31 suhted: Aatom, Aatomimudel, Alkaanid, Alkeenid, Antoine Lavoisier, Hapnik, Hüpotees, John Dalton, Joseph Louis Proust, Keemiaseadused, Keemiline aine, Keemiline ühend, Keemiline element, Keemiline reaktsioon, Koostise püsivuse seadus, Mass, Massi jäävuse seadus, Oligomeer, Polümeerid, Rein Vihalemm, Süsihappegaas, Süsinik, Stöhhiomeetria, Täisarv, Väävel, Vääveldioksiid, Vääveltrioksiid, Vingugaas, 1804, 1808, 1981.
Aatom
Aatomiks (vanakreeka sõnast ἄτομος (átomos) 'jagamatu') nimetatakse väikseimat osakest, mis säilitab talle vastava keemilise elemendi keemilised omadused.
Uus!!: Kordsete suhete seadus ja Aatom · Näe rohkem »
Aatomimudel
Aatomimudel on atomistikas või uusaegses keemias või füüsikas kasutatav aatomi mudel.
Uus!!: Kordsete suhete seadus ja Aatomimudel · Näe rohkem »
Alkaanid
Alkaanid on süsiniku ja vesiniku ühendid, mille molekulides süsiniku aatomid on omavahel seotud kovalentse üksiksidemega.
Uus!!: Kordsete suhete seadus ja Alkaanid · Näe rohkem »
Alkeenid
Etüleeni, kõige lihtsama alkeeni, mudel Alkeenid on süsivesinikud, kus süsiniku aatomite vahel on vähemalt üks kaksikside.
Uus!!: Kordsete suhete seadus ja Alkeenid · Näe rohkem »
Antoine Lavoisier
Antoine Laurent de Lavoisier (26. august 1743 Pariis – 8. mai 1794 Pariis) oli prantsuse keemik, nüüdiskeemia rajaja.
Uus!!: Kordsete suhete seadus ja Antoine Lavoisier · Näe rohkem »
Hapnik
Hapnik (keemiline sümbol O, ladina Oxygenium) on keemiline element järjenumbriga 8.
Uus!!: Kordsete suhete seadus ja Hapnik · Näe rohkem »
Hüpotees
Hüpotees on oletus.
Uus!!: Kordsete suhete seadus ja Hüpotees · Näe rohkem »
John Dalton
John Dalton Manchesteri raekojas John Dalton (6. september 1766 Cumberland – 27. juuli 1844 Manchester) oli inglise keemik ja füüsik, nüüdisaegse molekulaar-atomistliku õpetuse rajajaid.
Uus!!: Kordsete suhete seadus ja John Dalton · Näe rohkem »
Joseph Louis Proust
Joseph Louis Proust Joseph Louis Proust (26. september 1754 – 5. juuli 1826) oli prantsuse keemik, aine koostise püsivuse seaduse avastaja.
Uus!!: Kordsete suhete seadus ja Joseph Louis Proust · Näe rohkem »
Keemiaseadused
Keemiaseadused on keemiavaldkonnaga seotud loodusseadused.
Uus!!: Kordsete suhete seadus ja Keemiaseadused · Näe rohkem »
Keemiline aine
Keemiline aine on aine, mille molekulidel on ühesugune koostis ja struktuur või mis koosneb ühe keemilise elemendi vabadest aatomitest.
Uus!!: Kordsete suhete seadus ja Keemiline aine · Näe rohkem »
Keemiline ühend
Keemiline ühend on keemiline aine, mis koosneb kahest või enamast keemilisest elemendist, mis on omavahel seotud keemiliste sidemetega.
Uus!!: Kordsete suhete seadus ja Keemiline ühend · Näe rohkem »
Keemiline element
Keemiline element ehk element on aatomituumas sama arvu prootoneid omavate (ehk sama aatomnumbriga) aatomite klass.
Uus!!: Kordsete suhete seadus ja Keemiline element · Näe rohkem »
Keemiline reaktsioon
Sisemolekulaarselt toimuv reaktsioon annab isomeerse saaduse (A → A') Keemiline reaktsioon on protsess, mille käigus ühest või mitmest keemilisest ainest (lähteaine(te)st) tekib keemiliste sidemete katkemise või moodustumise tulemusena üks või mitu uute omadustega keemilist ainet (saadust, produkti).
Uus!!: Kordsete suhete seadus ja Keemiline reaktsioon · Näe rohkem »
Koostise püsivuse seadus
Koostise püsivuse seadus (ka Prousti seadus) on oluline keemiaseadus.
Uus!!: Kordsete suhete seadus ja Koostise püsivuse seadus · Näe rohkem »
Mass
Mass on füüsikaline suurus, mis väljendab keha (füüsika) kahte omadust.
Uus!!: Kordsete suhete seadus ja Mass · Näe rohkem »
Massi jäävuse seadus
Massi jäävuse seadus on oluline füüsika ja keemia seadus.
Uus!!: Kordsete suhete seadus ja Massi jäävuse seadus · Näe rohkem »
Oligomeer
Keemias on oligomeer piiratud arvust monomeeri (M) elementaarlülidest koosnev molekul.
Uus!!: Kordsete suhete seadus ja Oligomeer · Näe rohkem »
Polümeerid
Polümeerid on kõrgmolekulaarsed ühendid, mille makromolekulid koosnevad kovalentsete sidemetega seotud korduvatest struktuuriühikutest – monomeersetest lülidest.
Uus!!: Kordsete suhete seadus ja Polümeerid · Näe rohkem »
Rein Vihalemm
Rein Vihalemm Eesti filosoofia 7. aastakonverentsil Tartus 29. augustil 2011 Rein Vihalemm, 2012 Rein Vihalemm (9. detsember 1938 Pärnu – 18. juuli 2015 Tammiste küla, Sauga vald, Pärnumaa) oli eesti teadusfilosoof, filosoofiakandidaat.
Uus!!: Kordsete suhete seadus ja Rein Vihalemm · Näe rohkem »
Süsihappegaas
Süsinikdioksiid Süsinikdioksiid Süsihappegaas ehk süsinikdioksiid (CO2) on süsiniku stabiilseim oksiid, mille molekul koosneb ühest süsiniku ja kahest hapniku aatomist, mis on kovalentselt seotud süsiniku aatomiga.
Uus!!: Kordsete suhete seadus ja Süsihappegaas · Näe rohkem »
Süsinik
allotroopi: a) teemant, b) grafiit, c) heksagonaalne teemant, d) C60 fullereen, e) C540, f) C70, g) amorfne süsinik ja h) süsiniknanotoru Süsinik (keemiline tähis C, ladina Carbonium) on mittemetalliline keemiline element järjenumbriga 6.
Uus!!: Kordsete suhete seadus ja Süsinik · Näe rohkem »
Stöhhiomeetria
Stöhhiomeetria on keemia osa, mis käsitleb keemiliste valemite ja reaktsioonivõrrandite tuletamist ning nendel valemitel ja võrranditel põhinevaid ainehulkade arvutusi.
Uus!!: Kordsete suhete seadus ja Stöhhiomeetria · Näe rohkem »
Täisarv
Täisarv on arv, mis on esitatav naturaalarvude vahena.
Uus!!: Kordsete suhete seadus ja Täisarv · Näe rohkem »
Väävel
Väävel on mittemetalliline keemiline element järjenumbriga 16.
Uus!!: Kordsete suhete seadus ja Väävel · Näe rohkem »
Vääveldioksiid
Vääveldioksiid (keemiline valem SO2) on ühest väävli ja kahest hapniku aatomist koosneva molekuliga oksiid.
Uus!!: Kordsete suhete seadus ja Vääveldioksiid · Näe rohkem »
Vääveltrioksiid
Vääveltrioksiid ehk väävel(VI)oksiid (keemiline valem SO3) on ühest väävli ja kolmest hapniku aatomist koosneva molekuliga väävli kõrgeim oksiid, aatomite vahel on kovalentne polaarne side.
Uus!!: Kordsete suhete seadus ja Vääveltrioksiid · Näe rohkem »
Vingugaas
Vingugaas ehk süsinikmonooksiid ehk süsinikmonoksiid ehk süsinikoksiid (CO) on süsivesinike mittetäieliku põlemise käigus tekkiv lõhnatu ja värvitu mürgine gaas, mis põhjustab aeroobse hingamisega organismidel vingumürgistust.
Uus!!: Kordsete suhete seadus ja Vingugaas · Näe rohkem »
1804
1804.
Uus!!: Kordsete suhete seadus ja 1804 · Näe rohkem »
1808
1808.
Uus!!: Kordsete suhete seadus ja 1808 · Näe rohkem »
1981
1981.
Uus!!: Kordsete suhete seadus ja 1981 · Näe rohkem »