36 suhted: Agregaatolek, Atmosfäär, Aur, Aurustumine, Aurustumissoojus, Auruturbiin, Eesti entsüklopeedia, Elektrienergia, Gaas, Härmatis, Ioon, Kaste, Keemine, Kolmikpunkt, Kondensaator, Kondensatsioonireaktsioon, Kondensatsioonituum, Lumehelves, Märgumine, Molekul, Pilv, Pump, Sarrus, Soojuselektrijaam, Soojusvaheti, Sublimeerumine, Tahkis, Tartu Ülikooli Kirjastus, Tehnikaleksikon, Temperatuur, Tilk, Tolm, Toru, Udu, Vedelik, Vesi.
Agregaatolek
Agregaatolek ehk aine olek on aine vorm, mille määrab tema molekulide soojusliikumise iseloom.
Uus!!: Kondensatsioon ja Agregaatolek · Näe rohkem »
Atmosfäär
Maa atmosfäär ehk õhkkond on Maad ümbritsev gaasikiht (kest), milles valdavaks on lämmastiku ja hapniku molekulide mehaaniline segu.
Uus!!: Kondensatsioon ja Atmosfäär · Näe rohkem »
Aur
Veeaur Faasidiagramm rõhu ja temperatuuri telgedega Aur on kriitilisest temperatuurist madalama temperatuuriga gaas.
Uus!!: Kondensatsioon ja Aur · Näe rohkem »
Aurustumine
Faasisiirded Päikeseenergia kasutamine looduses pinnasest vee kogumiseks: 1 – läbipaistev plast, 2 – kivid plasti fikseerimiseks, 3 – veeauru kondensatsioon plasti alaküljel, 4 – vee kogumisnõu, 5 – voolik vee ammutamiseks kogumisnõust, 6 – pinnas Aurustumine on aine üleminek kondenseerunud faasist kõrgema energiaga gaasifaasi ehk aurufaasi.
Uus!!: Kondensatsioon ja Aurustumine · Näe rohkem »
Aurustumissoojus
Aurustumissoojuseks nimetatakse soojushulka, mille peab andma keemistemperatuuril oleva vedeliku massiühikule, et muuta see sama temperatuuriga auruks.
Uus!!: Kondensatsioon ja Aurustumissoojus · Näe rohkem »
Auruturbiin
Modernse auruturbiini rootor Auruturbiin on soojusjõumasin (labamasin), mis muundab kõrgsurve veeauru potentsiaalse energia kõigepealt kineetiliseks energiaks ja seejärel pöörleva rootori võlli mehaaniliseks energiaks.
Uus!!: Kondensatsioon ja Auruturbiin · Näe rohkem »
Eesti entsüklopeedia
"Eesti entsüklopeedia" on eestikeelne üldentsüklopeedia, mis ilmus aastatel 1985–1989 pealkirjaga "Eesti nõukogude entsüklopeedia" (lühend ENE) ja alates 5.
Uus!!: Kondensatsioon ja Eesti entsüklopeedia · Näe rohkem »
Elektrienergia
Elektrienergia on elektromagnetvälja energia.
Uus!!: Kondensatsioon ja Elektrienergia · Näe rohkem »
Gaas
Gaasimolekulide liikumine Gaas on aine agregaatolek, milles osakesed (aatomid ja molekulid) liiguvad vabalt, olemata püsivas vastastikmõjus aine teiste osakestega.
Uus!!: Kondensatsioon ja Gaas · Näe rohkem »
Härmatis
Härmas puu Härmatis Härmatis ehk härm on valge kohev lumetaoline sademekiht, mis tekib puuokstele, traatidele jm külma uduse ilmaga või eriti tugeva külmaga.
Uus!!: Kondensatsioon ja Härmatis · Näe rohkem »
Ioon
O3−)) ioonis. Punase värviga piirkonnad on madalama energiaga kui kollase värviga piirkonnad Ioon on molekulaarüksus, mis enamasti tekib aatomist või molekulist ionisatsiooni käigus.
Uus!!: Kondensatsioon ja Ioon · Näe rohkem »
Kaste
Kastetilgad ämblikuvõrgul Kaste on õhust temperatuuri langemisel ja veeauru kondenseerumisel maapinnale ja esemeile sadestunud veepiisakesed.
Uus!!: Kondensatsioon ja Kaste · Näe rohkem »
Keemine
Vee aururõhu sõltuvus temperatuurist (760 torri.
Uus!!: Kondensatsioon ja Keemine · Näe rohkem »
Kolmikpunkt
Süsinikdioksiidi rõhu-temperatuuri faasidiagramm, millel on märgitud kolmikpunkt (''triple point'') ja kriitiline punkt (''critical point'') Kolmikpunkt on ühekomponendilise aine jaoks kindel punkt rõhu–temperatuuri diagrammil.
Uus!!: Kondensatsioon ja Kolmikpunkt · Näe rohkem »
Kondensaator
Kondensaator on passiivne elektri- ja elektroonikakomponent, mille põhiomadus on mahtuvus, s.o võime salvestada (mahutada ja säilitada) elektrilaengut ning seega ühtlasi energiat.
Uus!!: Kondensatsioon ja Kondensaator · Näe rohkem »
Kondensatsioonireaktsioon
Kahe aminohappe molekuli kondensatsioon peptiidsideme (punane) moodustumisega Dieckmanni kondensatsioonireaktsioon Kondensatsioonireaktsioon on keemiline reaktsioon, milles kaks orgaanilise aine molekuli ühinevad produktiks, kusjuures reaktsiooni kõrvalsaaduseks on mingi väike molekul, näiteks vesi, vesinikkloriid, metanool või äädikhape.
Uus!!: Kondensatsioon ja Kondensatsioonireaktsioon · Näe rohkem »
Kondensatsioonituum
Kondensatsioonituum on vedeliku või tahke keha, nt tolmu, väike osake atmosfääris, mille pinnale kondenseerub veeaur väikeste veetilkade või jääkristallide kujul.
Uus!!: Kondensatsioon ja Kondensatsioonituum · Näe rohkem »
Lumehelves
Lumehelves mikroskoobi all Wilson Bentley fotod lumehelvestest Lumehelves on lume- või jääkristall, mis on enamasti kuuekiirelise tähekese või kuusnurkse plaadi kujuline.
Uus!!: Kondensatsioon ja Lumehelves · Näe rohkem »
Märgumine
Veetilgad puitu märgamas Märgumine on pinnanähtus, mille korral vedelik jääb molekulaarjõudude tõttu tahkise pinnaga ühendusse ehk valgub laiali.
Uus!!: Kondensatsioon ja Märgumine · Näe rohkem »
Molekul
Molekul on keemilise aine vähim osake, millel on selle aine keemilised omadused.
Uus!!: Kondensatsioon ja Molekul · Näe rohkem »
Pilv
Rünkpilv Pilv on atmosfääris veeauru kondenseerumisel tekkinud hõljuvate väga väikeste veetilkade (udu) või jääkristallide nähtav kogum.
Uus!!: Kondensatsioon ja Pilv · Näe rohkem »
Pump
Väike elektri jõul töötav pump Pump on millegi imemisel ja/või surumisel põhinev seade.
Uus!!: Kondensatsioon ja Pump · Näe rohkem »
Sarrus
betoneerimist Raudbetoonsilla betoneerimistööd pärast sarrusetööde lõppemist Terassarrus Sarrus ehk armatuur on ehitustarindit tugevdav materjalisisene varrastik.
Uus!!: Kondensatsioon ja Sarrus · Näe rohkem »
Soojuselektrijaam
Yallourni soojuselektrijaam Austraalias Soojuselektrijaam (lühend SEJ) ehk soojusjõujaam on elektrijaam, mis muundab soojusenergiat elektrienergiaks.
Uus!!: Kondensatsioon ja Soojuselektrijaam · Näe rohkem »
Soojusvaheti
Soojusvaheti Soojusvaheti on seade soojuse ülekandmiseks kõrgema temperatuuriga keskkonnast madalama temperatuuriga keskkonda.
Uus!!: Kondensatsioon ja Soojusvaheti · Näe rohkem »
Sublimeerumine
Laboratoorne sublimeerimisseade Sublimeerumine ehk sublimatsioon (ladina sublimare 'üles tõstma') on aine vahetu üleminek tahkest agregaatolekust gaasilisse (sublimaadiks; vahepeal vedelaks muutumata) Sublimatsioon on võimalik aine kolmikpunktile vastavast rõhust ja temperatuurist madalamal rõhul ja temperatuurilTehnikaleksikon, Tallinn, Valgus, 1981, lk.
Uus!!: Kondensatsioon ja Sublimeerumine · Näe rohkem »
Tahkis
Tahkis ehk tahke keha on keha, mis on tahkeks olekuks nimetatavas agregaatolekus.
Uus!!: Kondensatsioon ja Tahkis · Näe rohkem »
Tartu Ülikooli Kirjastus
Tartu Ülikooli Kirjastus (inglise keeles varem Tartu University Press, alates 2012. aastast University of Tartu Press) on Tartu Ülikooli juures tegutsev kirjastus.
Uus!!: Kondensatsioon ja Tartu Ülikooli Kirjastus · Näe rohkem »
Tehnikaleksikon
"Tehnikaleksikon" on tehnikaalane teatmeteos.
Uus!!: Kondensatsioon ja Tehnikaleksikon · Näe rohkem »
Temperatuur
Temperatuur on füüsikaline suurus, mis iseloomustab süsteemi või keha soojuslikku olekut ehk soojusastet.
Uus!!: Kondensatsioon ja Temperatuur · Näe rohkem »
Tilk
Tilk (ka piisk) on väike kogus vedelikku, mis on kas täielikult või peaaegu ümbritsetud vabapinnaga.
Uus!!: Kondensatsioon ja Tilk · Näe rohkem »
Tolm
Lehepuhuriga tolmu üles keerutav tänavahooldustöötaja Tartus, Emajõe ääres. 2918. aasta mai Tolm on väikesed õhus heljuvad tahke aine osakesed.
Uus!!: Kondensatsioon ja Tolm · Näe rohkem »
Toru
Raudtorud Toru on harilikult silindriline õhukeseseinaline, suhteliselt pikk õõneskeha.
Uus!!: Kondensatsioon ja Toru · Näe rohkem »
Udu
Hommikune Narva jõgi Udu Vetlas, maantee kohal Udu Paljassaare sadamas Udu on vahetult aluspinna kohal heljuvate veepiiskade, harvemini jääkristallide või mõlema kogum, mis vähendab nähtavuse alla 1 km.
Uus!!: Kondensatsioon ja Udu · Näe rohkem »
Vedelik
Vedelik on üks neljast aine agregaatolekust.
Uus!!: Kondensatsioon ja Vedelik · Näe rohkem »
Vesi
Vesi ehk divesinikmonooksiid ehk divesinikoksiid (indeksit üks tavaliselt ei nimetata) ehk üldisemalt vesinikoksiid ehk oksidaan on keemiline ühend molekulaarse valemiga H2O.
Uus!!: Kondensatsioon ja Vesi · Näe rohkem »
Ümbersuunamised siin:
Härmatumine, Kondenseerumine, Veeldumine.