58 suhted: Aed, Alpid, Anneli Veegen, Avita, Šotimaa, Bioloogia, Bulgaaria, Eesti Loodus, Hermafrodiit, Hingamine, Huuled, Inimene, Jaanimardikas, Jalg, Kalmistu, Karihiir, Kärbselised, Kõdu, Keere, Kitiin, Koda (zooloogia), Kopsud, Lehtmets, Linnud, Loomade elu, Magu, Muna, Nõges, Neel, Neerud, Nirk, Park, Pärak, Pärismaine elustik, Põhja-Eesti, Pea, Perekond (bioloogia), Pleistotseen, Pruun, Raibe, Roheline, Süda, Seened, Segamets, Siil, Silinder, Sugukond (bioloogia), Teod, Toor, Valge, ..., Vastne, Väävelhape, Vööttigulased, Vereringe, Veri, Vesinikkloriidhape, 1997, 20. sajand. Laienda indeks (8 rohkem) »
Aed
Lille- ja iluaed eramu küljel. Ilu- ja viljapuuaiad püütakse paigutada elumaja kõige päiksepoolsemale küljele. Lilleaed Köögiviljaaed Aed on inimese piiritletud ja aianduslikult kasutatav maa-ala ja sellel kujundatud elukeskkond koos selle elustikuga.
Uus!!: Kiritigu ja Aed · Näe rohkem »
Alpid
Alpid Weisshorn Alpid on Euroopa kõrgeim mäestik.
Uus!!: Kiritigu ja Alpid · Näe rohkem »
Anneli Veegen
Anneli Veegen, 2022 Anneli Veegen (Anneli Ehlvest; sündinud 1966) on eesti malakoloog.
Uus!!: Kiritigu ja Anneli Veegen · Näe rohkem »
Avita
Avita Tallinnas, Pikk 68 Avita (harvemini ka AVITA) on kirjastus Tallinnas.
Uus!!: Kiritigu ja Avita · Näe rohkem »
Šotimaa
Šoti rahvalaul "Leis a Lurrighan" Ceili Mossi esituses 2006. aastal Šotimaa on Suurbritannia ajalooline autonoomne osa Suurbritannia saare põhjaosas ja seda ümbritsevatel saartel.
Uus!!: Kiritigu ja Šotimaa · Näe rohkem »
Bioloogia
Bioloogia uurib eluga seotut.
Uus!!: Kiritigu ja Bioloogia · Näe rohkem »
Bulgaaria
Bulgaaria (ametlik nimi Bulgaaria Vabariik) on riik Kagu-Euroopas Balkani poolsaare idaosas, Musta mere läänerannikul.
Uus!!: Kiritigu ja Bulgaaria · Näe rohkem »
Eesti Loodus
Eesti Looduse vana logo Eesti Loodus on Eestis ilmuv populaarteaduslik ajakiri, mille esiknumber anti välja 1933.
Uus!!: Kiritigu ja Eesti Loodus · Näe rohkem »
Hermafrodiit
Hermafrodiit on mõlemasooline olend.
Uus!!: Kiritigu ja Hermafrodiit · Näe rohkem »
Hingamine
Hingamine ehk respiratsioon on organismide kataboolne gaasivahetus väliskeskkonnaga.
Uus!!: Kiritigu ja Hingamine · Näe rohkem »
Huuled
Noore mehe huuled Huuled on inimese suu kaks liikuvat lihaselist eesserva (ülahuul ja alahuul).
Uus!!: Kiritigu ja Huuled · Näe rohkem »
Inimene
Inimene ehk tarkinimene ehk nüüdisinimene (Homo sapiens 'tark inimene') on bioloogilise süstemaatika järgi loomaliik inimese perekonnast inimlaste sugukonnast esikloomaliste seltsist, kuuludes seega kõrgemate imetajate hulka.
Uus!!: Kiritigu ja Inimene · Näe rohkem »
Jaanimardikas
Jaanimardikas (Lampyris noctiluca) on jaanimardiklaste sugukonda kuuluv putukaliik.
Uus!!: Kiritigu ja Jaanimardikas · Näe rohkem »
Jalg
inimese jala võrdlus Jalg on loomade kulgemiselund: jäse, mis kannab looma keha ja aitab tal liikuda.
Uus!!: Kiritigu ja Jalg · Näe rohkem »
Kalmistu
Ritsiku kalmistu Varstu alevikus Kiviristid Vormsi surnuaial Kalmistu ehk surnuaed on paik, kuhu maetakse surnuid kas laibamatustel või tuhastatult urniga.
Uus!!: Kiritigu ja Kalmistu · Näe rohkem »
Karihiir
Karihiir (Sorex) on putuktoiduliste seltsi karihiirlaste sugukonda kuuluv imetajate perekond.
Uus!!: Kiritigu ja Karihiir · Näe rohkem »
Kärbselised
Porikärbse pea Kärbse suu Kärbselised (Brachycera) on kahetiivaliste alamselts, kuhu kuuluvad Eestis 76 sugukonna esindajad.
Uus!!: Kiritigu ja Kärbselised · Näe rohkem »
Kõdu
Kõdu on taimejäänuste ja muu orgaanilise materjali muundumisel ja lagundamisel tekkinud saadus, mis ei ole veel täielikult mullaks muutunud.
Uus!!: Kiritigu ja Kõdu · Näe rohkem »
Keere
mutri sisepinnal Keere on detaili silindrilise või koonilise kujuga sise- või välispinnale mööda kruvijoont moodustatud kindla profiiliga soon.
Uus!!: Kiritigu ja Keere · Näe rohkem »
Kitiin
Kitiin (C8H13NO5)n on pikk biopolümeer, polüsahhariid, glükoosi derivaat.
Uus!!: Kiritigu ja Kitiin · Näe rohkem »
Koda (zooloogia)
Koda on limustel esinev lubjast moodustunud eksoskelett.
Uus!!: Kiritigu ja Koda (zooloogia) · Näe rohkem »
Kopsud
Inimese kopsude joonis.1 – hingetoru2 – kopsuveen3 – kopsuarter4 – alveolaarjuhake5 – kopsualveoolid6 – südamejäljend7 – bronh ehk kopsutoru 8 – segmendibronh9 – sagarabronh10 – peabronh 11 – keeleluu Kopsud (ladina keeles pulmones) on hingamiselundkonna peamised elundid paljudel tetrapoodidel ja osadel kaladel.
Uus!!: Kiritigu ja Kopsud · Näe rohkem »
Lehtmets
Eestis Lehtmets on mets, kus kasvavad lehtpuud ja ei kasva okaspuud.
Uus!!: Kiritigu ja Lehtmets · Näe rohkem »
Linnud
Linnud (Aves) on keelikloomade klass selgroogsete alamhõimkonnast, kellele on iseloomulik võime aktiivselt lennata, nende keha on kaetud sulgedega ja esijäsemed on moondunud tiibadeks.
Uus!!: Kiritigu ja Linnud · Näe rohkem »
Loomade elu
1969–1971 "Loomade elu" on kõige põhjalikum eesti keeles välja antud zooloogiaalane teatmeteos.
Uus!!: Kiritigu ja Loomade elu · Näe rohkem »
Magu
Magu (ladina keeles ventriculus, gaster) on paljudel loomadel seedeelundkonna elund.
Uus!!: Kiritigu ja Magu · Näe rohkem »
Muna
Muna ehitus kanamuna näitel:1. koorkest ehk munakoor2. nahkkest3. sisemembraan 4. rebuväät 5. väline munavalge 6. seesmine munavalge 7. rebukest 8. rebu 9. looteketas ehk blastodisk 10. kollane rebu 11. valge rebu 12. seesmine munavalge 13. rebuväät 14. õhuruum 15. kutiikula Muna (ladina keeles ovum) on üldjuhul viljastatud munarakk (sügoot), mis on kaetud koorega (enamikul lindudel, roomajatel ja ürgsetel imetajatel) või kestaga lülijalgsetel (putukad, vähilaadsed, ämblikulaadsed).
Uus!!: Kiritigu ja Muna · Näe rohkem »
Nõges
Nõges (Urtica L.) on nõgeseliste sugukonda kuuluv taimeperekond, kuhu kuulub 30–45 liiki.
Uus!!: Kiritigu ja Nõges · Näe rohkem »
Neel
Neel (ladina keeles pharynx) on seedeelundkonna ja hingamisteede ühine osa, mis jaguneb ninaneeluks, suuneeluks ja alumiseks neeluks.
Uus!!: Kiritigu ja Neel · Näe rohkem »
Neerud
Neerud (ladina keeles ains ren, mitm renes; sün nephros) on enamikul selgroogsetel loomadel paarilised kuseelundid.
Uus!!: Kiritigu ja Neerud · Näe rohkem »
Nirk
Nirk ohtu tajumas Nirk (Mustela nivalis) on kärplaste sugukonda kuuluv väike kiskja, kõige väiksem tänapäevane kiskjaline.
Uus!!: Kiritigu ja Nirk · Näe rohkem »
Park
Kadrioru park on park Tallinnas Park (varasema eestikeelse nimetusega puiestik) on mitmekesise taimestikuga, sealhulgas puude või põõsastega haljasala.
Uus!!: Kiritigu ja Park · Näe rohkem »
Pärak
naisel Pärak (ladina keeles anus) on loomadel, sealhulgas inimesel, seedekulgla (pärasoole) avaus keha pinnal, mille kaudu väljutatakse roe.
Uus!!: Kiritigu ja Pärak · Näe rohkem »
Pärismaine elustik
Pärismaine elustik on mingi ala kohalik ehk põline ehk indigeenne elustik.
Uus!!: Kiritigu ja Pärismaine elustik · Näe rohkem »
Põhja-Eesti
Põhja-Eesti on Eesti territooriumi põhjaosa.
Uus!!: Kiritigu ja Põhja-Eesti · Näe rohkem »
Pea
Inimese pea anatoomia Porikärbse pea Pea on loomadel kehaosa, mis asub keha eesotsas (või ülaotsas).
Uus!!: Kiritigu ja Pea · Näe rohkem »
Perekond (bioloogia)
Perekond (ladina keeles genus 'sugu') on bioloogias liigist kõrgemalseisev takson, millesse kuulub üks liik või mitu morfoloogiliselt sarnast liiki.
Uus!!: Kiritigu ja Perekond (bioloogia) · Näe rohkem »
Pleistotseen
Pleistotseen on kronostratigraafiline üksus (ladestik) ning geokronoloogiline üksus (ajastik).
Uus!!: Kiritigu ja Pleistotseen · Näe rohkem »
Pruun
Pruun on mustjaspunakaskollane värvus.
Uus!!: Kiritigu ja Pruun · Näe rohkem »
Raibe
Kaeluskotkas tugevasti roiskunud raipega Raibe on lagunev korjus.
Uus!!: Kiritigu ja Raibe · Näe rohkem »
Roheline
Roheline on värvus, mis tähistab inimsilmale nähtava valguse umbes 520–570 nm lainepikkusega osa.
Uus!!: Kiritigu ja Roheline · Näe rohkem »
Süda
Animatsioon südame tööst Vesikirbu südamelöögid Süda (ladina keeles cor, cardia; vanakreeka keeles καρδίᾱ kardiā) on vereringet või hemolümfiringet tagav elund.
Uus!!: Kiritigu ja Süda · Näe rohkem »
Seened
Aniislehtrik Must torbikseen Väike sarvik Seened (Fungi) on üks eukarüootsete organismide riike.
Uus!!: Kiritigu ja Seened · Näe rohkem »
Segamets
Segamets Segamets on mets, kus kasvab nii okaspuid kui ka lehtpuid, ilma et kumbki neist oleks olulises ülekaalus.
Uus!!: Kiritigu ja Segamets · Näe rohkem »
Siil
Siil ehk harilik siil (Erinaceus europaeus) on lühikõrvaline putuktoiduline siillaste sugukonnast, üks kahest Eestis elavast siililiigist.
Uus!!: Kiritigu ja Siil · Näe rohkem »
Silinder
Silindri joonis, h-kõrgus, r-raadius Silinder on pöördkeha.
Uus!!: Kiritigu ja Silinder · Näe rohkem »
Sugukond (bioloogia)
Sugukond (familia) on bioloogilises taksonoomias lähedasi perekondi ühendav üksus.
Uus!!: Kiritigu ja Sugukond (bioloogia) · Näe rohkem »
Teod
Teo (''Helix pomatia'') limakiht on nii paks, et ta võib vigastamatult üle žiletitera roomata Teod ehk kõhtjalgsed (Gastropoda) on loomade riiki limuste hõimkonda kuuluv klass.
Uus!!: Kiritigu ja Teod · Näe rohkem »
Toor
Toor Toor ehk rõngaspind (inglise keeles torus) on matemaatikas pöördpind, mis tekib ringjoone pöörlemisel selle ringjoonega samal tasandil asuva ning temaga mittelõikuva sirge ümber.
Uus!!: Kiritigu ja Toor · Näe rohkem »
Valge
Valge on akromaatiline värvus.
Uus!!: Kiritigu ja Valge · Näe rohkem »
Vastne
surulase ''Proserpinus proserpina'' röövik Vastne ehk larv (ladina larva) on moondelise arenguga loomade esimene arengujärk (vastsejärk) pärast munast vms koorumist, kusjuures vastne erineb oluliselt valmikust.
Uus!!: Kiritigu ja Vastne · Näe rohkem »
Väävelhape
Kips on väävelhappe hüdraaditud sool Väävelhape (valemiga H2SO4) on anorgaaniline hape, tema anhüdriid on vääveltrioksiid.
Uus!!: Kiritigu ja Väävelhape · Näe rohkem »
Vööttigulased
pisi Vööttigulased (Helicidae) on sugukond maismaal elavaid tigusid.
Uus!!: Kiritigu ja Vööttigulased · Näe rohkem »
Vereringe
Vereringe on tsirkulatsioonisüsteemiga organismidel peamiselt südame tekitatud vere normaalne liikumine veresoonestikus.
Uus!!: Kiritigu ja Vereringe · Näe rohkem »
Veri
Vereproovid Veri (Ladina keeles sanguis) on paljude selgrootute ja selgroogsete loomade organismis südame või südamelaadsete elundite töö ja vererõhu toel veresoontes ringlev kehavedelik.
Uus!!: Kiritigu ja Veri · Näe rohkem »
Vesinikkloriidhape
Soolhape Vesinikkloriidhape ehk soolhape (keemiline valem HCl) on gaasilise vesinikkloriidi vesilahus.
Uus!!: Kiritigu ja Vesinikkloriidhape · Näe rohkem »
1997
1997.
Uus!!: Kiritigu ja 1997 · Näe rohkem »
20. sajand
New Yorgi Park Row tänaval asusid varajased pilvelõhkujad, mis kuulusid peamiselt ajalehetoimetustele; foto umbes aastast 1906 Esimese maailmasõja vallandumise daatumiks 20. sajand nägi mitmete sõltumatute rahvusriikide sündi Euroopas. Euroopa kaart aastast 1923 Atlase skulptuur avati Rockefeller Centeris aastal 1937 II maailmasõda Euroopas 1942. aastal Auschwitz II-Birkenau koonduslaager HMS Malaya lahkub New Yorgi sadamast pärast torpeedorünnakust põhjustatud parandustöid 9. juulil 1941 külma sõja aegne poliitriikide peamine heidutusvahend. Fotol on tuumapommi tekitatud "tuumaseen" Nagasaki kohal 9. augustil 1945, mis tõusis plahvatuse hüpotsentrist 18 km kõrgusele suprematistlik õlimaal "Must ruut", mis tähistavat maalikunsti surma, 1915, 79,5×79,5 cm, Tretjakovi galeriis Moskvas Nõukogude Liit ja selle poolt okupeeritud või selle kommunistliku režiimi mõjusfääris (vt raudne eesriie) olnud riigid Kuuba revolutsiooni ajal Balti riigipeadega 1998. aastal USAs Pentagonis Balti keti 10. aastapäevale pühendatud Leedu postmargiplokk kroonine rahatäht Jugoslaavia lagunemine 20.
Uus!!: Kiritigu ja 20. sajand · Näe rohkem »