Kiiremini kui brauser!
61 suhted: Ainsus, Alalütlev kääne, Alaleütlev kääne, Alutaguse, Alutaguse murre, Analoogia, Astmevaheldus, Diftong, Foneetika, Fraseoloogia, Idamurre, Iisaku murrak, Isikuline tegumood, Isuri keel, Jõelähtme murrak, Jõhvi murrak, Karjala keel, Käändsõna, Kesksõna, Kirderanniku murded, Kodavere murrak, Kudruküla murrak, Kuusalu murrak, Läänemeresoome keeled, Lüganuse murrak, Lõunaeesti keeled, Mari Must, Määrsõna, Minevik, Mitmus, Morfoloogia, Murrakurühm, Mustajõe (Vaivara), Nimetav kääne, Ninahäälik, Olev kääne, Olevik, Omadussõna, Omastav kääne, Osastav kääne, Põhjaeesti murded, Rajav kääne, Rannamurre, Saav kääne, Süntaks, Seestütlev kääne, Selja vald, Silp, Sisseütlev kääne, Soome keel, ..., Sufiks, Sulghäälik, Täishäälik, Tegusõna, Tegusõna pöördelised vormid, Umbisikuline tegumood, Vadja keel, Vaivara kihelkond, Vaivara murrakud, Välde, Viru-Nigula murrak. Laienda indeks (11 rohkem) »
Ainsus
Ainsus ehk singular on arvukategooria liige, mis eristab üht asja vastandatuna kahele või enamale: naine, laud, vihik.
Uus!!: Kirderannikumurde idarühm ja Ainsus · Näe rohkem »
Alalütlev kääne
Alalütlev kääne ehk adessiiv on väliskohakäänete hulka kuuluv asukohakääne.
Uus!!: Kirderannikumurde idarühm ja Alalütlev kääne · Näe rohkem »
Alaleütlev kääne
Alaleütlev kääne ehk allatiiv on väliskohakäänete hulka kuuluv sihikääne.
Uus!!: Kirderannikumurde idarühm ja Alaleütlev kääne · Näe rohkem »
Alutaguse
Alutaguse võib olla.
Uus!!: Kirderannikumurde idarühm ja Alutaguse · Näe rohkem »
Alutaguse murre
Alutaguse murre (ka kirdemurre) on Virumaa kirdeosas Lüganuse, Jõhvi, Iisaku ja Vaivara kihelkonnas kõneldud kirderannikumurde idarühma arvatud Eesti murre, mis on kujunenud tihedas vastastikuses seoses põhjaeesti keskmurde viru murrakute, idamurde ja kirdepoolsete läänemeresoome keeltega.
Uus!!: Kirderannikumurde idarühm ja Alutaguse murre · Näe rohkem »
Analoogia
Analoogia on objektide või objektisüsteemide vaheline võrdlus, mis tõstab esile, mis suhtes neid peetakse sarnasteks.
Uus!!: Kirderannikumurde idarühm ja Analoogia · Näe rohkem »
Astmevaheldus
Astmevaheldus on häälikuvaheldus, mis on iseloomulik läänemeresoome, saami ja samojeedi keeltele.
Uus!!: Kirderannikumurde idarühm ja Astmevaheldus · Näe rohkem »
Diftong
Diftong ehk kaksiktäishäälik on ühte silpi kuuluva kahe kvaliteedilt erineva vokaali järjend.
Uus!!: Kirderannikumurde idarühm ja Diftong · Näe rohkem »
Foneetika
Foneetika ehk häälikuõpetus on keeleteaduse osa, mille huviobjektiks on inimkõne kui heli, uuritavateks nähtusteks prosoodia ja segmentaalfoneemid ehk häälikud.
Uus!!: Kirderannikumurde idarühm ja Foneetika · Näe rohkem »
Fraseoloogia
Fraseoloogia on õpetus fraseologismidest.
Uus!!: Kirderannikumurde idarühm ja Fraseoloogia · Näe rohkem »
Idamurre
Idamurre on vadjapärane eesti keele murre, mida räägitakse Peipsi-äärsetes kihelkondades.
Uus!!: Kirderannikumurde idarühm ja Idamurre · Näe rohkem »
Iisaku murrak
Iisaku murrakud on Iisaku kihelkonnas kõneldud murrakud.
Uus!!: Kirderannikumurde idarühm ja Iisaku murrak · Näe rohkem »
Isikuline tegumood
Isikuline tegumood ehk personaal on tegumoe kategooria liige, mis avaldub kogu lause ehituses ja näitab seda, et tegevuse sooritaja, protsessis või olukorras olija on lauses ka väljendatud.
Uus!!: Kirderannikumurde idarühm ja Isikuline tegumood · Näe rohkem »
Isuri keel
Isuri keele leviala Isuri keel (ižoran keel(i), maakeel(i)) on läänemeresoome keel, mida räägivad ajalooliselt Soome lahe kagukaldal elanud isurid.
Uus!!: Kirderannikumurde idarühm ja Isuri keel · Näe rohkem »
Jõelähtme murrak
Jõelähtme murrak oli kirderanniku murderühma rannikumurdesse kuuluv murrak, mida räägiti Jõelähtme kihelkonnas.
Uus!!: Kirderannikumurde idarühm ja Jõelähtme murrak · Näe rohkem »
Jõhvi murrak
Jõhvi murrak oli kirderanniku murderühma kirdemurdesse kuuluv murrak, mida räägiti Jõhvi kihelkonnas.
Uus!!: Kirderannikumurde idarühm ja Jõhvi murrak · Näe rohkem »
Karjala keel
Karjala keel (karjala) on läänemeresoome keel, karjalaste emakeel.
Uus!!: Kirderannikumurde idarühm ja Karjala keel · Näe rohkem »
Käändsõna
---- Käändsõna ehk noomen on käänduvate sõnade ühisnimetus.
Uus!!: Kirderannikumurde idarühm ja Käändsõna · Näe rohkem »
Kesksõna
Kesksõna ehk partitsiip on tegusõna käändeline vorm, mis väljendab objekti tegevust tema omaduste või seisundina.
Uus!!: Kirderannikumurde idarühm ja Kesksõna · Näe rohkem »
Kirderanniku murded
Kirderanniku murded (ka: kirderanniku murderühm, kirderannikumurre; varem ka: põhjaeesti rannamurre) on üks kolmest eesti murderühmast (teised kaks on lõunaeesti murderühm ja põhjaeesti murderühm).
Uus!!: Kirderannikumurde idarühm ja Kirderanniku murded · Näe rohkem »
Kodavere murrak
Kodavere murrak (kohalikus keelepruugis Kodavere kiil, Kõdavere kiil) on idamurde alla kuuluv murrak, mida räägiti Kodavere kihelkonna põhjaosas.
Uus!!: Kirderannikumurde idarühm ja Kodavere murrak · Näe rohkem »
Kudruküla murrak
Kudruküla murrak oli kirderannikumurde Vaivara murrakute hulka klassifitseeritav isuripärane murrak, mida räägiti kuni Teise maailmasõjani Vaivara kihelkonnas Kudrukülas.
Uus!!: Kirderannikumurde idarühm ja Kudruküla murrak · Näe rohkem »
Kuusalu murrak
Kuusalu murrak (ka Kuusalu rannikumurrak) oli kirderanniku murderühma rannikumurdesse kuuluv murrak, mida räägiti Kuusalu kihelkonna rannaaladel.
Uus!!: Kirderannikumurde idarühm ja Kuusalu murrak · Näe rohkem »
Läänemeresoome keeled
Läänemeresoome keeled Läänemeresoome keeled on soome-ugri keelte rühm, millesse kuuluvad teiste hulgas eesti keel ja soome keel.
Uus!!: Kirderannikumurde idarühm ja Läänemeresoome keeled · Näe rohkem »
Lüganuse murrak
Lüganuse murrak on Lüganuse kihelkonnas kõneldud Jõhvi rannamurrakule lähedane murrak, mis on Alutaguse murrakuist suutnud kõige kauem (kuni 1930. aastateni) keskmurde ja koolihariduse tasandavale mõjule vastu panna.
Uus!!: Kirderannikumurde idarühm ja Lüganuse murrak · Näe rohkem »
Lõunaeesti keeled
Lõunaeesti keeled – võru, setu, mulgi ja tartu ning keelesaared Leivu, Lutsi ja Kraasna. 2011. aasta rahvaloenduse järgi oli kokku 101 857 lõunaeesti keel(t)e oskajat, neist 74 499 võru, 12 549 setu, 9 698 mulgi ja 4 109 tartu keele oskajat ning 1 002 inimest, kes ei märkinud täpsemalt, millist lõunaeesti keelt nad oskavad. Lõunaeesti keeled (ka: lõunaeesti keel, lõunaeesti murderühm, lõunaeesti murded, lõunaeesti peamurre) on rühm tänapäevani peamiselt Lõuna-Eestis kõneldavaid põliseid piirkonnakeeli, mida võidakse, olenevalt kontekstist ja konkreetsest keelest, pidada kord keelteks, kord murreteks.
Uus!!: Kirderannikumurde idarühm ja Lõunaeesti keeled · Näe rohkem »
Mari Must
Mari Must (11. november 1920 – 20. veebruar 2008) oli eesti keeleteadlane.
Uus!!: Kirderannikumurde idarühm ja Mari Must · Näe rohkem »
Määrsõna
Määrsõna ehk adverb on täistähenduslik muutumatu sõna, mis märgib tegevuse või omaduse laadi, iseloomu, tegevuse aega, kohta, viisi; omaduse määra või hulka.
Uus!!: Kirderannikumurde idarühm ja Määrsõna · Näe rohkem »
Minevik
Minevik on aeg, mis eelneb olevikule, või kõik see, mis on ajas möödunud.
Uus!!: Kirderannikumurde idarühm ja Minevik · Näe rohkem »
Mitmus
Mitmus ehk pluural on arvukategooria liige, mis eristab kaht või enamat asja vastandatuna ühele: naised, lauad, vihikud.
Uus!!: Kirderannikumurde idarühm ja Mitmus · Näe rohkem »
Morfoloogia
Morfoloogia ehk vormiõpetus on keeleteaduse osa, mis uurib sõnavorme – nende moodustamist, sisemist struktuuri ja nende omavahelisi suhteid.
Uus!!: Kirderannikumurde idarühm ja Morfoloogia · Näe rohkem »
Murrakurühm
Murrakurühm on murrakuid ühendav üksus, mis moodustab murde.
Uus!!: Kirderannikumurde idarühm ja Murrakurühm · Näe rohkem »
Mustajõe (Vaivara)
Mustajõe on endine asum ja praegune paikkond Narvast edelas Auvere küla territooriumil, kus asuvad Eesti soojuselektrijaam ja Narva põlevkivikarjäär.
Uus!!: Kirderannikumurde idarühm ja Mustajõe (Vaivara) · Näe rohkem »
Nimetav kääne
Nimetav kääne ehk nominatiiv on üks kõige tavalisemaid käändeid.
Uus!!: Kirderannikumurde idarühm ja Nimetav kääne · Näe rohkem »
Ninahäälik
Ninahäälikud ehk nasaalid on häälikud, mille tekitamisel on pehme suulagi madalal ja õhk väljub läbi nina.
Uus!!: Kirderannikumurde idarühm ja Ninahäälik · Näe rohkem »
Olev kääne
Olev kääne ehk olev ehk essiiv on kääne, millega väljendatakse olukorda või seisundit, milles ollakse.
Uus!!: Kirderannikumurde idarühm ja Olev kääne · Näe rohkem »
Olevik
Olevik on "nüüd" mineviku ja tuleviku vahel või kõik selles toimuv.
Uus!!: Kirderannikumurde idarühm ja Olevik · Näe rohkem »
Omadussõna
Omadussõna ehk adjektiiv (ladina keeles nomen adiectivum) väljendab asjade, olendite või nähtuste omadusi ja seisundit, vastates algvormis küsimusele missugune? Omadussõnade sõnaliiki kuuluvad sõnad, mida kasutatakse nimisõna või nimisõnafraasi täiendina sellega tähistatud asja omaduse (või ka suhte) märkimiseks, samuti öeldistäitena niisuguse omaduse preditseerimiseks asjale, mida tähistab lause alus.
Uus!!: Kirderannikumurde idarühm ja Omadussõna · Näe rohkem »
Omastav kääne
Omastav kääne ehk genitiiv on grammatiline kääne, millega markeeritakse nimisõna täiendiks olevat nimisõna ja mis tihti väljendab omajat, ning mis vastab küsimustele "kelle?" ja "mille?".
Uus!!: Kirderannikumurde idarühm ja Omastav kääne · Näe rohkem »
Osastav kääne
Osastav kääne ehk partitiiv on abstraktne ehk grammatiline kääne, mis on kasutusel peamiselt soome-ugri keeltes.
Uus!!: Kirderannikumurde idarühm ja Osastav kääne · Näe rohkem »
Põhjaeesti murded
Põhjaeesti murded on üks eesti keele murderühm või peamurre.
Uus!!: Kirderannikumurde idarühm ja Põhjaeesti murded · Näe rohkem »
Rajav kääne
Rajav kääne ehk rajav ehk terminatiiv on kääne, mis väljendab ruumilist, ajalist, vahel ka kvantitatiivset piiri märkivat määrust või täiendit.
Uus!!: Kirderannikumurde idarühm ja Rajav kääne · Näe rohkem »
Rannamurre
Rannamurre on Virumaa läänerannal ja Harjumaa idarannal Viru-Nigula, Haljala, Rakvere, Kadrina, Kuusalu ja Jõelähtme kihelkonna saartel ja rannikul kõneldud kirderannikumurde hulka arvatud Eesti murre, mis on kujunenud tihedas vastastikuses seoses põhjaeesti keskmurde ja lõunapoolsete Soome murretega.
Uus!!: Kirderannikumurde idarühm ja Rannamurre · Näe rohkem »
Saav kääne
Saav kääne ehk translatiiv on kääne, mis väljendab seisundit, olekut, otstarvet või aega.
Uus!!: Kirderannikumurde idarühm ja Saav kääne · Näe rohkem »
Süntaks
Süntaks ehk lauseõpetus on grammatika osa, mis käsitleb sõnade ühendamist sõnaühenditeks ja lauseteks.
Uus!!: Kirderannikumurde idarühm ja Süntaks · Näe rohkem »
Seestütlev kääne
Seestütlev kääne ehk elatiiv on sisekohakäänete hulka kuuluv lähtekääne, mis esineb peamiselt soome-ugri keeltes.
Uus!!: Kirderannikumurde idarühm ja Seestütlev kääne · Näe rohkem »
Selja vald
Selja vald oli vald Virumaal Haljala kihelkonnas aastatel 1866–1893.
Uus!!: Kirderannikumurde idarühm ja Selja vald · Näe rohkem »
Silp
Silp on ühest või mitmest häälikust koosnev kõneüksus.
Uus!!: Kirderannikumurde idarühm ja Silp · Näe rohkem »
Sisseütlev kääne
Sisseütlev kääne ehk illatiiv on üks sisekohakäänete hulka kuuluv sihikääne, mis esineb näiteks eesti, soome, leedu ja ungari keeles.
Uus!!: Kirderannikumurde idarühm ja Sisseütlev kääne · Näe rohkem »
Soome keel
Soome tähestik Soome keel (soome keeles suomen kieli) on läänemeresoome keelte põhjarühma kuuluv keel, mida kõneleb umbes 5 miljonit inimest Soomes, Rootsis ja teistes riikides.
Uus!!: Kirderannikumurde idarühm ja Soome keel · Näe rohkem »
Sufiks
Sufiksid ehk järelliited on morfeemid, mida lisatakse sõna lõppu juure või tüve järele.
Uus!!: Kirderannikumurde idarühm ja Sufiks · Näe rohkem »
Sulghäälik
Sulghäälik ehk klusiil on häälik, mille moodustamisel suletakse õhuvool täielikult.
Uus!!: Kirderannikumurde idarühm ja Sulghäälik · Näe rohkem »
Täishäälik
Eesti artikulatoorne vokaalidiagramm Täishäälik ehk vokaal on häälik, mille artikuleerimisel pääseb õhk vabalt ja pidevalt välja suust või suust ja ninast nii, et kõnetraktis ei teki keele keskjoonel õhuvoolule sulgu ega märgatavat kahinat põhjustavat ahtust.
Uus!!: Kirderannikumurde idarühm ja Täishäälik · Näe rohkem »
Tegusõna
Tegusõna ehk verb ehk pöördsõna on sõnaliik, millesse kuuluv sõnavorm väljendab tegevust ja on lauses kõige sagedamini öeldis või kuulub öeldise koosseisu.
Uus!!: Kirderannikumurde idarühm ja Tegusõna · Näe rohkem »
Tegusõna pöördelised vormid
Tegusõna pöördeline vorm ehk finiitvorm ehk finiitne vorm on tegusõna vorm, mis võib esineda lauses iseseisvalt öeldisena ja milles avalduvad tegusõna morfoloogilised kategooriad.
Uus!!: Kirderannikumurde idarühm ja Tegusõna pöördelised vormid · Näe rohkem »
Umbisikuline tegumood
Umbisikuline tegumood ehk impersonaal ja isikuline tegumood ehk personaal on tegumoe kategooriad.
Uus!!: Kirderannikumurde idarühm ja Umbisikuline tegumood · Näe rohkem »
Vadja keel
Vadja keel (vađđaa tšeeli, vanema nimega maa tšeeli või maatšeeli) on olnud üks väikseima kõnelejaskonnaga läänemeresoome keeli, vadjalaste emakeel.
Uus!!: Kirderannikumurde idarühm ja Vadja keel · Näe rohkem »
Vaivara kihelkond
Vaivara kirik 1910. aastatel Vaivara kirikukihelkond (saksa keeles Kirchspiel Waivara, lühend Vai) oli kihelkond Virumaal ja Alutagusel ning Viru/Rakvere kreisis Eestimaa kubermangus.
Uus!!: Kirderannikumurde idarühm ja Vaivara kihelkond · Näe rohkem »
Vaivara murrakud
Vaivara murrakud on Vaivara kihelkonnas kõneldud murrakud, mida on ühendatud rannamurdega.
Uus!!: Kirderannikumurde idarühm ja Vaivara murrakud · Näe rohkem »
Välde
Välde on keeleteaduses hääliku või silbi fonoloogiline pikkus, st pikkus, mille varieerumine võib antud keele süsteemis tähistada erisusi lekseemide tähenduses.
Uus!!: Kirderannikumurde idarühm ja Välde · Näe rohkem »
Viru-Nigula murrak
Viru-Nigula murrak oli kirderanniku murderühma rannikumurdesse kuuluv murrak, mida räägiti Viru-Nigula kihelkonnas.
Uus!!: Kirderannikumurde idarühm ja Viru-Nigula murrak · Näe rohkem »
