Kiiremini kui brauser!
44 suhted: Austria keisririik, Austria-Ungari, Balkaniseerumine, Dünastia, Eksklaav, Enklaav, Feodalism, Franz II, Habsburgid, Habsburgide monarhia, Hohenzollernid, Ilmalikustamine, Katoliku kirik, Kolmekümneaastane sõda, Konföderatsioon, Liechtenstein, Linnriik, Luksemburg, Napoleon I, Otto von Bismarck, Prantsusmaa, Preisimaa, Protestantism, Rahvuslus, Rahvusriik, Reformatsioon, Reini Liit, Saksa keel, Saksa keisririik, Saksa koloniaalimpeerium, Saksa Liit, Saksa tolliliit, Saksa-Rooma riik, Saksi-Coburg, Tollimaks, Varauusaeg, Vürstkond, Vürstlik piiskop, Viini kongress, 1806, 1814, 1815, 1848. aasta revolutsioonid, 1871.
Austria keisririik
Austria monarhia etnograafiline kaart 1855. aastal Austria keisririik (saksa keeles Kaiserthum Österreich) oli riik, mille tuumik oli tänapäeva Austria ja mis ametlikult kestis 1804–1867.
Uus!!: Kleinstaaterei ja Austria keisririik · Näe rohkem »
Austria-Ungari
| nimi.
Uus!!: Kleinstaaterei ja Austria-Ungari · Näe rohkem »
Balkaniseerumine
Balkani maade ajalugu aastatel 1796–2008 Balkaniseerumine on halvustav geopoliitiline termin mingi piirkonna või riigi killustatuse või väiksemateks piirkondadeks või osariikideks jaotamise kohta, mis on sageli üksteise suhtes vaenulikud või koostööd välistavad.
Uus!!: Kleinstaaterei ja Balkaniseerumine · Näe rohkem »
Dünastia
Dünastia (kreeka sõnast δυναστεία) on rida samast suguvõsast põlvnenud ja üksteise järel valitsenud monarhe.
Uus!!: Kleinstaaterei ja Dünastia · Näe rohkem »
Eksklaav
Eksklaav on territoorium, mis kuulub poliitilisele üksusele, kuid millel ei ole sellega maaühendust (saari ei loeta eksklaavideks), ja mida ümbritsevad teised poliitilised üksused.
Uus!!: Kleinstaaterei ja Eksklaav · Näe rohkem »
Enklaav
Enklaav on riik või selle osa, mida ümbritseb täielikult teise riigi territoorium.
Uus!!: Kleinstaaterei ja Enklaav · Näe rohkem »
Feodalism
Feodalism ehk feodaalkord ehk feodaalsüsteem ehk läänikord (ka läänindus) on olnud Euroopale omane, feoodidele (läänidele) tuginenud aadlist sõjameeste elukorraldus.
Uus!!: Kleinstaaterei ja Feodalism · Näe rohkem »
Franz II
Franz II (sündinud Franz Joseph Karl; Austria keisrina Franz I; 12. veebruar 1768 Firenze – 2. märts 1835 Viin) oli Habsburgide-Lotringite dünastiast viimane Saksa-Rooma keiser 1792–1806; kuulutas 1804 end esimeseks Austria keisriks Franz I nime all, kellena valitses surmani.
Uus!!: Kleinstaaterei ja Franz II · Näe rohkem »
Habsburgid
Maximilian II vapp Habsburgide monarhia lipp Habsburgid olid tänapäeva Šveitsi (toonase Švaabimaa) alalt pärinevad saksa valitsejasuguvõsa liikmed.
Uus!!: Kleinstaaterei ja Habsburgid · Näe rohkem »
Habsburgide monarhia
Habsburgide monarhia kattis riigina ja hilisema keisririigina territooriumi, mida valitses aastatel 1526 – 1867/1918 Habsburgide dünastia noorem Austria haru (1278–1780) ja siis järglasdünastia Habsburgid-Lotringid (aastast 1780).
Uus!!: Kleinstaaterei ja Habsburgide monarhia · Näe rohkem »
Hohenzollernid
Hohenzollernite vapp Preisi kuningas ja Saksa keiser Wilhelm II 1890. aastatel Hohenzollernid on dünastia, mis valitses.
Uus!!: Kleinstaaterei ja Hohenzollernid · Näe rohkem »
Ilmalikustamine
Ilmalikustamine ehk sekulariseerimine (ka sekularisatsioon) on ühiskonna usuliste väärtuste ja institutsioonide (nt kirikute) domineerimise asendamine mittereligioossete ehk ilmalike väärtuste, asutuste ja institutsioonidega.
Uus!!: Kleinstaaterei ja Ilmalikustamine · Näe rohkem »
Katoliku kirik
Katoliku kirik ehk roomakatoliku kirik (ladina Sancta Romana Ecclesia 'püha Rooma kirik') on maailma suurim kristlik kirik (üle 1,2 miljardi liikme).
Uus!!: Kleinstaaterei ja Katoliku kirik · Näe rohkem »
Kolmekümneaastane sõda
Kolmekümneaastane sõda oli sõda, mis peeti 1618–1648 põhiliselt Saksa-Rooma riigi territooriumil Kesk-Euroopas, kuid milles osales enamik Euroopa riikidest.
Uus!!: Kleinstaaterei ja Kolmekümneaastane sõda · Näe rohkem »
Konföderatsioon
Konföderatsioon on riikide liit, mille eesmärk on realiseerida ühiseid, tavaliselt välis-, kaitse- ja majanduspoliitilisi eesmärke, kus liikmesriigid on säilitanud oma suveräänsuse.
Uus!!: Kleinstaaterei ja Konföderatsioon · Näe rohkem »
Liechtenstein
Liechtenstein (ametlik nimi Liechtensteini Vürstiriik) on merepiirita riik Kesk-Euroopas Šveitsi ja Austria vahel.
Uus!!: Kleinstaaterei ja Liechtenstein · Näe rohkem »
Linnriik
Tänapäeva linnriigi Singapuri panoraam Linnriik on majanduslikult iseseisev, oma kultuuri ja õiguskorraga väikeriik, mille mõjuala võib ulatuda ka suuremale territooriumile.
Uus!!: Kleinstaaterei ja Linnriik · Näe rohkem »
Luksemburg
Luksemburg (ametlikult Luksemburgi Suurhertsogiriik) on merepiirita väikeriik Euroopas Madalmaade ajaloolises piirkonnas.
Uus!!: Kleinstaaterei ja Luksemburg · Näe rohkem »
Napoleon I
Napoleon I ehk Napoleon Bonaparte (prantsuse keeles Napoléon I Bonaparte; 15. august 1769 Ajaccio, Korsika – 5. mai 1821 Saint Helena saar) oli Prantsusmaa valitseja ja väejuht.
Uus!!: Kleinstaaterei ja Napoleon I · Näe rohkem »
Otto von Bismarck
Otto Eduard Leopold von Bismarck (1. aprill 1815 – 30. juuli 1898) oli Preisimaa ja Saksa poliitik, esimene Saksamaa riigikantsler.
Uus!!: Kleinstaaterei ja Otto von Bismarck · Näe rohkem »
Prantsusmaa
Prantsuse Vabariik (prantsuse keeles République française) ehk Prantsusmaa (prantsuse keeles keeles France) on unitaarriik Lääne-Euroopas.
Uus!!: Kleinstaaterei ja Prantsusmaa · Näe rohkem »
Preisimaa
Preisimaa (preisi keeles Prūsa, ladina Borussia, Prussia, Prutenia, saksa Preußen, poola Prusy, leedu Prūsija) on ajalooline piirkond Euroopas, mis praegu on jagatud Poola, Venemaa Kaliningradi oblasti ja Leedu vahel.
Uus!!: Kleinstaaterei ja Preisimaa · Näe rohkem »
Protestantism
Protestantism on roomakatoliku kirikust eraldunud koguduste üldnimetus.
Uus!!: Kleinstaaterei ja Protestantism · Näe rohkem »
Rahvuslus
Rahvuslus ehk natsionalism on ideoloogia ja käitumisvorm, mille objektiks on rahvus.
Uus!!: Kleinstaaterei ja Rahvuslus · Näe rohkem »
Rahvusriik
Rahvusriik on riigi vorm, mis eksisteerib selleks, et pakkuda suveräänset territooriumi kindlale rahvusele ning mis saab oma legitiimsuse selle ülesande täitmisest.
Uus!!: Kleinstaaterei ja Rahvusriik · Näe rohkem »
Reformatsioon
Reformatsioon, ka protestantlik reformatsioon (ladina keeles reformatio 'ümberkujundamine', 'taastamine'; eesti keeles ka usupuhastus) oli 16. sajandi alguses tekkinud usuliikumine, mille tagajärjel eraldusid katoliku kirikust nn reformeeritud harud, peamised neist luterlus, kalvinism ja anglikaani kirik.
Uus!!: Kleinstaaterei ja Reformatsioon · Näe rohkem »
Reini Liit
Reini Liit (saksa Rheinbund, prantsuse États confédérés du Rhin ja Confédération du Rhin) oli 19.
Uus!!: Kleinstaaterei ja Reini Liit · Näe rohkem »
Saksa keel
Saksa keel (saksa keeles Deutsch) on indoeuroopa keelkonna germaani rühma kuuluv keel, mida kõneleb emakeelena umbes 90 miljonit inimest peamiselt Kesk-Euroopas.
Uus!!: Kleinstaaterei ja Saksa keel · Näe rohkem »
Saksa keisririik
Saksa keisririigiks nimetatakse Saksa Riigi (Deutsches Reich) esimest 47 aastat pärast Saksamaa ühendamist, kui Wilhelm I sai 18. jaanuaril 1871 Saksamaa keisriks.
Uus!!: Kleinstaaterei ja Saksa keisririik · Näe rohkem »
Saksa koloniaalimpeerium
Saksa koloniaalimpeerium Koloniaalimpeeriumi lipp Saksa koloniaalimpeeriumi (saksa keeles Deutsches Kolonialreich) moodustasid Saksa keisririigi kolooniad, sõltuvusterritooriumid ja ülemereterritooriumid.
Uus!!: Kleinstaaterei ja Saksa koloniaalimpeerium · Näe rohkem »
Saksa Liit
Saksa Liit (1815–1866) Saksa Liit (saksa keeles Deutscher Bund) oli Kesk-Euroopa riikide liit, mis loodi 1815.
Uus!!: Kleinstaaterei ja Saksa Liit · Näe rohkem »
Saksa tolliliit
Saksa Liidu piirid Saksa tolliliit (saksa keeles Zollverein) oli majandusliit, mille Saksa Liidu liikmesriigid sõlmisid, et hallata enda alade tollimakse ja majanduspoliitikat.
Uus!!: Kleinstaaterei ja Saksa tolliliit · Näe rohkem »
Saksa-Rooma riik
Saksa-Rooma riik ehk Saksa Rahvuse Püha Rooma keisririik (ka Rooma keisririik, saksa keeles Heiliges Römisches Reich Deutscher Nation, ladina keeles Sacrum Romanum Imperium Nationis Germanicae; riigi algusaegade kohta on kasutatud ka nime Püha Rooma riik, kuid seda hakati kasutama alles 13. sajandil) oli keskajal ja uusajal riik Kesk-Euroopas.
Uus!!: Kleinstaaterei ja Saksa-Rooma riik · Näe rohkem »
Saksi-Coburg
Saksi-Coburg (saksa Sachsen-Coburg) oli Wettini dünastia ernestiinide haru valitsetud hertsogkond tänapäeva Baieri liidumaal Saksamaal.
Uus!!: Kleinstaaterei ja Saksi-Coburg · Näe rohkem »
Tollimaks
Tollimaks on imporditavale või eksporditavale kaubale rakendatav maks, mille eesmärk on muuta kaupade suhtelisi hindu ja selle kaudu mõjutada kaubavahetuse struktuuri.
Uus!!: Kleinstaaterei ja Tollimaks · Näe rohkem »
Varauusaeg
Ajaloos järgneb uusaja osa varauusaeg hiliskeskajale.
Uus!!: Kleinstaaterei ja Varauusaeg · Näe rohkem »
Vürstkond
Vürstkond või vürstiriik võib olla kas monarhiline feodatuur või suveräänne riik, mida juhib või valitseb vürsti ja/või vürstinna tiitliga valitsev monarh või mõne muu tiitliga monarh, mida peetakse mõiste vürst üldise tähenduse alla kuuluvaks.
Uus!!: Kleinstaaterei ja Vürstkond · Näe rohkem »
Vürstlik piiskop
Augsburgi vürstlik piiskop (1591–1598) Vürstlik piiskop ehk vürstpiiskop (saksa keeles Fürstbischof) on piiskop, kes on ühtlasi ilmaliku vürstkonna ilmalik valitseja.
Uus!!: Kleinstaaterei ja Vürstlik piiskop · Näe rohkem »
Viini kongress
"Viini kongress", Jean-Baptiste Isabey, 1819. Kuigi kutsutud olid esindajad kõigist riikidest, kes sõdades osalesid, viis peamisi läbirääkimisi läbi "suur nelik" (Suurbritannia, Venemaa, Preisimaa ja Austria), hiljem lisandus kuninglik Prantsusmaa Viini kongress oli Euroopa riikide suursaadikute konverents Klemens Wenzel Lothar von Metternichi eesistumisel ja toimus Viinis septembrist 1814 juunini 1815.
Uus!!: Kleinstaaterei ja Viini kongress · Näe rohkem »
1806
1806.
Uus!!: Kleinstaaterei ja 1806 · Näe rohkem »
1814
1814.
Uus!!: Kleinstaaterei ja 1814 · Näe rohkem »
1815
1815.
Uus!!: Kleinstaaterei ja 1815 · Näe rohkem »
1848. aasta revolutsioonid
Germania", autor Philipp Veit 1848.
Uus!!: Kleinstaaterei ja 1848. aasta revolutsioonid · Näe rohkem »
1871
1871.
Uus!!: Kleinstaaterei ja 1871 · Näe rohkem »
