Kiiremini kui brauser!
95 suhted: Ajuripats, Akantoodid, Alamhõimkond, Alamklass, Devon, Dihapnik, Emakas, Emane, Erütrotsüüt, Filtreerimine, Hailaadsed, Haistmine, Hallaine, Hambad, Hüpertooniline lahus, Hüpotalamus, Isane, Kalad, Kalade loend, Kapillaar (anatoomia), Karbamiid, Karbon, Kõhrkude, Kõhuõõs, Keelikloomad, Keeritskurrud, Keskaju, Kisklus, Klass (bioloogia), Kloaak, Kopulatsioon, Kusejuha, Lüli, Lülikeha, Lõpused, Lihas, Liik (bioloogia), Limaskest, Loomad, Magu, Maks, Mantel, Müeliin, Mõrtsukhai, Meri, Muna, Munajuha, Munakoor, Munasari, Nahk, ..., Nägemine, Nägemisristmik, Näokolju, Närvikiud, Neel, Neerud, Otsaju, Paleosoikum, Pea, Peaaju, Piklikaju, Rakutuum, Roided, Saba, Söögitoru, Süda, Südamevatsake, Süstemaatika, Sõõrmed, Seemnesari, Selgroogsed, Seljaaju, Seljaajunärvid, Selts (bioloogia), Silm, Silur, Skelett, Sool (anatoomia), Soomused, Sperm, Suu, Tagaaju, Thomas Huxley, Toit, Uim, Ujupõis, Vaalhai, Vaheaju, Valgeaine, Väikeaju, Väljasuremine, Veen, Veri, Vesi, Viljastumine. Laienda indeks (45 rohkem) »
Ajuripats
pisi Ajuripats ehk hüpofüüs (inglise keeles hypophysis, pituitary gland, ladina keeles hypophysis; glandula pituitaria) on selgroogsete organismide peaajus, suuraju all kiilluu türgi sadula ajuripatsiaugus paiknev munaja kujuga kehake, ka sisenõrenääre.
Uus!!: Kõhrkalad ja Ajuripats · Näe rohkem »
Akantoodid
Akantoodid (Acanthodii) on rühm väljasurnud kalu, enamasti paigutatakse nad kõhrkalade klassi, kuid omavad ka ühisjooni luukaladega ning käsitletakse sageli omaette klassina.
Uus!!: Kõhrkalad ja Akantoodid · Näe rohkem »
Alamhõimkond
Alamhõimkond (subphylum) on bioloogilises taksonoomias vahel kasutusel olev takson hõimkonna ja klassi (ka ülemklassi) vahel.
Uus!!: Kõhrkalad ja Alamhõimkond · Näe rohkem »
Alamklass
Alamklass on bioloogias taksonoomiline üksus või takson, mis järgneb mõnikord vahetult klassile.
Uus!!: Kõhrkalad ja Alamklass · Näe rohkem »
Devon
Devon on geokronoloogiline üksus (ajastu) ja kronostratigraafiline üksus (ladestu).
Uus!!: Kõhrkalad ja Devon · Näe rohkem »
Dihapnik
Dihapnik ehk molekulaarne hapnik (O2) on hapniku kui lihtaine kõige levinum allotroopne vorm, milles molekul koosneb kahest aatomist.
Uus!!: Kõhrkalad ja Dihapnik · Näe rohkem »
Emakas
Emakas ehk uterus (ladina uterus) on enamiku emaste imetajate (sealhulgas naise) ja mõningate teiste selgroogsete paaritu suguelund, milles loode tiinuse (raseduse) korral areneb.
Uus!!: Kõhrkalad ja Emakas · Näe rohkem »
Emane
Rooma jumala Venuse peegel tähistab emast sugu Emane on lahksuguliste loomade munarakke moodustav sugupool.
Uus!!: Kõhrkalad ja Emane · Näe rohkem »
Erütrotsüüt
Punased verelibled Erütrotsüüt ehk punalible ehk punaverelible (ladina keeles erythrocytus; lühend RBC) on selgroogsetel südame-veresoonkonna kaudu hapnikku ja süsihappegaasi transportiv vererakk.
Uus!!: Kõhrkalad ja Erütrotsüüt · Näe rohkem »
Filtreerimine
Filtreerimine ehk filtratsioon ehk filtrimine ehk kurnamine on ainete lahutamise meetod, see on vedelikust või gaasist tahke mittelahustuva aine eraldamine poorse materjali või kihi (filtri) abil.
Uus!!: Kõhrkalad ja Filtreerimine · Näe rohkem »
Hailaadsed
Hailaadsed ehk haid (Selachomorpha) on kõhrkalade klassi varilõpuseste alamklassi kuuluv ülemselts.
Uus!!: Kõhrkalad ja Hailaadsed · Näe rohkem »
Haistmine
Haistmine ehk haistmismeel (inglise keeles olfaction) on organismide võime spetsiaalse haistmiselundi või selleks kohastunud haisterakkude abil tajuda ja eristada keskkonnas (õhus ja/või vees) levivaid keemiliste ühendite segusid ehk lõhnu.
Uus!!: Kõhrkalad ja Haistmine · Näe rohkem »
Hallaine
Hallaineks ehk hallolluseks (ladina keeles substantia grisea) nimetatakse paljude selgroogsete loomade kesknärvisüsteemi närvikude.
Uus!!: Kõhrkalad ja Hallaine · Näe rohkem »
Hambad
1. Hammas. 2. Hambaemail. 3. Dentiin. 4. Hambasäsiõõs hambasäsiga. 5. Kroonisäsi. 6. Juuresäsi. 7. Hambatsement. 8. Hambakroon. 10. Hambakroonilõhe. 11. Hambakael. 12. Hambajuur. 14. Juuretipp. 15. Hambatipumulk. 16. Igemevagu. 17. Parodont. 18. Ige. 20. Vaba ige. 22. Hambaümbris Sharpey kiududega. 23. Alveooliluu (peen kollane joon on välimine tsirkumferentsiaallamell). 24. Veresooned ja närvid. 25. Hambasäsi ehk pulp. 26. Parodont. 27. Alalõuakanal Hambad (ladina keeles dens, mitmuses dentes) on paljudel selgroogsetel loomadel suus leiduvad luustunud seedeelundkonna elundid.
Uus!!: Kõhrkalad ja Hambad · Näe rohkem »
Hüpertooniline lahus
Hüpertooniline lahus ehk hüperosmootne lahus on lahus, mille osmootne rõhk on kõrgem võrreldava lahuse (nt vereplasma) osmootsest rõhust.
Uus!!: Kõhrkalad ja Hüpertooniline lahus · Näe rohkem »
Hüpotalamus
Hüpotalamus ehk tundekühmualumik (ladina keeles hypothalamus) on selgroogsete loomade aju osa.
Uus!!: Kõhrkalad ja Hüpotalamus · Näe rohkem »
Isane
Rooma jumala Marsi kilp ja oda tähistavad isaste sugu Isane on lahksuguliste loomade seemnerakke moodustav sugupool.
Uus!!: Kõhrkalad ja Isane · Näe rohkem »
Kalad
Ameerika Ühendriikides Videos on näha kala embrüo ja selle südame tegevust Indoneesias Kalad on vees elavate kõigusoojaste keelikloomade üldnimetus.
Uus!!: Kõhrkalad ja Kalad · Näe rohkem »
Kalade loend
Kalade loend loetleb kalu (süstikkalu, sõõrsuid, kõhrkalu, luukalu, vihtuimelisi ja kopskalu).
Uus!!: Kõhrkalad ja Kalade loend · Näe rohkem »
Kapillaar (anatoomia)
Kapillaarid ehk juussooned (ladina keeles ains vas capillare; mitm vasa capillaria) on peenimad vere- või lümfisooned, mille sooneseina moodustavad endoteel (endoteelirakud) ja basaalmembraan.
Uus!!: Kõhrkalad ja Kapillaar (anatoomia) · Näe rohkem »
Karbamiid
Karbamiid ehk uurea ehk kusiaine on orgaaniline ühend süsinikust, lämmastikust, hapnikust ja vesinikust, keemilise valemiga CON2H4 või (NH2)2CO.
Uus!!: Kõhrkalad ja Karbamiid · Näe rohkem »
Karbon
Karboni ajastu lopsakas taimestik kunstniku silme läbi Karbon on kronostratigraafiline üksus (ladestu) ning geokronoloogiline üksus (ajastu).
Uus!!: Kõhrkalad ja Karbon · Näe rohkem »
Kõhrkude
Kõhrkude on tiheda konsistentsiga veresoontevaba sidekoe alaliik, mis omab organismis põhiliselt tugifunktsiooni.
Uus!!: Kõhrkalad ja Kõhrkude · Näe rohkem »
Kõhuõõs
Kõhuõõs (ladina keeles cavum abdominis, cavitas abdominalis, cavitas abdominis) on selgroogsetel ruum, mida piiravad vahelihas, vaagnapõhi ja kõhuseinad ning mida vooderdab kõhukelme.
Uus!!: Kõhrkalad ja Kõhuõõs · Näe rohkem »
Keelikloomad
Keelikloomad (Chordata) on loomade hõimkond, kuhu kuuluvad selgroogsed ning mõned nendega lähedases suguluses olevad selgrootud.
Uus!!: Kõhrkalad ja Keelikloomad · Näe rohkem »
Keeritskurrud
Keeritskurrud ehk spiraalkurrud (ainsuses valvula spiralis, mitmuses valvulae spirales) on keeritssoole sisepinnale moodustunud kurrud.
Uus!!: Kõhrkalad ja Keeritskurrud · Näe rohkem »
Keskaju
Keskaju (ladina mesencephalon) on kesknärvisüsteemiga loomadel ajutüve (truncus encephali) väike osa, mis paikneb vaheaju ja ajusilla vahel.
Uus!!: Kõhrkalad ja Keskaju · Näe rohkem »
Kisklus
Kisklus ehk röövlus ehk episitism ehk predatsioon on röövlooma ja saaklooma vaheline toitumissuhe.
Uus!!: Kõhrkalad ja Kisklus · Näe rohkem »
Klass (bioloogia)
Klass (ladina keeles: classis) on bioloogilises taksonoomias hõimkonnast väiksem üksus, mis jaguneb seltsideks, mõnikord ka alamklassideks.
Uus!!: Kõhrkalad ja Klass (bioloogia) · Näe rohkem »
Kloaak
Kloaak (ladina keeles cloaca) on paljudel selgroogsetel (va enamik imetajaid) soole tagaosa lõpus paiknev elund, kuhu avanevad mitme elundi (seede-, eritus- ja suguelundite) juhad, moodustades ühe multifunktsionaalse avause kehas.
Uus!!: Kõhrkalad ja Kloaak · Näe rohkem »
Kopulatsioon
Harilike toakärbeste kopulatsioon Kopulatsioon on sugulisel teel paljunevate loomade suguelundite ühtimine seemendamiseks ja munaraku viljastamiseks.
Uus!!: Kõhrkalad ja Kopulatsioon · Näe rohkem »
Kusejuha
Kusejuha (ladina ureter) on enamikul amniootidest kõhuõõnes paiknev kuse-suguelundkonna torujas paariline juha mille kaudu liigub uriin neerudest kusepõide.
Uus!!: Kõhrkalad ja Kusejuha · Näe rohkem »
Lüli
Lüli (ladina vertebra; mitmuses vertebrae) ehk selgroolüli on paljude selgroogsete loomade skeleti rõngataoline mitme jätkega kere luu, millest koosneb selgroog.
Uus!!: Kõhrkalad ja Lüli · Näe rohkem »
Lülikeha
Tüüpiline inimese rinnalüli külgvaates Lülikeha (corpus vertebrae; ka selgroolüli keha) on rinnalüli osa.
Uus!!: Kõhrkalad ja Lülikeha · Näe rohkem »
Lõpused
Tuunikala lõpused on punased ja need kinnituvad lõpuskaarele. Tagantvaade Lõpused (ladina branchia) on paljude vee-eluliste loomade hingamiselundid.
Uus!!: Kõhrkalad ja Lõpused · Näe rohkem »
Lihas
Lihas (argikeeles muskel) on enamiku loomade kokkutõmbumisvõimeliste lihaskiudude kogum (elund), mis koordineeritult talitledes võimaldab loomorganismil sooritada liigutusi.
Uus!!: Kõhrkalad ja Lihas · Näe rohkem »
Liik (bioloogia)
Liik (ladina keeles species, lühend sp. või spec.) on taksonoomiline mõiste, mida bioloogias kasutatakse kindlal viisil omavahel sarnanevate organismide populatsiooni kohta.
Uus!!: Kõhrkalad ja Liik (bioloogia) · Näe rohkem »
Limaskest
Limaskestaks ehk mukoosaks (ladina keeles tunica mucosa) nimetatakse paljude selgroogsete loomade kehaavausi ja õõneselundite (sh sooled) sisepinda katvat kesta.
Uus!!: Kõhrkalad ja Limaskest · Näe rohkem »
Loomad
Loomad (Animalia, Metazoa) on riik organismide taksonoomilises klassifikatsioonis.
Uus!!: Kõhrkalad ja Loomad · Näe rohkem »
Magu
Magu (ladina keeles ventriculus, gaster) on paljudel loomadel seedeelundkonna elund.
Uus!!: Kõhrkalad ja Magu · Näe rohkem »
Maks
pisi Maks (ladina keeles hepar ehk jecur) on paljudel selgroogsetel ja osadel teistel loomadel vahelduva kuju, suuruse ja asendiga seedeelundkonna elund.
Uus!!: Kõhrkalad ja Maks · Näe rohkem »
Mantel
Naistemantel, 1972. Meestemantel, 1876. Mantel ehk palitu on pikemat sorti rõivaese, mida kantakse ülerõivana teiste riiete peal.
Uus!!: Kõhrkalad ja Mantel · Näe rohkem »
Müeliin
Müeliin (ladina myelinum) on närvikiude ümbritsev rakumembraan.
Uus!!: Kõhrkalad ja Müeliin · Näe rohkem »
Mõrtsukhai
Mõrtsukhai (Carcharodon carcharias) on heeringahailaste sugukonda kuuluv suurim röövkala.
Uus!!: Kõhrkalad ja Mõrtsukhai · Näe rohkem »
Meri
Meri on maailmamere osa, mida ookeanidest või teistest meredest suuremal või vähemal määral eraldavad mandrid, saared või põhjakõrgendikud ning mille hüdroloogiline režiim erineb ookeani omast.
Uus!!: Kõhrkalad ja Meri · Näe rohkem »
Muna
Muna ehitus kanamuna näitel:1. koorkest ehk munakoor2. nahkkest3. sisemembraan 4. rebuväät 5. väline munavalge 6. seesmine munavalge 7. rebukest 8. rebu 9. looteketas ehk blastodisk 10. kollane rebu 11. valge rebu 12. seesmine munavalge 13. rebuväät 14. õhuruum 15. kutiikula Muna (ladina keeles ovum) on üldjuhul viljastatud munarakk (sügoot), mis on kaetud koorega (enamikul lindudel, roomajatel ja ürgsetel imetajatel) või kestaga lülijalgsetel (putukad, vähilaadsed, ämblikulaadsed).
Uus!!: Kõhrkalad ja Muna · Näe rohkem »
Munajuha
Munajuha (ladina keeles tuba uterina; tuba faloppii; ka: salpinx) on selgroogse emasloomade (sh naise) torukujuline sisesuguelund, mille kaudu kandub munarakk emakasse.
Uus!!: Kõhrkalad ja Munajuha · Näe rohkem »
Munakoor
Purunenud linnumunakoor Munakoor (ka koorkest) on kõvakooreliste munade välispinna kattekiht.
Uus!!: Kõhrkalad ja Munakoor · Näe rohkem »
Munasari
Munasari ehk ovaarium (ladina ovarium) on mitmete suguliselt paljunevate selgrootute ning paljude selgroogsete emasloomade (sealhulgas naise) suguelund.
Uus!!: Kõhrkalad ja Munasari · Näe rohkem »
Nahk
Naha läbilõige Nahk (ladina keeles cutis) on selgroogsete loomade (keelikloomade) katteelundkonda kuuluv kõige suurem elund.
Uus!!: Kõhrkalad ja Nahk · Näe rohkem »
Nägemine
Silm – nägemise meeleelund Inimese silma läbilõige Nägemine ehk nägemismeel (ingl. k sight, vision) on võime detekteerida ja tõlgendada valgusstiimuleid.
Uus!!: Kõhrkalad ja Nägemine · Näe rohkem »
Nägemisristmik
Nägemisristmik ehk nägemisnärviristmik on (ladina keeles chiasma opticum) on ajus türgi sadula ees paiknev nägemisnärvide ja -traktide ühinemiskoht, kust saab alguse nägemiskulgla.
Uus!!: Kõhrkalad ja Nägemisristmik · Näe rohkem »
Näokolju
Inimese näokolju ruumiline kujutis. Liigutamiseks klõpsa pildile Näokolju (ladina keeles cranium faciale) on paljudel selgroogsetel kolju eesmis-alumine osa, mis koosneb erinevatest paarilistest ja paaritutest luudest.
Uus!!: Kõhrkalad ja Näokolju · Näe rohkem »
Närvikiud
Närvikiuks (ladina keeles neurofibra) nimetatakse enamiku närvisüsteemiga loomade närvirakust algavat eferentset haru (jätkeid) koos seda ümbritseva tupega.
Uus!!: Kõhrkalad ja Närvikiud · Näe rohkem »
Neel
Neel (ladina keeles pharynx) on seedeelundkonna ja hingamisteede ühine osa, mis jaguneb ninaneeluks, suuneeluks ja alumiseks neeluks.
Uus!!: Kõhrkalad ja Neel · Näe rohkem »
Neerud
Neerud (ladina keeles ains ren, mitm renes; sün nephros) on enamikul selgroogsetel loomadel paarilised kuseelundid.
Uus!!: Kõhrkalad ja Neerud · Näe rohkem »
Otsaju
Otsaju ehk telentsefalon (ladina telencephalon) on kesknärvisüsteemiga loomadel embrüonaalses arengujärgus ajuosa, mis moodustub prosentsefalonist.
Uus!!: Kõhrkalad ja Otsaju · Näe rohkem »
Paleosoikum
Paleosoikum (palaios (παλαιός), "iidne" ja zoe (ζωή), "elu", tähendades "iidne elu") ehk vanaaegkond on geokronoloogiline üksus (aegkond) ning kronostratigraafiline üksus (ladekond).
Uus!!: Kõhrkalad ja Paleosoikum · Näe rohkem »
Pea
Inimese pea anatoomia Porikärbse pea Pea on loomadel kehaosa, mis asub keha eesotsas (või ülaotsas).
Uus!!: Kõhrkalad ja Pea · Näe rohkem »
Peaaju
Inimese peaaju magnetresonantstomograafiline pilt. Selles animatsioonis on näidatud järjestikused pildid ülalt alla Peaaju on paljudel loomadel leiduv närvisüsteemi keskne elund.
Uus!!: Kõhrkalad ja Peaaju · Näe rohkem »
Piklikaju
Piklikaju ja ajusild Piklikaju (5) Piklikaju (animatsioon) Piklikaju ehk müelentsefalon (varem piklik aju; ladina keeles medulla oblongata ('piklik üdi'), myelencephalon, bulbus medullae spinalis ('seljaajusibul'), bulbus cerebri ('ajusibul')) on peaaju kõige kaudaalsem osa, ajutüve ning kesknärvisüsteemi osa.
Uus!!: Kõhrkalad ja Piklikaju · Näe rohkem »
Rakutuum
Rakutuum on kahekihilise membraaniga ümbritsetud rakuorganell, mis esineb tsütoplasmas vaid eukarüootidel.
Uus!!: Kõhrkalad ja Rakutuum · Näe rohkem »
Roided
Roided (ladina keeles costae) on selgroogsete kehaõõne seinas paiknevad paarilised skeletiosad.
Uus!!: Kõhrkalad ja Roided · Näe rohkem »
Saba
Paabulinnu saba Orava saba Saba on mitmel loomarühmal keha osa, mis jääb pärakust tahapoole; üldjuhul on saba eraldiseisev paindlik jätke keha küljes.
Uus!!: Kõhrkalad ja Saba · Näe rohkem »
Söögitoru
Söögitoru (ladina oesophagus, esophagus) on selgroogsetel seedekulglasse kuuluv torujas lihaseline elund, mis kulgeb neelust maoni.
Uus!!: Kõhrkalad ja Söögitoru · Näe rohkem »
Süda
Animatsioon südame tööst Vesikirbu südamelöögid Süda (ladina keeles cor, cardia; vanakreeka keeles καρδίᾱ kardiā) on vereringet või hemolümfiringet tagav elund.
Uus!!: Kõhrkalad ja Süda · Näe rohkem »
Südamevatsake
Südamevatsakeseks (ladina keeles ventriculus cordis) nimetatakse paljude suletud kardiovaskulaarsüsteemiga loomade südames paiknevat ühte või kahte õõnt.
Uus!!: Kõhrkalad ja Südamevatsake · Näe rohkem »
Süstemaatika
Süstemaatika (kreeka sõnast συστηματικός (systēmatikos)) on valdkond, mis tegeleb liigitamisega või kategoriseerimisega ühiste tunnuste alusel.
Uus!!: Kõhrkalad ja Süstemaatika · Näe rohkem »
Sõõrmed
Sõõre (ladina naris) on paljudel tetrapoodidel üks kahest avausest ninas, millest algab ninaõõs.
Uus!!: Kõhrkalad ja Sõõrmed · Näe rohkem »
Seemnesari
Seemnesari ehk raig on paljude isaste selgrootute ja selgroogsete sisemine paariline suguelund.
Uus!!: Kõhrkalad ja Seemnesari · Näe rohkem »
Selgroogsed
Selgroogsed ehk vertebraadid (Vertebrata) on keelikloomade hõimkonna suurim alamhõimkond.
Uus!!: Kõhrkalad ja Selgroogsed · Näe rohkem »
Seljaaju
Seljaaju (ladina keeles medulla spinalis) on selgroogsetel eristatav kesknärvisüsteemi osa, mis paikneb koos teda ümbritsevate seljaaju kestadega, rasvarikka sidekoega ja jämedate veenide ning peaaju-seljaajuvedelikuga peamiselt lülisambakanalis.
Uus!!: Kõhrkalad ja Seljaaju · Näe rohkem »
Seljaajunärvid
Seljaajunärvid ehk spinaalnärvid (ladina keeles ains nervus spinalis, mitm nervi spinales) on keelikloomadel seljaajust väljuvad paarilised närvid, mis liigitatakse piirdenärvisüsteemi.
Uus!!: Kõhrkalad ja Seljaajunärvid · Näe rohkem »
Selts (bioloogia)
Selts (ladina ordo) on bioloogilises taksonoomias klassist väiksem üksus, mis jaguneb sugukondadeks.
Uus!!: Kõhrkalad ja Selts (bioloogia) · Näe rohkem »
Silm
Inimese silma läbilõige Kassikaku silm Suurendatud vaade kärbse liitsilmast Silm (ladina keeles oculus) on nägemiselund.
Uus!!: Kõhrkalad ja Silm · Näe rohkem »
Silur
Silur (vanasti ka Gotlandium) on geokronoloogiline üksus (ajastu) ja kronostratigraafiline üksus (ladestu).
Uus!!: Kõhrkalad ja Silur · Näe rohkem »
Skelett
Skelett (kreeka sõnast σκέλετoν 'kuivanud') ehk toes ehk skeletisüsteem on organismi elundkond, mis tänu oma jäikusele ja tugevusele võimaldab organismil säilitada kuju.
Uus!!: Kõhrkalad ja Skelett · Näe rohkem »
Sool (anatoomia)
Sool ehk soolikas (mitmuses sooled, ladina intestinum, mitmus intestina) on paljudel organismidel torujas elund.
Uus!!: Kõhrkalad ja Sool (anatoomia) · Näe rohkem »
Soomused
Soomused on paljude loomade keratiinist koosnevad, jäigad ja plaatjad nahatekised, millel on peamiselt kaitsefunktsioon.
Uus!!: Kõhrkalad ja Soomused · Näe rohkem »
Sperm
Sperm (tuntud ka kui seemnerakk ja spermatosoid) on enamiku suguliselt sigivate isaste organismi küps sugurakk.
Uus!!: Kõhrkalad ja Sperm · Näe rohkem »
Suu
Inimlapse suu Kärbse suu Suu (ladina os) on paljudel loomadel peas asuv ava, suuõõne osa, millega algab seedekulgla.
Uus!!: Kõhrkalad ja Suu · Näe rohkem »
Tagaaju
Tagaaju ehk metentsefalon (ladina metencephalon) on kesknärvisüsteemiga loomadel koljuõõnes paiknev peaaju osa.
Uus!!: Kõhrkalad ja Tagaaju · Näe rohkem »
Thomas Huxley
Thomas Henry Huxley (4. mai 1825 Ealing – 29. juuni 1895 Eastbourne) oli inglise loodusteadlane, kes oli tuline Charles Darwini evolutsiooniteooria pooldaja – seetõttu on teda nimetatud ka Darwini buldogiks.
Uus!!: Kõhrkalad ja Thomas Huxley · Näe rohkem »
Toit
Toit on igasugune elusorganismidele söögiks ja joogiks kõlbav töödeldud või töötlemata toiduaine, mis sisaldab selliseid eluks vajalikke olulisi toitaineid nagu süsivesikud, rasvad, valgud, vitamiinid, mineraalid ning mikro- ja makroelemendid.
Uus!!: Kõhrkalad ja Toit · Näe rohkem »
Uim
Uimed on veeloomade liikumisorganid, mis on tekkinud jäsemest või nahakurrust.
Uus!!: Kõhrkalad ja Uim · Näe rohkem »
Ujupõis
Ujupõis Ujupõis on kalade elund, mis sisaldab gaase.
Uus!!: Kõhrkalad ja Ujupõis · Näe rohkem »
Vaalhai
Vaalhai (Rhincodon typus) on kõhrkalade klassi kuuluv kalaliik.
Uus!!: Kõhrkalad ja Vaalhai · Näe rohkem »
Vaheaju
Vaheaju (ladina keeles diencephalon) on kesknärvisüsteemiga loomadel peaaju osa.
Uus!!: Kõhrkalad ja Vaheaju · Näe rohkem »
Valgeaine
Valgeaineks ehk valgeolluseks (ladina keeles substantia alba) nimetatakse paljude selgroogsete loomade kesknärvisüsteemi närvikude.
Uus!!: Kõhrkalad ja Valgeaine · Näe rohkem »
Väikeaju
Väikeaju ehk tserebellum (ladina keeles cerebellum) on kesknärvisüsteemiga loomadel aju osa.
Uus!!: Kõhrkalad ja Väikeaju · Näe rohkem »
Väljasuremine
Väljasuremine on taksoni esinemise lõppemine lokaalselt või globaalselt.
Uus!!: Kõhrkalad ja Väljasuremine · Näe rohkem »
Veen
Veenideks ehk tõmbsoonteks (ladina ains vena, mitm venae) nimetatakse peamiselt paljudel selgroogsetel loomadel tsirkulatsioonisüsteemi kuuluvaid õhukese seinaga mahtuvusveresooni, mida mööda juhitakse verd südame suunas.
Uus!!: Kõhrkalad ja Veen · Näe rohkem »
Veri
Vereproovid Veri (Ladina keeles sanguis) on paljude selgrootute ja selgroogsete loomade organismis südame või südamelaadsete elundite töö ja vererõhu toel veresoontes ringlev kehavedelik.
Uus!!: Kõhrkalad ja Veri · Näe rohkem »
Vesi
Vesi ehk divesinikmonooksiid ehk divesinikoksiid (indeksit üks tavaliselt ei nimetata) ehk üldisemalt vesinikoksiid ehk oksidaan on keemiline ühend molekulaarse valemiga H2O.
Uus!!: Kõhrkalad ja Vesi · Näe rohkem »
Viljastumine
Viljastumine ehk fertilisatsioon ehk süngaamia on sugulise sigimise põhiprotsess, milles eriomased rakud (või rakutuumad) ühinevad sügoodiks.
Uus!!: Kõhrkalad ja Viljastumine · Näe rohkem »
Ümbersuunamised siin:
Chondrichthyes, Kondrihtüsed, Kõhrkala, Põiksuused.
