Logo
Unioonpeedia
Side
Hankige see Google Play
Uus! Lae Unioonpeedia oma Android ™!
Lae alla
Kiiremini kui brauser!
 

Kloaak

Index Kloaak

Kloaak (ladina keeles cloaca) on paljudel selgroogsetel (va enamik imetajaid) soole tagaosa lõpus paiknev elund, kuhu avanevad mitme elundi (seede-, eritus- ja suguelundite) juhad, moodustades ühe multifunktsionaalse avause kehas.

61 suhted: Ainupilulised, Allantois, Anatoomia, Arengubioloogia, Eesti Maaülikool, Elund, Embrüo, Enn Ernits, Esta-Laine Nahkur, Feromoonid, Fistul, Halo Kirjastus, Hõimkond, Hemipeenis, Imetajad, Juha, Kahepaiksed, Kalad, Kõhrkalad, Keha, Kilpkonnalised, Kloaaginääre, Kloaak, Kloaak (jäätmekäitlus), Kukk, Kuse-suguurge, Kusejuha, Kusesool, Ladina keel, Lümfisüsteem, Linnud, Loode, Luukalad, Maolised, Meditsiinisõnastik, Morfoloogia, Muna, Munajuha, Näärmed, Neerud, Nokkloom, Pärak, Päranipunääre, Roomajad, Saba, Säilinud kloaak, Sõõrsuud, Seedeelundkond, Seemnejuha, Selgroogsed, ..., Selgrootud, Sipelgasiil, Sisalikulised, Siugkonnalised, Sool (anatoomia), Suguelundid, Tartu, Tsüst, Veterinaaria, Vivipaaria, 2013. Laienda indeks (11 rohkem) »

Ainupilulised

Ainupilulised ehk monotreemid (Monotremata) on imetajate selts, kuhu traditsiooniliselt paigutatakse kõik ürgimetajate alamklassi kuuluvad liigid.

Uus!!: Kloaak ja Ainupilulised · Näe rohkem »

Allantois

Allantois ehk loote kusekott ehk kusekott on enamiku selgroogsete (sh vesikestaliste) üks embrüoväliste elundite lootekestadest.

Uus!!: Kloaak ja Allantois · Näe rohkem »

Anatoomia

Inimese pea anatoomiline külgvaade Anatoomia kõige üldisemas mõttes on organismide väliskuju ja siseehitust ning nende elundite asendit, kuju ja ehitust uurivate teadusharude kogum.

Uus!!: Kloaak ja Anatoomia · Näe rohkem »

Arengubioloogia

Arengubioloogia on bioloogia haru, mis uurib kõiki muutusi organismis kogu elutsükli vältel ehk viljastumisest surmani.

Uus!!: Kloaak ja Arengubioloogia · Näe rohkem »

Eesti Maaülikool

Eesti Maaülikool (lühend EMÜ; ametlik ingliskeelne nimi Estonian University of Life Sciences) on Tartus asuv avalik-õiguslik ülikool.

Uus!!: Kloaak ja Eesti Maaülikool · Näe rohkem »

Elund

Elund ehk organ (kreeka organon 'tööriist') on hulkraksete organismide kindlaid funktsioone täitev kudedest koosnev talitlusüksus (näiteks leht taimedel või süda loomadel).

Uus!!: Kloaak ja Elund · Näe rohkem »

Embrüo

Kuuenädalane inimese embrüo Embrüo ehk idulane on algstaadiumis olev eostusvili, millest areneb välja loode ehk feetus ehk vililane.

Uus!!: Kloaak ja Embrüo · Näe rohkem »

Enn Ernits

Enn Ernits (sündinud 5. mail 1945 Vara vallas) on eesti loomaarstiteadlane, keeleteadlane ja esperantist, veterinaariadoktor (1996).

Uus!!: Kloaak ja Enn Ernits · Näe rohkem »

Esta-Laine Nahkur

Esta-Laine Nahkur (sündinud 10. aprillil 1966 Võrus) on eesti loomaarstiteadlane.

Uus!!: Kloaak ja Esta-Laine Nahkur · Näe rohkem »

Feromoonid

Pildil kujutatud lutikad on agregaatferomoonide mõjul kokku tulnud Feromoonid on loomade poolt keskkonda eritatavad bioaktiivsed ained, mis samasse liiki kuuluvatel isenditel kutsuvad esile käitumuslikud, harvem ka füsioloogilised muutused.

Uus!!: Kloaak ja Feromoonid · Näe rohkem »

Fistul

Fistul (ladina fistula 'toru'; 'vile'; 'pilliroog'; 'veetoru') ehk uuris on patoloogiline kitsas kanal, mis ühendab kahte õõnt või haiguskollet kehapinnaga või mõne teise elundiga.

Uus!!: Kloaak ja Fistul · Näe rohkem »

Halo Kirjastus

Halo Kirjastus on Tartus asuv Eesti kirjastus, mis annab välja õpikuid, õppevahendeid, teaduspublikatsioone, monograafiaid, erialaajakirju, käsiraamatud, teatmeteoseid.

Uus!!: Kloaak ja Halo Kirjastus · Näe rohkem »

Hõimkond

Hõimkond (ladina phylum või divisio) on bioloogilise taksonoomia suurüksus, mis jaguneb klassideks, mõnikord ka alamhõimkondadeks.

Uus!!: Kloaak ja Hõimkond · Näe rohkem »

Hemipeenis

Hemipeenis (inglise keeles hemipenis) soomuseliste seltsi isasloomade üksik ja või paarissuguti, ka kopulatsioonielund, mis kopulatsioonil, läbi kloaagi nende kehast välja sopistub.

Uus!!: Kloaak ja Hemipeenis · Näe rohkem »

Imetajad

Imetajad ehk mammaalid (Mammalia) on loomade klass keelikloomade hõimkonnast.

Uus!!: Kloaak ja Imetajad · Näe rohkem »

Juha

Juha (ductus) on torujas moodustis, harilikult eritise või nõre mingist elundist väljajuhtimiseks.

Uus!!: Kloaak ja Juha · Näe rohkem »

Kahepaiksed

Kahepaiksed ehk amfiibid (Amphibia) on vee- ja/või maismaa-eluviisiga keelikloomade klass selgroogsete alamhõimkonnast.

Uus!!: Kloaak ja Kahepaiksed · Näe rohkem »

Kalad

Ameerika Ühendriikides Videos on näha kala embrüo ja selle südame tegevust Indoneesias Kalad on vees elavate kõigusoojaste keelikloomade üldnimetus.

Uus!!: Kloaak ja Kalad · Näe rohkem »

Kõhrkalad

Kõhrkalad (varem ka põiksuused, kondrihtüsed; teaduslik ladinakeelne nimetus Chondrichthyes) on vee-eluliste keelikloomade klass selgroogsete alamhõimkonnast.

Uus!!: Kloaak ja Kõhrkalad · Näe rohkem »

Keha

Keha ehk füüsikaline keha on materiaalne (aineline) objekt, millel on mass ning enamasti ka mõõtmed (maht) ja piirpind, mis määrab keha kuju.

Uus!!: Kloaak ja Keha · Näe rohkem »

Kilpkonnalised

Kilpkonnalised Liblikad kilpkonnaliste (tõenäoliselt ''Podocnemis expansa'') pisaraid joomas Kilpkonnalised (Testudines) on keelikloomade hõimkonda roomajate klassi kuuluvate loomade selts.

Uus!!: Kloaak ja Kilpkonnalised · Näe rohkem »

Kloaaginääre

Kloaaginääre (inglise cloacal scent gland, cloacal gland) on osadel selgroogsetel (näiteks madudel) saba piirkonnas, kummalgil pool kloaaki, paiknev nääre.

Uus!!: Kloaak ja Kloaaginääre · Näe rohkem »

Kloaak

Kloaak (ladina keeles cloaca) on paljudel selgroogsetel (va enamik imetajaid) soole tagaosa lõpus paiknev elund, kuhu avanevad mitme elundi (seede-, eritus- ja suguelundite) juhad, moodustades ühe multifunktsionaalse avause kehas.

Uus!!: Kloaak ja Kloaak · Näe rohkem »

Kloaak (jäätmekäitlus)

Kloaak on maa-alune reovee ja mustuse äravoolukanal.

Uus!!: Kloaak ja Kloaak (jäätmekäitlus) · Näe rohkem »

Kukk

Kukk ehk kikas on täiskasvanud isane kodukana.

Uus!!: Kloaak ja Kukk · Näe rohkem »

Kuse-suguurge

Kuse-suguurge"Meditsiinisõnastik", tõlkijad Katrin Rehemaa, Sirje Ootsing, Laine Trapido, lk 704, 2004, ISBN 9985-829-55-7 ehk urogenitaalsiinus (sinus urogenitalis) on lootel valdavalt embrüonaalses arengujärgus esinev suguelundite arengustaadium, mil tagasool lõpeb kloaagiga.

Uus!!: Kloaak ja Kuse-suguurge · Näe rohkem »

Kusejuha

Kusejuha (ladina ureter) on enamikul amniootidest kõhuõõnes paiknev kuse-suguelundkonna torujas paariline juha mille kaudu liigub uriin neerudest kusepõide.

Uus!!: Kloaak ja Kusejuha · Näe rohkem »

Kusesool

Kusesool (ladina urodeum) on paljudel selgroogsetel (va enamik imetajaid) soole tagaosas paikneva kloaagi keskmine osa, kuhu suubuvad kusejuhad, isastel seemnejuhad ning emastel munajuha.

Uus!!: Kloaak ja Kusesool · Näe rohkem »

Ladina keel

Ladinakeelne piibel aastast 1407 Ladina keel (lingua Latina) on indoeuroopa keelkonna itali rühma kuuluv keel, mida algselt kõnelesid latiinid Latiumi maakonnas, mille keskus oli Rooma.

Uus!!: Kloaak ja Ladina keel · Näe rohkem »

Lümfisüsteem

Lümfisüsteem ehk lümfaatiline süsteem (ladina keeles systema lymphaticum, systema lymphoideum) on lümfoidkudedest koosnev paljude selgroogsete loomade elundkond.

Uus!!: Kloaak ja Lümfisüsteem · Näe rohkem »

Linnud

Linnud (Aves) on keelikloomade klass selgroogsete alamhõimkonnast, kellele on iseloomulik võime aktiivselt lennata, nende keha on kaetud sulgedega ja esijäsemed on moondunud tiibadeks.

Uus!!: Kloaak ja Linnud · Näe rohkem »

Loode

Loode ehk feetus ehk vililane on embrüost ehk idulasest välja arenenud eostusvili.

Uus!!: Kloaak ja Loode · Näe rohkem »

Luukalad

Luukalad (Osteichthyes) on keelikloomade hõimkonna ülemklass, mis hõlmab sagaruimsete ja kiiruimsete klasse.

Uus!!: Kloaak ja Luukalad · Näe rohkem »

Maolised

Maolised ehk maod (Serpentes ehk Ophidia) on roomajate klassi soomuseliste seltsi kuuluv alamselts.

Uus!!: Kloaak ja Maolised · Näe rohkem »

Meditsiinisõnastik

"Meditsiinisõnastik" on 1996.

Uus!!: Kloaak ja Meditsiinisõnastik · Näe rohkem »

Morfoloogia

Morfoloogia ehk vormiõpetus on keeleteaduse osa, mis uurib sõnavorme – nende moodustamist, sisemist struktuuri ja nende omavahelisi suhteid.

Uus!!: Kloaak ja Morfoloogia · Näe rohkem »

Muna

Muna ehitus kanamuna näitel:1. koorkest ehk munakoor2. nahkkest3. sisemembraan 4. rebuväät 5. väline munavalge 6. seesmine munavalge 7. rebukest 8. rebu 9. looteketas ehk blastodisk 10. kollane rebu 11. valge rebu 12. seesmine munavalge 13. rebuväät 14. õhuruum 15. kutiikula Muna (ladina keeles ovum) on üldjuhul viljastatud munarakk (sügoot), mis on kaetud koorega (enamikul lindudel, roomajatel ja ürgsetel imetajatel) või kestaga lülijalgsetel (putukad, vähilaadsed, ämblikulaadsed).

Uus!!: Kloaak ja Muna · Näe rohkem »

Munajuha

Munajuha (ladina keeles tuba uterina; tuba faloppii; ka: salpinx) on selgroogse emasloomade (sh naise) torukujuline sisesuguelund, mille kaudu kandub munarakk emakasse.

Uus!!: Kloaak ja Munajuha · Näe rohkem »

Näärmed

Nääre (ladina glandula) on tsirkulatsioonisüsteemidega elusorganismi kudede epiteelrakkudest moodustunud elund, mille funktsioonideks on ka nõristus (ehk sekretsioon).

Uus!!: Kloaak ja Näärmed · Näe rohkem »

Neerud

Neerud (ladina keeles ains ren, mitm renes; sün nephros) on enamikul selgroogsetel loomadel paarilised kuseelundid.

Uus!!: Kloaak ja Neerud · Näe rohkem »

Nokkloom

Nokkloom ehk ornitorünhus (Ornithorhynchus anatinus) on ainus liik imetajate klassi ürgimetajate alamklassi ainupiluliste seltsi nokkloomlaste sugukonna nokklooma perekonnast.

Uus!!: Kloaak ja Nokkloom · Näe rohkem »

Pärak

naisel Pärak (ladina keeles anus) on loomadel, sealhulgas inimesel, seedekulgla (pärasoole) avaus keha pinnal, mille kaudu väljutatakse roe.

Uus!!: Kloaak ja Pärak · Näe rohkem »

Päranipunääre

Päranipunäärme asukoht näidatud noolega Päranipunääre (ladina glandula uropygialis või glandula uropygii) on lindude keha tagaosas (päranipualal) asuv paariline rasvanääre; ühtlasi lindude ainus nahatekkeline nääreE.

Uus!!: Kloaak ja Päranipunääre · Näe rohkem »

Roomajad

Roomajad ehk reptiilid (Reptilia) on peamiselt maismaa-eluviisiga keelikloomade klass selgroogsete alamhõimkonnast.

Uus!!: Kloaak ja Roomajad · Näe rohkem »

Saba

Paabulinnu saba Orava saba Saba on mitmel loomarühmal keha osa, mis jääb pärakust tahapoole; üldjuhul on saba eraldiseisev paindlik jätke keha küljes.

Uus!!: Kloaak ja Saba · Näe rohkem »

Säilinud kloaak

Säilinud kloaak on valdavalt tütarlastel soolte ja kuse- ja suguteede kaasasündinud väärarend.

Uus!!: Kloaak ja Säilinud kloaak · Näe rohkem »

Sõõrsuud

Sõõrsuud (Cyclostomata) ehk tsüklostoomid on polüfüleetiline rühm, mis sisaldab lõuatuid kalu – silmusid ja pihklasi.

Uus!!: Kloaak ja Sõõrsuud · Näe rohkem »

Seedeelundkond

Seedeelundkond ehk seedeaparaat (ka seedeelundite süsteem, ladina keeles systema digestorium, apparatus digestorius) on enamiku organismide elundkond, mis koosneb elunditest, mille ülesandeks on ainevahetuseks vajalike põhitoitainete, mineraalide, vitamiinide ja vee mehaaniline ja keemiline töötlemine ning mitteseeditavate jääkide väljutamine.

Uus!!: Kloaak ja Seedeelundkond · Näe rohkem »

Seemnejuha

Seemnejuha (ductus deferens; vas deferens) on paljude selgroogsete isasloomade paariline sisesuguelund.

Uus!!: Kloaak ja Seemnejuha · Näe rohkem »

Selgroogsed

Selgroogsed ehk vertebraadid (Vertebrata) on keelikloomade hõimkonna suurim alamhõimkond.

Uus!!: Kloaak ja Selgroogsed · Näe rohkem »

Selgrootud

Invertebrata Selgrootud (Invertebrata, harva eesti keeles ka ehk evertebraadid või invertebraadid) on rühm loomi.

Uus!!: Kloaak ja Selgrootud · Näe rohkem »

Sipelgasiil

Sipelgasiil Sipelgasiil (Tachyglossus aculeatus) on ainupiluliste seltsi kuuluv pikkade okastega ürgimetaja; pikkus kuni 40 cm.

Uus!!: Kloaak ja Sipelgasiil · Näe rohkem »

Sisalikulised

Video arusisalikust (Zootoca vivipara) Kõrvemaal 2020. aasta kevadel Sisalikud (Sauria) on laialt levinud roomajate rühm, kuhu kuulub üle 5700 liigi.

Uus!!: Kloaak ja Sisalikulised · Näe rohkem »

Siugkonnalised

Siugkonnaliste eellane ''Eocaecilia'' Siugkonnalised (Apoda ehk Gymnophiona) on kahepaiksete klassi kuuluv selts.

Uus!!: Kloaak ja Siugkonnalised · Näe rohkem »

Sool (anatoomia)

Sool ehk soolikas (mitmuses sooled, ladina intestinum, mitmus intestina) on paljudel organismidel torujas elund.

Uus!!: Kloaak ja Sool (anatoomia) · Näe rohkem »

Suguelundid

Kimalaseliikide välissuguelundid. Vasakul ''Bombus alpinus'', paremal ''Bombus polaris'' Suguelundid on reproduktiivelundkonna elundid, mille ülesandeks on soo jätkamine.

Uus!!: Kloaak ja Suguelundid · Näe rohkem »

Tartu

Tartu on ülikoolilinn ja Tartu Ülikool on üks peamisi linna arengut suunavaid asutusi Tartu raekoda 2016. aasta detsembris Kvartali kaubanduskeskus Tartu (lõunaeesti keeles Tarto) on rahvaarvult Eesti teine linn, linnasisese linnana haldusliku Tartu linna keskasula, Lõuna-Eesti suurim keskus ja Tartu maakonna keskus.

Uus!!: Kloaak ja Tartu · Näe rohkem »

Tsüst

Tsüst ehk ümmik (botaanikas puhkerakk) on alamate loom- ja taimorganismide ning bakterite vähese veesisaldusega püsivorm, mis võimaldab neil organismirühmadel üle elada ebasoodsaid keskkonnatingimusi, funktsioneerides ühtlasi ka levimisvahendeina.

Uus!!: Kloaak ja Tsüst · Näe rohkem »

Veterinaaria

Koera põlveoperatsioon Eesti Maaülikooli loomakliinikus Veterinaaria (ladina keeles veterinaria) ehk loomaarstiteadus ehk veterinaarmeditsiin on teadus, mis uurib looma (välja arvatud inimese) organismi normaalset ja patoloogilist ehitust ja talitlust, haiguslikke seisundeid, ravi, diagnostikat.

Uus!!: Kloaak ja Veterinaaria · Näe rohkem »

Vivipaaria

Vivipaaria (inglise keeles vivipary) on valdavalt sugulise paljunemise, harvemini ka vegetatiivse paljunemise vorm.

Uus!!: Kloaak ja Vivipaaria · Näe rohkem »

2013

2013.

Uus!!: Kloaak ja 2013 · Näe rohkem »

Ümbersuunamised siin:

Cloaca, Cloāca, Kloaak (bioloogia), Kloaak (embrüoloogia), Ühissool.

VäljuvSaabuva
Hei! Oleme Facebookis nüüd! »