Kiiremini kui brauser!
85 suhted: Aadel, Ahvenamaa maakond, Alexandre Dumas noorem, Aruküla mõis (Koeru), Bengt Klasson Horn, Carl Arvid von Klingspor, Carl Gustaf Emil Mannerheim, Darmstadt, Eestimaa rüütelkond, Ehmja mõis, Ervita mõis, Finström, Franz von Knorring, Frederik II, Granaadid, Harku mõis, Heinrich von Knorring, Jakob De la Gardie, Jõgisoo mõis, Jelgava, Kapten, Karl von Knorring, Keedika, Keedika mõis, Keila–Haapsalu maantee, Kiltsi küla, Kiltsi mõis (Ridala), Kindral, Kindral en chef, Kindralleitnant, Kindralmajor, Koppelmaa mõis, Kuramaa, Kuramaa rüütelkond, Kurisoo mõis, Laid, Läänemaa, Läänlane, Lehmja mõis, Leitnant, Liivimaa rüütelkond, Lode, Luke mõis, Madalmaad, Major, Mikkeli lään, Moskva, Muhu, Muuseum, Nikolai II, ..., Nikolai von Essen, Norra mõis, Nyen, Ooberst, Oonurme mõis, Parun, Parunite kivi, Paslepa mõis, Pädaste, Pädaste mõis, Penuja mõis, Portugal, Rittmeister, Saaremaa rüütelkond, Saksi-Coburg ja Gotha, Sophie Tieck, Suur väin, Turu, Udeva mõis, Uugla mõis, Vabahärra, Vaimõisa mõis, Vanemleitnant, Vasta mõis, Vietinghoff, Viirelaid, Vilkla mõis, 1566, 1620, 1630, 1672, 1685, 1720, 1756, 1907. Laienda indeks (35 rohkem) »
Aadel
Aadel ehk aadlikud on kõrgem seisus, mis on ajalooliselt olnud eesõigustatud ja pärilik, kuid on tänapäeval suuresti taandunud mittepäritavaks austusavalduseks teenete eest.
Uus!!: Knorring ja Aadel · Näe rohkem »
Ahvenamaa maakond
Ahvenamaa (soome keeles Ahvenanmaa, rootsi keeles Åland) on omavalitsuslik Soome maakond Läänemeres.
Uus!!: Knorring ja Ahvenamaa maakond · Näe rohkem »
Alexandre Dumas noorem
Alexandre Dumas noorem Alexandre Dumas noorem Alexandre Dumas noorem (27. juuli 1824 Pariis, Prantsusmaa – 27. november 1895 Mary-le-Roi, Prantsusmaa) oli prantsuse romaanikirjanik ja luuletaja.
Uus!!: Knorring ja Alexandre Dumas noorem · Näe rohkem »
Aruküla mõis (Koeru)
Aruküla mõisa härrastemaja Aruküla mõisa härrastemaja tagakülg Aruküla mõis oli rüütlimõis Koeru kihelkonnas Järvamaal.
Uus!!: Knorring ja Aruküla mõis (Koeru) · Näe rohkem »
Bengt Klasson Horn
Bengt Klasson Horn koos Margaretha Sparre ja Ingeborg Banériga. David Klöcker Ehrenstrahli maal aastast 1675 Bengt Klasson Horn af Åminne (10. november 1623 Vikhus – 7. veebruar 1678 Riia) oli Rootsi poliitik ja väejuht, vabahärra.
Uus!!: Knorring ja Bengt Klasson Horn · Näe rohkem »
Carl Arvid von Klingspor
Carl Arvid von Klingspor (30. märts 1829 Säby, Södermanland – 15. juuni 1903 Näsby, Södermanland) oli rootsi sõjaväelane (major), heraldik ja genealoog.
Uus!!: Knorring ja Carl Arvid von Klingspor · Näe rohkem »
Carl Gustaf Emil Mannerheim
(4. juuni 1867 Askainen – 27. jaanuar 1951 Lausanne Šveits) oli Soome sõjaväelane, riigihoidja ja president, vabahärra.
Uus!!: Knorring ja Carl Gustaf Emil Mannerheim · Näe rohkem »
Darmstadt
Darmstadt on linn Saksamaa lääneosas Hesseni liidumaal.
Uus!!: Knorring ja Darmstadt · Näe rohkem »
Eestimaa rüütelkond
Eestimaa rüütelkond (saksa keeles Hoch- und Hochwolgeborne Ritterschaft des Herzogthums Ehstland, vene keeles Эстляндское дворянство) oli Eestimaa kesk-, varauusaja ja uusaja seisuliku ühiskonna territoriaalseisuslik omavalitsus aastatel 1252–1920.
Uus!!: Knorring ja Eestimaa rüütelkond · Näe rohkem »
Ehmja mõis
Kunagise Ehmja mõisa peahoone varemed, 2010 Ehmja mõis (saksa keeles Echmes) oli rüütlimõis Martna kihelkonnas Läänemaal.
Uus!!: Knorring ja Ehmja mõis · Näe rohkem »
Ervita mõis
Mõisa peahoone Ervita mõisa tuuleveski vare Ervita mõis (saksa keeles Erwita) oli Järvamaal Koeru kihelkonnas Ervital asunud rüütlimõis.
Uus!!: Knorring ja Ervita mõis · Näe rohkem »
Finström
Finström on küla Soomes Ahvenamaal, Finströmi valla kirikuküla.
Uus!!: Knorring ja Finström · Näe rohkem »
Franz von Knorring
Franz von Knorring (ka Frans Knorring, Frantz Knorre) oli Eestimaa aadlikust Rootsi sõjaväelane (ooberst).
Uus!!: Knorring ja Franz von Knorring · Näe rohkem »
Frederik II
Frederik II (1. juuli 1534 Haderslevhusis – 4. aprill 1588 Antvorskovi lossis) oli Taani kuningas ja Norra kuningas aastatel 1559–1588.
Uus!!: Knorring ja Frederik II · Näe rohkem »
Granaadid
See artikkel on mineraalirühmast; teiste tähenduste kohta vaata lehekülge Granaat ---- Granaadid on kivimit moodustavad mineraalid, mille üldine keemiline valem on A3B2(SiO4)3, kus A on Ca, Mg, Fe2+ või Mn ning B on Al, Fe3+, Mn3+, V3+ või Cr3+.
Uus!!: Knorring ja Granaadid · Näe rohkem »
Harku mõis
Mõisa peahoone Peahoone Harku mõis (saksa keeles Hark) oli mõis Harjumaal Keila kihelkonnas.
Uus!!: Knorring ja Harku mõis · Näe rohkem »
Heinrich von Knorring
Heinrich von Knorring (10. juuli 1595 – 3. juuni 1679 Tallinn) oli Rootsi sõjaväelane.
Uus!!: Knorring ja Heinrich von Knorring · Näe rohkem »
Jakob De la Gardie
Krahv Jakob De la Gardie Jakob De la Gardie. Maal aastast 1606 Krahv Jakob Pontusson De la Gardie (20/30. juuni 1583 Tallinn – 12. august 1652 Stockholm) oli Rootsi väejuht (1609 feldmarssal) ja riigitegelane (riigimarssal 1628).
Uus!!: Knorring ja Jakob De la Gardie · Näe rohkem »
Jõgisoo mõis
Jõgisoo mõis, ka Jõgisuu mõis (saksa keeles Joeggis) oli rüütlimõis Keila kihelkonnas Harjumaal Keila jõe vasakul kaldal (vaadatud 08.07.2015).
Uus!!: Knorring ja Jõgisoo mõis · Näe rohkem »
Jelgava
Jelgava (eesti ajal. Miitavi, saksa Mitau, Mittau) on linn (aastast 1573) Lätis Zemgales Lielupe keskjooksul.
Uus!!: Knorring ja Jelgava · Näe rohkem »
Kapten
Eesti maaväe kapteni õlak Kapten on leitnandist kõrgem ja majorist madalam sõjaväeline auaste maaväes ja õhuväes.
Uus!!: Knorring ja Kapten · Näe rohkem »
Karl von Knorring
Karl von Knorring.George Dawe maal. Karl von Knorring (venepäraselt Карл Богданович Кнорринг) (12. august 1774 Tartu – 17. märts 1817 Rooma) oli Eestimaa päritolu Venemaa sõjaväelane.
Uus!!: Knorring ja Karl von Knorring · Näe rohkem »
Keedika
Keedika (18. sajandi kaartidel Ködik) on küla Lääne maakonnas Lääne-Nigula vallas.
Uus!!: Knorring ja Keedika · Näe rohkem »
Keedika mõis
Keedika mõis (saksa keeles Kedik) oli rüütlimõis Lääne-Nigula kihelkonnas Läänemaal (vaadatud 15.11.2015).
Uus!!: Knorring ja Keedika mõis · Näe rohkem »
Keila–Haapsalu maantee
Maantee Lemmaru küla ja Vasalemma aleviku piiril Vasalemma sild Risti kihelkonna piir Keila–Haapsalu maanteel Keila–Haapsalu maantee (registrinumbriga 17) on üks Eesti tugimaanteedest.
Uus!!: Knorring ja Keila–Haapsalu maantee · Näe rohkem »
Kiltsi küla
Kiltsi küla asub Lääne maakonnas Haapsalu linnas Haapsalu ja Rohuküla vahel.
Uus!!: Knorring ja Kiltsi küla · Näe rohkem »
Kiltsi mõis (Ridala)
Kiltsi mõisa peaportaal Kiltsi mõisa varemed Kiltsi mõisa varemed Kiltsi või Valgevälja mõis (saksa keeles Weissenfeld) oli rüütlimõis Ridala kihelkonnas Läänemaal.
Uus!!: Knorring ja Kiltsi mõis (Ridala) · Näe rohkem »
Kindral
USA kindrali õlak Kindral ehk täiskindral on paljude riikide sõjaväeline auaste, mis on reeglina kõrgem kindralleitnandist ja madalam marssalist või sellele vastavast auastmest.
Uus!!: Knorring ja Kindral · Näe rohkem »
Kindral en chef
Kindral en chef on mitmetes riikides kehtinud või kehtiv sõjaväeline auaste.
Uus!!: Knorring ja Kindral en chef · Näe rohkem »
Kindralleitnant
Ameerika Ühendriikide maaväe kindralleitnandi õlak Kindralleitnant (inglise keeles lieutenant general) on mitme riigi sõjaväeline auaste.
Uus!!: Knorring ja Kindralleitnant · Näe rohkem »
Kindralmajor
Taani kindralmajori õlak Kindralmajor on paljude riikide sõjaväeline auaste, mis on kõrgem brigaadikindralist ja madalam kindralleitnandist.
Uus!!: Knorring ja Kindralmajor · Näe rohkem »
Koppelmaa mõis
Koppelmaa mõis (saksa keeles Koppelmann) oli kuni 1864.
Uus!!: Knorring ja Koppelmaa mõis · Näe rohkem »
Kuramaa
Seloonia (läti k. Sēlija, leedu k. Aukšzemė), Vidzeme, Latgale Balti hõimude ajaloolised piirkonnad Leedus: Žemaitija ehk Samogitia, Aukštaitija, Väike-Leedu, Suvalkija ja Dzūkija Kuramaa on Läti ja oli Vana-Liivimaa läänepoolseim ajalooline piirkond, mis hõlmab Kura poolsaare ning sellest lõuna ja ida poole jäävad Läti alad.
Uus!!: Knorring ja Kuramaa · Näe rohkem »
Kuramaa rüütelkond
Kuramaa rüütelkond (ka Kuramaa-Piltene rüütelkond) oli Kuramaal tegutsenud seisuslik aadlikorporatsioon.
Uus!!: Knorring ja Kuramaa rüütelkond · Näe rohkem »
Kurisoo mõis
Peahoone Peahoone Kurisoo mõis (saksa keeles Kurrisal) oli rüütlimõis Järva-Madise kihelkonnas Järvamaal.
Uus!!: Knorring ja Kurisoo mõis · Näe rohkem »
Laid
Laid (omastav laiu) on väljakujunenud taimkattega väike saar.
Uus!!: Knorring ja Laid · Näe rohkem »
Läänemaa
Läänemaa (ladina keeles Maritima, Rotalia, saksa keeles Kreis Wiek, samuti Rotelewich – Wikke – Wikkezland – Wicia – Wikkelandia) on ajalooline maakond Eestis.
Uus!!: Knorring ja Läänemaa · Näe rohkem »
Läänlane
Läänlane aastast 1944 Haapsalus ilmunud ajaleht.
Uus!!: Knorring ja Läänlane · Näe rohkem »
Lehmja mõis
Lehmja mõisa moonakatemaja Lehmja mõisa kõrvalhoone vudamendile ehitatud tänapäevane elamu Lehmja mõisa tiik Lehmja mõis on endine mõis Harjumaal Jüri kihelkonnas.
Uus!!: Knorring ja Lehmja mõis · Näe rohkem »
Leitnant
100px Leitnant on sõjaväeline auaste, mis Eesti kaitseväes on madalam kaptenist ja kõrgem nooremleitnandist.
Uus!!: Knorring ja Leitnant · Näe rohkem »
Liivimaa rüütelkond
Liivimaa rüütelkond (Ritter und Landschaft des Herzogthumbs Liefland) oli Liivimaa (Lõuna-Eesti ja Põhja-Läti) aadlikke ühendav territoriaalseisuslik omavalitsus.
Uus!!: Knorring ja Liivimaa rüütelkond · Näe rohkem »
Lode
Lode suguvõsa aadlivapp Lodede väike vapp Lode on Vana-Liivimaa põline (Uradel) vasallisuguvõsa.
Uus!!: Knorring ja Lode · Näe rohkem »
Luke mõis
Luke mõisa valitsejamaja 2018. aastal Naise skulptuur Luke mõisapargis 2018. aastal Luke mõis (saksa keeles Lugden) oli rüütlimõis Tartumaal Nõo kihelkonnas.
Uus!!: Knorring ja Luke mõis · Näe rohkem »
Madalmaad
Madalmaad on ajalooline piirkond, mis hõlmab Hollandi, Belgia, Luksemburgi ja Kirde-Prantsusmaa.
Uus!!: Knorring ja Madalmaad · Näe rohkem »
Major
Majori õlak Major on kaptenist kõrgem ja kolonelleitnandist madalam sõjaväeline auaste maaväes ja õhuväes.
Uus!!: Knorring ja Major · Näe rohkem »
Mikkeli lään
Mikkeli lään (soome keeles Mikkelin lääni, rootsi keeles S:t Michels län) oli Soome lään aastatel 1831 kuni 1997.
Uus!!: Knorring ja Mikkeli lään · Näe rohkem »
Moskva
Moskva (vene keeles Москва) on Venemaa pealinn.
Uus!!: Knorring ja Moskva · Näe rohkem »
Muhu
Muhu on saar Saare maakonnas.
Uus!!: Knorring ja Muhu · Näe rohkem »
Muuseum
Eesti Meremuuseum, Tallinna vesilennukite angaar Mihkli Talumuuseum Saaremaal Muuseum (ingl museum; sks das Museum) on ühiskonna teenistuses olev mittetulunduslik ja alaline asutus, kes uurib, kogub, säilitab, tõlgendab ning eksponeerib materiaalset ja vaimset pärandit.
Uus!!: Knorring ja Muuseum · Näe rohkem »
Nikolai II
Nikolai II (1914) Nikolai II Ernst von Lipharti maalil Nikolai II Aleksandrovitš (Николай II Александрович; 18. mai (vkj 6. mai) 1868 Tsarskoje Selo – 17. juuli 1918 Jekaterinburg) oli Venemaa keiser, Poola kuningas, Soome suurvürst.
Uus!!: Knorring ja Nikolai II · Näe rohkem »
Nikolai von Essen
Nikolai von Essen on olnud mitme Essenite suguvõsa liikme nimi.
Uus!!: Knorring ja Nikolai von Essen · Näe rohkem »
Norra mõis
Norra mõis (saksa keeles Kaltenborn) oli rüütlimõis Järvamaal Koeru kihelkonnas.
Uus!!: Knorring ja Norra mõis · Näe rohkem »
Nyen
Ohta jõe vastaskaldal) makett Nyen (rootsi keeles Nyen, saksa keeles Nyenschantz, soome keeles Nevanlinna, vene keeles Канцы) oli 17. sajandil Rootsi linn Ohta jõe ühinemiskohas Neeva jõega (praeguse Peterburi territooriumil).
Uus!!: Knorring ja Nyen · Näe rohkem »
Ooberst
Saksamaa oobersti õlak Ooberst (saksa keeles Oberst, taani ja norra keeles oberst, rootsi keeles överste, soome keeles eversti, islandi keeles ofursti) on kolonelile vastav sõjaväeline auaste, mis on kasutusel olnud saksakeelsetes riikides ning Rootsis, Taanis, Norras, Soomes ja Islandil.
Uus!!: Knorring ja Ooberst · Näe rohkem »
Oonurme mõis
Oonurme mõis (saksa keeles Onorm) oli Iisaku kihelkonnas Virumaal.
Uus!!: Knorring ja Oonurme mõis · Näe rohkem »
Parun
Parun (ladina keeles baro) on Euroopa aadlitiitel, mis jääb feodaalses hierarhias krahvide ja rüütlite vahele.
Uus!!: Knorring ja Parun · Näe rohkem »
Parunite kivi
Parunite kivi on rändrahn Läänemaal Lääne-Nigula vallas Keedika külas Keila–Haapsalu maantee ääres metsas.
Uus!!: Knorring ja Parunite kivi · Näe rohkem »
Paslepa mõis
Paslepa mõis oli mõis Noarootsi kihelkonnas, nüüdse haldusjaotuse järgi Lääne-Nigula vallas Lääne maakonnas.
Uus!!: Knorring ja Paslepa mõis · Näe rohkem »
Pädaste
Pädaste on küla Saare maakonnas Muhu vallas.
Uus!!: Knorring ja Pädaste · Näe rohkem »
Pädaste mõis
Pädaste mõisa peahoone Pädaste mõis (saksa keeles Peddast) oli rüütlimõis Muhu kihelkonnas Saaremaal.
Uus!!: Knorring ja Pädaste mõis · Näe rohkem »
Penuja mõis
Penuja mõis (saksa keeles Penneküll) oli rüütlimõis Halliste kihelkonnas Pärnumaalhttp://www.mois.ee/pikknimy.shtml (vaadatud 22.01.2016).
Uus!!: Knorring ja Penuja mõis · Näe rohkem »
Portugal
Portugal (ametlikult Portugali Vabariik) on riik Lõuna-Euroopas Pürenee poolsaare lääneosas.
Uus!!: Knorring ja Portugal · Näe rohkem »
Rittmeister
"Rittmeister". Autor Juliusz Kossak, 1886 Rittmeister (saksa keeles 'ratsaväeülem') oli eskadroniülema auaste mõne riigi ratsaväes (eelkõige Kesk-Euroopas ja Skandinaavias).
Uus!!: Knorring ja Rittmeister · Näe rohkem »
Saaremaa rüütelkond
Saaremaa rüütelkond (saksa: Oeselsche Ritterschaft) oli Saaremaa seisuslik aadliomavalitsus.
Uus!!: Knorring ja Saaremaa rüütelkond · Näe rohkem »
Saksi-Coburg ja Gotha
Saksi-Coburg ja Gotha (saksa keeles Sachsen-Coburg und Gotha) või Saksi-Coburg-Gotha oli Wettinite haru poolt valitsetud Ernestiinide hertsogkond, mis koosnes tänapäeva Baieri ja Tüüringi liidumaade territooriumitest Saksamaal.
Uus!!: Knorring ja Saksi-Coburg ja Gotha · Näe rohkem »
Sophie Tieck
Anna Sophia Tieck (abielunimega ka Sophie Bernhardi ja Sophie von Knorring, 28. veebruar 1775 Berliin – 1. oktoober 1833 Tallinn) oli saksa luuletaja ja näitekirjanik.
Uus!!: Knorring ja Sophie Tieck · Näe rohkem »
Suur väin
Virtsu–Kuivastu laevatee veebruaris 2009 Suur väin on väin Lääne-Eestis Muhu saare ja Mandri-Eesti vahel.
Uus!!: Knorring ja Suur väin · Näe rohkem »
Turu
Turu (soome keeles Turku; rootsi keeles Åbo) on ajalooline linn Soome edelarannikul Aura jõe suudmes.
Uus!!: Knorring ja Turu · Näe rohkem »
Udeva mõis
Mõisahoone otsavaade Udeva mõis seest Udeva mõis (saksa keeles Uddewa) oli rüütlimõis Koeru kihelkonnas Järvamaal.
Uus!!: Knorring ja Udeva mõis · Näe rohkem »
Uugla mõis
Uugla mõis (saksa keeles Udenküll) oli rüütlimõis Lääne-Nigula kihelkonnas Läänemaal (vaadatud 30.10.2015).
Uus!!: Knorring ja Uugla mõis · Näe rohkem »
Vabahärra
Vabahärra kroon heraldikas. Vabahärra (saksa keeles Freiherr, rootsi keeles friherre) oli Saksamaal läänindusajastul maahärra teenistusest vaba aadliku tiitel; hiljem auastmelt krahvile allpool järgnev aadlik (1561. aastast ka Rootsis).
Uus!!: Knorring ja Vabahärra · Näe rohkem »
Vaimõisa mõis
Vanamõisa mõisa peahooneVaimõisa mõis (saksa keeles Waddemois) oli rüütlimõis Märjamaa kihelkonnas Läänemaal.
Uus!!: Knorring ja Vaimõisa mõis · Näe rohkem »
Vanemleitnant
Vanemleitnant on sõjaväeline auaste.
Uus!!: Knorring ja Vanemleitnant · Näe rohkem »
Vasta mõis
Vasta mõisa peahoone Vasta mõis (saksa keeles Waschel, Waschul) oli rüütlimõis Viru-Nigula kihelkonnas Virumaal.
Uus!!: Knorring ja Vasta mõis · Näe rohkem »
Vietinghoff
Vietinghoff (läti: Fītinghofs, vene: Фитингхоф; kirjanduses ka Viettinghoff) on Vestfaalist pärit aadlisuguvõsa.
Uus!!: Knorring ja Vietinghoff · Näe rohkem »
Viirelaid
Viirelaid on 87 hektari suurune saar laid Muhu kagurannikul Suures väinas, kuuludes Muhu valda Võiküla küla koosseisu.
Uus!!: Knorring ja Viirelaid · Näe rohkem »
Vilkla mõis
Vilkla mõis (saksa keeles Wilkilby; ka Osmussaare mõis) oli eramõis Ridala kihelkonnas Läänemaal.
Uus!!: Knorring ja Vilkla mõis · Näe rohkem »
1566
1566.
Uus!!: Knorring ja 1566 · Näe rohkem »
1620
1620.
Uus!!: Knorring ja 1620 · Näe rohkem »
1630
1630.
Uus!!: Knorring ja 1630 · Näe rohkem »
1672
1672.
Uus!!: Knorring ja 1672 · Näe rohkem »
1685
1685.
Uus!!: Knorring ja 1685 · Näe rohkem »
1720
1720.
Uus!!: Knorring ja 1720 · Näe rohkem »
1756
1756.
Uus!!: Knorring ja 1756 · Näe rohkem »
1907
1907.
Uus!!: Knorring ja 1907 · Näe rohkem »
Ümbersuunamised siin:
Knorre, Knorringud, Von Knorring.
