Sisukord
15 suhted: Ühinenud Rahvaste Organisatsioon, ÜRO kliimamuutuste raamkonventsioon, Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsioon, Euroopa Nõukogu, Helsingi konventsioon, Keemiarelvade keelustamise konventsioon, Konventsioon (bridž), Konventsioon naiste diskrimineerimise kõigi vormide likvideerimise kohta, Kyōto protokoll, Lapse õiguste konventsioon, Puuetega inimeste õiguste konventsioon, Rahvusvaheline õigus, Rahvusvaheline leping, Rahvusvaheline organisatsioon, Rahvusvaheline Tööorganisatsioon.
Ühinenud Rahvaste Organisatsioon
ÜRO 193 liikmesriiki Ühinenud Rahvaste Organisatsioon (lühend ÜRO) on rahvusvaheline organisatsioon, mille eesmärgid on rahvusvahelise rahu ja julgeoleku, inimõiguste ja rahvusvahelise koostöö tagamine ning majanduslike, sotsiaalsete, kultuuriliste ja humanitaarset laadi rahvusvaheliste probleemide lahendamine.
Vaata Konventsioon (rahvusvaheline õigus) ja Ühinenud Rahvaste Organisatsioon
ÜRO kliimamuutuste raamkonventsioon
ÜRO kliimamuutuste raamkonventsioon ehk lühemalt kliimamuutuste konventsioon (inglise UN Framework Convention on Climate Change, lühendatult UNFCCC või FCCC) on rahvusvaheline keskkonnakaitsekokkulepe, mis sõlmiti 1992.
Vaata Konventsioon (rahvusvaheline õigus) ja ÜRO kliimamuutuste raamkonventsioon
Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsioon
EIÕKiga liitunud. Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsioon (ka Euroopa inimõiguste konventsioon, lühendatult (EIÕK); inglise European Convention for the Protection of Human Rights and Fundamental Freedoms, lühendatult ECHR) on 1950.
Vaata Konventsioon (rahvusvaheline õigus) ja Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsioon
Euroopa Nõukogu
Euroopa Nõukogu lipp/Euroopa lipp Euroopa Nõukogu liikmesriigid Euroopa Nõukogu (EN) on rahvusvaheline organisatsioon, millesse kuulub 46 liikmesriiki Euroopast ja Aasiast.
Vaata Konventsioon (rahvusvaheline õigus) ja Euroopa Nõukogu
Helsingi konventsioon
Helsingi konventsioon ehk Läänemere piirkonna merekeskkonna kaitse konventsioon on rahvusvaheline leping Läänemere looduskeskkonna kaitseks, mis sõlmiti 9. aprillil 1992 kõigi Läänemerd ümbritsevate riikide (Eesti, Leedu, Läti, Poola, Rootsi, Saksamaa, Soome, Taani, Venemaa) ja Euroopa Majandusühenduse vahel.
Vaata Konventsioon (rahvusvaheline õigus) ja Helsingi konventsioon
Keemiarelvade keelustamise konventsioon
Riigid, kes pole lepet allkirjastanud Keemiarelvade väljatöötamise, tootmise, varumise ja kasutamise keelustamise ning nende hävitamise konventsioon on riikidevaheline kokkulepe, mille eesmärk on keemiarelvad täielikult likvideerida.
Vaata Konventsioon (rahvusvaheline õigus) ja Keemiarelvade keelustamise konventsioon
Konventsioon (bridž)
Konventsioon bridžimängu mõistena tähendab partnerite vahel eelnevalt kokkulepitud üksikpakkumist, mis tähendab midagi muud kui soovi mängida nimetatud lepingut.
Vaata Konventsioon (rahvusvaheline õigus) ja Konventsioon (bridž)
Konventsioon naiste diskrimineerimise kõigi vormide likvideerimise kohta
Konventsioon naiste diskrimineerimise kõigi vormide likvideerimise kohta on ÜRO egiidi all vastu võetud rahvusvaheline leping, mis sätestab meetmed naiste vastase diskrimineerimise kõrvaldamiseks konventsiooniga ühinenud riikides.
Kyōto protokoll
Ei osale Kyōto protokoll on rahvusvaheline leping, millega ligikaudu kolmandik maailma riikidest nõustub vähendama või hoidma kasvuhoonegaaside õhkupaiskamist 1990.
Vaata Konventsioon (rahvusvaheline õigus) ja Kyōto protokoll
Lapse õiguste konventsioon
Lapse õiguste konventsioon on laste õigusi tagav konventsioon.
Vaata Konventsioon (rahvusvaheline õigus) ja Lapse õiguste konventsioon
Puuetega inimeste õiguste konventsioon
Puuetega inimeste õiguste konventsioon (inglise keeles Convention on the Rights of Persons with Disabilities, lühendatult CRPDUnited Nations. Convention on the Rights of Persons with Disabilities (CRPD). – https://www.un.org/development/desa/disabilities/convention-on-the-rights-of-persons-with-disabilities.html(17.10.2021).) on puuetega inimeste õigusi kaitsev ja edendav konventsioon, mille eesmärk on tagada, et riigid ja muud organisatsioonid rakendaksid puuetega inimeste õiguste edendamise ja toimetuleku parandamise eesmärgil meetmeid ning suurendaksid teadlikkust ühiskonnas.
Vaata Konventsioon (rahvusvaheline õigus) ja Puuetega inimeste õiguste konventsioon
Rahvusvaheline õigus
Rahvusvaheline õigus (rahvusvaheline avalik õigus; ingl. k. public international law, law of nations, pr. k. droit international public, sks.k. das Völkerrecht, vene k. международное право) on õigusharu, mis reguleerib riikide ja teiste rahvusvahelise õiguse subjektide käitumist.
Vaata Konventsioon (rahvusvaheline õigus) ja Rahvusvaheline õigus
Rahvusvaheline leping
Rahvusvaheline leping on kõige laiemas mõttes rahvusvahelise õiguse subjektide vahel sõlmitud kokkulepe.
Vaata Konventsioon (rahvusvaheline õigus) ja Rahvusvaheline leping
Rahvusvaheline organisatsioon
Rahvusvahelised organisatsioonid on rahvusvahelisel tasandil moodustatud riikide ühendused või riikide ühingute (ka üksikisikute) liidud, mis on asutatud ühiste eesmärkide saavutamiseks poliitika, majanduse, teaduse ja tehnika, sotsiaal-, kultuuri, spordi, religiooni jm valdkonnas ning mis on loodud vähemalt kolme riigi või tema institutsioonide poolt omavaheliseks kooskõlastatud tegevuseks ja millel on oma kindel pädevus.
Vaata Konventsioon (rahvusvaheline õigus) ja Rahvusvaheline organisatsioon
Rahvusvaheline Tööorganisatsioon
Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni lipp Rahvusvaheline Tööorganisatsioon (inglise keeles International Labour Organization, lühend ILO; prantsuse keeles Organisation internationale du travail) on rahvusvaheline ÜRO alluvuses tegutsev organisatsioon, milles tegeletakse eelkõige rahvusvaheliste tööstandardite koostamise ja töötingimuste järelevalvega liikmesriikides.
Vaata Konventsioon (rahvusvaheline õigus) ja Rahvusvaheline Tööorganisatsioon