Kiiremini kui brauser!
10 suhted: Karjamõis, Kihelkond, Kirik (pühakoda), Kirikla, Kloostrimõis, Linnamõis, Mõis, Pastor, Poolmõis, Rüütlimõis.
Karjamõis
Puhtu karjamõis on rajatud 1857. aastal Karjamõis oli peamõisa juurde kuuluv põllumajanduslik kõrvalkeskus.
Uus!!: Kirikumõis ja Karjamõis · Näe rohkem »
Kihelkond
Kihelkond (van. kihlakond, kihhelkond, kihhelkund) on Eesti aladel ajalooline, mujal ka tänapäeval reaalselt eksisteeriv kiriklik haldusüksus.
Uus!!: Kirikumõis ja Kihelkond · Näe rohkem »
Kirik (pühakoda)
Oleviste kirik Tallinnas Kirik on kristlik pühakoda – hoone, kus toimuvad jumalateenistused.
Uus!!: Kirikumõis ja Kirik (pühakoda) · Näe rohkem »
Kirikla
Kunagises Otto Wilhelm Masingu pastoraadis Viru-Nigulas tegutseb tänapäeval Viru-Nigula koduloomuuseum Kirikla ehk pastoraat on kirikuõpetaja ehk pastori elu- ja ametihoone (eluruumide ja kiriku kantseleiga).
Uus!!: Kirikumõis ja Kirikla · Näe rohkem »
Kloostrimõis
Kloostrimõis oli mõis, mis kuulus kloostrile.
Uus!!: Kirikumõis ja Kloostrimõis · Näe rohkem »
Linnamõis
Linnamõis (saksa keeles Stadtgut) oli linnale kuuluv mõis.
Uus!!: Kirikumõis ja Linnamõis · Näe rohkem »
Mõis
Boriss Šeremetevile kuulunud Kuskovo mõisa hoonetekompleks (mõisasüda) Moskva lähedal Venemaal Ropša (soome Ropsunhovi) mõisa härrastemaja Ingerimaal, mis kuulus Venemaa keisriperekonnale (Lomonossovi rajoon, Venemaa) Mõisa peahoone Łyntupys Valgevenemaal Mõis oli suur eesõigustega maavaldus ja põllumajanduslik tootmisüksus.
Uus!!: Kirikumõis ja Mõis · Näe rohkem »
Pastor
Pastor (ladina keeles pastor, karjane) ehk (kiriku)õpetaja on protestantlike koguduste vaimulik.
Uus!!: Kirikumõis ja Pastor · Näe rohkem »
Poolmõis
Poolmõis (saksa keeles Landstelle) ehk maakoht oli XIX sajandil ja XX sajandi algul eksisteerinud enamasti väikese pindalaga põllumajanduslikult iseseisev mõis, millel puudusid rüütlimõisa õigused.
Uus!!: Kirikumõis ja Poolmõis · Näe rohkem »
Rüütlimõis
Rüütlimõis oli algselt rüütlile kuulunud läänimõis.
Uus!!: Kirikumõis ja Rüütlimõis · Näe rohkem »
