Logo
Unioonpeedia
Side
Hankige see Google Play
Uus! Lae Unioonpeedia oma Android ™!
Lae alla
Kiiremini kui brauser!
 

Klassika ja tänapäev: kaks ajastut kodanliku filosoofia arengus

Index Klassika ja tänapäev: kaks ajastut kodanliku filosoofia arengus

"Klassika ja tänapäev: kaks ajastut kodanliku filosoofia arengus" ("Классика и современность: две эпохи в развитии буржуазной философии") on Merab Mamardašvili, Erihh Solovjovi ja Vladimir Švõrjovi artikkel.

34 suhted: Arhetüüp, Arthur Schopenhauer, Auguste Comte, Charles Fourier, Eksistentsialism, Elufilosoofia, Eneseteadvus, Epistemoloogia, Fenomenoloogiline filosoofia, Filosoof, Filosoofia, Georg Wilhelm Friedrich Hegel, Gottfried Wilhelm Leibniz, Idealism, John Locke, Kapitalism, Kategooria (filosoofia), Kavatsus, Kvantmehaanika, Loogiline positivism, Ludwig Feuerbach, Materialism, Meeleolu, Merab Mamardašvili, Metafüüsika, Modernism, Ontoloogia, Psühhoanalüüs, Relatiivsusteooria, Søren Kierkegaard, Sotsiaalne staatus, Teadvus, Tegu, 1972.

Arhetüüp

Arhetüüp (.

Uus!!: Klassika ja tänapäev: kaks ajastut kodanliku filosoofia arengus ja Arhetüüp · Näe rohkem »

Arthur Schopenhauer

Arthur Schopenhauer (22. veebruar 1788 – 21. september 1860) oli saksa filosoof, kes oma peateoses "Maailm kui tahe ja kujutlus" ("Die Welt als Wille und Vorstellung") kirjeldab tahet kui maailma tagant kihutavat jõudu, mis otsib alaliselt rahuldust, seda aga kunagi leidmata.

Uus!!: Klassika ja tänapäev: kaks ajastut kodanliku filosoofia arengus ja Arthur Schopenhauer · Näe rohkem »

Auguste Comte

Auguste Comte Isidore Auguste Marie François Xavier Comte (19. jaanuar 1798 Montpellier – 5. september 1857 Pariis), rohkem tuntud nimega Auguste Comte, oli prantsuse filosoof, sotsioloogilise distsipliini rajaja ja positivismi õpetlane.

Uus!!: Klassika ja tänapäev: kaks ajastut kodanliku filosoofia arengus ja Auguste Comte · Näe rohkem »

Charles Fourier

François Marie Charles Fourier François Marie Charles Fourier (7. aprill 1772 Besançon, Prantsusmaa – 10. oktoober 1837 Pariis) oli prantsuse utopistlik sotsialist ja ekstsentriline visionäär.

Uus!!: Klassika ja tänapäev: kaks ajastut kodanliku filosoofia arengus ja Charles Fourier · Näe rohkem »

Eksistentsialism

Eksistentsialism on filosoofiline ja kirjanduslik vool, mis tekkis ja sai populaarseks Teise maailmasõja eelõhtul.

Uus!!: Klassika ja tänapäev: kaks ajastut kodanliku filosoofia arengus ja Eksistentsialism · Näe rohkem »

Elufilosoofia

Elufilosoofia (saksa Lebensphilosophie) on filosoofiline mõttelaad, milles rõhutatakse, et elu mõte, väärtus ja eesmärk on filosoofia kõige olulisemad teemad.  Elufilosoofias vastandub elu pelgalt ratsionaalsele (mõistusele, mõistele, ideele) ning saab kõige oleva aluseks ja mõõduks – seega printsiibiks.

Uus!!: Klassika ja tänapäev: kaks ajastut kodanliku filosoofia arengus ja Elufilosoofia · Näe rohkem »

Eneseteadvus

Eneseteadvuseks nimetatakse psühholoogias teadlikkust enese psüühikast ja kehast.

Uus!!: Klassika ja tänapäev: kaks ajastut kodanliku filosoofia arengus ja Eneseteadvus · Näe rohkem »

Epistemoloogia

Epistemoloogia ehk teadmisteooria (ka tunnetusteooria, gnoseoloogia) on filosoofia valdkond, mis tegeleb teadmise saamise ja õigustuse probleemidega.

Uus!!: Klassika ja tänapäev: kaks ajastut kodanliku filosoofia arengus ja Epistemoloogia · Näe rohkem »

Fenomenoloogiline filosoofia

Fenomenoloogiline filosoofia ehk fenomenoloogia on filosoofia suund, mis peab filosoofilise uurimise fundamentaalseks üksuseks fenomeni.

Uus!!: Klassika ja tänapäev: kaks ajastut kodanliku filosoofia arengus ja Fenomenoloogiline filosoofia · Näe rohkem »

Filosoof

Auguste Rodini skulptuur "Mõtleja" Kopenhaagenis Filosoof on mõtleja, kes tegeleb igapäevastest küsimustest ja tavalisest praktikast kaugemale ulatuvate põhimõtteliste küsimustega.

Uus!!: Klassika ja tänapäev: kaks ajastut kodanliku filosoofia arengus ja Filosoof · Näe rohkem »

Filosoofia

Filosoofia (vanakreeka keeles φιλοσοφία, philosophia, 'tarkuse armastus') on tegelemine filosoofiliste küsimustega.

Uus!!: Klassika ja tänapäev: kaks ajastut kodanliku filosoofia arengus ja Filosoofia · Näe rohkem »

Georg Wilhelm Friedrich Hegel

Hegel. 1831. aasta portree Georg Wilhelm Friedrich Hegel (27. august 1770 Stuttgart – 14. november 1831 Berliin) oli saksa filosoof.

Uus!!: Klassika ja tänapäev: kaks ajastut kodanliku filosoofia arengus ja Georg Wilhelm Friedrich Hegel · Näe rohkem »

Gottfried Wilhelm Leibniz

Gottfried Wilhelm Leibniz (ka Leibnitz, von Leibniz; 1. juuli 1646 Leipzig – 14. november 1716 Hannover) oli saksa filosoof, matemaatik, füüsik ja polühistor, kellel olid laialdased teadmised muudeski valdkondades.

Uus!!: Klassika ja tänapäev: kaks ajastut kodanliku filosoofia arengus ja Gottfried Wilhelm Leibniz · Näe rohkem »

Idealism

Idealism on teoreetilises filosoofias mis tahes positsioon, mis peab vaimu, teadvust või ka keelt mateeria suhtes kas ontoloogiliselt või tunnetuslikult primaarseks.

Uus!!: Klassika ja tänapäev: kaks ajastut kodanliku filosoofia arengus ja Idealism · Näe rohkem »

John Locke

John Locke (29. august 1632 – 28. oktoober 1704) oli inglise filosoof, empirismi peamine põhjendaja, moodsa tunnetusteooria kritiseerija ja materialistliku sensualismi rajaja.

Uus!!: Klassika ja tänapäev: kaks ajastut kodanliku filosoofia arengus ja John Locke · Näe rohkem »

Kapitalism

Kapitalism on tänapäeval valdav majandussüsteem Kapitalism on tootmisvahendite eraomandusel põhinev, lisaväärtuse või kasumi suurendamisele suunatud majandussüsteem.

Uus!!: Klassika ja tänapäev: kaks ajastut kodanliku filosoofia arengus ja Kapitalism · Näe rohkem »

Kategooria (filosoofia)

Kategooriad filosoofias on kõige üldisemad põhimõisted, nagu ruum, aeg, reaalsus, eksistents, paratamatus, substants, omadus, vaim, mateeria, seisundid, faktid ja sündmused.

Uus!!: Klassika ja tänapäev: kaks ajastut kodanliku filosoofia arengus ja Kategooria (filosoofia) · Näe rohkem »

Kavatsus

Kavatsus (inglise keeles intention) midagi teha seisneb selles, et ollakse otsustanud ja plaani võtnud seda teha.

Uus!!: Klassika ja tänapäev: kaks ajastut kodanliku filosoofia arengus ja Kavatsus · Näe rohkem »

Kvantmehaanika

tõenäosuse tihedused vesinikuaatomis eri olekutes Kvantmehaanika on füüsikateooria, mis arvestab mikroosakeste käitumise eripärasid.

Uus!!: Klassika ja tänapäev: kaks ajastut kodanliku filosoofia arengus ja Kvantmehaanika · Näe rohkem »

Loogiline positivism

Loogiline positivism ehk uuspositivism (neopositivism; ingliskeelses mõistestikus samastatakse loogilise empirismiga) oli metafüüsika ja spekulatiivse filosoofia vastane hoiak, milles filosoofia taheti kujundada loogiliseks teaduskeeleks.

Uus!!: Klassika ja tänapäev: kaks ajastut kodanliku filosoofia arengus ja Loogiline positivism · Näe rohkem »

Ludwig Feuerbach

Ludwig Feuerbach Ludwig Andreas Feuerbach (28. juuli 1804 Landshut – 13. september 1872 Rechenberg) oli saksa filosoof, kes mõjutas suuresti marksistliku materialismi ja religioonikriitika arengut.

Uus!!: Klassika ja tänapäev: kaks ajastut kodanliku filosoofia arengus ja Ludwig Feuerbach · Näe rohkem »

Materialism

Materialism on filosoofiasuund, mis peab esmaseks ainet.

Uus!!: Klassika ja tänapäev: kaks ajastut kodanliku filosoofia arengus ja Materialism · Näe rohkem »

Meeleolu

Meeleolu on püsiv tundmuslik seisund.

Uus!!: Klassika ja tänapäev: kaks ajastut kodanliku filosoofia arengus ja Meeleolu · Näe rohkem »

Merab Mamardašvili

Merab Mamardašvili (gruusia მერაბ მამარდაშვილი; vene Мераб Константинович Мамардашвили; 15. september 1930 Gori – 25. november 1990 Moskva, Vnukovo lennujaam) oli gruusia filosoof.

Uus!!: Klassika ja tänapäev: kaks ajastut kodanliku filosoofia arengus ja Merab Mamardašvili · Näe rohkem »

Metafüüsika

Metafüüsika (kreeka keeles μετά, meta, 'pärast', 'peale üle' + φυσικά, füüsika, 'loodus') on filosoofia haru, mis püüab selgitada olemise põhialuseid ning algupära, reaalsuse kogemuse piire ületavaid probleeme ja algmõisteid.

Uus!!: Klassika ja tänapäev: kaks ajastut kodanliku filosoofia arengus ja Metafüüsika · Näe rohkem »

Modernism

Modernism (inglise keeles modernism) on valgustusajastu ideede jõudmine kunsti- ja kultuuripraktikasse, umbes aastal 1850.

Uus!!: Klassika ja tänapäev: kaks ajastut kodanliku filosoofia arengus ja Modernism · Näe rohkem »

Ontoloogia

Ontoloogia ehk olemisõpetus (kreeka sõnadest on 'olev' ja logos) on metafüüsika haru, mis tegeleb oleva ja olemise kui niisuguse ning olemisviisidega (entiteetide ehk olevate põhitüüpidega).

Uus!!: Klassika ja tänapäev: kaks ajastut kodanliku filosoofia arengus ja Ontoloogia · Näe rohkem »

Psühhoanalüüs

Psühhoanalüüs on psüühikat käsitlevate teooriate kogum, psüühika uurimise metodoloogia ja psühhoteraapia koolkond.

Uus!!: Klassika ja tänapäev: kaks ajastut kodanliku filosoofia arengus ja Psühhoanalüüs · Näe rohkem »

Relatiivsusteooria

Relatiivsusteooria on põhiliselt Albert Einsteini loodud füüsikateooria, mis revideerib Newtoni mehaanikat ja Maxwelli elektrodünaamikat, rajades ühtlasi neid ühendava, seesmiste vastuoludeta teooria.

Uus!!: Klassika ja tänapäev: kaks ajastut kodanliku filosoofia arengus ja Relatiivsusteooria · Näe rohkem »

Søren Kierkegaard

Søren Aabye Kierkegaard (5. mai 1813 – 11. november 1855) oli taani filosoof ja kirjanik, keda peetakse eksistentsialismi üheks alusepanijaks.

Uus!!: Klassika ja tänapäev: kaks ajastut kodanliku filosoofia arengus ja Søren Kierkegaard · Näe rohkem »

Sotsiaalne staatus

Sotsiaalne staatus on teatava sotsiaalse rolli täitja asend sotsiaalsete suhete süsteemis, mis on määratud selle süsteemi jaoks oluliste tunnuste kaudu (majanduslikud, professionaalsed, kultuurilised).

Uus!!: Klassika ja tänapäev: kaks ajastut kodanliku filosoofia arengus ja Sotsiaalne staatus · Näe rohkem »

Teadvus

Teadvus on aju funktsioon, mida põhjustavad miljardite närvirakkude ehk neuronite omavaheline suhtlemine ja koostöö, mis väljendub võimes tunda või olla enesest teadlik.

Uus!!: Klassika ja tänapäev: kaks ajastut kodanliku filosoofia arengus ja Teadvus · Näe rohkem »

Tegu

Tegu on inimese tahtest kantud käitumine, mis avaldub välismaailmas.

Uus!!: Klassika ja tänapäev: kaks ajastut kodanliku filosoofia arengus ja Tegu · Näe rohkem »

1972

1972.

Uus!!: Klassika ja tänapäev: kaks ajastut kodanliku filosoofia arengus ja 1972 · Näe rohkem »

Ümbersuunamised siin:

Klassika ja nüüdisaeg: Kaks ajastut kodanliku filosoofia arengus.

VäljuvSaabuva
Hei! Oleme Facebookis nüüd! »