Logo
Unioonpeedia
Side
Hankige see Google Play
Uus! Lae Unioonpeedia oma Android ™!
Free
Kiiremini kui brauser!
 

Kivikirstkalme

Index Kivikirstkalme

Jõelähtme kivikirstkalmistu Droonivideo Jõelähtme kivikirstkalmistust Kivikirstkalme oli Skandinaavias, Soomes, Eestis ja Lätis peamiselt pronksiajal levinud kalmetüüp.

88 suhted: Aivar Kriiska, Alleel, Andres Tvauri, Arheoloog, Autosoom, Avita, DNA, Eesti, Ehe, Ehtenõel, EKr, ERR Novaator, Genoom, Habemenuga, Haplogrupp, Haplogrupp R1a, Hapnik, Hauapanus, Haud, Hundikangrud, Isotoop, Jabara kalmed, Jõelähtme kivikirstkalmistu, Kabelikangrud, Kalme, Kaseküla kivikirstkalme, Käevõru, Kõpu kivikalmed, Keraamika, Kivikalme, Kivivarekalme, Kronoloogia, Kruus, Laktoositalumatus, Lääne kütid-korilased, Lääne-Eesti, Läänemeresoomlased, Läänemeri, Läti, Lüganuse kivikalmed, Liiv, Liivakivi, Lohukivi, Loona kivikalme, Luu, Mõõk, Muuksi, Muuksi kivikirstkalmed, Nööp, Nöörkeraamika kultuur, ..., Neoliitikum, Noorem pronksiaeg, Nuga, Onu, Paekivi, Pöör (kinnitusvahend), Põhja-Eesti, Põletusmatus, Pronks, Pronksiaeg, Proosa kivikalmistu, Puusärk, Radiosüsinikumeetod, Rauaaeg, Raud, Raudkivi, Rēzekne rajoon, Rebala Lastekangrud, Relv, Rituaal, Rootsi, Salenieki, Skandinaavia, Soome, Soome keel, Soome-ugri rahvad, Strontsium, Taani, Tapa, Tartu, Tartu Ülikooli Kirjastus, Teadus, Uppland, Valjad, Valmiera rajoon, Valter Lang, Vanem pronksiaeg, Võrtsjärv. Laienda indeks (38 rohkem) »

Aivar Kriiska

Aivar Kriiska pidamas kõnet Tartu Ülikooli ajaloo ja arheoloogia instituudi bakalaureuseõppe lõpuaktusel 29. juunil 2010. Aivar Kriiska pidamas kõnet Eesti Vabariigi aastapäeval 24. veebruaril 2008 Narvas. Aivar Kriiska (sündinud 15. augustil 1965 Mustvees) on eesti arheoloog.

Uus!!: Kivikirstkalme ja Aivar Kriiska · Näe rohkem »

Alleel

Alleel (inglise allele) on geeniteisend, geeni esinemisvorm ehk üks kahest või mitmest alternatiivsest geenivariandist, mis asuvad populatsiooni isendite homoloogiliste kromosoomide samas lookuses ja toimivad sama tunnuse kujunemisele, tekitades selle eri vorme või avaldumisastmeid.

Uus!!: Kivikirstkalme ja Alleel · Näe rohkem »

Andres Tvauri

Andres Tvauri (sündinud 15. oktoobril 1970) on eesti arheoloog, alates 2001.

Uus!!: Kivikirstkalme ja Andres Tvauri · Näe rohkem »

Arheoloog

Arheoloog väljakaevamistel Arheoloog on inimene, kelle kutseala on arheoloogia või kes tegeleb produktiivselt arheoloogiaga vabal ajal.

Uus!!: Kivikirstkalme ja Arheoloog · Näe rohkem »

Autosoom

Autosoomid ja sugukromosoomid Autosoom (inglise keeles autosome) on kromosoom (mittesugukromosoom), mis esineb võrdarvuliselt (nt paariliselt) liigi kõikidel isenditel, olenemata nende soost.

Uus!!: Kivikirstkalme ja Autosoom · Näe rohkem »

Avita

Avita Tallinnas, Pikk 68 Avita (harvemini ka AVITA) on kirjastus Tallinnas.

Uus!!: Kivikirstkalme ja Avita · Näe rohkem »

DNA

DNA molekuli lõik Desoksüribonukleiinhape ehk DNA (inglise keeles deoxyribonucleic acid; varem kasutati eesti keeles ka lühendit DNH) on enamikus elusorganismides pärilikku informatsiooni säilitav aine, keemiliselt desoksüriboosist, lämmastikalustest ja fosforhappe jääkidest koosnev polümeer.

Uus!!: Kivikirstkalme ja DNA · Näe rohkem »

Eesti

Eesti Vabariik on riik Põhja-Euroopas.

Uus!!: Kivikirstkalme ja Eesti · Näe rohkem »

Ehe

August Pollak, "Vaikelu ehetega" (1907) Keenia mees traditsiooniliste ehetega Ehe on ese, mida kasutatakse millegi või kellegi ehtimiseks, kaunistamiseks.

Uus!!: Kivikirstkalme ja Ehe · Näe rohkem »

Ehtenõel

Ehtenõel ehk ehisnõel on tikja kehaga, tavaliselt kaunistava peaga ehe, millel võis olla ka rõivast kinnitav funktsioon.

Uus!!: Kivikirstkalme ja Ehtenõel · Näe rohkem »

EKr

eKr (varem e. Kr.) ehk e.m.a (varem e. m. a.) on tähis, mida kasutatakse kristliku ajaarvamise aastaarvude juures selleks, et märkida nende kuulumist selle ajaarvamise alla ning ajastusse enne selle ajaarvamise alguspunkti.

Uus!!: Kivikirstkalme ja EKr · Näe rohkem »

ERR Novaator

ERR Novaator (kuni aastani 2015 Novaator) on Tartu Ülikooli ja Eesti Rahvusringhäälingu teadusportaal.

Uus!!: Kivikirstkalme ja ERR Novaator · Näe rohkem »

Genoom

Genoom on organismi kogu geneetiline informatsioon.

Uus!!: Kivikirstkalme ja Genoom · Näe rohkem »

Habemenuga

Habemenuga ja teritusrihm Habemeajamisõpetus habemenoaga Saksamaal, 1846. aastal Pronksist habemenuga Rootsist Habemenoa tera: 1) täisnurkne; 2) kumer; 3) Prantsuse stiilis; 4) Hispaania stiilis Habemenoaga raseerimine Hollandis 1934. aastal Habemenuga Habemenuga on käänispeaga nuga, millega aetakse habet ja raseeritakse lõuga.

Uus!!: Kivikirstkalme ja Habemenuga · Näe rohkem »

Haplogrupp

Haplogrupp on molekulaarses evolutsioonis sarnaste DNA variantide (haplotüüpide) kogum, mis omab ühist üksiku nukleotiidi polümorfismiga esivanemat.

Uus!!: Kivikirstkalme ja Haplogrupp · Näe rohkem »

Haplogrupp R1a

Haplogrupi R1a levik Haplogrupp R1a on inimese Y-kromosomaalne haplogrupp, mis on laialt levinud Euraasias.

Uus!!: Kivikirstkalme ja Haplogrupp R1a · Näe rohkem »

Hapnik

Hapnik (keemiline sümbol O, ladina Oxygenium) on keemiline element järjenumbriga 8.

Uus!!: Kivikirstkalme ja Hapnik · Näe rohkem »

Hauapanus

Hauapanus on surnule hauda kaasa pandav ese või esemete kogum.

Uus!!: Kivikirstkalme ja Hauapanus · Näe rohkem »

Haud

Värskelt kaevatud haud Seattle'is juudi surnuaias Haud ehk kalm on paik, kuhu surnu säilmed on maetud.

Uus!!: Kivikirstkalme ja Haud · Näe rohkem »

Hundikangrud

Hundikangrud 2009. aasta suvel Hundikangrud 2009. aasta suvel Hundikangrud (ka: Muuksi Hundikangrud) on kivikirstkalmed Harjumaal Kuusalu vallas Muuksi külas Kahala järve ääres.

Uus!!: Kivikirstkalme ja Hundikangrud · Näe rohkem »

Isotoop

Mingi keemilise elemendi isotoobid on selle aine aatomite tüübid, mis erinevad üksteisest massiarvu (A) poolest.

Uus!!: Kivikirstkalme ja Isotoop · Näe rohkem »

Jabara kalmed

Jabara kalmed ehk Jabara kalmistu ehk Jabara kivikalmistu (Jäbara kalmed, Jäbara kalmistu) on kalmistu Lüganuse kihelkonnas, tänapäevase haldusjaotuse järgi Jabara külas Lüganuse vallas.

Uus!!: Kivikirstkalme ja Jabara kalmed · Näe rohkem »

Jõelähtme kivikirstkalmistu

Jõelähtme kivikirstkalmistu Droonivideo kivikalmetest 2021. aasta kevadel Vaade Rebala kivikirstkalmistule ülalt. 15. aprill 2021 Jõelähtme kivikirstkalmistu (ka Rebala kivikalmed, Jõelähtme kivikalmed) on kivikirstkalmete rühm Tallinna-Narva maantee ääres Tallinnast 20 km idas.

Uus!!: Kivikirstkalme ja Jõelähtme kivikirstkalmistu · Näe rohkem »

Kabelikangrud

Kabelikangrud ehk Kabelimäe kalmed on kalmeväli Muuksi külas Kuusalu vallas.

Uus!!: Kivikirstkalme ja Kabelikangrud · Näe rohkem »

Kalme

Kalme on kividest, pinnasest või muust taolisest materjalist tehtud maapealne, vahel ka maa sisse ulatuv muistne rajatis (haud), kuhu on maetud surnud.

Uus!!: Kivikirstkalme ja Kalme · Näe rohkem »

Kaseküla kivikirstkalme

Kaseküla kivikirstkalme näol on tegu Eestis haruldase pronksiaegse matusekohaga.

Uus!!: Kivikirstkalme ja Kaseküla kivikirstkalme · Näe rohkem »

Käevõru

Moodne kullast käevõru Käevõru on metallist või muust materjalist tehtud ehe (käeehe), mida kantakse ümber randme või käsivarre.

Uus!!: Kivikirstkalme ja Käevõru · Näe rohkem »

Kõpu kivikalmed

Kõpu kivikalmed Kõpu kivikalmed on muistsed kalmed Hiiumaal Reigi kihelkonnas Kõpu poolsaarel.

Uus!!: Kivikirstkalme ja Kõpu kivikalmed · Näe rohkem »

Keraamika

Lühifilm savinõu valmistajast (1926) Amforad Keraamika (vanakreeka sõnast keramos 'savi') on põletamisel põhinev savitöötehnika ja -kunst, samuti põletatud savist esemed ja tarindid (nõud, ehituskeraamika, kuumakindel keraamika, elektrokeraamika).

Uus!!: Kivikirstkalme ja Keraamika · Näe rohkem »

Kivikalme

Mäla kivikalmed Muhu saarel Kivikalme (Saaremaal rahvapäraselt ka raun) on kalme, mis on ehitatud põhiliselt kividest.

Uus!!: Kivikirstkalme ja Kivikalme · Näe rohkem »

Kivivarekalme

Kivivarekalme on kivikalme tüüp, kus kivid on asetatud selge konstruktsioonita laialivalguva madala varena.

Uus!!: Kivikirstkalme ja Kivivarekalme · Näe rohkem »

Kronoloogia

Kronoloogia on ajaloo abiteadus, mis tegeleb ajaloosündmuste ajalise järjestamisega.

Uus!!: Kivikirstkalme ja Kronoloogia · Näe rohkem »

Kruus

Kruus ja veerised Partsi karjääris Hiiumaal Kruus on purdsete, mille osakeste läbimõõt on valdavalt 2–64 mm.

Uus!!: Kivikirstkalme ja Kruus · Näe rohkem »

Laktoositalumatus

pisiLaktoositalumatus ehk hüpolaktaasia on ainevahetushäire, mida põhjustab laktaasi puudulikkus.

Uus!!: Kivikirstkalme ja Laktoositalumatus · Näe rohkem »

Lääne kütid-korilased

Cheddari mehe rekonstruktsioon Londonis Lääne kütid-korilased on arheogeneetika termin, millega tähistatakse teatavat geneetilise päritolu komponenti, mis märgib põlvnemist Lääne-, Lõuna- ja Kesk-Euroopa keskmise kiviaja küttidest-korilastest.

Uus!!: Kivikirstkalme ja Lääne kütid-korilased · Näe rohkem »

Lääne-Eesti

Lääne-Eesti on Eesti lääneosa, millele maastikuteaduslikult vastab suuresti Lääne-Eesti maastikuvaldkond.

Uus!!: Kivikirstkalme ja Lääne-Eesti · Näe rohkem »

Läänemeresoomlased

Läänemeresoome keeled Läänemeresoomlased (ka läänemeresoome rahvad, läänemeresoome hõimud) on läänemeresoome keeli kõnelev ajalooline rahvuste rühm Põhja-Euroopas.

Uus!!: Kivikirstkalme ja Läänemeresoomlased · Näe rohkem »

Läänemeri

Läänemeri märtsis 2000 Läänemere valgalad suuremate jõgede ja järvedega Läänemeri ehk Limneameri (ka Balti meri) on Atlandi ookeani sisemeri, mis piirab Eestit põhjast ja läänest.

Uus!!: Kivikirstkalme ja Läänemeri · Näe rohkem »

Läti

Läti (ametlikult Läti Vabariik (Latvijas Republika, Leţmō Vabāmō)) on riik Euroopas, üks kolmest Balti riigist.

Uus!!: Kivikirstkalme ja Läti · Näe rohkem »

Lüganuse kivikalmed

Lüganuse kivikalmed (ka Tark-Jaagu vared) on muistsed kivikalmed (tüübilt kivikirstkalmed) Ida-Viru maakonnas Lüganuse vallas Lüganusel (vaadatud 03.10.2015).

Uus!!: Kivikirstkalme ja Lüganuse kivikalmed · Näe rohkem »

Liiv

basaldis leidub rohkelt) 5. Biogeenne liiv Molokailt (Hawaii), mis koosneb peamiselt korallide tükkidest ja foraminifeeride kodadest. 6. Peene hematiidipigmendiga kaetud kvartsiterad Utah' osariigist (USA). 7. Vulkaaniline klaas (obsidiaan) Californiast (Kaskaadise vulkaaniline ahelik) 8. Granaatliiv Idaho'st (Emerald Creek) 9. Oliviinliiv Papakolea rannast, Hawaii Liiv on purdsete, mille terasuurus on 0,0625...2 mm (Wentworthi lõimiseskaala).

Uus!!: Kivikirstkalme ja Liiv · Näe rohkem »

Liivakivi

Suur Taevaskoda koosneb devoni ajastul settinud liivast moodustunud liivakivist Peeneteraline Gauja lademe liivakivi koosneb kõige suurema kvartsisisaldusega liivast Eestis Ninamaa panga liivakivi Liivakivi on tsementeerunud liivast koosnev settekivim.

Uus!!: Kivikirstkalme ja Liivakivi · Näe rohkem »

Lohukivi

Vihavu lohukivi Lohukivi on kivi, milles on üks või mitu inimese tehtud süvendit.

Uus!!: Kivikirstkalme ja Lohukivi · Näe rohkem »

Loona kivikalme

Loona kivikalme on muistne kivikalme (tüübilt kivikirstkalme) Saare maakonnas Saaremaa vallas Kiirassaare külas.

Uus!!: Kivikirstkalme ja Loona kivikalme · Näe rohkem »

Luu

Luud ehk kondid (os, mitmuses ossa) on luukalade, kahepaiksete, roomajate, lindude ja imetajate (sealhulgas inimese) luustikku kuuluvad kõvad, veidi elastsed, värskes olekus kollakasvalged elundid.

Uus!!: Kivikirstkalme ja Luu · Näe rohkem »

Mõõk

Keskaegsed mõõgad Mõõk on ühe- või mitmeteraline löögi- ja torkerelv, mida kasutati tavaliselt lähivõitluses.

Uus!!: Kivikirstkalme ja Mõõk · Näe rohkem »

Muuksi

Muuksi on küla Harju maakonnas Kuusalu vallas.

Uus!!: Kivikirstkalme ja Muuksi · Näe rohkem »

Muuksi kivikirstkalmed

Muuksi kivikirstkalmed (ka Muuksi kalmistu) on Harjumaal Kuusalu vallas Muuksi külas Kahala järve ääres asuvad kivikirstkalmed.

Uus!!: Kivikirstkalme ja Muuksi kivikirstkalmed · Näe rohkem »

Nööp

Erinevad nööbid Nööp on väike kinnitusvahend, tavaliselt rõivastel, aga ka mujal.

Uus!!: Kivikirstkalme ja Nööp · Näe rohkem »

Nöörkeraamika kultuur

Nöörkeraamika kultuur hakkas levima Eestis 3000.

Uus!!: Kivikirstkalme ja Nöörkeraamika kultuur · Näe rohkem »

Neoliitikum

Neoliitikum ehk noorem kiviaeg oli ajavahemik 4.–2. aastatuhat eKr.

Uus!!: Kivikirstkalme ja Neoliitikum · Näe rohkem »

Noorem pronksiaeg

Noorem pronksiaeg on pronksiaja hilisem osa.

Uus!!: Kivikirstkalme ja Noorem pronksiaeg · Näe rohkem »

Nuga

Noa osad: pide (10), teramik (4), tera (5), noaots (3), noaselg (6) Nuga ehk väits on väga levinud tööriist.

Uus!!: Kivikirstkalme ja Nuga · Näe rohkem »

Onu

Onu on ema või isa vend.

Uus!!: Kivikirstkalme ja Onu · Näe rohkem »

Paekivi

Paekivist rannavallid Osmussaarel Paekivi ehk paas on settelise tekkega karbonaatkivimi rahvapärane nimetus.

Uus!!: Kivikirstkalme ja Paekivi · Näe rohkem »

Pöör (kinnitusvahend)

Pöör on rõivastuse varem kasutusel olnud pulgakujuline kinnitusvahend.

Uus!!: Kivikirstkalme ja Pöör (kinnitusvahend) · Näe rohkem »

Põhja-Eesti

Põhja-Eesti on Eesti territooriumi põhjaosa.

Uus!!: Kivikirstkalme ja Põhja-Eesti · Näe rohkem »

Põletusmatus

Põletusmatus Indoneesias 2005. aastal Põletusmatus on matus, mille korral maetakse põletatult.

Uus!!: Kivikirstkalme ja Põletusmatus · Näe rohkem »

Pronks

Pronksist Vaskratsanik Peterburis Pronks (itaalia keeles bronzo) on kitsamas mõttes vase ja tina sulam.

Uus!!: Kivikirstkalme ja Pronks · Näe rohkem »

Pronksiaeg

Pronksiaegne kaelakee. Toulouse'i muuseum Pronksiaeg on esiaja keskmine põhiaeg kiviaja ja rauaaja vahel.

Uus!!: Kivikirstkalme ja Pronksiaeg · Näe rohkem »

Proosa kivikalmistu

Proosa kivikalmistu (ka Saha-Loo kivikalme) on Pirita jõe paremkaldal Loo alevikus kunagise Proosa talu maadel olev kivikalmete rühm.

Uus!!: Kivikirstkalme ja Proosa kivikalmistu · Näe rohkem »

Puusärk

Varakeskaegne puusärk Saksamaalt Puusärk ehk kirst ehk surnukirst ehk sark on matusel kasutatav kast surnu paigutamiseks.

Uus!!: Kivikirstkalme ja Puusärk · Näe rohkem »

Radiosüsinikumeetod

Radiosüsinikumeetodil dateerimine on radiomeetriline vanuse määramise meetod, mis kasutab looduses esineva süsiniku radioaktiivset isotoopi massiarvuga 14 (süsinik-14), võimaldades määrata orgaanilise päritoluga süsinikku sisaldavate materjalide vanust, mis võib ulatuda kuni 62 000 aastani.

Uus!!: Kivikirstkalme ja Radiosüsinikumeetod · Näe rohkem »

Rauaaeg

Rauaaeg on esiaja hilisem põhijärk, millal tähtsaim tööriista- ja relvamaterjal oli raud.

Uus!!: Kivikirstkalme ja Rauaaeg · Näe rohkem »

Raud

Raud (ladina keeles ferrum) on keemiline element järjenumbriga 26.

Uus!!: Kivikirstkalme ja Raud · Näe rohkem »

Raudkivi

Maakividest ja tellistest Mooste mõisa piirdemüür ja värav Raudkivi ehk maakivi on rahvapärane nimetus Eestis rändkividena leiduvate kristalsete kivimite kohta, mida on kasutatud ehitusmaterjalina.

Uus!!: Kivikirstkalme ja Raudkivi · Näe rohkem »

Rēzekne rajoon

Rēzekne rajoon oli 1.

Uus!!: Kivikirstkalme ja Rēzekne rajoon · Näe rohkem »

Rebala Lastekangrud

Rebala Lastekangrud on Harju maakonnas Jõelähtme vallas Rebala külas asuvad kivikirstkalmed.

Uus!!: Kivikirstkalme ja Rebala Lastekangrud · Näe rohkem »

Relv

Relv on loodud seade/ese või suvaline kättesattuv vahend, mida kasutatakse enese (ka kodu) kaitseks, vallutustel teiste inimeste allutamiseks/hävitamiseks (sõjandus) või ulukite küttimiseks (jahindus).

Uus!!: Kivikirstkalme ja Relv · Näe rohkem »

Rituaal

paabulinnumotiiviga ehitud naine Indias Rituaal (ladina sõnast ritualis 'tavandikohane') on mingi usutalituse, tava või kombe kindlakskujunenud kord, tseremoonia või ka kombetalitus ise.

Uus!!: Kivikirstkalme ja Rituaal · Näe rohkem »

Rootsi

Rootsi hümn Ameerika Ühendriikide mereväeorkestri esituses 1994. aastal Rootsi (rootsi keeles Sverige, ametliku nimega Rootsi Kuningriik (Konungariket Sverige)) on riik Euroopas Skandinaavia poolsaare idaosas (63° põhjalaiust, 15° idapikkust).

Uus!!: Kivikirstkalme ja Rootsi · Näe rohkem »

Salenieki

Salenieki on küla (vasarnīcu ciems ehk suvilapiirkond) Lätis Salaspilsi piirkonnas Salaspilsi vallas.

Uus!!: Kivikirstkalme ja Salenieki · Näe rohkem »

Skandinaavia

Skandinaavia kitsam mõiste punasesSkandinaavia laiem mõiste oranžis Skandinaaviaks ehk Skandinaavia maadeks (varasem nimekuju Skandinaaviamaad) nimetatakse kitsamas, geograafilises tähenduses Rootsit ja Norrat (riike, mille territooriumi põhiosa asub Skandinaavia poolsaarel).

Uus!!: Kivikirstkalme ja Skandinaavia · Näe rohkem »

Soome

Soome Vabariik on riik Põhja-Euroopas Rootsi ja Venemaa vahel, üks Põhjamaadest.

Uus!!: Kivikirstkalme ja Soome · Näe rohkem »

Soome keel

Soome tähestik Soome keel (soome keeles suomen kieli) on läänemeresoome keelte põhjarühma kuuluv keel, mida kõneleb umbes 5 miljonit inimest Soomes, Rootsis ja teistes riikides.

Uus!!: Kivikirstkalme ja Soome keel · Näe rohkem »

Soome-ugri rahvad

Soome-ugri ja samojeedi rahvaste põhilised asualad kaardil Soome-ugri rahvad ehk soomeugrilased on soome-ugri keeli kõnelevad rahvad.

Uus!!: Kivikirstkalme ja Soome-ugri rahvad · Näe rohkem »

Strontsium

Üldised omadused Piltpisi Nimi, sümbol, järjekorranumberstrontsium, Sr, 38 Kategoorialeelismuldmetall Grupp, periood, plokk 2, 5, s Aatommass87,62 g/mol Elektronkonfiguratsioon2, 8,18, 8, 2 pisi CAS-i registrinumber7440-24-6 Füüsikalised omadused Faastahke Tihedus2,64 g • cm−3 Sulamistemperatuur1050 K, 777 °C, 1431 °F Keemistemperatuur1655 K, 1382 °C, 2520 °C Molaarne soojusmahtuvus26,4 J • mol−1• K −1 Aatomi omadused Oksüdatsiooniastmed2, 1 (tugevalt aluseline oksiid) Elektronegatiivsus0,95 (Paulingi skaala) IonisatsioonienergiadI 549.5 kJ • mol−1 II 1064,2 kJ • mol−1 III 4138 kJ • mol−1 Aatomiraadius 215 pm Kovalentraadius195 ± 10 pm Van der Waalsi raadius249 pm Füüsikalised omadused Kristallstruktuur tahktsentreeritud kuubiline, heksagonaalne pilt: Cubic-face-centered.svg Strontsium on keemiline element, mille sümbol on Sr ja järjenumber 38.

Uus!!: Kivikirstkalme ja Strontsium · Näe rohkem »

Taani

Taani (taani keeles Danmark) on maa Euroopas Skandinaavia poolsaare ja Saksamaa vahel.

Uus!!: Kivikirstkalme ja Taani · Näe rohkem »

Tapa

Tapa on vallasisene linn Lääne-Virumaal, Tapa valla keskus.

Uus!!: Kivikirstkalme ja Tapa · Näe rohkem »

Tartu

Tartu on ülikoolilinn ja Tartu Ülikool on üks peamisi linna arengut suunavaid asutusi Tartu raekoda 2016. aasta detsembris Kvartali kaubanduskeskus Tartu (lõunaeesti keeles Tarto) on rahvaarvult Eesti teine linn, linnasisese linnana haldusliku Tartu linna keskasula, Lõuna-Eesti suurim keskus ja Tartu maakonna keskus.

Uus!!: Kivikirstkalme ja Tartu · Näe rohkem »

Tartu Ülikooli Kirjastus

Tartu Ülikooli Kirjastus (inglise keeles varem Tartu University Press, alates 2012. aastast University of Tartu Press) on Tartu Ülikooli juures tegutsev kirjastus.

Uus!!: Kivikirstkalme ja Tartu Ülikooli Kirjastus · Näe rohkem »

Teadus

Teadus (inglise research, science) on süstemaatiline inimtegevus, mis on suunatud püsiväärtusega teadmiste saamisele, süstematiseerimisele ja rakendamisele, kasutades teaduslikku meetodit – reeglite süsteemi, mis tagab saadavate teadmiste võimalikult suure objektiivsuse ja kontrollitavuse.

Uus!!: Kivikirstkalme ja Teadus · Näe rohkem »

Uppland

Upplandi asukoht Rootsis. Upplandi vapp. Uppland on ajalooline maakond (rootsi keeles landskap) Rootsi idarannikul, põhja pool Rootsi pealinna Stockholmi.

Uus!!: Kivikirstkalme ja Uppland · Näe rohkem »

Valjad

Valjad on koos suuraudade ehk suuliste ja ratsmetega nahkrihmadest päitsed hobuste juhtimiseks ja valitsemiseks.

Uus!!: Kivikirstkalme ja Valjad · Näe rohkem »

Valmiera rajoon

Valmiera rajoon oli 1.

Uus!!: Kivikirstkalme ja Valmiera rajoon · Näe rohkem »

Valter Lang

Valter Lang Valter Lang (sündinud 26. jaanuaril 1958 Kulunda asula, Novosibirski oblast, Vene NFSV) on eesti arheoloog, Eesti Teaduste Akadeemia liige (alates 2010).

Uus!!: Kivikirstkalme ja Valter Lang · Näe rohkem »

Vanem pronksiaeg

Üks olulisemaid vanema pronksiaja leide Saksamaalt: Nebra taevaketas Vanem pronksiaeg on pronksiaja varasem osa.

Uus!!: Kivikirstkalme ja Vanem pronksiaeg · Näe rohkem »

Võrtsjärv

Võrtsjärv Droonivideo Võrtsjärvest ja Vaibla külast 2022. aasta augustis Võrtsjärv on suurim tervikuna Eesti piires olev järv.

Uus!!: Kivikirstkalme ja Võrtsjärv · Näe rohkem »

Ümbersuunamised siin:

Kivikirstkalmed.

VäljuvSaabuva
Hei! Oleme Facebookis nüüd! »