Sisukord
23 suhted: Asundus, Eesti Ajalooarhiiv, Eesti kohanimeraamat, Hageri kihelkond, Harju maakond, Harjumaa, Karjamõis, Kõrvalmõis, Kernu mõis, Kohatu (Saue), Kohatu mõis (Kullamaa), Mõis, Saksa keel, Saue vald, Veski, 1475, 1637, 1639, 1741, 1920. aastad, 1930. aastad, 1937, 1977.
Asundus
Asundus ehk uusasula on uus (maa-)asula; Eestis olnud ka asula liike.
Vaata Kohatu mõis ja Asundus
Eesti Ajalooarhiiv
Liivi tänaval Eesti Ajalooarhiiv (lühend EAA) oli Eesti arhiiviasutus, mis tegutses selle nime all aastatel 1989–1999.
Vaata Kohatu mõis ja Eesti Ajalooarhiiv
Eesti kohanimeraamat
Eesti kohanimeraamat on Eesti Keele Instituudi, Võru Instituudi ja Eesti Kirjandusmuuseumi koostöös 2016.
Vaata Kohatu mõis ja Eesti kohanimeraamat
Hageri kihelkond
Hageri kirik Hageri kihelkond (lühend Hag, saksa keeles Kirchspiel Haggers) on ajalooline kihelkond Harjumaa keskosas ja Eestimaa kubermangu Harju kreisis.
Vaata Kohatu mõis ja Hageri kihelkond
Harju maakond
Harju maakond ehk Harjumaa on 1. järgu haldusüksus Põhja-Eestis.
Vaata Kohatu mõis ja Harju maakond
Harjumaa
Harjumaa on ajalooline maakond Mandri-Eesti loodeosas.
Vaata Kohatu mõis ja Harjumaa
Karjamõis
Puhtu karjamõis on rajatud 1857. aastal Karjamõis oli peamõisa juurde kuuluv põllumajanduslik kõrvalkeskus.
Vaata Kohatu mõis ja Karjamõis
Kõrvalmõis
Kõrvalmõis (nimetatud ka majandusmõis) oli maavaldus ja majandusüksus, mis moodustati mitme sellise lähestikku asuva mõisa korral, mis olid ühe omaniku omanduses.
Vaata Kohatu mõis ja Kõrvalmõis
Kernu mõis
Kernu mõis (saksa keeles Kirna) oli rüütlimõis Hageri kihelkonnas Harjumaal.
Vaata Kohatu mõis ja Kernu mõis
Kohatu (Saue)
Kohatu on Harjumaal Saue vallas asuv küla.
Vaata Kohatu mõis ja Kohatu (Saue)
Kohatu mõis (Kullamaa)
Kohatu mõis (saksa keeles Kohhat) oli eramõis, mis asus Kullamaa kihelkonnas Läänemaal.
Vaata Kohatu mõis ja Kohatu mõis (Kullamaa)
Mõis
Boriss Šeremetevile kuulunud Kuskovo mõisa hoonetekompleks (mõisasüda) Moskva lähedal Venemaal Ropša (soome Ropsunhovi) mõisa härrastemaja Ingerimaal, mis kuulus Venemaa keisriperekonnale (Lomonossovi rajoon, Venemaa) Mõisa peahoone Łyntupys Valgevenemaal Mõis oli suur eesõigustega maavaldus ja põllumajanduslik tootmisüksus.
Vaata Kohatu mõis ja Mõis
Saksa keel
Saksa keel (saksa keeles Deutsch) on indoeuroopa keelkonna germaani rühma kuuluv keel, mida kõneleb emakeelena umbes 90 miljonit inimest peamiselt Kesk-Euroopas.
Vaata Kohatu mõis ja Saksa keel
Saue vald
Saue vald on kohaliku omavalitsuse üksus Eestis Harju maakonnas.
Vaata Kohatu mõis ja Saue vald
Veski
Seidla tuuleveski. 2016. aasta veebruar. Tänapäevased veskid on suuresti automatiseeritud Veski (ka jahuveski) on ehitis või ettevõte, kus teravilja jahvatatakse.
Vaata Kohatu mõis ja Veski
1475
1475 (MCDLXXV) oli 15. sajandi 75.
Vaata Kohatu mõis ja 1475
1637
1637.
Vaata Kohatu mõis ja 1637
1639
1639.
Vaata Kohatu mõis ja 1639
1741
1741.
Vaata Kohatu mõis ja 1741
1920. aastad
1920.
Vaata Kohatu mõis ja 1920. aastad
1930. aastad
1930.
Vaata Kohatu mõis ja 1930. aastad
1937
1937.
Vaata Kohatu mõis ja 1937
1977
1977.
Vaata Kohatu mõis ja 1977