Logo
Unioonpeedia
Side
Hankige see Google Play
Uus! Lae Unioonpeedia oma Android ™!
Free
Kiiremini kui brauser!
 

Koekiip

Index Koekiip

0,6 mm läbimõõduga koeproovidest valmistatud koekiip Koekiip (inglise keeles tissue microarray) on parafiiniplokk, kuhu on sisestatud kuni 1000 üksikut koeproovi, võimaldades samaaegselt teha histoloogilisi analüüse suure hulga kudedega.

22 suhted: Antigeen, DNA, Formaliin, Geen, Geeniekspressioon, Histoloogia, Immunohistokeemia, In silico, In situ hübridisatsioon, Informatsiooni-RNA, Inimese genoom, Kasvaja, Külmutatud koekiip, Mikrotoom, Parafiin, Patoloogia, Rakk, Rakukultuur, Ribosoom, RNA, Valgud, Valgusmikroskoop.

Antigeen

Antigeen (ladina antigenes; lüh Ag) on selgroogse organismi tunginud võõraine (enamasti valk), mis seotakse spetsiifiliselt antikehaga või T-rakkude retseptoriga.

Uus!!: Koekiip ja Antigeen · Näe rohkem »

DNA

DNA molekuli lõik Desoksüribonukleiinhape ehk DNA (inglise keeles deoxyribonucleic acid; varem kasutati eesti keeles ka lühendit DNH) on enamikus elusorganismides pärilikku informatsiooni säilitav aine, keemiliselt desoksüriboosist, lämmastikalustest ja fosforhappe jääkidest koosnev polümeer.

Uus!!: Koekiip ja DNA · Näe rohkem »

Formaliin

Formaliin on formaldehüüdi e. metanaali 37-protsendine vesilahus, millele tavaliselt on lisatud mõni protsent metanooli.

Uus!!: Koekiip ja Formaliin · Näe rohkem »

Geen

aluspaarist (punased põikipulgad). Tegelikult on geenid sadu kuni tuhandeid kordi pikemad. Geen (kreeka keeles genos tekkimine, sünd, saamine) on DNA või RNA nukleotiidjärjestus, mille põhjal sünteesitakse kindlat RNA-d. Geeni molekulaarne järjestus on bioloogiline informatsioon, mis osaleb nii ainu- kui ka hulkraksete organismide ja viiruste ülesehitamisel ning säilitamisel.

Uus!!: Koekiip ja Geen · Näe rohkem »

Geeniekspressioon

Geneetilise info avaldumise lihtsustatud skeem ehk kuidas päriliku teabe (DNA) põhjal tekib RNA ning selle põhjal omakorda valgud, mis ehitavad rakke üles ja hoiavad neid töös. Geeniekspressioon ehk geeni avaldumine on protsess, mille käigus organismi geenides sisalduv pärilik materjal avaldub RNA või valguna.

Uus!!: Koekiip ja Geeniekspressioon · Näe rohkem »

Histoloogia

Histoloogia (1950) Histoloogia ehk koeõpetus on mikroanatoomia, botaanika, bioloogia, zooloogia ja meditsiiniteaduse allharu, mis uurib hulkraksete organismide rakkude ja kudede struktuuri, ehitust, arenemist ja talitlust ning patoloogiat.

Uus!!: Koekiip ja Histoloogia · Näe rohkem »

Immunohistokeemia

sümpaatilise närvisüsteemi neuronite aksonites üksikuid valke – türosiini hüdroksülaase (roheline) Immunohistokeemia (lühendina IHK) on antigeenide (nt valgud) tuvastamise protsess koelõikude rakkudes, kasutades antikehade spetsiifilist seondumist antigeenidele bioloogilises koes.

Uus!!: Koekiip ja Immunohistokeemia · Näe rohkem »

In silico

In silico on väljend (termin), mida kasutatakse bioloogilise protsessi kirjeldamiseks arvuti või arvutisimulatsiooni kaudu.

Uus!!: Koekiip ja In silico · Näe rohkem »

In situ hübridisatsioon

RNA ''in situ'' hübridisatsioon vaadatuna fluorestsents- ja valgusmikroskoobi all RNA rakkudes, kui kasutatakse FISH meetodit ''In situ'' hübridisatsioon ''Drosophila'' embrüote arengustaadiumites, kus vaadeldakse RNA geeni ''hunchback'' In situ hübridisatsiooni (ISH) põhimõte on fikseeritud koetükis märgistatud nukleiinhappe (DNA või RNA) ahela kinnitamine komplementaarse DNA või RNA ahela külge.

Uus!!: Koekiip ja In situ hübridisatsioon · Näe rohkem »

Informatsiooni-RNA

Informatsiooni-RNA (inglise keeles messenger RNA, lühend mRNA) on RNA, mille molekulilt toimub translatsioon: informatsiooni-RNA nukleotiidijärjestuse põhjal sünteesitakse polüpeptiid.

Uus!!: Koekiip ja Informatsiooni-RNA · Näe rohkem »

Inimese genoom

Inimese karüotüüp – 46 kromosoomi Inimese genoom on inimese liigiomases haploidses kromosoomistikus sisalduv geneetiline materjal.

Uus!!: Koekiip ja Inimese genoom · Näe rohkem »

Kasvaja

Kasvaja ehk neoplasma ehk uudismoodustis ehk tuumor ehk blastoom (ka: mass, moodustis) (ladina keeles neoplasma, tumor) on koondnimetus organismi genoomimuutustest tingitud regulatsioonimehhanismide puudulikkusest tuleneva paikse, harilikult ühe rakutüübi soovimatu, funktsionaalselt kasutu ja ebanormaalse paljunemise tulemusel sündinud rakulis-koelise moodustise kohta.

Uus!!: Koekiip ja Kasvaja · Näe rohkem »

Külmutatud koekiip

Külmutatud koekiip Külmutatud koekiip (inglise keeles frozen tissue array) koosneb OCT-sse (Optimal Cutting Temperature compound) korrapäraselt sisestatud silindrilistest koeproovidest, mis on võetud värskelt külmutatud koetükist.

Uus!!: Koekiip ja Külmutatud koekiip · Näe rohkem »

Mikrotoom

Krüostaat-mikrotoom 1770. aastate mikrotoomi joonis Mikrotoom on peenmehaanikaseade õhukeste lõikude valmistamiseks mikroskoopilise uurimise jaoks (mikroskoobipreparaadid).

Uus!!: Koekiip ja Mikrotoom · Näe rohkem »

Parafiin

Parafiin on naftast deparafiinimisel eralduv värvitu vahataoline saadus.

Uus!!: Koekiip ja Parafiin · Näe rohkem »

Patoloogia

Patoloogia (ladina pathologia) on üldisemas mõttes kõrvalekalle määratud normist.

Uus!!: Koekiip ja Patoloogia · Näe rohkem »

Rakk

Tuum 3. Ribosoom 4. Vesiikul 5. Karedapinnaline tsütoplasmavõrgustik 6. Golgi kompleks 7. Tsütoskelett 8. Siledapinnaline tsütoplasmavõrgustik 9. Mitokonder 10. Vakuool 11. Tsütoplasma 12. Lüsosoom 13. Tsentrosoom Rakuks (ladina cellula, ingl. keel. cell) nimetatakse kõikide elusorganismide väikseimat ehituslikku ja talitluslikku osa, mis on võimeline ümbritseva elukeskkonnaga suheldes ka iseseisvalt eluks vajalikku energiat komplekteerima, kasvama, end taastootma (raku taastootmise faaside kaudu) ja vajadusel ka programmeeritud surma esile kutsuma.

Uus!!: Koekiip ja Rakk · Näe rohkem »

Rakukultuur

Raku vananemine. Mikrokoloonia kasvamise 305 minutit on kiirendatud 7 sekundiks. Algsest ühest rakust moodustub 505 rakku. Rakukultuur on toimingute kogum, mis võimaldab kasvatada elusorganismide rakke väljaspool organismi ehk in vitro.

Uus!!: Koekiip ja Rakukultuur · Näe rohkem »

Ribosoom

70S ribosoomi 50S alaühik. Kollane osa on rRNA ja sinine märgib valgulist osa. Punasega on märgitud aktiivsait Ribosoom translatsioonil. Näha on ka kahe alaühiku vahel olevad tRNA-d Ribosoom (inglise ribosome) on nii eel- kui ka päristuumse raku tsütoplasmas esinev kaheosaline molekulaarne masin, mis koosneb ribosomaalse RNA (rRNA) ja valgu molekulidest.

Uus!!: Koekiip ja Ribosoom · Näe rohkem »

RNA

Ribonukleiinhape ehk RNA (inglise keeles ribonucleic acid; varasem eestikeelne lühend RNH) on bioloogiline makromolekul ehk biopolümeer.

Uus!!: Koekiip ja RNA · Näe rohkem »

Valgud

aminohapet. Valgud ehk proteiinid on biopolümeerid, mille monomeerideks on aminohappejäägid.

Uus!!: Koekiip ja Valgud · Näe rohkem »

Valgusmikroskoop

Lihtsa mikroskoobi ehitus: A – okulaar, B – objektiiv, C – ese, D – kondensor, E – esemelaud, F – valgusallika valgust suunav peegel Carl Zeissi „suur mikroskoop“ aastast 1879, mille optika arvutas Ernst Abbe Valgusmikroskoop on mikroskoop, mis kasutab nähtavat valgust ja läätsede süsteemi, et tekitada inimsilmale vaadeldavat suurendatud kujutist väikestest objektidest (esemetest).

Uus!!: Koekiip ja Valgusmikroskoop · Näe rohkem »

VäljuvSaabuva
Hei! Oleme Facebookis nüüd! »