Kiiremini kui brauser!
69 suhted: Alev, Demokraatia, Eesti, Eesti linnad, Eesti NSV, Eesti NSV haldusjaotus, Eesti Vabariigi Ülemnõukogu, Eesti Vabariigi põhiseadus, Eesti Vabariigi põhiseadus (1992), Eesti valitsus, Eestimaa rüütelkond, Foogtikohus, Gild, Haapsalu, Haldusreform, Johannes Märtson, Kaasamine, Kaasav eelarvemenetlus, Kihelkond, Kinnisvara, Kohalik omavalitsus, Kohaliku omavalitsuse õigus, Kohaliku omavalitsuse enesekorraldusõigus, Kohaliku omavalitsuse korraldus, Kohaliku omavalitsuse volikogu, Kuberner, Lübecki õigus, Lühend, Liivimaa rüütelkond, Linn, Maakond, Maatamees, Mõis, Mõisavald, Muinasmaakond, Narva, Narva-Jõesuu, Omavalitsus, Omavalitsusüksus, Paide, Pärnu, Raad, Rahvastikuregister, Rakvere, Rüütelkond, Riigikogu, Riigireform, Saaremaa rüütelkond, Seadus, Seisuste kaotamise seadus, ..., Subjektiivne õigus, Tallinn, Tartu, Tsunft, Vakus, Vald, Valga linnapea, Valimised, Vallaseadus, Vallavanem, Vardja, Viljandi, Viljandimaa, Volikogu, 1902, 1905, 1917, 1994, 20. sajand Eestis. Laienda indeks (19 rohkem) »
Alev
Alev on harilikult linnast väiksem tiheasustusega asula.
Uus!!: Kohalik omavalitsus ja Alev · Näe rohkem »
Demokraatia
Naine 2007. aasta Prantsusmaa presidendivalimiste ajal hääletamas Demokraatia (ka rahva võim) on valitsemisvorm, mille tunnuseks on kodanikkonna osalemine poliitikas, võimude lahusus ja tasakaalustatus, seaduse ülimuslikkus ning inim- ja kodanikuõiguste austamine.
Uus!!: Kohalik omavalitsus ja Demokraatia · Näe rohkem »
Eesti
Eesti Vabariik on riik Põhja-Euroopas.
Uus!!: Kohalik omavalitsus ja Eesti · Näe rohkem »
Eesti linnad
Eestis on 47 linna, mis on asustusüksused.
Uus!!: Kohalik omavalitsus ja Eesti linnad · Näe rohkem »
Eesti NSV
Eesti Nõukogude Sotsialistlik Vabariik, lühendid Eesti NSV ja ENSV (vene keeles Эстонская Советская Социалистическая Республика, lühendid Эстонская ССР ja ЭCCP; Estonskaja Sovetskaja Sotsialistitšeskaja Respublika, Estonskaja SSR ja ESSR), oli NSV Liidu 1. järgu haldusüksus (liiduvabariik) okupeeritud Eestis.
Uus!!: Kohalik omavalitsus ja Eesti NSV · Näe rohkem »
Eesti NSV haldusjaotus
Siin on loetletud Eesti NSV tegevusaja jooksul aastail 1940–1991 toimunud haldus- ja administratiivpiirkondade muudatused ning antud nende muudatuste põhjuste lühikirjeldus.
Uus!!: Kohalik omavalitsus ja Eesti NSV haldusjaotus · Näe rohkem »
Eesti Vabariigi Ülemnõukogu
Eesti Vabariigi Ülemnõukogu (kuni 8. maini 1990 Eesti NSV XII Ülemnõukogu) oli viimane valitud Eesti NSV kõrgeim riigivõimuorgan ning pärast Eesti NSV suveräänsuse deklaratsiooni teine NSV Liidu poolt okupeeritud Eesti territooriumil faktilist võimu omanud kohalik võimuorgan.
Uus!!: Kohalik omavalitsus ja Eesti Vabariigi Ülemnõukogu · Näe rohkem »
Eesti Vabariigi põhiseadus
Eesti Vabariigi põhiseadus (lühend PS) on Eesti riigi toimimise ja kõigi teiste seaduste õiguslik alusdokument.
Uus!!: Kohalik omavalitsus ja Eesti Vabariigi põhiseadus · Näe rohkem »
Eesti Vabariigi põhiseadus (1992)
Eesti Vabariigi 1992.
Uus!!: Kohalik omavalitsus ja Eesti Vabariigi põhiseadus (1992) · Näe rohkem »
Eesti valitsus
Stenbocki maja Eesti valitsus (ametlikult Vabariigi Valitsus) on Eesti riigi täidesaatev võimuorgan, mis tegutseb Eesti Vabariigi põhiseaduse ja seaduste alusel.
Uus!!: Kohalik omavalitsus ja Eesti valitsus · Näe rohkem »
Eestimaa rüütelkond
Eestimaa rüütelkond (saksa keeles Hoch- und Hochwolgeborne Ritterschaft des Herzogthums Ehstland, vene keeles Эстляндское дворянство) oli Eestimaa kesk-, varauusaja ja uusaja seisuliku ühiskonna territoriaalseisuslik omavalitsus aastatel 1252–1920.
Uus!!: Kohalik omavalitsus ja Eestimaa rüütelkond · Näe rohkem »
Foogtikohus
Foogtikohus oli Rakvere, Paide ja Paldiski omavalitsus- ja kohtuasutus kuni 1889.
Uus!!: Kohalik omavalitsus ja Foogtikohus · Näe rohkem »
Gild
Gild (saksa keeles Gilde, vanagermaani keeles 'ohvrisööming') on keskaegne või keskajast pärinev kutseorganisatsioon, harvem usuline või poliitiline organisatsioon.
Uus!!: Kohalik omavalitsus ja Gild · Näe rohkem »
Haapsalu
Haapsalu (Läänemaa murrakutes varem ka Oablu või Aablu) on linn Lääne-Eestis, Lääne maakonna ja omavalitsusliku Haapsalu linna halduskeskus.
Uus!!: Kohalik omavalitsus ja Haapsalu · Näe rohkem »
Haldusreform
Haldusreform on reform haldusterritoriaalses korralduses või avalikus teenistuses.
Uus!!: Kohalik omavalitsus ja Haldusreform · Näe rohkem »
Johannes Märtson
Johannes Märtson Johannes Märtson (25. august 1868 Lõve vald – 9. jaanuar 1935 Tõrva) oli Eesti poliitik.
Uus!!: Kohalik omavalitsus ja Johannes Märtson · Näe rohkem »
Kaasamine
Kaasamine on üks kodanikuühiskonna toimimisvorme, mis tähendab kodanikuühenduse liikmeskonna või sihtrühma paremini rakendamist või aktiivistamist oma eesmärkide teostamisel ja nende üle otsustamisel; avaliku võimu või äriettevõtete tegevus, mille sihiks on anda kodanikele või neid esindavatele ühendustele võimalus osaleda neid mõjutavate otsuste tegemisel, sh õigusloomes.
Uus!!: Kohalik omavalitsus ja Kaasamine · Näe rohkem »
Kaasav eelarvemenetlus
Kaasav eelarvemenetlus ehk kaasav eelarve koostamine on kodanikuvõimu arutlus- ja otsustusprotsess, üks osalusdemokraatia avaldumisvorme.
Uus!!: Kohalik omavalitsus ja Kaasav eelarvemenetlus · Näe rohkem »
Kihelkond
Kihelkond (van. kihlakond, kihhelkond, kihhelkund) on Eesti aladel ajalooline, mujal ka tänapäeval reaalselt eksisteeriv kiriklik haldusüksus.
Uus!!: Kohalik omavalitsus ja Kihelkond · Näe rohkem »
Kinnisvara
Kinnisvara on omand, mis koosneb maast ja sellel asetsevatest ehitistest, lisaks maa loodusvaradest, haritamata taimestikust ja loomastikust, põllukultuuridest ja kariloomadest, veest ja maavaradest.
Uus!!: Kohalik omavalitsus ja Kinnisvara · Näe rohkem »
Kohalik omavalitsus
Kohalik omavalitsus (lühend KOV) on kohaliku omavalitsuse üksuse (Eestis valla või linna) demokraatlikult moodustatud kohalike võimuorganite õigus ja võime seaduse piires ja kohalike elanike huvides korraldada ja juhtida valdavat osa nende vastutusalasse kuuluvast ühiskonnaelust.
Uus!!: Kohalik omavalitsus ja Kohalik omavalitsus · Näe rohkem »
Kohaliku omavalitsuse õigus
Kohaliku omavalitsuse (edaspidi ka KOV) õigus on avalik-õiguslike õigusnormide kogum, mis KOV realiseerimise tagamise eesmärgil reguleerib KOV üksuste (vallad ja linnad): 1) õiguslikku seisundit, korraldust, ülesandeid, finantse ja tegevuse kontrolli; 2) õigussuhteid teiste - nii avalik-õiguslike kui ka eraõiguslike – õigussubjektidega. Seega on kohaliku omavalitsuse õiguse puhul tegu nii internse kui eksternse õigusega (esimesse kuuluvad nt kohaliku omavalitsuse organite sisemist tööjaotust ja -korraldust, teise aga nt valla ja linna õigussuhteid oma elanikega reguleerivad avalik-õiguslikud normid).
Uus!!: Kohalik omavalitsus ja Kohaliku omavalitsuse õigus · Näe rohkem »
Kohaliku omavalitsuse enesekorraldusõigus
Kohaliku omavalitsuse enesekorraldusõigus on kohaliku omavalitsuse otsustus- ja valikuvabadus kohaliku elu küsimuste lahendamisel.
Uus!!: Kohalik omavalitsus ja Kohaliku omavalitsuse enesekorraldusõigus · Näe rohkem »
Kohaliku omavalitsuse korraldus
Kohaliku omavalitsuse korraldus on akadeemiline või rakenduslik avaliku halduse eriala, mis keskendub enim kohalikule omavalitsusele.
Uus!!: Kohalik omavalitsus ja Kohaliku omavalitsuse korraldus · Näe rohkem »
Kohaliku omavalitsuse volikogu
Kohaliku omavalitsuse volikogu on kohaliku omavalitsuse üksuse (valla või linna esinduskogu (vastavalt vallavolikogu või linnavolikogu)).
Uus!!: Kohalik omavalitsus ja Kohaliku omavalitsuse volikogu · Näe rohkem »
Kuberner
Kuberner on suure maa-ala (kubermang või osariik) administraator või valitsusjuht.
Uus!!: Kohalik omavalitsus ja Kuberner · Näe rohkem »
Lübecki õigus
Lübecki õigus (ius lubicense) oli keskaegne Mandri-Euroopa õigusnormide kogumik (linnaõigus), mis oli kehtiv ühtekokku ligi sajas linnas, teiste hulgas Lübeckis, Kielis, Rostockis, Wismaris, Stralsundis, Greifswaldis, Tallinnas, Rakveres ja Narvas.
Uus!!: Kohalik omavalitsus ja Lübecki õigus · Näe rohkem »
Lühend
Lühend on kirjalikus kõnes kirjamärk või kirjamärkide järjend, mis lühiduse huvides asendab mingit sõna või sõnaühendit, või kirjalikus ja suulises kõnes kasutatav sõna, mis on saadud mingi sõna või sõnaühendi lühendamisel.
Uus!!: Kohalik omavalitsus ja Lühend · Näe rohkem »
Liivimaa rüütelkond
Liivimaa rüütelkond (Ritter und Landschaft des Herzogthumbs Liefland) oli Liivimaa (Lõuna-Eesti ja Põhja-Läti) aadlikke ühendav territoriaalseisuslik omavalitsus.
Uus!!: Kohalik omavalitsus ja Liivimaa rüütelkond · Näe rohkem »
Linn
Budapest (satelliidifoto) Helsingi kesklinn (aerofoto) Tartu kesklinn (panoraamfoto) Linna mõiste ei ole täpselt määratletud.
Uus!!: Kohalik omavalitsus ja Linn · Näe rohkem »
Maakond
Eestis on maakond 1. järgu haldusüksuse tüüp.
Uus!!: Kohalik omavalitsus ja Maakond · Näe rohkem »
Maatamees
Maatamees oli 1866. aasta vallaseaduse alusel moodustunud maaelanike sotsiaalne grupp, kes ei omanud valla piires kinnisvara või renditalukohta.
Uus!!: Kohalik omavalitsus ja Maatamees · Näe rohkem »
Mõis
Boriss Šeremetevile kuulunud Kuskovo mõisa hoonetekompleks (mõisasüda) Moskva lähedal Venemaal Ropša (soome Ropsunhovi) mõisa härrastemaja Ingerimaal, mis kuulus Venemaa keisriperekonnale (Lomonossovi rajoon, Venemaa) Mõisa peahoone Łyntupys Valgevenemaal Mõis oli suur eesõigustega maavaldus ja põllumajanduslik tootmisüksus.
Uus!!: Kohalik omavalitsus ja Mõis · Näe rohkem »
Mõisavald
Mõisavald oli 17. sajandil Eestis ja Lätis haldusüksuseks muutunud mõisa ümbritsev talupoegadega asustatud mõisa territoorium ning mõistet mõisavald kasutati eraldamaks talupoegade elamispiirkondi mõisaomanike kasutatud mõisasüdamest, kus asusid häärber ja mõisa abihooned.
Uus!!: Kohalik omavalitsus ja Mõisavald · Näe rohkem »
Muinasmaakond
Maakonnaks ehk muinasmaakonnaks nimetatakse sageli muinasaegset (kuni 13. sajand) kihelkonnast ja linnusepiirkonnast suuremat mitteriiklikku territoriaalset üksust tänapäeva Baltikumi alal.
Uus!!: Kohalik omavalitsus ja Muinasmaakond · Näe rohkem »
Narva
Narva on linn Eesti kirdeosas Ida-Viru maakonnas Narva jõe alamjooksul Eesti-Venemaa piiri ääres.
Uus!!: Kohalik omavalitsus ja Narva · Näe rohkem »
Narva-Jõesuu
Narva-Jõesuu (saksa keeles varem Hungerburg, Narwa-Mündung; vene keeles varem Гунгербург, Усть-Нарoва) on linnasisene linn Ida-Viru maakonnas omavalitsuslikus Narva-Jõesuu linnas.
Uus!!: Kohalik omavalitsus ja Narva-Jõesuu · Näe rohkem »
Omavalitsus
Omavalitsus on Eestis põhiseaduses sätestatud omavalitsusüksuse – valla (vallavalitsus) või linna (linnavalitsus) – demokraatlikult moodustatud võimuorgan, kel on õigus, võime ja kohustus iseseisvalt korraldada ja juhtida kohalikku elu.
Uus!!: Kohalik omavalitsus ja Omavalitsus · Näe rohkem »
Omavalitsusüksus
Omavalitsusüksus ehk kohaliku omavalitsuse üksus (ka: kohalik omavalitsusüksus) on territoriaalüksus, mille piires teostatakse kohalikku omavalitsust.
Uus!!: Kohalik omavalitsus ja Omavalitsusüksus · Näe rohkem »
Paide
Paide on linn Kesk-Eestis, Järva maakonna ja Paide linna nimelise omavalitsusüksuse keskus.
Uus!!: Kohalik omavalitsus ja Paide · Näe rohkem »
Pärnu
Pärnu on sadamalinn Eesti edelarannikul Pärnu lahe ääres Pärnu jõe alamjooksul, linnasisese linnana samanimelise haldusüksuse ja Pärnu maakonna halduskeskus.
Uus!!: Kohalik omavalitsus ja Pärnu · Näe rohkem »
Raad
raekoda Raad (saksa Rat 'nõu, nõukogu') ehk magistraat oli keskajast pärinev kollegiaalne linna võimu-, valitsus-, esindus- ja kohtuorgan.
Uus!!: Kohalik omavalitsus ja Raad · Näe rohkem »
Rahvastikuregister
Rahvastikuregister on Eesti riigi põhiregister, mis sisaldab Eesti kodanike ja Eestis elamisloa saanud välismaalaste peamisi isikuandmeid.
Uus!!: Kohalik omavalitsus ja Rahvastikuregister · Näe rohkem »
Rakvere
Droonivideo Rakvere linnusest ja linnast 2022. aasta veebruaris Turu plats Rakvere (ajalooline nimi Tarvanpää; saksa keeles Wesenberg, vene keeles Rakovor) on linn Lääne-Viru maakonnas, maakonna haldus-, majandus- ja kultuurikeskus.
Uus!!: Kohalik omavalitsus ja Rakvere · Näe rohkem »
Rüütelkond
Rüütelkond on mitmetähenduslik sõna, mille all tavaliselt mõistetakse teatud piirkonna aadelkonna seisuslikku ühendust.
Uus!!: Kohalik omavalitsus ja Rüütelkond · Näe rohkem »
Riigikogu
Riigikogu on Eesti Vabariigi ühekojaline parlament, kellele kuulub Eestis seadusandlik võim.
Uus!!: Kohalik omavalitsus ja Riigikogu · Näe rohkem »
Riigireform
Riigireform on mõiste, mida kasutatakse riigi valitsemismudeli struktuursel muutmisel.
Uus!!: Kohalik omavalitsus ja Riigireform · Näe rohkem »
Saaremaa rüütelkond
Saaremaa rüütelkond (saksa: Oeselsche Ritterschaft) oli Saaremaa seisuslik aadliomavalitsus.
Uus!!: Kohalik omavalitsus ja Saaremaa rüütelkond · Näe rohkem »
Seadus
Seadus on õigusteaduse mõistes üldise iseloomuga, üldkohustuslik ja formaalselt määratletud käitumisreeglite (õigusnormide) kogum ehk õigusakt.
Uus!!: Kohalik omavalitsus ja Seadus · Näe rohkem »
Seisuste kaotamise seadus
Seisuste kaotamise seadus oli Eesti Asutavas Kogus 9. juunil 1920 vastu võetud ja sama aasta 27.
Uus!!: Kohalik omavalitsus ja Seisuste kaotamise seadus · Näe rohkem »
Subjektiivne õigus
Subjektiivne õigus on positiivsest õigusnormist õigussubjektile tulenev ja kuuluv õigustus.
Uus!!: Kohalik omavalitsus ja Subjektiivne õigus · Näe rohkem »
Tallinn
Kadriorust avanenud vaade Tallinnale ja tema sadamale (1816) Tallinn on Eesti pealinn ja Harju maakonna halduskeskus, mis paikneb Põhja-Eesti rannikul Tallinna lahe ääres.
Uus!!: Kohalik omavalitsus ja Tallinn · Näe rohkem »
Tartu
Tartu on ülikoolilinn ja Tartu Ülikool on üks peamisi linna arengut suunavaid asutusi Tartu raekoda 2016. aasta detsembris Kvartali kaubanduskeskus Tartu (lõunaeesti keeles Tarto) on rahvaarvult Eesti teine linn, linnasisese linnana haldusliku Tartu linna keskasula, Lõuna-Eesti suurim keskus ja Tartu maakonna keskus.
Uus!!: Kohalik omavalitsus ja Tartu · Näe rohkem »
Tsunft
Tsunft (vananenud termin amet) on käsitööliste vennaskond.
Uus!!: Kohalik omavalitsus ja Tsunft · Näe rohkem »
Vakus
Vakus (ka: vakk) oli maksustuspiirkond keskaegsel Vana-Liivimaal ja tõenäoliselt ka hilisrauaaegses Eestis.
Uus!!: Kohalik omavalitsus ja Vakus · Näe rohkem »
Vald
Eestis on vald 2. järgu haldusüksuse ja ühtlasi madalaimat järku haldusüksuse tüüp.
Uus!!: Kohalik omavalitsus ja Vald · Näe rohkem »
Valga linnapea
Valga linnapea oli Valga Linnavalitsuse juht.
Uus!!: Kohalik omavalitsus ja Valga linnapea · Näe rohkem »
Valimised
Valimiskast Valimisteks kutsutakse tavaliselt rahva hääletamist, mille tulemusel jagatakse ametikohti või positsioone.
Uus!!: Kohalik omavalitsus ja Valimised · Näe rohkem »
Vallaseadus
Vallaseadus ehk vallakogukonnaseadus oli aastatel 1866–1917 Balti kubermangudes kehtinud seadus (Ma koggukonna Seadus Baltia-merre kubbermangudele: Ria-, Tallinna- ja Kuramale. 19. veebruarist 1866.), mis muu hulgas reglementeeris vallasiseseid mõisnike ja talupoegade vahelisi suhteid.
Uus!!: Kohalik omavalitsus ja Vallaseadus · Näe rohkem »
Vallavanem
Vallavanem (vanasti kogukonnatalitaja ja vallatalitaja) on valla kõrgeim ametiisik Eestis.
Uus!!: Kohalik omavalitsus ja Vallavanem · Näe rohkem »
Vardja
Vardja võib tähendada järgmist.
Uus!!: Kohalik omavalitsus ja Vardja · Näe rohkem »
Viljandi
Viljandi (ajalooliselt saksa keeles Fellin, poola keeles Felin, läti keeles Vīlande) on linn Lõuna-Eestis, Viljandi maakonna halduskeskus.
Uus!!: Kohalik omavalitsus ja Viljandi · Näe rohkem »
Viljandimaa
Viljandimaa on ajalooline maakond Eestis, mis eksisteeris Sakala näol juba muinasajal.
Uus!!: Kohalik omavalitsus ja Viljandimaa · Näe rohkem »
Volikogu
Volikogu on Eestis.
Uus!!: Kohalik omavalitsus ja Volikogu · Näe rohkem »
1902
1902.
Uus!!: Kohalik omavalitsus ja 1902 · Näe rohkem »
1905
1905.
Uus!!: Kohalik omavalitsus ja 1905 · Näe rohkem »
1917
1917.
Uus!!: Kohalik omavalitsus ja 1917 · Näe rohkem »
1994
1994.
Uus!!: Kohalik omavalitsus ja 1994 · Näe rohkem »
20. sajand Eestis
20.
Uus!!: Kohalik omavalitsus ja 20. sajand Eestis · Näe rohkem »
Ümbersuunamised siin:
Elanike osalemine kohaliku omavalitsuse teostamises, KOV, Kohaliku omavalitsuse eelarve, Kohaliku omavalitsuse kohustus anda informatsiooni oma tegevuse kohta, Kohaliku omavalitsuse kohustused, Kohaliku omavalitsuse mõiste, Kohaliku omavalitsuse rahastamise korraldus, Seaduslikkuse põhimõtte laienemine kohaliku omavalitsuse üksustele.
