Kiiremini kui brauser!
108 suhted: A-vitamiin, Afaakia, Ainupilulised, Akromatopsia, Antagonist, Antikehad, Atsetüülkoliin, Derivaat, Diameeter, Dikromaasia, Eesti Päevaleht, Eksperiment, Elektrilaeng, Endoplasmaatiline retiikulum, Erutus, Esikloomalised, Fagotsütoos, Footon, Fotoretseptor, Fototransduktsioon, G-valgud, Ganglion, Glutamaat, Graafik, Hall (värvus), Hüpotalamus, Hiir, Imetajad, Inglise keel, Inimahvlased, Inimene, Ioon, Ioonikanal, Jagunemine, Jodopsiinid, Kalad, Kaltsium, Kanapimedus, Kandela, Kass, Käbikeha, Kepikesed, Kiirgusvoog, Koer, Kollane, Kollatähn, Kolorimeetria, Koonus, Kovalentne side, Lainepikkus, ..., Lilla, Linnud, Loivalised, Loomad, Melatoniin, Membraanipotentsiaal, Mikromeeter, Mikrotuubulid, Minut (geomeetria), Mitokonder, Molekul, Monokromaasia, Morfoloogia, Nanomeeter, Nägemine, Nägemisteravus, Närvikiud, Neuron, Neurotransmitter, Normaliseerimine, Päevanägemine, Päriskonnalised, Pentakromaasia, Pimetähn, Punane, Rakk, Rakumembraan, Rakutuum, RGB-mudel, Ribosoom, Ripsmed (organellid), Ristsiire, Rodopsiin, Roheline, Roomajad, Rott, Sarvkest, Sünaps, Selgroogsed, Silm, Silmalääts, Sinine, Tetrakromaasia, Tiit Kändler, Transdutsiin, Trikromaasia, Ultraviolettkiirgus, Vaalalised, Valge, Valgud, Välissegment, Värvipimedus, Värvitaju, Värvus, Võrkkest, Vesiikul (bioloogia), X-kromosoom, Youngi-Helmholtzi värvitaju teooria. Laienda indeks (58 rohkem) »
A-vitamiin
A-vitamiin on retinooli taoliselt mõjuvate ainete koondnimetus, bioaktiivsete mikromolekulide rühm ja asendamatu rasvlahustuv vitamiin.
Uus!!: Kolvikesed ja A-vitamiin · Näe rohkem »
Afaakia
Afaakia ehk silmaläätsetus ehk silmaläätsepuudumus (ladina keeles aphacia) on silmaläätse puudumine silmas.
Uus!!: Kolvikesed ja Afaakia · Näe rohkem »
Ainupilulised
Ainupilulised ehk monotreemid (Monotremata) on imetajate selts, kuhu traditsiooniliselt paigutatakse kõik ürgimetajate alamklassi kuuluvad liigid.
Uus!!: Kolvikesed ja Ainupilulised · Näe rohkem »
Akromatopsia
Akromatopsia ehk värvipimedus ehk täielik värvipimedus ehk värvipimesus ehk totaalne värvuspimedus (ladina keeles achromatopsia; lühend ACHM) ehk akromaasia on patoloogiline seisund, mis seisneb värvuste nägemise puudumises.
Uus!!: Kolvikesed ja Akromatopsia · Näe rohkem »
Antagonist
Antagonist (kr sõnadest antagōnistēs 'vastuseisja', mis sõnast antagōnizomai 'võitlen vastu') on millegi vastane, vastuseisja.
Uus!!: Kolvikesed ja Antagonist · Näe rohkem »
Antikehad
Antikehad ehk immunoglobuliinid (ka immuunkehad, kaitsekehad, ladina keeles immunoglobulinum; lüh: Ig) on kehavedelikes lahustuvad väga erineva molekulmassi ja funktsioonidega essentsiaalsed molekulid, mis liigitatakse glükoproteiinide hulka ja mida toodavad selgroogsete loomade (sh inimese) immuunsüsteemi B-lümfotsüüdid.
Uus!!: Kolvikesed ja Antikehad · Näe rohkem »
Atsetüülkoliin
Atsetüülkoliin Atsetüülkoliin ehk atsetüületanooltrimetüülammoonium (lühend Ach) (ladina acetylcholinum) on orgaaniline molekul, mis toimib neurotransmitterina.
Uus!!: Kolvikesed ja Atsetüülkoliin · Näe rohkem »
Derivaat
Keemias on derivaat keemiline ühend, mida saab vaadelda teatud ühendist tuletatuna, kui selle üks aatom või rühm asendatakse teise aatomi või rühmaga.
Uus!!: Kolvikesed ja Derivaat · Näe rohkem »
Diameeter
Diameetriks ehk läbimõõduks nimetatakse niisugust sirglõiku, mis ühendab kaht ringjoone (või kera pinna) punkti ja läbib ringi (või kera) keskpunkti, samuti sellise sirglõigu pikkust.
Uus!!: Kolvikesed ja Diameeter · Näe rohkem »
Dikromaasia
Dikromaasia on värvide nägemine, mis põhineb kaht tüüpi nägemisretseptorite (kolvikeste) olemasolul silmas.
Uus!!: Kolvikesed ja Dikromaasia · Näe rohkem »
Eesti Päevaleht
Eesti Päevalehe hoone Tallinnas, Narva maantee 13. Eesti Päevaleht (EPL) on Eestis ilmuv eestikeelne päevaleht.
Uus!!: Kolvikesed ja Eesti Päevaleht · Näe rohkem »
Eksperiment
Eksperiment (ladina sõnast experimentum 'katse') ehk katse on uurimismeetod, mille käigus kontrollitakse püstitatud hüpoteesi, seejuures tingimusi kontrolli all hoides.
Uus!!: Kolvikesed ja Eksperiment · Näe rohkem »
Elektrilaeng
Sõna "elektrilaeng" on füüsikas ja elektrotehnikas kasutusel kolmes tähenduses.
Uus!!: Kolvikesed ja Elektrilaeng · Näe rohkem »
Endoplasmaatiline retiikulum
Pildil on rakk. 1. Tuumake 2. Rakutuum 3. Ribosoom 4. Vesiikul 5. '''Kare endoplasmaatiline retiikulum''' 6. Golgi kompleks 7. Tsütoskelett 8. '''Sile endoplasmaatiline retiikulum''' 9. Mitokonder 10.Vakuool 11. Tsütosool 12. Lüsosoom 13. Tsentriool Endoplasmaatiline retiikulum (ER) ehk tsütoplasmavõrgustik on organell, mis esineb kõikides eukarüootsetes rakkudes.
Uus!!: Kolvikesed ja Endoplasmaatiline retiikulum · Näe rohkem »
Erutus
Erutus ehk erutumine on ärrituse tõttu esile kutsutud funktsionaalse aktiivsuse seisund rakus, koes või organismis.
Uus!!: Kolvikesed ja Erutus · Näe rohkem »
Esikloomalised
Esikloomalised ehk primaadid (Primates) on imetajate klassi kuuluv selts.
Uus!!: Kolvikesed ja Esikloomalised · Näe rohkem »
Fagotsütoos
Fagotsütoos on õgirakkude (fagotsüütide) toimimine organismi kaitsjana.
Uus!!: Kolvikesed ja Fagotsütoos · Näe rohkem »
Footon
Footon on elektromagnetkiirguse väikseim osake ehk kvant (valguskvant).
Uus!!: Kolvikesed ja Footon · Näe rohkem »
Fotoretseptor
Fotoretseptorid on valgustundlikud valgud, mis paljudes organismides osalevad valguse aistimises ja valgusele reageerimises.
Uus!!: Kolvikesed ja Fotoretseptor · Näe rohkem »
Fototransduktsioon
Protsessi skeem Fototransduktsioon on protsess, mille käigus silma võrkkesta kepikestes, kolvikestes ja valgustundlikes ganglionirakkudes muundatakse valgus elektrilisteks signaalideks.
Uus!!: Kolvikesed ja Fototransduktsioon · Näe rohkem »
G-valgud
G-valgu beeta-gamma kompleks. Beeta alaühik on sinine ja gamma alaühik punane Guanosiindifosfaat Guanosiintrifosfaat G-valgud ehk guaniininukleotiide siduvad valgud on valdavalt eukarüootsetel organismidel klassifitseeritud valkude perekond, mis tegeleb väljastpoolt rakku tulevate keemiliste signaalide ülekandega raku sisemusse.
Uus!!: Kolvikesed ja G-valgud · Näe rohkem »
Ganglion
Ganglion ehk närvisõlm ehk närvitänk ehk tänk on närvirakkude sõlmjas kogum.
Uus!!: Kolvikesed ja Ganglion · Näe rohkem »
Glutamaat
Glutamaat on glutamiinhappe karboksülaatanioon, kus kõrvalahela -COOH on deprotoneeritud (andes COO-) või sool, kus deprotoneeritud kõrvalahelale liidetakse näiteks K+ või Na+.
Uus!!: Kolvikesed ja Glutamaat · Näe rohkem »
Graafik
Graafik (kreeka keeles graphikos kirjutatav, joonistatav) on mitmetähenduslik sõna:Sõnaveeb.
Uus!!: Kolvikesed ja Graafik · Näe rohkem »
Hall (värvus)
Hall on värvus, mis on musta ja valge vahepealne.
Uus!!: Kolvikesed ja Hall (värvus) · Näe rohkem »
Hüpotalamus
Hüpotalamus ehk tundekühmualumik (ladina keeles hypothalamus) on selgroogsete loomade aju osa.
Uus!!: Kolvikesed ja Hüpotalamus · Näe rohkem »
Hiir
Hiir ja korduvkasutatava söödaga hiirelõks. Hiir (Mus) on näriliste seltsi hiirlaste sugukonda kuuluv loomade perekond.
Uus!!: Kolvikesed ja Hiir · Näe rohkem »
Imetajad
Imetajad ehk mammaalid (Mammalia) on loomade klass keelikloomade hõimkonnast.
Uus!!: Kolvikesed ja Imetajad · Näe rohkem »
Inglise keel
Inglise keel (English) on indoeuroopa keelkonda kuuluv läänegermaani keel, mis kujunes välja anglosakside valitsemise ajal Inglismaal.
Uus!!: Kolvikesed ja Inglise keel · Näe rohkem »
Inimahvlased
Hominoidea (ka inimahvlased, inimahvid, inimlaadsed, hominoidid, inimahvilised) on esikloomaliste ülemsugukond, millesse kuulub ka inimene.
Uus!!: Kolvikesed ja Inimahvlased · Näe rohkem »
Inimene
Inimene ehk tarkinimene ehk nüüdisinimene (Homo sapiens 'tark inimene') on bioloogilise süstemaatika järgi loomaliik inimese perekonnast inimlaste sugukonnast esikloomaliste seltsist, kuuludes seega kõrgemate imetajate hulka.
Uus!!: Kolvikesed ja Inimene · Näe rohkem »
Ioon
O3−)) ioonis. Punase värviga piirkonnad on madalama energiaga kui kollase värviga piirkonnad Ioon on molekulaarüksus, mis enamasti tekib aatomist või molekulist ionisatsiooni käigus.
Uus!!: Kolvikesed ja Ioon · Näe rohkem »
Ioonikanal
Alametitsiini ioonikanal Ioonikanal ehk ioonkanal on transmembraanne valk, kus membraani läbivatest valgumolekulidest moodustub kanal ehk poor.
Uus!!: Kolvikesed ja Ioonikanal · Näe rohkem »
Jagunemine
Jagunemine on bioloogias rakkude või nende sisestruktuuride (rakutuuma, mitokondrite jt) jaotumine kaheks (pooldumine) või rohkemaks osaks.
Uus!!: Kolvikesed ja Jagunemine · Näe rohkem »
Jodopsiinid
Jodopsiinid on kolvikestes sisalduvad värvinägemispigmendid.
Uus!!: Kolvikesed ja Jodopsiinid · Näe rohkem »
Kalad
Ameerika Ühendriikides Videos on näha kala embrüo ja selle südame tegevust Indoneesias Kalad on vees elavate kõigusoojaste keelikloomade üldnimetus.
Uus!!: Kolvikesed ja Kalad · Näe rohkem »
Kaltsium
Kaltsium on keemiline element järjenumbriga 20, pehme, halli värvusega leelismuldmetall, mida looduses vabal kujul ei esine.
Uus!!: Kolvikesed ja Kaltsium · Näe rohkem »
Kanapimedus
Kanapimedus ehk nüktaloopia on võimetus hämarikus ja öösel näha.
Uus!!: Kolvikesed ja Kanapimedus · Näe rohkem »
Kandela
Kandela (lad candela, ’vahaküünal’) on SI-süsteemi ühe põhisuuruse – valgustugevuse – mõõtühik, tähis cd.
Uus!!: Kolvikesed ja Kandela · Näe rohkem »
Kass
Siiami kass Kass ehk kodukass (Felis catus) on kaslaste sugukonna kassi perekonda kuuluv väike kiskja, kaslaste hulgas ainus koduloom.
Uus!!: Kolvikesed ja Kass · Näe rohkem »
Käbikeha
Käbikeha ehk käbinääre ehk pineaalkeha ehk epifüüs ehk pineaalnääre (ladina keeles glandula pinealis, corpus pineale, epiphysis cerebri (pinus on ladina keeles mänd)) on enamikul selgroogsetel loomadel vaheaju epitalamuses asuv sisenõrenääre.
Uus!!: Kolvikesed ja Käbikeha · Näe rohkem »
Kepikesed
Kepikesed ehk kepprakud on inimese silma võrkkestas asuvad valgustundlikud rakud, mis toimivad nõrga valgustatuse korral, reageerides valgusele sõltumata selle lainepikkusest, st nad ei erista hästi värve.
Uus!!: Kolvikesed ja Kepikesed · Näe rohkem »
Kiirgusvoog
Kiirgusvoog (inglise keeles radiant flux), tähis \Phi_e, on radiomeetrias kiirguse võimsus (ühik vatt), s.o reaalse või virtuaalse pinna poolt ajaühikus kiiratava või vastuvõetava elektromagnetkiirguse energia: kus \mathrmQ_e on energia, mida elektromagnetkiirgus ajavahemikus \mathrmt edasi kannab.
Uus!!: Kolvikesed ja Kiirgusvoog · Näe rohkem »
Koer
Koer ehk kodukoer on hundi alamliik (Canis lupus familiaris) või koera perekonna liik (Canis familiaris), mille inimesed on kodustanud.
Uus!!: Kolvikesed ja Koer · Näe rohkem »
Kollane
Kollaste värvitoonide lõik nähtava valguse spektris on märgitud Y-ga Kollane on spektrivärvus nähtava valguse spektri lõigus, mis vastab lainepikkuste vahemikule ~575–585 nanomeetrit ja paikneb rohelise ja oranži vahel.
Uus!!: Kolvikesed ja Kollane · Näe rohkem »
Kollatähn
Kollatähn, ka kollastähn, (ladina keeles macula lutea) on ovaalne kollane täpp selgroogsete (sealhulgas inimese) silma võrkkesta keskkoha lähedal.
Uus!!: Kolvikesed ja Kollatähn · Näe rohkem »
Kolorimeetria
Kolorimeetria on värvilise ühendi lahuse kontsentratsiooni fotomeetriline määramine lahuse värvuse intensiivse põhjal.
Uus!!: Kolvikesed ja Kolorimeetria · Näe rohkem »
Koonus
Koonus Koonus on pöördkeha, mida piirab koonilise pinna üks kate ja seda pöörlemisteljega lõikav tasand.
Uus!!: Kolvikesed ja Koonus · Näe rohkem »
Kovalentne side
Kovalentne side ehk kovalentside ehk aatomside ehk atomaarne side ehk homöopolaarne side on ühiste elektronpaaride vahendusel aatomite vahele moodustuv keemiline side.
Uus!!: Kolvikesed ja Kovalentne side · Näe rohkem »
Lainepikkus
Siinusvõnkumise lainepikkus \scriptstyle \lambda Lainepikkuseks nimetatakse füüsikas kaugust kahe teineteisele lähima samas faasis võnkuva punkti vahel.
Uus!!: Kolvikesed ja Lainepikkus · Näe rohkem »
Lilla
Violetsete värvitoonide lõik nähtava valguse spektris on märgitud V-ga Lilla ehk violett, omadussõnana violetne, on spektrivärvus nähtava valguse spektri lõigus, mis vastab lainepikkuste vahemikule ~390–420 nanomeetrit.
Uus!!: Kolvikesed ja Lilla · Näe rohkem »
Linnud
Linnud (Aves) on keelikloomade klass selgroogsete alamhõimkonnast, kellele on iseloomulik võime aktiivselt lennata, nende keha on kaetud sulgedega ja esijäsemed on moondunud tiibadeks.
Uus!!: Kolvikesed ja Linnud · Näe rohkem »
Loivalised
Loivalised (Pinnipedia) on poolvee-eluliste mereimetajate alamselts (käsitletud ka alamseltsi Caniformia ülemsugukonnana).
Uus!!: Kolvikesed ja Loivalised · Näe rohkem »
Loomad
Loomad (Animalia, Metazoa) on riik organismide taksonoomilises klassifikatsioonis.
Uus!!: Kolvikesed ja Loomad · Näe rohkem »
Melatoniin
Melatoniin on enamiku selgroogsete käbinäärmes sünteesitav hormoon.
Uus!!: Kolvikesed ja Melatoniin · Näe rohkem »
Membraanipotentsiaal
Membraanipotentsiaal on rakumembraani eri külgedel esineva elektriliste potentsiaalide vahe, mis on tingitud laetud osakeste erinevast kontsentratsioonist kummalgi pool membraani.
Uus!!: Kolvikesed ja Membraanipotentsiaal · Näe rohkem »
Mikromeeter
Mikromeeter (tähis µm) on SI-süsteemi pikkusühik, mis võrdub miljondiku meetriga: Enne SI-süsteemi kehtestamist (1960. a) oli mikromeetri nimetus mikron (tähis µ).
Uus!!: Kolvikesed ja Mikromeeter · Näe rohkem »
Mikrotuubulid
loomarakus: märgistatud β-tubuliini vastaste antikehadega Mikrotuubulid (inglise keeles microtubules) on tsütoskeleti komponendid.
Uus!!: Kolvikesed ja Mikrotuubulid · Näe rohkem »
Minut (geomeetria)
Minut ehk nurgaminut ehk kaareminut on mittesüsteemne nurga- ja kaareühik.
Uus!!: Kolvikesed ja Minut (geomeetria) · Näe rohkem »
Mitokonder
Mitokonder elektronmikroskoobis nähtuna Mitokondrid (varasemas eesti keeles ka mitokondrion; ka kondriosoom; kreeka keelest μίτος mitos, 'niit' + χονδρίον chondrion, 'terake') on raku energiat tootvad organellid.
Uus!!: Kolvikesed ja Mitokonder · Näe rohkem »
Molekul
Molekul on keemilise aine vähim osake, millel on selle aine keemilised omadused.
Uus!!: Kolvikesed ja Molekul · Näe rohkem »
Monokromaasia
Monokromaasia on täielik värvipimedus, mis on tingitud vaid üht tüüpi värve eristavate rakkude olemasolust silmas.
Uus!!: Kolvikesed ja Monokromaasia · Näe rohkem »
Morfoloogia
Morfoloogia ehk vormiõpetus on keeleteaduse osa, mis uurib sõnavorme – nende moodustamist, sisemist struktuuri ja nende omavahelisi suhteid.
Uus!!: Kolvikesed ja Morfoloogia · Näe rohkem »
Nanomeeter
Nanomeeter (tähis nm) on SI-süsteemi pikkusühik, mis võrdub miljardiku meetriga: 1 ongström (Å) on 0,1 nanomeetrit.
Uus!!: Kolvikesed ja Nanomeeter · Näe rohkem »
Nägemine
Silm – nägemise meeleelund Inimese silma läbilõige Nägemine ehk nägemismeel (ingl. k sight, vision) on võime detekteerida ja tõlgendada valgusstiimuleid.
Uus!!: Kolvikesed ja Nägemine · Näe rohkem »
Nägemisteravus
Nägemisteravus on nägemise, eriti kujundite nägemise selgus, mis sõltub võrkkesta fookuse teravusest silmas ning aju tõlgendusvõime tundlikkusest.
Uus!!: Kolvikesed ja Nägemisteravus · Näe rohkem »
Närvikiud
Närvikiuks (ladina keeles neurofibra) nimetatakse enamiku närvisüsteemiga loomade närvirakust algavat eferentset haru (jätkeid) koos seda ümbritseva tupega.
Uus!!: Kolvikesed ja Närvikiud · Näe rohkem »
Neuron
Neuron ehk närvirakk ehk neurotsüüt (kreekakeelsest sõnast νεῦρον neũron) on enamikul loomadel närvisüsteemi funktsionaalne üksus.
Uus!!: Kolvikesed ja Neuron · Näe rohkem »
Neurotransmitter
Neurotransmitter ehk neuromediaator ehk virgatsaine ehk ülekandeaine (ka aju kemikaal, ladina keeles neurotransmittor) on looduslikult kehasisene bioloogiliselt aktiivne keemiline aine, mis sünteesitakse neuronis vastavate ensüümide poolt ja mis vabastatuna vahendab närvirakkude vahelist keemilist neurotransmissiooni närvisüsteemis.
Uus!!: Kolvikesed ja Neurotransmitter · Näe rohkem »
Normaliseerimine
Normaliseerimine on terase kuumutamine 50–60 °C võrra üle kriitilise punkti, hoidmine nimetatud temperatuuril ja jahutamine seisvas õhus.
Uus!!: Kolvikesed ja Normaliseerimine · Näe rohkem »
Päevanägemine
nanomeetrites Päevanägemine ehk fotoopiline nägemine on silma nägemine hea valguse käes.
Uus!!: Kolvikesed ja Päevanägemine · Näe rohkem »
Päriskonnalised
Päriskonnalised ehk anuurid (Anura) on kahepaiksete klassi kuuluv selts.
Uus!!: Kolvikesed ja Päriskonnalised · Näe rohkem »
Pentakromaasia
Pentakromaasia on täielik värvide nägemine, mis on tingitud viit tüüpi värve eristavate rakkude olemasolust silmas.
Uus!!: Kolvikesed ja Pentakromaasia · Näe rohkem »
Pimetähn
Pimetähn (ladina keeles discus n. optici) on laik võrkkestal, mis ei reageeri valgusele.
Uus!!: Kolvikesed ja Pimetähn · Näe rohkem »
Punane
Punane on värvus, mis tähistab inimsilmale nähtava valguse kõige pikema lainepikkusega (625–750 nm) osa.
Uus!!: Kolvikesed ja Punane · Näe rohkem »
Rakk
Tuum 3. Ribosoom 4. Vesiikul 5. Karedapinnaline tsütoplasmavõrgustik 6. Golgi kompleks 7. Tsütoskelett 8. Siledapinnaline tsütoplasmavõrgustik 9. Mitokonder 10. Vakuool 11. Tsütoplasma 12. Lüsosoom 13. Tsentrosoom Rakuks (ladina cellula, ingl. keel. cell) nimetatakse kõikide elusorganismide väikseimat ehituslikku ja talitluslikku osa, mis on võimeline ümbritseva elukeskkonnaga suheldes ka iseseisvalt eluks vajalikku energiat komplekteerima, kasvama, end taastootma (raku taastootmise faaside kaudu) ja vajadusel ka programmeeritud surma esile kutsuma.
Uus!!: Kolvikesed ja Rakk · Näe rohkem »
Rakumembraan
Rakumembraani skeem Rakumembraan ehk tsütoplasma membraan ehk plasmamembraan ehk välismembraan (ladina keeles membrana cellularis, pellicula, peanalis) on bioloogiline membraan, mis eraldab rakku teda ümbritsevast keskkonnast ning reguleerib molekulide liikumist rakku ja sellest välja.
Uus!!: Kolvikesed ja Rakumembraan · Näe rohkem »
Rakutuum
Rakutuum on kahekihilise membraaniga ümbritsetud rakuorganell, mis esineb tsütoplasmas vaid eukarüootidel.
Uus!!: Kolvikesed ja Rakutuum · Näe rohkem »
RGB-mudel
RGB-mudel on liitvärvimudel, milles erinevaid värvitoone saadakse kolme põhivärvuse – punane (R, red), roheline (G, green) ja sinine (B, blue) aditiivsel liitumisel.
Uus!!: Kolvikesed ja RGB-mudel · Näe rohkem »
Ribosoom
70S ribosoomi 50S alaühik. Kollane osa on rRNA ja sinine märgib valgulist osa. Punasega on märgitud aktiivsait Ribosoom translatsioonil. Näha on ka kahe alaühiku vahel olevad tRNA-d Ribosoom (inglise ribosome) on nii eel- kui ka päristuumse raku tsütoplasmas esinev kaheosaline molekulaarne masin, mis koosneb ribosomaalse RNA (rRNA) ja valgu molekulidest.
Uus!!: Kolvikesed ja Ribosoom · Näe rohkem »
Ripsmed (organellid)
Ripsmed ehk tsiilid (cilia) on eukarüootsete rakkude 5–10 µm pikkused ja 250 nm paksused tsütoplasma väljasopistised.
Uus!!: Kolvikesed ja Ripsmed (organellid) · Näe rohkem »
Ristsiire
Ristsiire ehk krossingover (homoloogiline rekombinatsioon) on protsess, mille käigus toimub homoloogiliste kromosoomide põimumine, mille jooksul nad vahetavad võrdsetes kogustes pärilikkusainet.
Uus!!: Kolvikesed ja Ristsiire · Näe rohkem »
Rodopsiin
Rodopsiin ehk nägemispurpur on üks selgroogsete silmade võrkkesta ja selgrootute fotoretseptorite nägemispigmentidest.
Uus!!: Kolvikesed ja Rodopsiin · Näe rohkem »
Roheline
Roheline on värvus, mis tähistab inimsilmale nähtava valguse umbes 520–570 nm lainepikkusega osa.
Uus!!: Kolvikesed ja Roheline · Näe rohkem »
Roomajad
Roomajad ehk reptiilid (Reptilia) on peamiselt maismaa-eluviisiga keelikloomade klass selgroogsete alamhõimkonnast.
Uus!!: Kolvikesed ja Roomajad · Näe rohkem »
Rott
Rott (Rattus) on hiirlaste sugukonda kuuluv liigirohke näriliste perekond.
Uus!!: Kolvikesed ja Rott · Näe rohkem »
Sarvkest
Sarvkest (ladina keeles cornea) on inimestel ja paljudel maismaa- ja veeloomadel silmamuna fibrooskesta osa.
Uus!!: Kolvikesed ja Sarvkest · Näe rohkem »
Sünaps
Sünaps on rakkudevaheline ühendus, kus toimub elektrilise või keemilise signaali ülekandumine neuronilt teisele neuronile või sihtrakule.
Uus!!: Kolvikesed ja Sünaps · Näe rohkem »
Selgroogsed
Selgroogsed ehk vertebraadid (Vertebrata) on keelikloomade hõimkonna suurim alamhõimkond.
Uus!!: Kolvikesed ja Selgroogsed · Näe rohkem »
Silm
Inimese silma läbilõige Kassikaku silm Suurendatud vaade kärbse liitsilmast Silm (ladina keeles oculus) on nägemiselund.
Uus!!: Kolvikesed ja Silm · Näe rohkem »
Silmalääts
Silmalääts (ladina keeles lens chrystallina) on paljude loomade silmamunas paiknev kude.
Uus!!: Kolvikesed ja Silmalääts · Näe rohkem »
Sinine
Siniste värvitoonide lõik nähtava valguse spektris on märgitud B-ga Sinine on spektrivärvus nähtava valguse spektri lõigus, mis vastab lainepikkuste vahemikule ~440–495 nanomeetrit ja paikneb violetse ja rohelise vahel.
Uus!!: Kolvikesed ja Sinine · Näe rohkem »
Tetrakromaasia
Tetrakromaasia ehk neljavärvinägemine on nelja tüüpi kolvikeste (või üldiselt nelja sõltumatu värvusinformatsioonikanali) omamine.
Uus!!: Kolvikesed ja Tetrakromaasia · Näe rohkem »
Tiit Kändler
Tiit Kändler (2010) Tiit Kändler (sündinud 4. oktoobril 1948 Turbas Nissi vallas Harjumaal) on eesti teadusajakirjanik ja teaduse populariseerija.
Uus!!: Kolvikesed ja Tiit Kändler · Näe rohkem »
Transdutsiin
pisi Transdutsiin (ka Gt) on heterotrimeerne G-valk, mis esineb selgroogsete võrkkesta fotoretseptor-rakkudes (kepikestes ja kolvikestes).
Uus!!: Kolvikesed ja Transdutsiin · Näe rohkem »
Trikromaasia
Trikromaasia on värvide nägemine, mis põhineb kolme tüüpi kolvikeste olemasolul silmas.
Uus!!: Kolvikesed ja Trikromaasia · Näe rohkem »
Ultraviolettkiirgus
Laborivahendite steriliseerimine kasutades UV-kiirgust Ultraviolettkiirgus ehk UV-kiirgus on elektromagnetkiirgus, mille lainepikkus on väiksem kui nähtaval valgusel (piirneb violetse valgusega) ja suurem kui röntgenikiirgusel.
Uus!!: Kolvikesed ja Ultraviolettkiirgus · Näe rohkem »
Vaalalised
Vaalalised (Cetacea) on vees elavate loomade selts imetajate klassist.
Uus!!: Kolvikesed ja Vaalalised · Näe rohkem »
Valge
Valge on akromaatiline värvus.
Uus!!: Kolvikesed ja Valge · Näe rohkem »
Valgud
aminohapet. Valgud ehk proteiinid on biopolümeerid, mille monomeerideks on aminohappejäägid.
Uus!!: Kolvikesed ja Valgud · Näe rohkem »
Välissegment
Võrkkesta kolvikeste ja kepikeste skeem. OS tähistab välissegmenti Välissegment (inglise keeles outer segment, lühend OS) on silma võrkkesta fotoretseptor-rakkude spetsialiseeritud kompartiment, kus toimub suurem osa fototraduktsioonist retinaaliga seotud heptahelikaalse transmembraanvalgu rodopsiini või jodopsiini abil.
Uus!!: Kolvikesed ja Välissegment · Näe rohkem »
Värvipimedus
Värvipimedus ehk daltonism on inimese võimetus tajuda erinevusi mõnede või kõikide värvide vahel, mida teised inimesed suudavad tajuda.
Uus!!: Kolvikesed ja Värvipimedus · Näe rohkem »
Värvitaju
Värviaistingu tekkimine skeemina: valgusallika nähtav kiirgus > valgust valikuliselt peegeldav materiaalne objekt > ärritust vastu võttev ja edastav silma võrkkest, täpsemalt selle valgustundlikud rakud kolvikesed > aju nägemiskeskus Värvitaju on võime ära tunda erinevusi valguse spektraalses koostises.
Uus!!: Kolvikesed ja Värvitaju · Näe rohkem »
Värvus
Värvus ehk värv on valguskiirguse omadus, mis avaldub erisuguse spektraalkoostise ja intensiivsusega kiirguste silmaga eristatavuses.
Uus!!: Kolvikesed ja Värvus · Näe rohkem »
Võrkkest
Hispaania neurobioloogi Santiago Ramón y Cajali joonis "Imetajate võrkkesta struktuur", 1900 Võrkkest ehk reetina (ladina keeles retina) on inimeste ja osade loomade silmamuna seinakihi kõige seesmine kiht.
Uus!!: Kolvikesed ja Võrkkest · Näe rohkem »
Vesiikul (bioloogia)
Fosfolipiidse kaksikkihiga ümbritsetud vesiikul vesilahuses Vesiikul on suhteliselt väike tavaliselt veega täidetud põieke raku tsütoplasmas.
Uus!!: Kolvikesed ja Vesiikul (bioloogia) · Näe rohkem »
X-kromosoom
Inimese x-kromosoom: valgena on märgitud olulisemad geenid fluorestseeruva valgu abil esile toodud. All: Sama rakutuum töödelduna DAPIga. Noolega on näidatud Barri kehake ehk inaktiivne X (Xi) X-kromosoom on üks imetajate ja paljude teiste loomade gonosoomidest.
Uus!!: Kolvikesed ja X-kromosoom · Näe rohkem »
Youngi-Helmholtzi värvitaju teooria
Youngi-Helmholtzi värvitaju teooria pärineb 19.
Uus!!: Kolvikesed ja Youngi-Helmholtzi värvitaju teooria · Näe rohkem »
Ümbersuunamised siin:
Kolvike, Koonusrakk, Koonusrakud.
