Kiiremini kui brauser!
112 suhted: Aafrika, Aasia, Aastaajad, Alamliik, Antarktika, Austraalia, Austria, Šaakal, Dingo, DNA, Eesti, Elsevier, Elupaik, Euroopa, Fülogenees, Fennekrebane, Haistmine, Hallrebane, Hüäänkoer, Heli, Hierarhia, Hunt, Ilves, Imetajad, Indlus, Jahiuluk, Jalg, Järglane, Juttselg-kärnkonn, Kael, Kahepaiksed, Kari (bioloogia), Karvastik, Kaslased, Kääbusrebane, Kährik, Küüs, Kõrb, Kõrv, Kõrvukrebane, Kõrvukrebane (perekond), Keelikloomad, Keskkond (ökoloogia), Kiskjalised, Klaad, Koduloom, Kodustamine, Koer, Koer (perekond), Koeratõug, ..., Kohastumus, Koiott, Kolju, Kromosoom, Kutsikas, Kuulmine, Lakkhunt, Lääne maakond, Läti, Lõhn, Lõunapoolkera, Lõvi, Leedu, Liha, Liik (bioloogia), Loomad, Loomastik, Luu, Magu, Manner, Marutaud, Mäestik, Mets, Metsistumine, Moldova, Monofüleetiline rühm, Morfoloogia (bioloogia), Nägemine, Oxford University Press, Pärnu maakond, Põhjapoolkera, Pea, Peeniseluu, Perekond (bioloogia), Pesakond, Polaarrebane, Poola, Punahunt, Röövloom, Rebane, Rebane (perekond), Rohumaa, Saakloom, Saba, Sarkoptoos, Süstemaatika, Selts (bioloogia), Sigimine, Slovakkia, Sotsiaalsus, Suguküpsus, Sugukond (bioloogia), Suguti, Tundra, Ukraina, Ungari, Urg, Uus-Meremaa, Vaktsineerimine, Valgevene, Varvas, Võõrliik. Laienda indeks (62 rohkem) »
Aafrika
Loodusgeograafiline Aafrika Aafrika maailmajagu Aafrika kõrgussuhete kaart. Erinevalt tavalisest on siin kõrgemad alad rohelised ja madalamad pruunid Üks 18. sajandi olulisemaid ja täpsemaid kaarte Aafrikast, kuhu on kantud kõik riigid, piirkonnad, ülevaated majandusest, loodusest ja kommetest (1794, Boulton & Anville) Aafrika on maailmajagu.
Uus!!: Koerlased ja Aafrika · Näe rohkem »
Aasia
Loodusgeograafiline Aasia Aasia poliitiline piiritlus Aasia on maailmajagu.
Uus!!: Koerlased ja Aasia · Näe rohkem »
Aastaajad
Aastaaeg on igal aastal korduv, looduslikult erineva ilmega aasta osa.
Uus!!: Koerlased ja Aastaajad · Näe rohkem »
Alamliik
kalakajaka alamliiki: kalakajakas (''Larus canus canus'') ja järve-kalakajakas (''Larus canus heinei'') Alamliik (ladina keeles subspecies, lühend ssp. või subsp.) on takson, mis on liigist ühe võrra madalamal olev üksus.
Uus!!: Koerlased ja Alamliik · Näe rohkem »
Antarktika
Antarktika Antarktika Antarktika kaart Antarktise reljeef šelfiliustiketa Antarktise reljeef hüpsomeetrilises värvingus Polaaruurija Antarktika jäätunnelis sukeldumas Antarktika on maailmajagu, mis hõlmab Antarktise mandri ja seda ümbritsevad saared India, Atlandi ja Vaikse ookeani lõunaosas (nn Lõuna-Jäämeres).
Uus!!: Koerlased ja Antarktika · Näe rohkem »
Austraalia
Austraalia (ametlikult Austraalia Ühendus) on föderatiivne riik, mis hõlmab Austraalia mandri, Tasmaania saare ja nende lähisaared.
Uus!!: Koerlased ja Austraalia · Näe rohkem »
Austria
Austria Vabariik (saksa keeles Republik Österreich) on merepiirita riik Kesk-Euroopas, 9 liidumaast koosnev föderatsioon.
Uus!!: Koerlased ja Austria · Näe rohkem »
Šaakal
Hallhundi ja hariliku šaakali topis. Märgata on šaakali väiksem kasv ja kitsam koon Šaakal ehk harilik šaakal (Canis aureus) on koerlaste sugukonda koera perekonda kuuluv kiskja.
Uus!!: Koerlased ja Šaakal · Näe rohkem »
Dingo
Dingo (Canis lupus dingo või Canis dingo või Canis antarcticus) on põhiliselt Austraalias elunev metsik koerlane.
Uus!!: Koerlased ja Dingo · Näe rohkem »
DNA
DNA molekuli lõik Desoksüribonukleiinhape ehk DNA (inglise keeles deoxyribonucleic acid; varem kasutati eesti keeles ka lühendit DNH) on enamikus elusorganismides pärilikku informatsiooni säilitav aine, keemiliselt desoksüriboosist, lämmastikalustest ja fosforhappe jääkidest koosnev polümeer.
Uus!!: Koerlased ja DNA · Näe rohkem »
Eesti
Eesti Vabariik on riik Põhja-Euroopas.
Uus!!: Koerlased ja Eesti · Näe rohkem »
Elsevier
Elsevier, kuni 2015.
Uus!!: Koerlased ja Elsevier · Näe rohkem »
Elupaik
Elupaik ehk eluase ehk habitaat on liigi (populatsiooni) olemasoluks ja ontogeneesi läbimiseks vajalike abiootiliste ja biootiliste tingimuste kogum; ka selliste tingimustega ala.
Uus!!: Koerlased ja Elupaik · Näe rohkem »
Euroopa
Loodusgeograafiline Euroopa Euroopa poliitiline piiritlus Euroopa on maailmajagu ja looduslik-kultuuriline regioon, mis hõlmab Euraasia mandri poolsaaretaolise lääneosa koos ümbritsevate saartega.
Uus!!: Koerlased ja Euroopa · Näe rohkem »
Fülogenees
parafüleetiline rühm (sinine) Fülogenees ehk põlvnemiskäik on mingi organismide rühma evolutsiooniline päritolu.
Uus!!: Koerlased ja Fülogenees · Näe rohkem »
Fennekrebane
Fennekrebane ehk fennek ehk kõrberebane (Vulpes zerda) on koerlaste sugukonda rebase perekonda kuuluv kiskjaline.
Uus!!: Koerlased ja Fennekrebane · Näe rohkem »
Haistmine
Haistmine ehk haistmismeel (inglise keeles olfaction) on organismide võime spetsiaalse haistmiselundi või selleks kohastunud haisterakkude abil tajuda ja eristada keskkonnas (õhus ja/või vees) levivaid keemiliste ühendite segusid ehk lõhnu.
Uus!!: Koerlased ja Haistmine · Näe rohkem »
Hallrebane
Hallrebane (Urocyon) on koerlaste perekond, kuhu kuuluvad tava-hallrebane (Urocyon cinereoargenteus) ja ranna-hallrebane (Urocyon littoralis).
Uus!!: Koerlased ja Hallrebane · Näe rohkem »
Hüäänkoer
Hüäänkoer (Lycaon pictus) on koerlaste sugukonda hüäänkoera perekonda kuuluv loomaliik.
Uus!!: Koerlased ja Hüäänkoer · Näe rohkem »
Heli
Heli on elastses keskkonnas leviv elastsuslaine (gaasis või vedelikus – pikilaine, tahkes – ka ristlaine), mida on võimalik kuulda.
Uus!!: Koerlased ja Heli · Näe rohkem »
Hierarhia
Hierarhia (kreeka keeles hieros püha + archē valitsus, võim) on astmeline allumise süsteem erinevate asjade organiseerimiseks ja hindamiseks.
Uus!!: Koerlased ja Hierarhia · Näe rohkem »
Hunt
Hallhunt ehk hunt ehk susi (Canis lupus) on põhjapoolkeral elutsev kiskjaliste seltsi koerlaste sugukonda kuuluv loomaliik.
Uus!!: Koerlased ja Hunt · Näe rohkem »
Ilves
Ilves ehk harilik ilves ehk tava-ilves (Lynx lynx, ka Felis lynx) on kaslaste sugukonna ilvese (või kassi) perekonda kuuluv loomaliik.
Uus!!: Koerlased ja Ilves · Näe rohkem »
Imetajad
Imetajad ehk mammaalid (Mammalia) on loomade klass keelikloomade hõimkonnast.
Uus!!: Koerlased ja Imetajad · Näe rohkem »
Indlus
Indlus (ka indlemine, inna- ja jooksuaeg) on imetajast emaslooma füsioloogiline seisund ja tegevused, mis on seotud vastassoost seksuaalpartneri otsinguga.
Uus!!: Koerlased ja Indlus · Näe rohkem »
Jahiuluk
Jahiuluk ehk jahiloom on uluk (imetaja või lind), kellele tohib jahiseaduse järgi pidada jahiajal jahti.
Uus!!: Koerlased ja Jahiuluk · Näe rohkem »
Jalg
inimese jala võrdlus Jalg on loomade kulgemiselund: jäse, mis kannab looma keha ja aitab tal liikuda.
Uus!!: Koerlased ja Jalg · Näe rohkem »
Järglane
Lammas ja tema järglane, lambatall Järglane on sugulisel või suguta paljunemisel tekkinud isend.
Uus!!: Koerlased ja Järglane · Näe rohkem »
Juttselg-kärnkonn
Juttselg-kärnkonn ehk kõre (Epidalea calamita, endise ladinakeelse nimega Bufo calamita) on kärnkonlaste sugukonda kuuluv kahepaikne.
Uus!!: Koerlased ja Juttselg-kärnkonn · Näe rohkem »
Kael
Naise kael Selgroog Kael on paljude loomade, sealhulgas inimese pead ja keret ühendav kehaosa.
Uus!!: Koerlased ja Kael · Näe rohkem »
Kahepaiksed
Kahepaiksed ehk amfiibid (Amphibia) on vee- ja/või maismaa-eluviisiga keelikloomade klass selgroogsete alamhõimkonnast.
Uus!!: Koerlased ja Kahepaiksed · Näe rohkem »
Kari (bioloogia)
Kreekas Kari on ajutine (mõnikord ka püsiv) metsloomade rühm, mis ei pruugi koosneda ühe liigi isendeist (segakarjad).
Uus!!: Koerlased ja Kari (bioloogia) · Näe rohkem »
Karvastik
Karvastik ehk karvkate ehk karvastu on loomade, peamiselt imetajate kogu keha katvad marrasknaha sarvmoodustised.
Uus!!: Koerlased ja Karvastik · Näe rohkem »
Kaslased
Kaslased (Felidae) on loomade sugukond, mis kuulub kiskjaliste seltsi ja imetajate klassi.
Uus!!: Koerlased ja Kaslased · Näe rohkem »
Kääbusrebane
Kääbusrebane (Vulpes macrotis) on koerlaste sugukonda rebase perekonda kuuluv kiskjaline.
Uus!!: Koerlased ja Kääbusrebane · Näe rohkem »
Kährik
Elistvere loomapargis Kährik ehk kährikkoer (Nyctereutes procyonoides) on koerlaste sugukonda kähriku perekonda kuuluv imetaja.
Uus!!: Koerlased ja Kährik · Näe rohkem »
Küüs
Pöidla küüs Küüs on keratiinist koosnev kõva poolläbipaistev plaadike, mis katab mitmetel loomaliikidel, sealhulgas inimesel, sõrmede ja varvaste otsmise lüli selgmist külge.
Uus!!: Koerlased ja Küüs · Näe rohkem »
Kõrb
Gobi kõrb Atacama kõrb Kõrb on ala, kus aastane sademete hulk jääb alla 200 mm.
Uus!!: Koerlased ja Kõrb · Näe rohkem »
Kõrv
Inimkõrv Kõrv on selgroogsete elund, mille ülesanne on registreerida keskkonna lainelisi võnkumisi.
Uus!!: Koerlased ja Kõrv · Näe rohkem »
Kõrvukrebane
Praha loomaaias Kõrvukrebane Namiibias Kõrvukrebane (Otocyon megalotis) on koerlaste sugukonda kuuluv kiskja, kõrvukrebase perekonna ainus säilinud liik.
Uus!!: Koerlased ja Kõrvukrebane · Näe rohkem »
Kõrvukrebane (perekond)
Kõrvukrebane (Otocyon) on koerlaste sugukonda kuuluv kiskjate perekond.
Uus!!: Koerlased ja Kõrvukrebane (perekond) · Näe rohkem »
Keelikloomad
Keelikloomad (Chordata) on loomade hõimkond, kuhu kuuluvad selgroogsed ning mõned nendega lähedases suguluses olevad selgrootud.
Uus!!: Koerlased ja Keelikloomad · Näe rohkem »
Keskkond (ökoloogia)
Keskkond ehk elukeskkond (ka looduslik keskkond, looduskeskkond) on organismi mõjutavate biootiliste ja abiootiliste tegurite (ökoloogiliste tegurite) kogum.
Uus!!: Koerlased ja Keskkond (ökoloogia) · Näe rohkem »
Kiskjalised
Kiskjalised (Carnivora) on loomade selts imetajate klassist.
Uus!!: Koerlased ja Kiskjalised · Näe rohkem »
Klaad
Klaad on taksonoomiline rühm, mis hõlmab viimast ühist eellast (liiki) ja kõiki selle eellase järeltulijaid.
Uus!!: Koerlased ja Klaad · Näe rohkem »
Koduloom
Koduloom on loomaliik, -alamliik või varieteet, kelle inimene on kodustanud ja sageli ka tõuaretusega geneetiliselt arendanud.
Uus!!: Koerlased ja Koduloom · Näe rohkem »
Kodustamine
Kodustamine ehk domestikatsioon on inimese juhitav tegevus, millega metsik, looduskeskkonnast pärit looma- või taimeasurkond kohastatakse tehistingimustes elamise ning inimesepoolse järelevalve ja ülevaatamisega.
Uus!!: Koerlased ja Kodustamine · Näe rohkem »
Koer
Koer ehk kodukoer on hundi alamliik (Canis lupus familiaris) või koera perekonna liik (Canis familiaris), mille inimesed on kodustanud.
Uus!!: Koerlased ja Koer · Näe rohkem »
Koer (perekond)
Koer (Canis) on loomade perekond kiskjaliste seltsist koerlaste sugukonnast.
Uus!!: Koerlased ja Koer (perekond) · Näe rohkem »
Koeratõug
''Chihuahua'' ja taani dogi Koeratõug on koera isendite kogum, millel on ühtne põlvnemine ja on kujunenud ühesugused pärilikud omadused.
Uus!!: Koerlased ja Koeratõug · Näe rohkem »
Kohastumus
Kohastumus on bioloogias organismi anatoomiline struktuur, füsioloogiline protsess või käitumisjoon, mis on kujunenud loodusliku valiku tulemusena (kohastumise käigus) ning suurendab tõenäosust saada rohkem järglasi.
Uus!!: Koerlased ja Kohastumus · Näe rohkem »
Koiott
Koiott ehk preeriahunt (Canis latrans) on läänepoolkeral elutsev kiskjaliste seltsi koerlaste sugukonda kuuluv loomaliik.
Uus!!: Koerlased ja Koiott · Näe rohkem »
Kolju
Kolju (ladina keeles cranium) ehk pealuu ehk kolp ehk surnupealuu on selgroogsetel pea skelett, mis kaitseb ja toestab peaaju, meeleelundeid ning seede- ja hingamiselundite alguosa.
Uus!!: Koerlased ja Kolju · Näe rohkem »
Kromosoom
Inimese (naise) kromosoomid Kromosoomid (kreeka keeles chroma - värvus, soma - keha) on eukarüootsetes rakkudes mitoosi ja meioosi ajal valgusmikroskoobis nähtavad valkudega kondenseerunud DNA-molekulid (nukleoproteiinsed kepjad kehakesed).
Uus!!: Koerlased ja Kromosoom · Näe rohkem »
Kutsikas
Siberi haski kutsikas Kutsikas on koera mittetäiskasvanud isend.
Uus!!: Koerlased ja Kutsikas · Näe rohkem »
Kuulmine
Kõrv – kuulmise meeleelund Kuulmine ehk kuulmismeel (inglise hearing, audition) on elusolendite võime eristada nendeni jõudvaid helilaineid nende omaduste, nagu amplituudi (tugevuse) ja sageduse (helikõrguse) järgi mingi spetsiaalse (kuulmis)elundi (tavaliselt kõrva) abil"Kuulmine".
Uus!!: Koerlased ja Kuulmine · Näe rohkem »
Lakkhunt
Kölni loomaaias. Beardsley loomaaias. Lakkhunt ehk guara (Chrysocyon brachyurus) on koerlaste sugukonda lakkhundi perekonda kuuluv kiskja, oma perekonna ainus liik.
Uus!!: Koerlased ja Lakkhunt · Näe rohkem »
Lääne maakond
Lääne maakond ehk Läänemaa on 1. järgu haldusüksus Eesti lääneosas.
Uus!!: Koerlased ja Lääne maakond · Näe rohkem »
Läti
Läti (ametlikult Läti Vabariik (Latvijas Republika, Leţmō Vabāmō)) on riik Euroopas, üks kolmest Balti riigist.
Uus!!: Koerlased ja Läti · Näe rohkem »
Lõhn
Lõhn on gaasiliste ja lenduvate ainete omadus haistmisaistingut esile kutsuda.
Uus!!: Koerlased ja Lõhn · Näe rohkem »
Lõunapoolkera
Lõunapoolkera Lõunapoolkera on ekvaatorist lõuna pool asuv osa Maast.
Uus!!: Koerlased ja Lõunapoolkera · Näe rohkem »
Lõvi
Lõvi (Panthera leo) on Aafrika savannides ja poolkõrbetes ning India lääneosas elutsev suur kaslane pantri perekonnast.
Uus!!: Koerlased ja Lõvi · Näe rohkem »
Leedu
Leedu (ametlikult Leedu Vabariik) on riik Euroopa Liidus Läänemere kagurannikul.
Uus!!: Koerlased ja Leedu · Näe rohkem »
Liha
Liha on loomade lihas-, rasv- ja sidekude, mida tarvitatakse toiduks.
Uus!!: Koerlased ja Liha · Näe rohkem »
Liik (bioloogia)
Liik (ladina keeles species, lühend sp. või spec.) on taksonoomiline mõiste, mida bioloogias kasutatakse kindlal viisil omavahel sarnanevate organismide populatsiooni kohta.
Uus!!: Koerlased ja Liik (bioloogia) · Näe rohkem »
Loomad
Loomad (Animalia, Metazoa) on riik organismide taksonoomilises klassifikatsioonis.
Uus!!: Koerlased ja Loomad · Näe rohkem »
Loomastik
Loomastik ehk fauna on mingil maa-alal elav loomaliikide kogum.
Uus!!: Koerlased ja Loomastik · Näe rohkem »
Luu
Luud ehk kondid (os, mitmuses ossa) on luukalade, kahepaiksete, roomajate, lindude ja imetajate (sealhulgas inimese) luustikku kuuluvad kõvad, veidi elastsed, värskes olekus kollakasvalged elundid.
Uus!!: Koerlased ja Luu · Näe rohkem »
Magu
Magu (ladina keeles ventriculus, gaster) on paljudel loomadel seedeelundkonna elund.
Uus!!: Koerlased ja Magu · Näe rohkem »
Manner
Manner ehk mander ehk kontinent on maailmamerest ümbritsetud suur maismaa osa.
Uus!!: Koerlased ja Manner · Näe rohkem »
Marutaud
Marutaud (ka hüdrofoobia) on püsisoojaste loomade ägedakujuline närvisüsteemi kahjustav viirushaigus, mis lõppeb praktiliselt alati haigestunud isendi surmaga.
Uus!!: Koerlased ja Marutaud · Näe rohkem »
Mäestik
Tatrad Poola lõunaosas Pamiiri mäestik Mäestik on enamasti piklik ja enamasti laamade põrkepiirkonnas asuv positiivne pinnavorm.
Uus!!: Koerlased ja Mäestik · Näe rohkem »
Mets
Pillapalu kuusemets Sierra Nevada mäestikus Mets on ökosüsteem, mis koosneb kasvavate puudega maast ja selle elustikust (taimestikust, loomastikust, seenestikust).
Uus!!: Koerlased ja Mets · Näe rohkem »
Metsistumine
Metsistumine on eelkõige kultuurtaimede ja koduloomade puhul esinev nähtus, kus kultuuris kasvava liigi isendid jäävad kasvama ja paljunema ka hoolduse katkedes.
Uus!!: Koerlased ja Metsistumine · Näe rohkem »
Moldova
Moldova (ametlik nimi Moldova Vabariik, rumeenia keeles Republica Moldova, vanemas kirjapildis ka Moldaavia) on merepiirita riik Ida-Euroopas.
Uus!!: Koerlased ja Moldova · Näe rohkem »
Monofüleetiline rühm
Üldiselt arvatakse, et roomajate ja lindude rühm on monofüleetilised Monofüleetiline rühm on organismide rühm, mis koosneb viimasest ühisest eellasest ja kõikidest tema järeltulijatest.
Uus!!: Koerlased ja Monofüleetiline rühm · Näe rohkem »
Morfoloogia (bioloogia)
Morfoloogia on bioloogia haru, mis tegeleb organismide ja nende osade kuju uurimisega.
Uus!!: Koerlased ja Morfoloogia (bioloogia) · Näe rohkem »
Nägemine
Silm – nägemise meeleelund Inimese silma läbilõige Nägemine ehk nägemismeel (ingl. k sight, vision) on võime detekteerida ja tõlgendada valgusstiimuleid.
Uus!!: Koerlased ja Nägemine · Näe rohkem »
Oxford University Press
Logo Oxford University Press on Oxfordi Ülikooli juures tegutsev kirjastus.
Uus!!: Koerlased ja Oxford University Press · Näe rohkem »
Pärnu maakond
Pärnu maakond ehk Pärnumaa on Eesti 1. järgu haldusüksus.
Uus!!: Koerlased ja Pärnu maakond · Näe rohkem »
Põhjapoolkera
Lamberti asimutaalses võrdpindses projektsioonis Põhjapoolkera on ekvaatori tasapinnast põhja pool asuv osa Maast.
Uus!!: Koerlased ja Põhjapoolkera · Näe rohkem »
Pea
Inimese pea anatoomia Porikärbse pea Pea on loomadel kehaosa, mis asub keha eesotsas (või ülaotsas).
Uus!!: Koerlased ja Pea · Näe rohkem »
Peeniseluu
Koera peeniseluu (nool näitab kusejuha uuret) Peeniseluu (ladina os penis või baculum) on enamikul imetajatel peenises asuv luu.
Uus!!: Koerlased ja Peeniseluu · Näe rohkem »
Perekond (bioloogia)
Perekond (ladina keeles genus 'sugu') on bioloogias liigist kõrgemalseisev takson, millesse kuulub üks liik või mitu morfoloogiliselt sarnast liiki.
Uus!!: Koerlased ja Perekond (bioloogia) · Näe rohkem »
Pesakond
Pesakond on loomakooslus, kus tavaliselt koos esivanematega elavad ka järeltulijad.
Uus!!: Koerlased ja Pesakond · Näe rohkem »
Polaarrebane
Polaarrebane ehk jäärebane (Vulpes lagopus) on koerlaste sugukonda kuuluv väike kiskja.
Uus!!: Koerlased ja Polaarrebane · Näe rohkem »
Poola
Poola Vabariik on riik Kesk-Euroopas (teise liigituse järgi Ida-Euroopas).
Uus!!: Koerlased ja Poola · Näe rohkem »
Punahunt
Punahunt saagiga Tais Punahunt (Cuon alpinus) on koerlaste sugukonda kuuluv imetaja, kes elab Kesk-, Lõuna- ja Kagu-Aasias.
Uus!!: Koerlased ja Punahunt · Näe rohkem »
Röövloom
Kiskja ehk röövloom ehk predaator on kiskeluviisiga loom, kes peab jahti saakloomadele.
Uus!!: Koerlased ja Röövloom · Näe rohkem »
Rebane
Rebane ehk punarebane (Vulpes vulpes) on koerlaste (Canidae) sugukonda rebase (Vulpes) perekonda kuuluv kiskja.
Uus!!: Koerlased ja Rebane · Näe rohkem »
Rebane (perekond)
Rebane (Vulpes) on perekond kisjkalisi koerlaste sugukonnast.
Uus!!: Koerlased ja Rebane (perekond) · Näe rohkem »
Rohumaa
Rohumaa on peamiselt rohttaimedega kaetud ala.
Uus!!: Koerlased ja Rohumaa · Näe rohkem »
Saakloom
Saakloom on loom, kellele röövloom (teise liiki kuuluv) jahti peab ja kelle saagiks ta langeb.
Uus!!: Koerlased ja Saakloom · Näe rohkem »
Saba
Paabulinnu saba Orava saba Saba on mitmel loomarühmal keha osa, mis jääb pärakust tahapoole; üldjuhul on saba eraldiseisev paindlik jätke keha küljes.
Uus!!: Koerlased ja Saba · Näe rohkem »
Sarkoptoos
Sarkoptoosid ehk sarkoptoossügelised ehk süüdiklestsügelised on mitmetel imetajatel ja inimestel naha epidermisesse näritud käikudes parasiteeriva ja sügelisi põhjustava süüdiklestade (ladina keeles Sarcoptes scabiei) põhjustatud naha parasitoosid.
Uus!!: Koerlased ja Sarkoptoos · Näe rohkem »
Süstemaatika
Süstemaatika (kreeka sõnast συστηματικός (systēmatikos)) on valdkond, mis tegeleb liigitamisega või kategoriseerimisega ühiste tunnuste alusel.
Uus!!: Koerlased ja Süstemaatika · Näe rohkem »
Selts (bioloogia)
Selts (ladina ordo) on bioloogilises taksonoomias klassist väiksem üksus, mis jaguneb sugukondadeks.
Uus!!: Koerlased ja Selts (bioloogia) · Näe rohkem »
Sigimine
Sigimine ehk tokogoonia on eluprotsess, mille käigus toimub organismide enesetootmine (paljunemine).
Uus!!: Koerlased ja Sigimine · Näe rohkem »
Slovakkia
Slovakkia on merepiirita riik Euroopas.
Uus!!: Koerlased ja Slovakkia · Näe rohkem »
Sotsiaalsus
Sotsiaalsus ehk ühiskondlikkus on inimesele iseloomulik omadus kuuluda ühiskonda.
Uus!!: Koerlased ja Sotsiaalsus · Näe rohkem »
Suguküpsus
Suguküpsus on organismi võime suguliseks paljunemiseks.
Uus!!: Koerlased ja Suguküpsus · Näe rohkem »
Sugukond (bioloogia)
Sugukond (familia) on bioloogilises taksonoomias lähedasi perekondi ühendav üksus.
Uus!!: Koerlased ja Sugukond (bioloogia) · Näe rohkem »
Suguti
Suguti (ladina keeles penis, kreeka keeles phallos) on isaslooma sugutamiselund ehk kopulatsioonielund ehk paaritumiselund ehk välimine isassuguelund.
Uus!!: Koerlased ja Suguti · Näe rohkem »
Tundra
Tundra taimestik Alaska poolsaare rannikul Tundra on bioom, millele on iseloomulikud samblad ja samblikud, puhmastaimed, rohttaimed, kidurad puud ja põõsad.
Uus!!: Koerlased ja Tundra · Näe rohkem »
Ukraina
Ukraina (ukraina keeles Україна Ukrajina) on riik Ida-Euroopas.
Uus!!: Koerlased ja Ukraina · Näe rohkem »
Ungari
Ungari on merepiirita riik, mis asub Doonau keskjooksul Kesk-Euroopas (teise liigituse järgi Ida-Euroopas).
Uus!!: Koerlased ja Ungari · Näe rohkem »
Urg
Vöötorav urust väljumas Urg on pinnases asuv koopakujuline looma, linnu või kala püsielupaik.
Uus!!: Koerlased ja Urg · Näe rohkem »
Uus-Meremaa
Uus-Meremaa on saareriik Okeaania (sh Polüneesia) edelaosas; Austraaliast eraldab teda Tasmani meri.
Uus!!: Koerlased ja Uus-Meremaa · Näe rohkem »
Vaktsineerimine
Anna Ancher, "Vaktsineerimine" (1899) Vaktsineerimine (vaccinatio) ehk immuniseerimine ehk kaitsepookimine on vaktsiini(de) viimine organismi (naha, suu, nina kaudu), näiteks immuunsuse esile kutsumise eesmärgil.
Uus!!: Koerlased ja Vaktsineerimine · Näe rohkem »
Valgevene
Valgevene (valgevene keeles Беларусь, vene keeles Беларусь või Белоруссия, leedu keeles Baltarusija, läti keeles Baltkrievija, poola keeles Białoruś, ukraina keeles Білорусь) on merepiirita riik Euroopa idaosas.
Uus!!: Koerlased ja Valgevene · Näe rohkem »
Varvas
Inimese varbad Varvas on imetaja, roomaja või linnu maha toetuva jäseme hargnenud ja osaliselt küünisega kaetud (või lõppev) osa.
Uus!!: Koerlased ja Varvas · Näe rohkem »
Võõrliik
kalakasvandustesse toodud harilik pakslaup pääses vabadusse ja on muutunud ohtlikuks võõrliigiks ning nende arvukust püütakse erinevate vahenditega piirata (2016) Võõrliik (ehk introdutseeritud liik, vahel ka eksoot) on mittepärismaine liik, s.o liik, mis on vaadeldava piirkonna ökosüsteemidesse sattunud inimese kaasabil.
Uus!!: Koerlased ja Võõrliik · Näe rohkem »
