk vereringeelundkond (ladina keeles apparatus circulatorius) on paljudel selgroogsetel peamiselt vere ringlust reguleeriv elundkond.
Vaata Kilpnäärme düsgenees ja Südame-veresoonkond
Südamepuudulikkus
Südamepuudulikkus (inglise keeles congestive heart failure (CHF), cardiac failure, heart failure, ladina keeles insufficientia cordis) on südame ja soonte süsteemi haiguslike seisundite ja häirete kompleks inimestel ja paljudel selgroogsetel, mille korral mitmed füsioloogilised protsessid kahjustavad elundi (nii vasaku kui ka parema vatsakese) funktsionaalsust ja südamelihase talitlust ning kontraktiilsust ja ka organismi metaboolseid ning neuro-hormonaalseid protsesse.
Vaata Kilpnäärme düsgenees ja Südamepuudulikkus
Seedeelundkond
Seedeelundkond ehk seedeaparaat (ka seedeelundite süsteem, ladina keeles systema digestorium, apparatus digestorius) on enamiku organismide elundkond, mis koosneb elunditest, mille ülesandeks on ainevahetuseks vajalike põhitoitainete, mineraalide, vitamiinide ja vee mehaaniline ja keemiline töötlemine ning mitteseeditavate jääkide väljutamine.
Vaata Kilpnäärme düsgenees ja Seedeelundkond
Sisenõrenäärmed
Sisenõrenäärmed ehk sisesekretoorsed näärmed (ladina glandulae endocrinae; glandula sine ductu) on peamiselt selgrootute ja selgroogsete loomade endokriinsüsteemi kuuluvad juhata näärmed.
Vaata Kilpnäärme düsgenees ja Sisenõrenäärmed
Suguelundid
Kimalaseliikide välissuguelundid. Vasakul ''Bombus alpinus'', paremal ''Bombus polaris'' Suguelundid on reproduktiivelundkonna elundid, mille ülesandeks on soo jätkamine.
Vaata Kilpnäärme düsgenees ja Suguelundid
Suurajukoor
Suurajukoor ehk ajukoor (ladina keeles cortex cerebri) on neuronitest ja neurogliiarakkudest koosnev 1–5 mm paksune hallaine kiht suuraju poolkerade pinnal.
Vaata Kilpnäärme düsgenees ja Suurajukoor
Tüümus
Tüümus ehk harkelund, ka harknääre on tänapäeval paljudel selgroogsetel loomadel sünnieelselt peamiselt epiteelkoest koosnev lõpustaskutekkeline esmane lümfoidorgan.
Vaata Kilpnäärme düsgenees ja Tüümus
Türeoidperoksidaas
Türeoidperoksidaas ehk EC 1.11.1.8 (lüh TPO) on paljudes kilpnäärmehormoonide sünteesireaktsioonides osalev ensüüm.
Vaata Kilpnäärme düsgenees ja Türeoidperoksidaas
Türoksiin
Türoksiini keemiline struktuur Türoksiin (ladina keeles thyroxinum; lüh T4) on inimese ja teiste imetajate sisenõrenäärme kilpnäärme sünteesitav prohormoon, mille toime avaldub trijoodtüroniinina.
Vaata Kilpnäärme düsgenees ja Türoksiin
Vaimne alaareng
Vaimne alaarengu korral on tegemist alaealise isiku ajukahjustuse tagajärjel tekkinud intellektuaalsete võimete vaegarenguga.
Vaata Kilpnäärme düsgenees ja Vaimne alaareng
Valgud
aminohapet. Valgud ehk proteiinid on biopolümeerid, mille monomeerideks on aminohappejäägid.
Vaata Kilpnäärme düsgenees ja Valgud
Väsimus
Christian Krohg, "Väsinud" (1885) Väsimus on pingelise või kestva tegevuse tagajärjel tekkiv füsioloogiline seisund, mis toob kaasa organismi talitluse halvenemise ja töövõime languse.
Vaata Kilpnäärme düsgenees ja Väsimus
Veri
Vereproovid Veri (Ladina keeles sanguis) on paljude selgrootute ja selgroogsete loomade organismis südame või südamelaadsete elundite töö ja vererõhu toel veresoontes ringlev kehavedelik.
Vaata Kilpnäärme düsgenees ja Veri
Tuntud ka kui Kaasasündinud kilpnäärme düsgenees.