Logo
Unioonpeedia
Side
Hankige see Google Play
Uus! Lae Unioonpeedia oma Android ™!
Free
Kiiremini kui brauser!
 

Koobalt

Index Koobalt

Koobalt (Co) on keemiline element, mille aatomnumber keemiliste elementide tabelis on 27.

48 suhted: Aatommass, Aatomnumber, Agregaatolek, B12-vitamiin, Bromiidid, Bronhiaalastma, Celsiuse skaala, D-elemendid, Elekter, Elektron, Elektronegatiivsus, Elektronskeem, Elektronvalem, Email, Fluoriidid, Gammakiirgus, Hüdriidid, Heitgaas, Hingamiselund, Isotoop, Jodiidid, Katalüsaator, Köha, Keemiline element, Klaas, Kloriidid, Kongo, Lapstööjõud, Massiarv, Metallid, Nahk, Neutron, Nikkel, Nitriidid, Oksüdatsiooniaste, Oksiidid, Portselan, Prooton, Rootsi, Savi, Südamelihas, Stockholm, Sulamistemperatuur, Sulfiidid, Televisioon, Teras, Tihedus, Tsement.

Aatommass

Aatommass ehk suhteline aatommass (varem ka aatomkaal) on kas keemilise elemendi või selle isotoobi ühe aatomi mass aatommassiühikutes (amü).

Uus!!: Koobalt ja Aatommass · Näe rohkem »

Aatomnumber

Keemilise elemendi aatomnumber ehk järjenumber ehk laenguarv (Z) on prootonite arv selle elemendi aatomi tuumas.

Uus!!: Koobalt ja Aatomnumber · Näe rohkem »

Agregaatolek

Agregaatolek ehk aine olek (ka lihtsalt: olek) on aine vorm, mille määrab tema molekulide soojusliikumise iseloom.

Uus!!: Koobalt ja Agregaatolek · Näe rohkem »

B12-vitamiin

B12-vitamiin ehk kobalamiinid on mittesüstemaatiline (tavatermin) üldnimetus vesilahustuvate antianeemiliste bioaktiivsete, valdavalt orgaaniliste molekulide ja nende ühendite rühma kohta.

Uus!!: Koobalt ja B12-vitamiin · Näe rohkem »

Bromiidid

Bromiidid on kas vesinikbromiidhappe soolad või orgaanilised ühendid, mis koosnevad broomist ja mingist muust elemendist.

Uus!!: Koobalt ja Bromiidid · Näe rohkem »

Bronhiaalastma

Bronhiaalastma ehk kopsuastma ehk astma (ka hingeldustõbi) on hingamisteede krooniline põletikuline haigus, mille korral tekib mitmesuguste ärritajate mõjul hingamisteede ahenemine ja hingamise raskenemine (düspnoe).

Uus!!: Koobalt ja Bronhiaalastma · Näe rohkem »

Celsiuse skaala

Celsiuse skaala on temperatuuriskaala, mille võttis 1742.

Uus!!: Koobalt ja Celsiuse skaala · Näe rohkem »

D-elemendid

d-elemendid (ka d-metallid, B-metallid) on keemilised elemendid, millel viimasena täitub(täituvad) elektronidega eelviimase elektronkihi d-alakihi orbitaal(id).

Uus!!: Koobalt ja D-elemendid · Näe rohkem »

Elekter

Elektri ülekandeliinid Elekter on elektrilaengute olemasolust tingitud nähtuste kompleks.

Uus!!: Koobalt ja Elekter · Näe rohkem »

Elektron

Elektron on elementaarosake (tähis e&minus).

Uus!!: Koobalt ja Elektron · Näe rohkem »

Elektronegatiivsus

400px Elektronegatiivsus on dimensioonita suurus, mis iseloomustab aatomi suhtelist võimet siduda endaga molekulis või keemilises ühendis elektrone.

Uus!!: Koobalt ja Elektronegatiivsus · Näe rohkem »

Elektronskeem

Elektronskeem on aatomi elektronkatte ehitust väljendav skeem, mis näitab elektronide arvu elektronkihtides.

Uus!!: Koobalt ja Elektronskeem · Näe rohkem »

Elektronvalem

Elektronvalem on aatomi elektronstruktuuri kirjeldav üleskirjutus, mis näitab elektronide jaotumist kihtidesse ja alakihtidesse.

Uus!!: Koobalt ja Elektronvalem · Näe rohkem »

Email

295x295px Email on klaasjas kattekiht.

Uus!!: Koobalt ja Email · Näe rohkem »

Fluoriidid

Fluoriidid on vesinikfluoriidhappe soolad ja samuti kõik anorgaanilised ühendid, mis koosnevad fluorist ja mingist muust elemendist.

Uus!!: Koobalt ja Fluoriidid · Näe rohkem »

Gammakiirgus

Gammakiirgus on kõige lühema lainepikkusega (suurusjärgus alla 10 pikomeetri) ja seega suurima sagedusega ning energiaga elektromagnetiline kiirgus.

Uus!!: Koobalt ja Gammakiirgus · Näe rohkem »

Hüdriidid

Hüdriid on vesiniku ja mõne muu keemilise elemendi ühend.

Uus!!: Koobalt ja Hüdriidid · Näe rohkem »

Heitgaas

Diislikütust kasutav kaugveoauto, mille väljalasketorudest väljub mootori käivitamisel silmnähtavat musta partikulaarset ainet Heitgaas (inglise exhaust gas, waste gas) on atmosfääri lenduv kütuse põlemise või tootmise gaasiline jääk- või kõrvalsaadus, mis sisaldab kahjulikke aineid ja vajab puhastamist.

Uus!!: Koobalt ja Heitgaas · Näe rohkem »

Hingamiselund

Hingamiselund ehk hingamisorgan on mis tahes looma enamasti spetsialiseerunud elund, mille kaudu toimub CO2 ja hapniku vahetus (gaasivahetus) organismis.

Uus!!: Koobalt ja Hingamiselund · Näe rohkem »

Isotoop

Mingi keemilise elemendi isotoobid on selle aine aatomite tüübid, mis erinevad üksteisest massiarvu (A) poolest.

Uus!!: Koobalt ja Isotoop · Näe rohkem »

Jodiidid

Jodiidid on kas vesinikjodiidhappe soolad või orgaanilised ühendid, mis koosnevad joodist ja mingist muust elemendist.

Uus!!: Koobalt ja Jodiidid · Näe rohkem »

Katalüsaator

Katalüsaator on keemiline aine (nii orgaaniline, kui anorgaaniline), mis muudab reaktsiooni kiirust.

Uus!!: Koobalt ja Katalüsaator · Näe rohkem »

Köha

Läkaköhaga köhiv poiss Köha ehk köhimine (ladina keeles tussis) on inimesel ja paljudel teistel selgroogsetel (köhaärritaja poolt köharefleksi vahendusel esilekutsutud) hingeõhu plahvatuslik väljatõukamine, mille juures häälepilu avaneb.

Uus!!: Koobalt ja Köha · Näe rohkem »

Keemiline element

Keemiline element ehk element on aatomituumas sama arvu prootoneid omavate (ehk sama aatomnumbriga) aatomite klass.

Uus!!: Koobalt ja Keemiline element · Näe rohkem »

Klaas

klaasitehases Klaas on läbipaistev, suhteliselt tugev, raskesti kuluv, oluliselt inertne ja anorgaaniline materjal, millest saab kujundada väga siledaid ja mitteläbilaskvaid pindu.

Uus!!: Koobalt ja Klaas · Näe rohkem »

Kloriidid

Kloriidid on kas vesinikkloriidhappe soolad või orgaanilised ühendid, mis koosnevad kloorist ja mingist muust elemendist.

Uus!!: Koobalt ja Kloriidid · Näe rohkem »

Kongo

Kongo on kahe riigi nimi.

Uus!!: Koobalt ja Kongo · Näe rohkem »

Lapstööjõud

Lapstööjõud on alla 15-aastaste (Rahvusvahelise Tööhõiveorganisatsiooni (ILO) järgi) tööhõive, mis on laste osalemine majandustegevuses osalise või täistööajaga.

Uus!!: Koobalt ja Lapstööjõud · Näe rohkem »

Massiarv

Massiarv on nukleonide (prootonite ja neutronite) koguarv aatomi tuumas.

Uus!!: Koobalt ja Massiarv · Näe rohkem »

Metallid

Metallideks nimetatakse keemilisi elemente, millel on vabu elektrone ja mis tahkes olekus moodustavad niinimetatud metallilise võre, mis annab neile iseloomuliku metallilise läike, hea elektrijuhtivuse ning soojusjuhtivuse ja on ka enamikus hästi sepistatavad.

Uus!!: Koobalt ja Metallid · Näe rohkem »

Nahk

Naha läbilõige Nahk (ladina cutis) on selgroogsete loomade (keelikloomade) katteelundkonda kuuluv kõige suurem elund.

Uus!!: Koobalt ja Nahk · Näe rohkem »

Neutron

Neutron on subatomaarne osake, mis koosneb kvarkidest (hadron).

Uus!!: Koobalt ja Neutron · Näe rohkem »

Nikkel

Nikkel (sümbol Ni) on ferromagnetiline keemiline element järjekorranumbriga 28.

Uus!!: Koobalt ja Nikkel · Näe rohkem »

Nitriidid

Nitriid on keemiline aine, mis koosneb kahest elemendist, millest üks on lämmastik, ning mille molekulis sisalduvate lämmastikuaatomite vahel puudub keemiline side.

Uus!!: Koobalt ja Nitriidid · Näe rohkem »

Oksüdatsiooniaste

Oksüdatsiooniaste on keemias arv, mis näitab aatomi oksüdeerituse astet keemilises ühendis.

Uus!!: Koobalt ja Oksüdatsiooniaste · Näe rohkem »

Oksiidid

Oksiidid on keemilised ained, mis koosnevad kahest elemendist, millest üks on hapnik, ning mille molekulis hapnikuaatomite vahel puudub keemiline side.

Uus!!: Koobalt ja Oksiidid · Näe rohkem »

Portselan

Portselanist dekoratiivtaldrikud 20. sajandi esimesest poolest Portselan (itaaliakeelsest sõnast porcellana; algselt läikivvalge, portselanisarnase karbiga meriteo nimetus, vt kauritigu) on keraamika liik, mida saadakse peamiselt kaoliinist, kvartsist ja põldpaost koosnevate savitoorikute kõrgel temperatuuril põletamisel.

Uus!!: Koobalt ja Portselan · Näe rohkem »

Prooton

Prooton on subatomaarne osake, mis koosneb kvarkidest ja gluuonist, mis moodustavad liitosakese, hadroni.

Uus!!: Koobalt ja Prooton · Näe rohkem »

Rootsi

Rootsi (rootsi keeles Sverige, ametliku nimega Rootsi Kuningriik (Konungariket Sverige)) on riik Euroopas Skandinaavia poolsaare idaosas (62° põhjalaiust, 15° idapikkust).

Uus!!: Koobalt ja Rootsi · Näe rohkem »

Savi

Kvaternaari savilasund Arumetsa savimaardlas Savi on valdavalt savimineraalidest koosnev sete.

Uus!!: Koobalt ja Savi · Näe rohkem »

Südamelihas

Südamelihas ehk müokard (myocardium) on lihas, mis ehituselt ja talitluselt sarnaneb skeletilihasega.

Uus!!: Koobalt ja Südamelihas · Näe rohkem »

Stockholm

Stockholm (ametlikult Stockholmi vald (Stockholms kommun, poolametlikult Stockholmi linn (Stockholms stad)) on Rootsi pealinn, vald Rootsis Stockholmi läänis. Põhjala Veneetsiaks ja Mälareni kuningannaks nimetatud Stockholm asub Mälareni järve ja Läänemere vahelise väina kaldail ja saartel, mida ühendab üle 50 silla. 1252 asutatud linna ajalooline südamik paikneb Stadeni saarel. Stockholmis on palju kauneid keskaegseid ehitisi. 1950. aastatel rajati Stadenist põhja poole Norrmalmi 5 ühesuguse kõrghoonega ärikeskus Hötorgscity, kus tohib liikuda ainult jalgsi. Djurgårdeni saarel on muuseume (Skanseni vabaõhumuuseum, Põhjala muuseum, Vasa laev Vasa muuseumis), suur park ja loomaaed. Stockholmis asub enamik riigi suuri õppe- ja teadusasutusi (ülikool, akadeemiad, 3 Nobeli instituuti). Stockholm on riigi suurimaid sadama- ja tööstuslinnu. Veebruaris 2009 tunnustas Euroopa Komisjon Stockholmi keskkonnasõbraliku eluviisi eest ning nimetas linna 2010. aasta Euroopa keskkonnapealinnaks. Stockholmi kliimadiagramm.

Uus!!: Koobalt ja Stockholm · Näe rohkem »

Sulamistemperatuur

Sulamistemperatuur ehk sulamispunkt (ka sulamistäpp) on aine temperatuur, mille saavutades hakkab aine sulama või tahkuma.

Uus!!: Koobalt ja Sulamistemperatuur · Näe rohkem »

Sulfiidid

Sulfiid on väävli ja keemilise elemendi ühend (nt Na2S ja P2S5) või orgaaniline lineaarse ehitusega või tsükliline ühend, mille üldvalem on RSR′, kus R ja R′ on orgaanilised radikaalid.

Uus!!: Koobalt ja Sulfiidid · Näe rohkem »

Televisioon

Televisioon (lühend TV) on elektroonilise teabelevi üks vorme, mis võimaldab pildi, video ja heli ülekannet ja vastuvõttu.

Uus!!: Koobalt ja Televisioon · Näe rohkem »

Teras

Rooste ja terasleht Terassild Argentinas Teras on sulam, mille põhikomponent on raud ning mis muude elementide (väävel, fosfor jne) kõrval sisaldab kuni 2,14% süsinikku.

Uus!!: Koobalt ja Teras · Näe rohkem »

Tihedus

Tihedus on füüsikaline suurus, mis näitab aine massi ruumalaühikus.

Uus!!: Koobalt ja Tihedus · Näe rohkem »

Tsement

Tsemendi segamine Kundas toodetud tsement Tsement (ka portlandtsement; saksa keeles Zement 2, alumiiniumoksiid Al2O3 ja raud(III)oksiid Fe2O3, mille molekulid on seotud lubjamolekulidega. Tsemendi kivistumisel toimub ühinemine veega ehk hüdratatsioon, mille käigus moodustuvad ühendid eelkõige ränioksiidiga. Kristalliseerumise tulemusena tekivad vees lahustumatud hüdrosilikaadid.

Uus!!: Koobalt ja Tsement · Näe rohkem »

Ümbersuunamised siin:

Co.

VäljuvSaabuva
Hei! Oleme Facebookis nüüd! »