Logo
Unioonpeedia
Side
Hankige see Google Play
Uus! Lae Unioonpeedia oma Android ™!
Free
Kiiremini kui brauser!
 

Kiri (keeleteadus)

Index Kiri (keeleteadus)

Kiri on märgisüsteem teksti ülesmärkimiseks nähtavate või kombitavate märkide abil.

36 suhted: Araabia kiri, Armeenia kiri, Äänisjärve kaljujoonised, Daktülograafia, Devanaagari kiri, EKr, Foneem, Häälikkiri, Hieraatiline kiri, Hieroglüüf, Hiina kiri, Ideogramm, Induse kultuur, Interpunktsioon, Jaapani segakiri, Kalligraafia, Kana (kiri), Kesk-Ameerika, Kirillitsa, Kirjavahemärgid, Kirjutamine, Korea kiri, Ladina kiri, Märgisüsteem, Märk, Mnemogramm, Morfeem, Phaistose ketas, Piktogramm, Praktiline transkriptsioon, Silp, Silpkiri, Sumer, Tekst, Transliteratsioon, Vana-Egiptus.

Araabia kiri

Araabia kirja levik. Tumerohelisega on riigid, mille riigikeel kasutab araabia kirja, helerohelisega riigid, kus araabia kirja kasutatakse ametlike keelte kirjutamisel paralleelselt mõne muu kirjasüsteemiga. Araabia kiri on kirjasüsteem, mis oli algselt kasutusel araabia keele ülesmärkimiseks.

Uus!!: Kiri (keeleteadus) ja Araabia kiri · Näe rohkem »

Armeenia kiri

14. sajandi tekst bolorgiris Vanaarmeenia käsikiri 5. või 6. sajandist Varakeskaegne käsikiri Käsikiri 1193. aastast. Waltersi Kunstimuuseum 17. sajandi käsikiri. Getty muuseum Armeenia kiri on häälikkiri, mille lõi aastatel 405–406 Mesrop Maštotsh.

Uus!!: Kiri (keeleteadus) ja Armeenia kiri · Näe rohkem »

Äänisjärve kaljujoonised

Äänisjärve kaljujoonised Bessov Nossi neemel Äänisjärve kaljujoonised Bessov Nossi neemel Äänisjärve kaljujoonised on Äänisjärve-äärsetele kaljudele raiutud kujundid ja märgid.

Uus!!: Kiri (keeleteadus) ja Äänisjärve kaljujoonised · Näe rohkem »

Daktülograafia

Daktülograafia, nimetatakse ka sõrmendkirjaks või pimedate viipekeeleks või taktiilseks viipekeeleks, on pimekurtide suhtlemisviis, kus sõrmendeid kujutatakse partneri peopesal või/ja kasutatakse viipe sooritamiseks ka partneri kätt.

Uus!!: Kiri (keeleteadus) ja Daktülograafia · Näe rohkem »

Devanaagari kiri

Devanaagari kiri (sanskriti sõnast देवनागरी (devanāgarī 'jumaliku linna', lühendatult नागरी (nāgarī)) on konsonant-vokaalne kiri, mida kasutatakse sanskriti, hindi, nepali, marathi ja mitme muu India keele kirjutamiseks. See on üks kasutatavamaid kirjasüsteeme Indias ja Nepalis.

Uus!!: Kiri (keeleteadus) ja Devanaagari kiri · Näe rohkem »

EKr

eKr (varem e. Kr.) ehk e.m.a (varem e. m. a.) on tähis, mida kasutatakse kristliku ajaarvamise aastaarvude juures selleks, et märkida nende kuulumist selle ajaarvamise alla ning ajastusse enne selle ajaarvamise alguspunkti.

Uus!!: Kiri (keeleteadus) ja EKr · Näe rohkem »

Foneem

Foneem on häälikusüsteemi väikseim üksus, mille abil eristatakse ühe sõna tähendust teisest.

Uus!!: Kiri (keeleteadus) ja Foneem · Näe rohkem »

Häälikkiri

Häälikkiri ehk tähestikkiri ehk fonograafia ehk foneetiline kiri ehk alfabeetiline kirjaviis on kiri, milles tähed ja häälikud või foneemid on omavahel ligikaudses vastavuses.

Uus!!: Kiri (keeleteadus) ja Häälikkiri · Näe rohkem »

Hieraatiline kiri

Hieraatilises kirjas tekst papüürusel Hieraatiline kiri oli hieroglüüfidega sarnane, kuid lihtsam kiri Vana-Egiptuses, mis oli käibel igapäevases asjaajamises.

Uus!!: Kiri (keeleteadus) ja Hieraatiline kiri · Näe rohkem »

Hieroglüüf

reljeefil. Glüüfid: rästik, öökull, kukkel, volditud riie Hieroglüüf (kreeka hierogluphikos "püha märk") on Vana-Egiptuse kirjasüsteemis mõistet või silpi tähistav kriksa ehk keeruka kujuga tähemärk.

Uus!!: Kiri (keeleteadus) ja Hieroglüüf · Näe rohkem »

Hiina kiri

Hànzì traditsioonilises (must) ja lihtsustatud kirjas (punane) Hiina kiri ehk hani kiri ehk hiina-jaapani-korea logograafiline kiri (hiina lihtsustatud kirjas 汉字, traditsioonilises kirjas 漢字 (hànzì), jaapani keeles 漢字 (kanji) on üle 3500 aasta vanune piktogrammidest ja ideogrammidest arenenud logograafiline kiri, mida kasutatakse kõikide hiina keelte, samuti jaapani keele kirjutamiseks. Varem kasutati seda ka korea keele kirjutamiseks. Vanimad hiina kirja meenutavad märgid on juba 8 tuhat aastat vanad. Näiteks Ningxia autonoomses piirkonnas asuvas Damaidis on leitud kaljujooniseid, kus 3172 kohas on 8453 kujundit. Huanghe orus Xi'anist idas avastati 1953. aastal 5600–6700 aasta vanune asulapaik, millest leitud keraamikal oli hieroglüüfisarnaseid märke, kokku leiti 113 potikillul 22 erinevat sümbolit. Osa teadlasi peab neid hieroglüüfide eellasteks, teiste arvates võisid need olla lihtsalt peremärgid või valmistaja tunnus, millel puudus side keelega. Seda seisukohta kinnitab asjaolu, et need märgid esinevad alati ühekaupa, mitte mitmekaupa nagu kirjamärkidelt oodata võiks. Keegi pole neid rahuldavalt dešifreerida suutnud ja pole üksmeelt selles, kas see üldse võimalikki on. Shangi dünastia ajast pärinev oraakliluu kirjamärkidega Vanimad kindlad tõendid hiina kirja kasutamise kohta pärinevad Shangi dünastia (1600–1046 e.m.a) lõpuperioodist. Selleks on oraakliluud, mida kasutati tuleviku ennustamiseks. Nendel on kujutatud palju hieroglüüfe, millest enamik on seni dešifreerimata, kuigi mõnedki, eriti loomi kujutavad, on dešifreeritud. Oraakliluudel kasutati vanahiina keelt. Tänapäeva hiina kiri põlvneb oraakliluudel kasutatud kirjast. Hiina kiri on alates Shangi dünastia ajast oluliselt muutunud. Kui algselt kasutati Hiinas piltkirja, siis ajapikku see lihtsustus märgatavalt. Vanahiina kirjakeele sõnastikes sisaldub üle 40 000 kirjamärgi, nüüdisajal õpitakse keskkoolis tundma aga vaid 5000 märki ning lihtsa teksti lugemiseks piisab 3000 märgi tundmisest. Hieroglüüfide arv ei ole ajas püsiv. Kogu aeg luuakse uusi hieroglüüfe, näiteks ettevõtted võivad neid luua oma toodetele, kui neile tundub, et ühtki sobivat selleks seni ei ole. Hiina kiri on põhimõtteliselt lahtine hulk ja igaüks võib luua uusi kirjamärke, kui ta seda soovib. Ametlikesse sõnaraamatutesse need siiski tavaliselt ei jõua. Prominentsetes sõnastikes olevate hieroglüüfide arv on 20. sajandi jooksul järjest suurenenud, olles 1916. aasta väljaandes 48 000 (see vastas enam-vähem kogu eelmise aastatuhande sõnastikes olevate hieroglüüfide arvule), aga 1989. aastal 54 678, 1994. aastal 85 568 ja 2004. aastal 106 230. Et kirjamärke ei kasutatud üksnes mõistemärkidena, vaid ka võõrkeelsete (näiteks Xiongnu rahva keelsete) nimede ja väljendite transkribeerimiseks, saab teha järeldusi nende keelte varasema häälduse kohta. Sõnaraamatute ülesehituse, luule rütmi ning hääldust edasiandvate tekstide järgi saab teha järeldusi ka hiina keele varasema häälduse kohta. Hiina kiri on suuresti silpkiri: enamikule märkidest vastab vaid üks silp, mil on teatav põhitähendus. Sõnad moodustuvad ühest või (enamasti) mitmest silbist ning seega ühest või (enamasti) mitmest märgist. Üldjoontes vastavad märgid morfeemidele, kuid see seos ei ole süsteemne. Umbes kümnendikus sõnadest ei ole üksiksilpidel eraldiseisvat tähendust, kuid need kirjutatakse ikkagi eraldi märkidena. Mõned märgid või ligatuurid tähistavad mitmesilbilisi sõnu, ehkki sellised juhtumid on erandlikud. Kuna hiina kiri sobib põhimõtteliselt teistegi keelte edasiandmiseks, on seda kasutatud näiteks kitani keele, tšurtšeni keele, mõne tiibeti-birma keele, korea, jaapani ja vietnami keele jaoks. Nõrk seos hääldusega võimaldab kasutada sama kirjapilti eri murrete jaoks, milles hääldus on erinev. Hiinas on peale hiina kirja kasutatud teisigi kirju. Näiteks on Hunani provintsis alates 15. sajandist kasutatud naistekirja nüshu. Lisaks hiina kirjale on nii putonghua kui ka murrete jaoks olemas palju transkriptsioonisüsteeme. Hiina Rahvavabariigis on ametliku latinisatsioonina kasutusel Hanyu Pinyin.

Uus!!: Kiri (keeleteadus) ja Hiina kiri · Näe rohkem »

Ideogramm

Ideogramm (ideograaf, kreeka keelest ἰδέα idea "idee" + γράφω grapho "kirjutan") on graafiline sümbol (märk), mis esindab mõistet, ideed, tähendust.

Uus!!: Kiri (keeleteadus) ja Ideogramm · Näe rohkem »

Induse kultuur

Induse kultuuri asuala Induse kultuuri pitsatid Briti Muuseumis Induse kultuur oli pronksiaegne tsivilisatsioon Loode-Indias, Induse jõe orus 3300 e.m.a 3300–1300 e.m.a (kõrgaeg 2600–1900 e.m.a).

Uus!!: Kiri (keeleteadus) ja Induse kultuur · Näe rohkem »

Interpunktsioon

Interpunktsioon ehk punktuatsioon ehk kirjavahemärgistus ehk vahemärgistus on kirjavahemärkide kasutamine.

Uus!!: Kiri (keeleteadus) ja Interpunktsioon · Näe rohkem »

Jaapani segakiri

Jaapani segakiri (jaapani keeles 仮名交じり文 kana majiri bun 'segamini kirjaga lause(d)') on tänapäeva jaapani keele kirjasüsteem.

Uus!!: Kiri (keeleteadus) ja Jaapani segakiri · Näe rohkem »

Kalligraafia

Vietnami kalligraaf Kalligraafia (kreeka keeles καλλιγραφία kalligraphía, sõnadest κάλλος kallos 'ilu' + γραφή graphē 'kiri') ehk ilukiri ehk kirjakunst on üks kujutava kunsti liik.

Uus!!: Kiri (keeleteadus) ja Kalligraafia · Näe rohkem »

Kana (kiri)

Kana on Jaapani silpkiri, millesse ei kuulu kanji.

Uus!!: Kiri (keeleteadus) ja Kana (kiri) · Näe rohkem »

Kesk-Ameerika

Kesk-Ameerika ÜRO liigituse järgi. Kesk-Ameerika on Põhja-Ameerika mandri lõunaosa.

Uus!!: Kiri (keeleteadus) ja Kesk-Ameerika · Näe rohkem »

Kirillitsa

Kirillitsat laialdaselt ei kasutata Kirillitsa ehk kürillitsa ehk kürilliline kiri on slaavi kiri, millel põhinevad vene tähestik ja paljude teiste, peamiselt õigeusu traditsiooniga slaavi rahvaste ning Venemaa mõju all olnud rahvaste keelte tähestikud.

Uus!!: Kiri (keeleteadus) ja Kirillitsa · Näe rohkem »

Kirjavahemärgid

Kirjavahemärgid ehk vahemärgid on kirja märgid, mida kasutatakse lause kirjapildi struktureerimiseks.

Uus!!: Kiri (keeleteadus) ja Kirjavahemärgid · Näe rohkem »

Kirjutamine

Kirjutamine Kirjutamine on suulise kõne esitamine kirjas.

Uus!!: Kiri (keeleteadus) ja Kirjutamine · Näe rohkem »

Korea kiri

Sõna ''hangeul'' kirjutatuna korea kirjas. Loetakse vasakult paremale ja ülevalt alla Korea kiri ehk hangul (ka hangeul (한글) ja chosŏn'gŭl (조선글)) on foneetiline korea kirjasüsteem.

Uus!!: Kiri (keeleteadus) ja Korea kiri · Näe rohkem »

Ladina kiri

Ladina kiri on kirjasüsteem, mis oli algselt kasutusel ladina keele ülesmärkimiseks.

Uus!!: Kiri (keeleteadus) ja Ladina kiri · Näe rohkem »

Märgisüsteem

Märgisüsteem on märkide komplekt koos nende kasutamise reeglitega (koodidega).

Uus!!: Kiri (keeleteadus) ja Märgisüsteem · Näe rohkem »

Märk

Märk on diskreetne tähenduse ühik.

Uus!!: Kiri (keeleteadus) ja Märk · Näe rohkem »

Mnemogramm

Mnemogramm (mnemograaf, kreeka keelest) on sümbol (märk) millegi meelespidamiseks, mäletamiseks.

Uus!!: Kiri (keeleteadus) ja Mnemogramm · Näe rohkem »

Morfeem

Morfeem on keele kõige väiksem tähenduslik üksus.

Uus!!: Kiri (keeleteadus) ja Morfeem · Näe rohkem »

Phaistose ketas

Phaistose ketas muuseumis Ketta mõlemad pooled (A ja B) Paleekompleks Phaistoses Phaistose ketas on põletatud savist ketas, mille leidis Kreeta lõunarannikul Phaistoses asunud Minose kultuuri palee varemetest 3. juulil 1908 itaalia arheoloog Luigi Pernier.

Uus!!: Kiri (keeleteadus) ja Phaistose ketas · Näe rohkem »

Piktogramm

Piktogramm ehk piktograaf on graafiline sümbol (märk), millel on tähendus sarnasuse tõttu mingi füüsilise objektiga.

Uus!!: Kiri (keeleteadus) ja Piktogramm · Näe rohkem »

Praktiline transkriptsioon

Praktiline transkriptsioon ehk transkriptsioon on ühe keele tekstide (eriti nimede ja muude sõnade) kirjapanek teises (tavaliselt teist kirja kasutavas keeles vastavalt hääldusele. Transkriptsiooniks nimetatakse nii transkriptsioonisüsteemi, transkriptsiooniprotsessi ehk transkribeerimist kui ka transkribeerimise tulemust. Praktilise transkriptsiooni eesmärgiks on anda ka ettevalmistamata lugejale võimalus lugemisel tajuda kõlapilti lähedasena lähtekeele kõlapildile. Praktilise transkriptsiooni puhul antakse ühe keele grafeemid või grafeemiühendid kindlate reeglite järgi edasi teise keele grafeemide või grafeemiühendite abil, kusjuures erinevalt transliteratsioonireeglitest võtavad transkriptsioonireeglid arvesse hääldust sihtkeeles konkreetsetel juhtudel. Kui transkriptsioon ei lähtu kirjast (näiteks kui lähtekeelel puudub kirjakeel), siis on selle aluseks kas foneemid või foneetilised variandid.

Uus!!: Kiri (keeleteadus) ja Praktiline transkriptsioon · Näe rohkem »

Silp

Silp on ühest või mitmest häälikust koosnev kõneüksus.

Uus!!: Kiri (keeleteadus) ja Silp · Näe rohkem »

Silpkiri

Silpkiri ehk süllaabiline kiri on kirjasüsteem, mille märgid annavad edasi mitte üksikuid häälikuid, vaid silpe.

Uus!!: Kiri (keeleteadus) ja Silpkiri · Näe rohkem »

Sumer

Sumer (Sinear, Piiblis Sinearimaa; sumeri keeles ki-en-gi või ki-en-gir 'tsiviliseeritud isandate koht'; akadi keeles šumerum 'kultuurmaa') oli Mesopotaamia kaguosa (hilisema Babüloonia ning Tigrise ja Eufrati suudme vahelise ala) nimi sumerite asumisest sinna (hiljemalt 3500 eKr) kuni Babüloonia ajani (pärast 2000. aastat eKr).

Uus!!: Kiri (keeleteadus) ja Sumer · Näe rohkem »

Tekst

Tekst (ladina keeles textum) on kitsamas tähenduses kirjakeele vorm.

Uus!!: Kiri (keeleteadus) ja Tekst · Näe rohkem »

Transliteratsioon

Transliteratsioon ehk ümbertähtimine (translitereerimine) (trans- + ladina keeles litera 'täht') on ühes kirjas kirjutatud teksti tähttäheline kirjapanek teises kirjas.

Uus!!: Kiri (keeleteadus) ja Transliteratsioon · Näe rohkem »

Vana-Egiptus

Giza püramiidid Vana-Egiptus ehk Egiptus oli vanaaja maa Kirde-Aafrikas Niiluse kallastel ligikaudu praeguse Egiptuse kohal.

Uus!!: Kiri (keeleteadus) ja Vana-Egiptus · Näe rohkem »

Ümbersuunamised siin:

Kiri (lingvistika), Kirjasüsteem.

VäljuvSaabuva
Hei! Oleme Facebookis nüüd! »