Kiiremini kui brauser!
170 suhted: Adolf Hitler, Albrecht von Hohenzollern, Altmargi vaherahu, Ameerika Ühendriigid, Anglikaani kirik, Antant, Švyturio arena, Žemaitija, Baltiisk, Baltimaad, Baltlased, Bitėnai, Brandenburgi mark, Dangė, Danzigi vabalinn, Dortmund, Elbląg, Esimene maailmasõda, FK Atlantas, Friedrich I (Preisimaa), Gdańsk, Gediminas, Giruliai, Gooti kirjad, Hohenzollernid, Holstein, Ida-Preisimaa, II Rzeczpospolita, Import, Inglismaa, Joachim von Ribbentrop, Kaliningrad, Katedraal, Kindlus, Klaipėda, Klaipėda maakond, Knygnešystė, Kolmekümneaastane sõda, Kopgalis, Kubermang, Kuninglik Preisimaa, Kura säär, Kuralased, Kuramaa piiskop, Kuramaa piiskopkond, Lääne-Preisimaa, Lääne-Saksamaa, Läänemeri, Lübeck, Lübecki õigus, ..., Leedu, Leedu keel, Leedu Meremuuseum, Leedu NSV, Leedu suurvürst, Leedulased, Lied der Deutschen, Liivimaa ordu, Linn, Luterlus, Memeli piirkond, Mindaugas, Napoleoni sõjad, Neman, Nemunas, Nisu, Okupatsioon, Oliwa rahu, Parbėg laivelis, Pärismaalased, Personaalunioon, Poola, Poola jagamised, Poola koridor, Poolakad, Poseni provints, Prantsuse kolmas vabariik, Prantsuse-Preisi sõda, Preisi kuningriik, Preisimaa, Preisimaa hertsogiriik, Preisimaa kuningas, Preisimaa provintsid, Preisimaa vabariik, Priekulė, Puit, Punaarmee, Rahvasteliidu mandaat, Relv, Repressioon, Ristimine, Rootsi, Rootsi-Poola sõda (1626–1629), Saeveski, Saksa Demokraatlik Vabariik, Saksa keel, Saksa keiser, Saksa keisririik, Saksa ordu, Saksa ordu kõrgmeister, Saksa Riik, Saksamaa ultimaatum Leedule, Sakslased, Sambija, Seitsmeaastane sõda, Siber, Smiltynė, Sovetsk, Suurbritannia kuningriik, Suursaksa Riik, Taani, Teine maailmasõda, Ukrainlased, Valgevenelased, Vasall, Väike-Leedu, Venelased, Venemaa Keisririik, Versailles' rahu, Vilniuse–Klaipėda maantee, Warmia, Wehrmacht, Wilhelm I, 1. august, 1252, 1253, 1255, 1259, 1323, 1379, 1389, 1422, 1470. aastad, 1475, 1618, 1625, 1629, 1656, 1660, 1678, 1701, 1757, 1762, 1773, 1795, 18. sajand, 1829, 1865, 1867, 1871, 1878, 1914, 1923, 1925, 1934, 1935, 1937, 1939, 1945, 1947, 1975, 20. märts, 2001, 2011, 22. märts, 23. märts, 28. jaanuar, 29. juuli, 6. september, 7. sajand. Laienda indeks (120 rohkem) »
Adolf Hitler
Adolf Hitler (20. aprill 1889 Braunau Inni ääres, Austria-Ungari – 30. aprill 1945 Berliin, Kolmas Reich) oli Austriast pärit Saksamaa poliitik ja Natsionaalsotsialistliku Saksa Töölispartei (NSDAP) juht (1921–1945).
Uus!!: Klaipėda ja Adolf Hitler · Näe rohkem »
Albrecht von Hohenzollern
Albrecht von Hohenzollern (ka Albrecht von Brandenburg-Ansbach; 17. mai 1490 Ansbach – 20. märts 1568 Tapiau) oli Saksa ordu kõrgmeister aastatel 1511–1525 ja seejärel Poola vasallina sekulariseeritud Preisimaa esimene hertsog Albrecht I nime all.
Uus!!: Klaipėda ja Albrecht von Hohenzollern · Näe rohkem »
Altmargi vaherahu
Altmargi vaherahu (harva Altmarki vaherahu) oli Rzeczpospolita ja Rootsi vahel 26. septembril (16. septembril) 1629 sõlmitud vaherahuEesti ajalugu: kronoloogia.
Uus!!: Klaipėda ja Altmargi vaherahu · Näe rohkem »
Ameerika Ühendriigid
Ameerika Ühendriigid ehk Ühendriigid (inglise keeles United States of America, lühend USA; varem ka Põhja-Ameerika Ühendriigid) on riik, mille põhiosa paikneb Põhja-Ameerika mandri keskosas.
Uus!!: Klaipėda ja Ameerika Ühendriigid · Näe rohkem »
Anglikaani kirik
Anglikaani kirik on õpetuse laadilt protestantlik, hierarhiliselt struktuurilt ja jumalateenistuse korralt katoliiklik Suurbritannia riigikirik.
Uus!!: Klaipėda ja Anglikaani kirik · Näe rohkem »
Antant
Sõjalised liidud 1914. aastal Antant (inglise keeles Triple Entente, prantsuse keeles Triple-Entente, vene keeles Антанта) oli 31. augustil 1907 sõlmitud liit Venemaa, Prantsusmaa ja Suurbritannia vahel.
Uus!!: Klaipėda ja Antant · Näe rohkem »
Švyturio arena
Švyturio arena on Leedus Klaipėda linnas asuv spordihall.
Uus!!: Klaipėda ja Švyturio arena · Näe rohkem »
Žemaitija
Etnograafilise Žemaitija ala Žemaitija (žemaidi keeles Žemaitėjė; nimetatud ka Žemaitia) on ajalooline ja etnograafiline piirkond Leedu lääneosas Žemaitija kõrgustikul.
Uus!!: Klaipėda ja Žemaitija · Näe rohkem »
Baltiisk
Baltiisk on linn Venemaa Kaliningradi oblastis.
Uus!!: Klaipėda ja Baltiisk · Näe rohkem »
Baltimaad
Leedu Leedu Baltimaad ehk Balti riigid on mitteametlik geopoliitiline termin, mida kasutatakse tänapäeval koondnimetusena kolme iseseisva riigi: Eesti, Läti ja Leedu kohta.
Uus!!: Klaipėda ja Baltimaad · Näe rohkem »
Baltlased
Balti hõimude asuala umbes aastal 1200 Baltlased ehk balti rahvad on rühm Läänemere-äärseid rahvaid, kes kõnelevad balti keeli, mis on indoeuroopa keelkonda kuuluv keelerühm.
Uus!!: Klaipėda ja Baltlased · Näe rohkem »
Bitėnai
Bitėnai kalmistu Bitėnai (saksa keeles vanasti Bittehnen) on küla Leedus Pagėgiai omavalitsuses Lumpėnai vallas.
Uus!!: Klaipėda ja Bitėnai · Näe rohkem »
Brandenburgi mark
Brandenburgi mark (saksa keeles Mark Brandenburg, ka Markgrafschaft Brandenburg) oli Saksa-Rooma keisririigis aastail 1157–1815 eksisteerinud mark.
Uus!!: Klaipėda ja Brandenburgi mark · Näe rohkem »
Dangė
Dangė (ülemjooksul Akmena) on jõgi Leedus.
Uus!!: Klaipėda ja Dangė · Näe rohkem »
Danzigi vabalinn
Danzigi vabalinn (saksa Freie Stadt Danzig; poola Wolne Miasto Gdańsk) oli riik, mis eksisteeris aastatel 1920–1939.
Uus!!: Klaipėda ja Danzigi vabalinn · Näe rohkem »
Dortmund
Dortmundi haldusjaotus Dortmund on linn Saksamaa lääneosas Nordrhein-Westfaleni liidumaal Arnsbergi ringkonnas Ruhri linnastus.
Uus!!: Klaipėda ja Dortmund · Näe rohkem »
Elbląg
Elblągi vanalinna hooned Elbląg (saksa keeles Elbing) on maakonnaõigustega linn Kirde-Poolas Warmia-Masuuria vojevoodkonnas.
Uus!!: Klaipėda ja Elbląg · Näe rohkem »
Esimene maailmasõda
Esimene maailmasõda (I maailmasõda; tuntud ka kui Suur ilmasõda, Sõda kõigi sõdade lõpetamiseks ja I saksa sõda) oli Euroopas puhkenud maailmasõda, mis kestis 1914.
Uus!!: Klaipėda ja Esimene maailmasõda · Näe rohkem »
FK Atlantas
Futbolo klubas Atlantas (ka FK Atlantas) oli Leedu jalgpalliklubi, mis tegutseb Klaipėdas.
Uus!!: Klaipėda ja FK Atlantas · Näe rohkem »
Friedrich I (Preisimaa)
Friedrich I Friedrich I (Brandenburgi kuurvürsti ja markkrahvina Friedrich III; 11. juuli 1657 Königsberg – 25. veebruar 1713 Berliin) oli Brandenburgi kuurvürst ja markkrahv 1688–1713 ning esimene Preisimaa kuningas 1701.
Uus!!: Klaipėda ja Friedrich I (Preisimaa) · Näe rohkem »
Gdańsk
Gdańsk (kašuubi Gduńsk, saksa Danzig, ladina Gedania, Dantiscum) on linn Poolas Gdański lahe ääres Motława jõel Wisła suudmes.
Uus!!: Klaipėda ja Gdańsk · Näe rohkem »
Gediminas
Gediminas (poolapäraselt Giedymin, valgevene Hiedymin või Hiedzimin), sündinud umbes 1275 – detsember 1341, oli Leedu, Vene ja Žemaitija suurvürstiriigi suurvürst 1316 kuni oma surmani.
Uus!!: Klaipėda ja Gediminas · Näe rohkem »
Giruliai
Üks Giruliai dottidest Giruliai rand Giruliai on Leedu linna Klaipėda osa.
Uus!!: Klaipėda ja Giruliai · Näe rohkem »
Gooti kirjad
Gooti kirjad, ka gooti kiri on sageli kasutatud üldnimetus kirjastiilide kohta, mida hakati ladina kirjas Euroopas kasutama alates 11.
Uus!!: Klaipėda ja Gooti kirjad · Näe rohkem »
Hohenzollernid
Hohenzollernite vapp Preisi kuningas ja Saksa keiser Wilhelm II 1890. aastatel Hohenzollernid on dünastia, mis valitses.
Uus!!: Klaipėda ja Hohenzollernid · Näe rohkem »
Holstein
Holsteini vapp. Sarnaselt Schaumburgi vapiga on sellele stiliseeritud nõgeseleht Holstein (põhjaalamsaksa: Holsteen; taani: Holsten; ladina: Holsatia) on ajalooline piirkond Elbe ja Eideri jõe vahel.
Uus!!: Klaipėda ja Holstein · Näe rohkem »
Ida-Preisimaa
Ida-Preisimaa (saksa keeles Ostpreußen; ladina keeles Borussia Orientalis) on ajalooline regioon, mis moodustab ajaloolise Preisimaa tuumiku (koos Lääne-Preisimaaga).
Uus!!: Klaipėda ja Ida-Preisimaa · Näe rohkem »
II Rzeczpospolita
II Rzeczpospolita 1922–1938 II Rzeczpospolita ehk Teine Poola vabariik on Poola Vabariigi Esimese maailmasõja ning Teise maailmasõja vahelise ajastu (interbellum) mitteametlik nimetus.
Uus!!: Klaipėda ja II Rzeczpospolita · Näe rohkem »
Import
Import ehk sissevedu on kaupade ja teenuste sissevedu teisest riigist.
Uus!!: Klaipėda ja Import · Näe rohkem »
Inglismaa
Inglismaa on Suurbritannia ajalooline osa.
Uus!!: Klaipėda ja Inglismaa · Näe rohkem »
Joachim von Ribbentrop
Joachim von Ribbentrop Ulrich Friedrich Wilhelm Joachim von Ribbentrop; enne adopteerimist 15. mail 1925 Ulrich Friedrich Wilhelm Joachim Ribbentrop; 30. aprill 1893 Wesel – 16. oktoober 1946 Nürnberg) oli Saksamaa poliitik, välisminister 4. veebruarist 1938 kuni 30. aprillini 1945. Hukati poomise läbi Nürnbergi tribunali otsuse kohaselt 16. oktoobril 1946.
Uus!!: Klaipėda ja Joachim von Ribbentrop · Näe rohkem »
Kaliningrad
Moskva prospekt Kaliningradi linna ajalooline keskus Kaliningrad (vene keeles Калининград), ajaloolise saksakeelse nimega Königsberg on Venemaa linn Läänemere lõunakaldal, Venemaale kuuluva eksklaavi (Kaliningradi oblasti) administratiivne keskus.
Uus!!: Klaipėda ja Kaliningrad · Näe rohkem »
Katedraal
Püha Demetriose kirikus Thessalonikis Piiskopitool Rooma Santa Maria in Trastevere kiriku apsiidis Katedraal (ladina keeles ecclesia cathedralis, 'piiskopitooli kirik') ehk toomkirik, ka piiskoplik kirik, on piiskopkonna (diötseesi, eparhia) peakirik, see tähendab kirik, kus harilikult teenib piiskop ja mida peetakse piiskopkonna keskmeks.
Uus!!: Klaipėda ja Katedraal · Näe rohkem »
Kindlus
Malborki kindlus Kindlus on iseseisev (püsiva garnisoni, relvastuse ja varustusega) sõjaväeline organisatsioon, mis valdab kindlusehitiste kogumi mõjuväljas olevat kohta ning kasutab seda kogumit (nimetatakse samuti kindluseks) oma sõjaväe liikumise, mingi kaitseotstarbe (vastase sõjaväe tõrjumise) jaoks või ründe lähtekohana.
Uus!!: Klaipėda ja Kindlus · Näe rohkem »
Klaipėda
Klaipėda (saksa keeles Memel) on Leedu suuruselt kolmas linn, mis moodustab iseseisva omavalitsusüksuse.
Uus!!: Klaipėda ja Klaipėda · Näe rohkem »
Klaipėda maakond
Klaipėda maakond on üks kümnest maakonnast Leedus.
Uus!!: Klaipėda ja Klaipėda maakond · Näe rohkem »
Knygnešystė
Venemaa Keisririigi leedu keelt kõneleva rahvastikuga kubermangud (1867–1914) ja tänapäevased Leedu piirid Knygnešystė ehk raamatute salakaubana Leedusse vedamine on 19. sajandil Leedus esinenud nähtus.
Uus!!: Klaipėda ja Knygnešystė · Näe rohkem »
Kolmekümneaastane sõda
Kolmekümneaastane sõda oli sõda, mis peeti 1618–1648 põhiliselt Saksa-Rooma riigi territooriumil Kesk-Euroopas, kuid milles osales enamik Euroopa riikidest.
Uus!!: Klaipėda ja Kolmekümneaastane sõda · Näe rohkem »
Kopgalis
Klaipėda delfinaarium Klaipėda meremuuseum endises kindluses Kopgalis (saksa keeles Süderspitze) on Leedu linna Klaipėda osa.
Uus!!: Klaipėda ja Kopgalis · Näe rohkem »
Kubermang
Kubermang on endine haldusüksus Venemaa Keisririigis, Nõukogude Venemaal, Vene SFNV-s ja Nõukogude Liidus.
Uus!!: Klaipėda ja Kubermang · Näe rohkem »
Kuninglik Preisimaa
Preisimaa lipp Preisimaa vapp Kuningliku Preisimaa (heleroosa) kaart Preisimaa juhtide fraktsioon võitis sõltumatuse despootlikust Saksa ordust Poola kuninga sõltlasena, 1454, ''Archiwum Główne Akt Dawnych'' Kuninglik Preisimaa (poola: Prusy Królewskie; saksa: Königlich-Preußen või Preußen Königlichen Anteils, kašuubi: Królewsczé Prësë) või Poola Preisimaa (poola: Prusy Polskie; saksa: Polnisch-Preußen) oli Saksa ordust lahkulöönud territoorium, mis võitis 1466.
Uus!!: Klaipėda ja Kuninglik Preisimaa · Näe rohkem »
Kura säär
Kura säär (leedu keeles Kuršių nerija, vene keeles Куршская коса) on ligi 100 km pikkune maasäär, mis eraldab Kura lahte Läänemerest.
Uus!!: Klaipėda ja Kura säär · Näe rohkem »
Kuralased
Kuralased ehk kurelased ehk kuršid olid tänapäeva Läti Kuramaa lõunaosa ja Loode-Leedu aladel alates 1.
Uus!!: Klaipėda ja Kuralased · Näe rohkem »
Kuramaa piiskop
Kuramaa piiskop oli Kuramaa piiskopkonna vaimulik ja ilmalik valitseja 13.–16. sajandil.
Uus!!: Klaipėda ja Kuramaa piiskop · Näe rohkem »
Kuramaa piiskopkond
Kuramaa piiskopkond oli katoliiklik vaimulik ala, Vana-Liivimaa Läti lääne- ja edelaosas, mida valitses Kuramaa piiskop.
Uus!!: Klaipėda ja Kuramaa piiskopkond · Näe rohkem »
Lääne-Preisimaa
Lipp Vapp Saksa keisririigis, 1878. Lääne-Preisimaa provints (saksa: Provinz Westpreußen; kašuubi: Zôpadné Prësë; poola: Prusy Zachodnie) oli Preisimaa provints aastatel 1773–1829 ja 1878–1922.
Uus!!: Klaipėda ja Lääne-Preisimaa · Näe rohkem »
Lääne-Saksamaa
Lääne-Saksamaa on nimi, mida kasutati Saksamaa Liitvabariigi (1983. aastani eesti keeles Saksa Föderatiivne Vabariik (lühend Saksa FV)) kohta ajal, kui ta eksisteeris kõrvuti Saksa DV ehk Ida-Saksamaaga.
Uus!!: Klaipėda ja Lääne-Saksamaa · Näe rohkem »
Läänemeri
Läänemeri märtsis 2000 Läänemere valgalad suuremate jõgede ja järvedega Läänemeri ehk Limneameri (ka Balti meri) on Atlandi ookeani sisemeri, mis piirab Eestit põhjast ja läänest.
Uus!!: Klaipėda ja Läänemeri · Näe rohkem »
Lübeck
Teises maailmasõjas hukkunud Eesti sõjapõgenike mälestusmärk Lübecki Vorwerkeri kalmistul Lübeck (varem eesti keeles ka Lüübek) on linn Saksamaal Schleswig-Holsteini liidumaal.
Uus!!: Klaipėda ja Lübeck · Näe rohkem »
Lübecki õigus
Lübecki õigus (ius lubicense) oli keskaegne Mandri-Euroopa õigusnormide kogumik (linnaõigus), mis oli kehtiv ühtekokku ligi sajas linnas, teiste hulgas Lübeckis, Kielis, Rostockis, Wismaris, Stralsundis, Greifswaldis, Tallinnas, Rakveres ja Narvas.
Uus!!: Klaipėda ja Lübecki õigus · Näe rohkem »
Leedu
Leedu (ametlikult Leedu Vabariik) on riik Euroopa Liidus Läänemere kagurannikul.
Uus!!: Klaipėda ja Leedu · Näe rohkem »
Leedu keel
Leedu keel (lietuvių kalba) on balti keelte idarühma kuuluv indoeuroopa keel.
Uus!!: Klaipėda ja Leedu keel · Näe rohkem »
Leedu Meremuuseum
Leedu Meremuuseum on meremuuseum Leedus Klaipėdas.
Uus!!: Klaipėda ja Leedu Meremuuseum · Näe rohkem »
Leedu NSV
Leedu NSV oli 1. järgu haldusüksus (liiduvabariik) Nõukogude Liidu koosseisus (3. augustist 1940).
Uus!!: Klaipėda ja Leedu NSV · Näe rohkem »
Leedu suurvürst
Leedu suurvürst oli Leedu, Vene ja Žemaitija suurvürstiriigi valitseja tiitel aastatel 1236–1795.
Uus!!: Klaipėda ja Leedu suurvürst · Näe rohkem »
Leedulased
Leedulased rahvariietes Leedulased (omanimetus lietuviai) on balti rahvas, kes elab Euroopas Läänemere kagukaldal ja moodustab Leedu põhirahvuse.
Uus!!: Klaipėda ja Leedulased · Näe rohkem »
Lied der Deutschen
"Das Lied der Deutschen" ('Sakslaste laul') on Saksamaa riigihümn.
Uus!!: Klaipėda ja Lied der Deutschen · Näe rohkem »
Liivimaa ordu
Liivimaa ordu (ka Liivi ordu, eestikeelse täieliku nimega Jeruusalemma Saksa Maja Püha Maarja hospidal Liivimaal; ladina Domus Sanctae Mariae Theotonicorum in Livonia; alamsaksa Dutscher orden to Lyffland, ka saksa Deutscher Orden in Livland) oli katoliku rüütliordu, Saksa ordu Liivimaa haru, mis eksisteeris aastatel 1237–1562.
Uus!!: Klaipėda ja Liivimaa ordu · Näe rohkem »
Linn
Budapest (satelliidifoto) Helsingi kesklinn (aerofoto) Tartu kesklinn (panoraamfoto) Linna mõiste ei ole täpselt määratletud.
Uus!!: Klaipėda ja Linn · Näe rohkem »
Luterlus
Lutheri roos Luterlus on kristlik konfessioon, mis on alguse saanud Martin Lutheri tegevusest protestantliku reformatsiooni algatajana.
Uus!!: Klaipėda ja Luterlus · Näe rohkem »
Memeli piirkond
Memelland ja Ida-Preisimaa põhjaosa Memellandi ajalooline lipp aastatel 1919–1924 ja ''de facto'' aastani 1939 Klaipėda piirkonna postmargid aastatest 1920-1925. Ülemine mark on prantsuse mark saksakeelse ületrükiga "MEMEL". Alumised margid on leedu margid, üks leedukeelse ja saksakeelse ületrükiga, teine ilma. Viimane anti välja spetsiaalselt Klaipėda piirkonnas kasutamiseks Klaipėda piirkond (leedu Klaipėdos kraštas) või Memeli piirkond (saksa Memelland või Memelgebiet) defineeriti Versailles' rahuga aastal 1920, kui see läks Suursaadikute konverentsi haldusalasse.
Uus!!: Klaipėda ja Memeli piirkond · Näe rohkem »
Mindaugas
Mindaugas 16. sajandi gravüüril Leedu Mindaugase mälestusmünt Mindaugas (leedu keeles Mindaugas, valgevene keeles Міндоўг, Mindoŭh; umbes 1200 – 12. september 1263) oli Leedu suurvürst (didysis kunigaikštis, вялікі князь) ja kuningas (karalius, кароль).
Uus!!: Klaipėda ja Mindaugas · Näe rohkem »
Napoleoni sõjad
Napoleon I Napoleoni sõjad oli seeria järjestikuseid globaalseid konflikte Napoleon I juhitud Prantsuse keisririigi ja mitme muu Euroopa riigi vahel aastatel 1803–1815.
Uus!!: Klaipėda ja Napoleoni sõjad · Näe rohkem »
Neman
Neman on linn Venemaa Kaliningradi oblastis, Nemani rajooni keskus.
Uus!!: Klaipėda ja Neman · Näe rohkem »
Nemunas
Nemunas (eesti keeles on mööndav ka nimekuju Neemen; leedu Nemunas, valgevene Нёман, Nioman, vene Неман, saksa Memel, poola Niemen) on jõgi Euroopas.
Uus!!: Klaipėda ja Nemunas · Näe rohkem »
Nisu
Idandid Nisuterad Nisupead Nisust valmistatud bulgur Nisutooted Nisu (Triticum) on kõrreliselaadsete seltsi kõrreliste sugukonda kuuluv taimede perekond.
Uus!!: Klaipėda ja Nisu · Näe rohkem »
Okupatsioon
Okupatsioon on võõra riigi territooriumi oma võimule allutamine ja selle oma valduses hoidmine ning seal enese võimu kindlustamine (prantsuse keelest: occupation – action d’occuper, de s’installer par la force).
Uus!!: Klaipėda ja Okupatsioon · Näe rohkem »
Oliwa rahu
Ruum Oliwa kloostris, kus rahulepingule alla kirjutati Oliwa rahu sõlmiti Rootsi, Rzeczpospolita, Austria ja Brandenburg margi vahel 3. mail 1660.
Uus!!: Klaipėda ja Oliwa rahu · Näe rohkem »
Parbėg laivelis
Parbėg laivelis on üle aasta korraldatav rahvusvaheline rahvamuusikafestival Klaipėdas.
Uus!!: Klaipėda ja Parbėg laivelis · Näe rohkem »
Pärismaalased
Saamide perekond aastal 1900 Põliselanikud ehk pärismaalased ehk aborigeenid on etnos või etnosed, kes on mingil maal elanud teadaolevalt kauem ja varem kui teised, hiljem sisserännanud etnosed või etnoste esindajad.
Uus!!: Klaipėda ja Pärismaalased · Näe rohkem »
Personaalunioon
Personaalunioon on olukord, kus mitmel riigil on ühine riigipea, aga nende piirid ja seadused jäävad eraldiseisvateks.
Uus!!: Klaipėda ja Personaalunioon · Näe rohkem »
Poola
Poola Vabariik on riik Kesk-Euroopas (teise liigituse järgi Ida-Euroopas).
Uus!!: Klaipėda ja Poola · Näe rohkem »
Poola jagamised
Rzeczpospolita jagamisel 1772, 1793 ja 1795 eraldatud alad Poola jagamised olid 18.
Uus!!: Klaipėda ja Poola jagamised · Näe rohkem »
Poola koridor
Poola koridor 1923–1939 Poola koridor (saksa Polnischer Korridor; poola Pomorze, Korytarz polski), tuntud ka kui Danzigi koridor, Koridor mereni või Gdanski koridor, oli maa-ala, mille kaudu Poolale avanes väljapääs Läänemerele.
Uus!!: Klaipėda ja Poola koridor · Näe rohkem »
Poolakad
Poolakate diasporaa Poolakad (endanimetus Polacy) on lääneslaavi rahvas Euroopas.
Uus!!: Klaipėda ja Poolakad · Näe rohkem »
Poseni provints
Poseni provints (saksa: Provinz Posen, poola: Prowincja Poznańska) oli Preisimaa provints aastast 1848 ja sellisena Saksa keisririigi osa aastatel 1871–1918.
Uus!!: Klaipėda ja Poseni provints · Näe rohkem »
Prantsuse kolmas vabariik
Prantsuse kolmas vabariik (prantsuse: La Troisième République, mõnikord kirjutatakse ka La IIIe République) oli heakskiidetud valitsussüsteem Prantsusmaal alates 1870.
Uus!!: Klaipėda ja Prantsuse kolmas vabariik · Näe rohkem »
Prantsuse-Preisi sõda
Prantsuse-Preisi sõda või Preisi-Prantsuse sõda (saksa keeles Deutsch-Französischer Krieg, prantsuse keeles Guerre franco-allemande), tuntud ka kui 1870.
Uus!!: Klaipėda ja Prantsuse-Preisi sõda · Näe rohkem »
Preisi kuningriik
Preisi kuningriik (saksa keeles Königreich Preußen) oli Euroopas 1701–1918 eksisteerinud kuningriik.
Uus!!: Klaipėda ja Preisi kuningriik · Näe rohkem »
Preisimaa
Preisimaa (preisi keeles Prūsa, ladina Borussia, Prussia, Prutenia, saksa Preußen, poola Prusy, leedu Prūsija) on ajalooline piirkond Euroopas, mis praegu on jagatud Poola, Venemaa Kaliningradi oblasti ja Leedu vahel.
Uus!!: Klaipėda ja Preisimaa · Näe rohkem »
Preisimaa hertsogiriik
Preisimaa hertsogiriik oli hertsogiriik Ida-Preisimaal aastatel 1525–1701.
Uus!!: Klaipėda ja Preisimaa hertsogiriik · Näe rohkem »
Preisimaa kuningas
Preisimaa kuningas oli Preisimaa kuningriigi valitseja tiitel 1701–1918.
Uus!!: Klaipėda ja Preisimaa kuningas · Näe rohkem »
Preisimaa provintsid
12 Preisimaa provintsi 1895. aasta kaardil Preisimaa provintsid moodustasid peamised Preisi kuningriigi haldusüksused pärast Preisimaa reforme.
Uus!!: Klaipėda ja Preisimaa provintsid · Näe rohkem »
Preisimaa vabariik
Preisimaa vabariik (saksa keeles Freistaat Preußen) oli Saksa liidumaa, mis moodustati pärast Preisi kuningriigi kaotamist esimese maailmasõja lõppedes.
Uus!!: Klaipėda ja Preisimaa vabariik · Näe rohkem »
Priekulė
Priekulė (saksa keeles Prökul, kura keeles Prekule) on linn Leedus Klaipėda rajoonis.
Uus!!: Klaipėda ja Priekulė · Näe rohkem »
Puit
Langetatud puutüved Puidu all mõeldakse üldkeeles puude ja põõsaste tüve ja okste kõva kude.
Uus!!: Klaipėda ja Puit · Näe rohkem »
Punaarmee
Punaarmee (vene keeles Красная армия, õigemini Рабоче-крестьянская Красная армия, lühend РККА) ka Tööliste ja Talupoegade Punaarmee oli Nõukogude Venemaa ja NSV Liidu maavägede ametlik nimetus aastatel 1918–1946.
Uus!!: Klaipėda ja Punaarmee · Näe rohkem »
Rahvasteliidu mandaat
Rahvasteliidu mandaat oli õiguslik staatus teatud territooriumidele, mis viidi pärast I maailmasõda ühe riigi kontrolli alt üle teisele, või seadused, mis sisaldasid rahvusvaheliselt kokku lepitud tingimusi territooriumi haldamiseks Rahvasteliidu nimel.
Uus!!: Klaipėda ja Rahvasteliidu mandaat · Näe rohkem »
Relv
Relv on loodud seade/ese või suvaline kättesattuv vahend, mida kasutatakse enese (ka kodu) kaitseks, vallutustel teiste inimeste allutamiseks/hävitamiseks (sõjandus) või ulukite küttimiseks (jahindus).
Uus!!: Klaipėda ja Relv · Näe rohkem »
Repressioon
Repressioon ehk represseerimine on surve avaldamine, mahasurumine või karistamine poliitilistel põhjustel, et takistada isikute või gruppide osalemist poliitilises elus.
Uus!!: Klaipėda ja Repressioon · Näe rohkem »
Ristimine
Ristimine on kristlik sakrament, mis patu mahapesemise läbi ühendab inimese Kristuse kirikuga: "Püha ristimine on kogu kristliku elu alus, avatud värav eluks Vaimus (vitae spiritualis ianua) ja teiste sakramentide juurde.
Uus!!: Klaipėda ja Ristimine · Näe rohkem »
Rootsi
Rootsi hümn Ameerika Ühendriikide mereväeorkestri esituses 1994. aastal Rootsi (rootsi keeles Sverige, ametliku nimega Rootsi Kuningriik (Konungariket Sverige)) on riik Euroopas Skandinaavia poolsaare idaosas (63° põhjalaiust, 15° idapikkust).
Uus!!: Klaipėda ja Rootsi · Näe rohkem »
Rootsi-Poola sõda (1626–1629)
Rootsi-Poola sõda oli sõjaline konflikt Rootsi ja Poola vahel aastail 1626–1629.
Uus!!: Klaipėda ja Rootsi-Poola sõda (1626–1629) · Näe rohkem »
Saeveski
Vee jõul töötava roomlaste saeveski skeem (3. sajand) Wurzerhofi 1876. aastal rajatud saeveski töötab ka tänapäeval ja on muinsuskaitse all. Algselt töötas veski vee jõul, 20. sajandi keskel mindi elektrile üle. Saeveski (kõnekeeles ka saekaater) on saetööstuse ettevõte või ehitis, kus palkidest või pakkudest saetakse laudu ja valmistatakse muud puitmaterjalitoodangut.
Uus!!: Klaipėda ja Saeveski · Näe rohkem »
Saksa Demokraatlik Vabariik
Saksa Demokraatlik Vabariik (lühend SDV; saksa keeles Deutsche Demokratische Republik, lühend DDR), mitteametlikult Ida-Saksamaa, oli teise maailmasõja järel Nõukogude okupatsioonitsoonis moodustatud riik.
Uus!!: Klaipėda ja Saksa Demokraatlik Vabariik · Näe rohkem »
Saksa keel
Saksa keel (saksa keeles Deutsch) on indoeuroopa keelkonna germaani rühma kuuluv keel, mida kõneleb emakeelena umbes 90 miljonit inimest peamiselt Kesk-Euroopas.
Uus!!: Klaipėda ja Saksa keel · Näe rohkem »
Saksa keiser
Saksa keiser oli Saksa keisririigi valitseja tiitel 1871–1918.
Uus!!: Klaipėda ja Saksa keiser · Näe rohkem »
Saksa keisririik
Saksa keisririigiks nimetatakse Saksa Riigi (Deutsches Reich) esimest 47 aastat pärast Saksamaa ühendamist, kui Wilhelm I sai 18. jaanuaril 1871 Saksamaa keisriks.
Uus!!: Klaipėda ja Saksa keisririik · Näe rohkem »
Saksa ordu
Saksa ordu ehk Teutooni ordu (ametliku nimega Jeruusalemma Saksa Koja Püha Maarja hospidali vendade ordu, (saksa keeles Deutscher Orden, ametlikult Orden der Brüder vom Deutschen Haus St. Mariens in Jerusalem; ladina keeles ametlikult Ordo domus Sanctæ Mariæ Theutonicorum Hierosolymitanorum, lühend O.T.) on katoliiklik vaimulik ordu, mis kuni 1929. aastani oli vaimulik rüütliordu. Saksa ordu loodi kolmanda suure rüütliorduna pärast Templiordut ja pühale Johannesele pühitsetud hospitaliitide ordut.
Uus!!: Klaipėda ja Saksa ordu · Näe rohkem »
Saksa ordu kõrgmeister
Saksa ordu kõrgmeistri vapp Saksa ordu kõrgmeister (saksa keeles Hochmeister) on Saksa ordu kõrgeim ametnik.
Uus!!: Klaipėda ja Saksa ordu kõrgmeister · Näe rohkem »
Saksa Riik
Saksa Riigi halduskaart 1. jaanuari seisuga aastal 1900 Saksa Riik (saksa keeles Deutsches Reich; 1871–1943) oli saksa kultuuriruumi alasid ühendav riik Kesk-Euroopas.
Uus!!: Klaipėda ja Saksa Riik · Näe rohkem »
Saksamaa ultimaatum Leedule
Ida-Preisimaa pärast ultimaatumi vastuvõtmist. Klaipeda piirkond on märgitud sinisega Saksamaa ultimaatum Leedule oli 20. märtsil 1939.
Uus!!: Klaipėda ja Saksamaa ultimaatum Leedule · Näe rohkem »
Sakslased
Sakslaste diasporaa Sakslased (endanimetus die Deutschen) on etnos (Volk), mis jagab ühist saksa kultuuri, räägib saksa keelt emakeelena ning on saksa päritolu.
Uus!!: Klaipėda ja Sakslased · Näe rohkem »
Sambija
Sambija (vene Самбия, poola Sambia, leedu Semba, saksa Samland) on ajalooline piirkond endisel Ida-Preisimaal Pregolja jõe ja Kura lahe vahel.
Uus!!: Klaipėda ja Sambija · Näe rohkem »
Seitsmeaastane sõda
Seitsmeaastane sõda oli aastail 1756–1763 Euroopas, Põhja-Ameerikas, Indias ja Lääne-Aafrikas peetud sõda, milles osalesid praktiliselt kõik Euroopa olulisemad riigid.
Uus!!: Klaipėda ja Seitsmeaastane sõda · Näe rohkem »
Siber
       Siberi föderaalringkond        Siber kui tänapäeva geograafiline piirkond        Siber kui ajalooline piirkond Siber (vene keeles Сибирь, kasahhi keeles Сібір, mongoli keeles Сибирь, hiina keeles 西伯利亞) on piirkond Venemaal ja Põhja-Kasahstanis, mis hõlmab Aasia põhjaosa Uurali mägedest Põhja-Jäämere ja Vaikse ookeani veelahkmeni.
Uus!!: Klaipėda ja Siber · Näe rohkem »
Smiltynė
Klaipėda tuletorn Smiltynės Smiltynė. Vaade Klaipėda kesklinnale Smiltynė on Leedu linna Klaipėda osa.
Uus!!: Klaipėda ja Smiltynė · Näe rohkem »
Sovetsk
Tilsiti vanalinna skeem (W. Thalmann) Memeli vahel Schenkendorfi mälestussambaga (1930) Tilsiti Saksa kirik Majad Sovetskis Sovetsk (saksa keeles Tilsit, leedu keeles Tilžė, poola keeles Tylża) on linn Venemaal Kaliningradi oblastis, Sovetski linnaringkonna ainus asula.
Uus!!: Klaipėda ja Sovetsk · Näe rohkem »
Suurbritannia kuningriik
Suurbritannia kuningriik (inglise Kingdom of Great Britain) oli kuningriik Euroopas 1707–1801.
Uus!!: Klaipėda ja Suurbritannia kuningriik · Näe rohkem »
Suursaksa Riik
Suursaksa RiikGroßdeutsches Reich 100px110px LippVapp 300pxSuursaksa riik (1944) Riigikeelsaksa PealinnBerliin Riigipeajuht Adolf Hitler (26. juuni 1943 – 30. aprill 1945), riigipresident Karl Dönitz (1.–23. mai 1945) Pindala? Rahvaarv1944 ligi 128,5 miljonit.
Uus!!: Klaipėda ja Suursaksa Riik · Näe rohkem »
Taani
Taani (taani keeles Danmark) on maa Euroopas Skandinaavia poolsaare ja Saksamaa vahel.
Uus!!: Klaipėda ja Taani · Näe rohkem »
Teine maailmasõda
Teise maailmasõja käik Euroopas Teine maailmasõda (II maailmasõda) oli 1.
Uus!!: Klaipėda ja Teine maailmasõda · Näe rohkem »
Ukrainlased
Ukrainlased 1941. aasta fotol Ukrainlased (ukraina keeles українці) on idaslaavi rahvas, Ukraina põhirahvus.
Uus!!: Klaipėda ja Ukrainlased · Näe rohkem »
Valgevenelased
Valgevenelaste asuala 1903. aastal (kollane punktiir) ja 1919. aastal (punane punktiir). Kaardil on näidatud ka praeguse Valgevene piiridValgevenelased (endanimetus беларусы) on idaslaavi rahvus, Valgevene Vabariigi põhirahvus.
Uus!!: Klaipėda ja Valgevenelased · Näe rohkem »
Vasall
Vasall ehk läänimees (ladina keeles vasallus) oli keskaegses Euroopas lääni valitsev väikefeodaal.
Uus!!: Klaipėda ja Vasall · Näe rohkem »
Väike-Leedu
Laiemalt nimetatakse Väike-Leeduks (leedu keeles Mažoji Lietuva) leedukeelseid alasid endise Ida-Preisimaa alal.
Uus!!: Klaipėda ja Väike-Leedu · Näe rohkem »
Venelased
Venelaste diasporaa Venelased (endanimetus русские russkije) on idaslaavi rahvus, kes räägib vene keelt ja elab peamiselt Venemaal ja selle naaberriikides.
Uus!!: Klaipėda ja Venelased · Näe rohkem »
Venemaa Keisririik
Venemaa Keisririik (vene keeles Россійская Имперія, praeguses kirjaviisis Российская империя) oli ajavahemikul 1721–1917 Euroopas ja Aasias paiknenud riik, mille eellane oli Moskva tsaaririik ja järglane oli 1917.
Uus!!: Klaipėda ja Venemaa Keisririik · Näe rohkem »
Versailles' rahu
Versailles' rahulepingu allkirjastamine Versailles' rahuleping on 28. juunil 1919 liitlasriikide ja Saksamaa vahel Prantsusmaa pealinnas Pariisis Versailles' lossi peeglisaalis sõlmitud leping, mis jõustus 10.
Uus!!: Klaipėda ja Versailles' rahu · Näe rohkem »
Vilniuse–Klaipėda maantee
Maantee Kaunase lähedal thumb Vilniuse–Klaipėda maantee on maantee, mis ühendab Leedu pealinna Vilniust Leedu suuruselt kolmanda linna Klaipėdaga läbi suuruselt teise linna Kaunase.
Uus!!: Klaipėda ja Vilniuse–Klaipėda maantee · Näe rohkem »
Warmia
Warmia (poola keeles Warmia, ladina keeles Varmia või Warmia, saksa keeles Ermland, Warmia murrakus Warńija, leedu keeles Varmė, preisi keeles Wārmi) on ajalooline ja etnograafiline piirkond Poola põhjaosas, osa ajaloolisest Preisimaast.
Uus!!: Klaipėda ja Warmia · Näe rohkem »
Wehrmacht
Wehrmachti ''Balkenkreuz'' Wehrmacht (("relvajõud", otsetõlkes "kaitsejõud") oli Kolmanda Riigi relvajõudude nimi aastatel 1935–1945. Teise maailmasõja käigus koosnes Wehrmacht armeest (Heer), laevastikust (Kriegsmarine), õhuväest (Luftwaffe). Saksamaa natsionaalsotsialistliku partei relvastatud formeeringud Relva SS (saksa keeles Waffen SS) oli taktikaliselt allutatud Wehrmachti juhtimisele, kuid ei kuulunud selle koosseisu. Saksa sõjaväe tunnuseks oli stiliseeritud Raudristi versioon (nn Balkenkreuz), mis oli esmalt ilmunud lennukite ja tankide markeeringuna Esimese maailmasõja lõpus. Kuni NSDAP liidri Adolf Hitleri kantsleriks valimiseni ja Saksamaa relvajõudude võimsuse taastamiseni nimetati Versailles' rahulepingu kohaselt piiratud Saksamaa kaitsejõude Reichswehriks.
Uus!!: Klaipėda ja Wehrmacht · Näe rohkem »
Wilhelm I
Wilhelm I ehk Wilhelm Suur (saksa Wilhelm der Große; 22. märts 1797 Berliin – 9. märts 1888 Berliin) oli Preisimaa kuningas 1861.
Uus!!: Klaipėda ja Wilhelm I · Näe rohkem »
1. august
1.
Uus!!: Klaipėda ja 1. august · Näe rohkem »
1252
1252.
Uus!!: Klaipėda ja 1252 · Näe rohkem »
1253
1253.
Uus!!: Klaipėda ja 1253 · Näe rohkem »
1255
1255.
Uus!!: Klaipėda ja 1255 · Näe rohkem »
1259
1259.
Uus!!: Klaipėda ja 1259 · Näe rohkem »
1323
1323.
Uus!!: Klaipėda ja 1323 · Näe rohkem »
1379
1379.
Uus!!: Klaipėda ja 1379 · Näe rohkem »
1389
Sajandid: 13. sajand – 14. sajand – 15. sajand Aastakümned: 1330. aastad 1340. aastad 1350. aastad 1360. aastad 1370. aastad – 1380. aastad – 1390. aastad 1400. aastad 1410. aastad 1420. aastad 1430. aastad Aastad: 1384 1385 1386 1387 1388 – 1389 – 1390 1391 1392 1393 1394 -------- 1389.
Uus!!: Klaipėda ja 1389 · Näe rohkem »
1422
1422.
Uus!!: Klaipėda ja 1422 · Näe rohkem »
1470. aastad
1470.
Uus!!: Klaipėda ja 1470. aastad · Näe rohkem »
1475
1475 (MCDLXXV) oli 15. sajandi 75.
Uus!!: Klaipėda ja 1475 · Näe rohkem »
1618
1618.
Uus!!: Klaipėda ja 1618 · Näe rohkem »
1625
1625.
Uus!!: Klaipėda ja 1625 · Näe rohkem »
1629
1629.
Uus!!: Klaipėda ja 1629 · Näe rohkem »
1656
1656.
Uus!!: Klaipėda ja 1656 · Näe rohkem »
1660
1660.
Uus!!: Klaipėda ja 1660 · Näe rohkem »
1678
1678.
Uus!!: Klaipėda ja 1678 · Näe rohkem »
1701
1701.
Uus!!: Klaipėda ja 1701 · Näe rohkem »
1757
1757.
Uus!!: Klaipėda ja 1757 · Näe rohkem »
1762
1762.
Uus!!: Klaipėda ja 1762 · Näe rohkem »
1773
1773.
Uus!!: Klaipėda ja 1773 · Näe rohkem »
1795
1795.
Uus!!: Klaipėda ja 1795 · Näe rohkem »
18. sajand
Euroopa poliitiline kaart 18. sajandi alguses 18.
Uus!!: Klaipėda ja 18. sajand · Näe rohkem »
1829
1829.
Uus!!: Klaipėda ja 1829 · Näe rohkem »
1865
1865.
Uus!!: Klaipėda ja 1865 · Näe rohkem »
1867
1867.
Uus!!: Klaipėda ja 1867 · Näe rohkem »
1871
1871.
Uus!!: Klaipėda ja 1871 · Näe rohkem »
1878
1878.
Uus!!: Klaipėda ja 1878 · Näe rohkem »
1914
1914.
Uus!!: Klaipėda ja 1914 · Näe rohkem »
1923
1923.
Uus!!: Klaipėda ja 1923 · Näe rohkem »
1925
1925.
Uus!!: Klaipėda ja 1925 · Näe rohkem »
1934
1934.
Uus!!: Klaipėda ja 1934 · Näe rohkem »
1935
1935.
Uus!!: Klaipėda ja 1935 · Näe rohkem »
1937
1937.
Uus!!: Klaipėda ja 1937 · Näe rohkem »
1939
1939.
Uus!!: Klaipėda ja 1939 · Näe rohkem »
1945
1945.
Uus!!: Klaipėda ja 1945 · Näe rohkem »
1947
1947.
Uus!!: Klaipėda ja 1947 · Näe rohkem »
1975
1975.
Uus!!: Klaipėda ja 1975 · Näe rohkem »
20. märts
20.
Uus!!: Klaipėda ja 20. märts · Näe rohkem »
2001
Jaanuar Veebruar Märts Aprill Mai Juuni Juuli August September Oktoober November Detsember 2001.
Uus!!: Klaipėda ja 2001 · Näe rohkem »
2011
2011.
Uus!!: Klaipėda ja 2011 · Näe rohkem »
22. märts
22.
Uus!!: Klaipėda ja 22. märts · Näe rohkem »
23. märts
23.
Uus!!: Klaipėda ja 23. märts · Näe rohkem »
28. jaanuar
28.
Uus!!: Klaipėda ja 28. jaanuar · Näe rohkem »
29. juuli
29.
Uus!!: Klaipėda ja 29. juuli · Näe rohkem »
6. september
6.
Uus!!: Klaipėda ja 6. september · Näe rohkem »
7. sajand
7.
Uus!!: Klaipėda ja 7. sajand · Näe rohkem »
