Kiiremini kui brauser!
81 suhted: Aasia, Atlandi ookean, August, Carl von Linné, Eesti, Euraasia, Hanelised, Hani, Haudumine, Hiina, Himaalaja, Hirundo, Jalg, Jääminek, Järv, Jõgi, Juuli, Juuni, Kael, Kajakas, Kalad, Kalapüük, Kaspia meri, Kasukas, Keelikloomad, Kesk-Aasia, Kolmenasv, Koskel, Liha, Limused, Linnud, Loomad, Loomade elu, Mai, Matsalu laht, Märts, Müts, Meri, Muna, Must, Must meri, Nokk, November, Oktoober, Part, Partlased, Parv (bioloogia), Põõsas, Põhja-Ameerika, Põhja-Eesti, ..., Pea, Perekond (bioloogia), Pesa, Pesakast, Pugu, Punane, Putukad, Rändlinnud, Saba, Selgrootud, Sugukond (bioloogia), Sukeldumine, Sulestik, Sulg, Sulgimine, Suur-kirjurähn, Tartu Ülikooli Kirjastus, Tiib, Tiibet, Tuhkhall, Tutt, Vahemeri, Vaika saared, Vaikne ookean, Valge, Vare, 1758, 19. mai, 1975, 2004, 2009. Laienda indeks (31 rohkem) »
Aasia
Loodusgeograafiline Aasia Aasia poliitiline piiritlus Aasia on maailmajagu.
Uus!!: Jääkoskel ja Aasia · Näe rohkem »
Atlandi ookean
Atlandi ookeanit kujutav reljeefikaart Atlandi ookeanit katnud pilvemassid (satelliidifoto aastast 2016) Atlandi ookean on suuruselt teine ookean Vaikse ookeani järel.
Uus!!: Jääkoskel ja Atlandi ookean · Näe rohkem »
August
August ehk lõikuskuu on Gregoriuse kalendris aasta kaheksas kuu.
Uus!!: Jääkoskel ja August · Näe rohkem »
Carl von Linné
Carl von Linné (ladinapäraselt Carolus Linnaeus; 23. mai 1707 Råshult, Kronobergi lään – 10. jaanuar 1778 Uppsala) oli rootsi loodusteadlane ja arst, nüüdisaegse elusorganismide süstemaatika ja taksonoomia rajaja.
Uus!!: Jääkoskel ja Carl von Linné · Näe rohkem »
Eesti
Eesti Vabariik on riik Põhja-Euroopas.
Uus!!: Jääkoskel ja Eesti · Näe rohkem »
Euraasia
Euraasia asend Euraasia asend Euraasia reljeef (USGS-i andmed) Euraasia on suurim manner Maal.
Uus!!: Jääkoskel ja Euraasia · Näe rohkem »
Hanelised
Hanelised (Anseriformes) on lindude klassi kuuluv selts.
Uus!!: Jääkoskel ja Hanelised · Näe rohkem »
Hani
Hani (Anser) on haneliste seltsi partlaste sugukonda kuuluv veelindude perekond.
Uus!!: Jääkoskel ja Hani · Näe rohkem »
Haudumine
Haudumine on selgroogsetel loomadel (nt lindudel) munade hoidmine sellise temperatuuri juures, et loode saaks areneda.
Uus!!: Jääkoskel ja Haudumine · Näe rohkem »
Hiina
Vaade Yangshou maakonnale Guilini linna lähistel Guangxi provintsis Hiina Rahvavabariik (lühendatult Hiina RV või Hiina; hiina keeles 中华人民共和国 (Zhōnghuá Rénmín Gònghéguó)) on riik Ida-Aasias.
Uus!!: Jääkoskel ja Hiina · Näe rohkem »
Himaalaja
Himaalaja Video Himaalajast Indias Himaalaja on kurdmäestik Aasias Nepali, Hiina, Bhutani, India ja Pakistani territooriumil, kõrgeim mäestik ning suurim ja noorim kurdmäestik Maal.
Uus!!: Jääkoskel ja Himaalaja · Näe rohkem »
Hirundo
Hirundo (ladina 'pääsuke') on Eesti Ornitoloogiaühingu ajakiri.
Uus!!: Jääkoskel ja Hirundo · Näe rohkem »
Jalg
inimese jala võrdlus Jalg on loomade kulgemiselund: jäse, mis kannab looma keha ja aitab tal liikuda.
Uus!!: Jääkoskel ja Jalg · Näe rohkem »
Jääminek
Loire'i jõel veebruaris 2012 Jääminek on kevadel veevoolu või tuule tagajärjel veekogude jääkatte tükkide liikumine.
Uus!!: Jääkoskel ja Jääminek · Näe rohkem »
Järv
Väimela Alajärv läbipaistev ja sügavsinise värvusega Järv on seisva veega siseveekogu, millel puudub vahetu ühendus maailmamerega ning tavaliselt asub see merepinnast kõrgemal.
Uus!!: Jääkoskel ja Järv · Näe rohkem »
Jõgi
Pärnu jõel Valgejõgi Albu mõisa pargis Jõgi on mööda maapinda kulgev looduslik mageda veega vooluveekogu.
Uus!!: Jääkoskel ja Jõgi · Näe rohkem »
Juuli
Juuli ehk heinakuu on Gregoriuse kalendris aasta seitsmes kuu.
Uus!!: Jääkoskel ja Juuli · Näe rohkem »
Juuni
Juuni on Gregoriuse kalendris aasta kuues kuu.
Uus!!: Jääkoskel ja Juuni · Näe rohkem »
Kael
Naise kael Selgroog Kael on paljude loomade, sealhulgas inimese pead ja keret ühendav kehaosa.
Uus!!: Jääkoskel ja Kael · Näe rohkem »
Kajakas
Kajakas (Larus) on kurvitsaliste seltsi kuuluv veelindude perekond.
Uus!!: Jääkoskel ja Kajakas · Näe rohkem »
Kalad
Ameerika Ühendriikides Videos on näha kala embrüo ja selle südame tegevust Indoneesias Kalad on vees elavate kõigusoojaste keelikloomade üldnimetus.
Uus!!: Jääkoskel ja Kalad · Näe rohkem »
Kalapüük
Kalapüük Kalapüük (ka kalastus, kalastamine, kitsamas mõttes töönduspüük) on kalanduse haru, mis keskendub kalade ja teiste veeorganismide (ka veetaimede) püügile mingist veekogust.
Uus!!: Jääkoskel ja Kalapüük · Näe rohkem »
Kaspia meri
Kaspia mere rand Iraanis Kaspia meri (vene keeles Каспийское море, aserbaidžaani keeles Xəzər dənizi, kasahhi keeles Каспий теңізі, türkmeeni keeles Hazar deňzi, pärsia keeles درياى خزر, Daryā-e Khazar) on väljavooluta järv Euraasias, mille läbi läheb piir Euroopa ja Aasia vahel.
Uus!!: Jääkoskel ja Kaspia meri · Näe rohkem »
Kasukas
Maalil kannab mees kasukat Kasukas on karusnahast või karusnahaga vooderdatud riideese.
Uus!!: Jääkoskel ja Kasukas · Näe rohkem »
Keelikloomad
Keelikloomad (Chordata) on loomade hõimkond, kuhu kuuluvad selgroogsed ning mõned nendega lähedases suguluses olevad selgrootud.
Uus!!: Jääkoskel ja Keelikloomad · Näe rohkem »
Kesk-Aasia
Kesk-Aasia ÜRO liigituse järgi. Kesk-Aasia lõunaosa on väga mägine. Kesk-Aasia on piirkond Aasia siseosas, hõlmab Venemaa impeeriumi ja Nõukogude Liidu koosseisu kuulunud Aasia alasid Siberist lõunas.
Uus!!: Jääkoskel ja Kesk-Aasia · Näe rohkem »
Kolmenasv
Kolmenasv (ka Kolmenasva saar) on Lääne maakonnas Matsalu lahes Matsalu rahvuspargis asuv 1,79 hektari suurune saar (nasv).
Uus!!: Jääkoskel ja Kolmenasv · Näe rohkem »
Koskel
Koskel (Mergus) on lindude klassi haneliste seltsi partlaste sugukonna perekond.
Uus!!: Jääkoskel ja Koskel · Näe rohkem »
Liha
Liha on loomade lihas-, rasv- ja sidekude, mida tarvitatakse toiduks.
Uus!!: Jääkoskel ja Liha · Näe rohkem »
Limused
Limused ehk molluskid (Mollusca) on rühm pehme, segmenteerumata, enamasti bilateraalsümmeetrilise kehaga selgrootuid.
Uus!!: Jääkoskel ja Limused · Näe rohkem »
Linnud
Linnud (Aves) on keelikloomade klass selgroogsete alamhõimkonnast, kellele on iseloomulik võime aktiivselt lennata, nende keha on kaetud sulgedega ja esijäsemed on moondunud tiibadeks.
Uus!!: Jääkoskel ja Linnud · Näe rohkem »
Loomad
Loomad (Animalia, Metazoa) on riik organismide taksonoomilises klassifikatsioonis.
Uus!!: Jääkoskel ja Loomad · Näe rohkem »
Loomade elu
1969–1971 "Loomade elu" on kõige põhjalikum eesti keeles välja antud zooloogiaalane teatmeteos.
Uus!!: Jääkoskel ja Loomade elu · Näe rohkem »
Mai
Mai ehk lehekuu on Gregoriuse kalendris aasta viies kuu.
Uus!!: Jääkoskel ja Mai · Näe rohkem »
Matsalu laht
Matsalu laht on Läänemere laht Eesti läänerannikul Matsalu looduskaitsealal Väinameres.
Uus!!: Jääkoskel ja Matsalu laht · Näe rohkem »
Märts
Märts on Gregoriuse kalendris aasta kolmas kuu.
Uus!!: Jääkoskel ja Märts · Näe rohkem »
Müts
Müts on suhteliselt lihtsa tegumoega tavaliselt pehmest materjalist peakate.
Uus!!: Jääkoskel ja Müts · Näe rohkem »
Meri
Meri on maailmamere osa, mida ookeanidest või teistest meredest suuremal või vähemal määral eraldavad mandrid, saared või põhjakõrgendikud ning mille hüdroloogiline režiim erineb ookeani omast.
Uus!!: Jääkoskel ja Meri · Näe rohkem »
Muna
Muna ehitus kanamuna näitel:1. koorkest ehk munakoor2. nahkkest3. sisemembraan 4. rebuväät 5. väline munavalge 6. seesmine munavalge 7. rebukest 8. rebu 9. looteketas ehk blastodisk 10. kollane rebu 11. valge rebu 12. seesmine munavalge 13. rebuväät 14. õhuruum 15. kutiikula Muna (ladina keeles ovum) on üldjuhul viljastatud munarakk (sügoot), mis on kaetud koorega (enamikul lindudel, roomajatel ja ürgsetel imetajatel) või kestaga lülijalgsetel (putukad, vähilaadsed, ämblikulaadsed).
Uus!!: Jääkoskel ja Muna · Näe rohkem »
Must
Must on valguse ja värvuse puudumine.
Uus!!: Jääkoskel ja Must · Näe rohkem »
Must meri
Musta mere sügavuskaart NASA foto Mustast merest Kuldsetelt Liivadelt Must meri (vene keeles Черное море, ukraina keeles Чорне море, bulgaaria keeles Черно море, rumeenia keeles Marea Neagră, türgi keeles Karadeniz, gruusia keeles შავი ზღვა, krimmitatari keeles Qara deñiz) on Atlandi ookeani ja Vahemere basseini kuuluv Kagu-Euroopa ja Väike-Aasia vahele jääv sisemeri.
Uus!!: Jääkoskel ja Must meri · Näe rohkem »
Nokk
thumb Nokk on lindude peas olev elund, mis on moodustunud oluliselt pikenenud näoluudest ja üla- ning alalõualuust, nokka katab sarvkest.
Uus!!: Jääkoskel ja Nokk · Näe rohkem »
November
November ehk kooljakuu ehk talvekuu ehk hingekuu on Gregoriuse kalendris aasta üheteistkümnes kuu.
Uus!!: Jääkoskel ja November · Näe rohkem »
Oktoober
Oktoober ehk rehekuu ehk viinakuu on Gregoriuse kalendris aasta kümnes kuu.
Uus!!: Jääkoskel ja Oktoober · Näe rohkem »
Part
Parti võib näha ka puu otsas. Tartu, 2015. aasta aprill. Part (Anas) on haneliste seltsi kuuluv perekond veelinde.
Uus!!: Jääkoskel ja Part · Näe rohkem »
Partlased
Partlased (Anatidae) on haneliste seltsi kuuluvate veelindude sugukond.
Uus!!: Jääkoskel ja Partlased · Näe rohkem »
Parv (bioloogia)
300 px Parv on ühe loomaliigi isenditest moodustunud ajutine koos liikuv kogum.
Uus!!: Jääkoskel ja Parv (bioloogia) · Näe rohkem »
Põõsas
Tüüpilise põõsa välisilme (''Cytisus scoparius'') Põõsas on puittaim, mille tüvi haruneb maapinna lähedalt ja moodustab mitu ühetugevust tüvikut ehk tüvekestEndel Laas.
Uus!!: Jääkoskel ja Põõsas · Näe rohkem »
Põhja-Ameerika
Põhja-Ameerika Põhja-Ameerika on regioon Ameerikas, mida mõistetakse eri kontekstides erinevalt.
Uus!!: Jääkoskel ja Põhja-Ameerika · Näe rohkem »
Põhja-Eesti
Põhja-Eesti on Eesti territooriumi põhjaosa.
Uus!!: Jääkoskel ja Põhja-Eesti · Näe rohkem »
Pea
Inimese pea anatoomia Porikärbse pea Pea on loomadel kehaosa, mis asub keha eesotsas (või ülaotsas).
Uus!!: Jääkoskel ja Pea · Näe rohkem »
Perekond (bioloogia)
Perekond (ladina keeles genus 'sugu') on bioloogias liigist kõrgemalseisev takson, millesse kuulub üks liik või mitu morfoloogiliselt sarnast liiki.
Uus!!: Jääkoskel ja Perekond (bioloogia) · Näe rohkem »
Pesa
Korvikujuline linnupesa ''Anaplectes rubriceps leuconotus'' pesa ehitamas Pesa on looma tehtud rajatis või looduslikult seda pakkuv koht, kus paiknevad loomade munad ja/või mis pakub neile kohta elamiseks ning järglaste üleskasvatamiseks.
Uus!!: Jääkoskel ja Pesa · Näe rohkem »
Pesakast
männi otsas Staten Islandil Pesakast (ka linnumaja) on inimese tehtud kast, mis on mõeldud lindudele pesitsemiseks.
Uus!!: Jääkoskel ja Pesakast · Näe rohkem »
Pugu
Pardi pugu Pugu on mitme loomarühma (nt lindude) söögitoru laiend.
Uus!!: Jääkoskel ja Pugu · Näe rohkem »
Punane
Punane on värvus, mis tähistab inimsilmale nähtava valguse kõige pikema lainepikkusega (625–750 nm) osa.
Uus!!: Jääkoskel ja Punane · Näe rohkem »
Putukad
Putukad (Insecta, ka Hexapoda) on liigi- ja vormirikas loomade klass lülijalgsete hõimkonnast.
Uus!!: Jääkoskel ja Putukad · Näe rohkem »
Rändlinnud
Rändlinnud on linnud, kes vahetavad elukohta vastavalt aastaajale.
Uus!!: Jääkoskel ja Rändlinnud · Näe rohkem »
Saba
Paabulinnu saba Orava saba Saba on mitmel loomarühmal keha osa, mis jääb pärakust tahapoole; üldjuhul on saba eraldiseisev paindlik jätke keha küljes.
Uus!!: Jääkoskel ja Saba · Näe rohkem »
Selgrootud
Invertebrata Selgrootud (Invertebrata, harva eesti keeles ka ehk evertebraadid või invertebraadid) on rühm loomi.
Uus!!: Jääkoskel ja Selgrootud · Näe rohkem »
Sugukond (bioloogia)
Sugukond (familia) on bioloogilises taksonoomias lähedasi perekondi ühendav üksus.
Uus!!: Jääkoskel ja Sugukond (bioloogia) · Näe rohkem »
Sukeldumine
Sukeldujad uurimas kalu ja koralle Sukeldumine on harrastus ja/või elukutse, mille puhul inimene läheb vee alla, hingates kas balloonidest või pinnavoolikuga õhku või hingamissegu.
Uus!!: Jääkoskel ja Sukeldumine · Näe rohkem »
Sulestik
Sulestik on lindude sulgedest kehakate ehk linnu keha katvad suled koosvõetult.
Uus!!: Jääkoskel ja Sulestik · Näe rohkem »
Sulg
Mitmesuguse kujuga sulgi Suled on epidermi ehk marrasknaha moodustisted, mis esinevad lindudel ja mõnedel teropoodsetel dinosaurustel.
Uus!!: Jääkoskel ja Sulg · Näe rohkem »
Sulgimine
Sulgimine (ladina ecdysis) on lindudel vanade sulgede (sulestiku) perioodiline vahetumine uutega.
Uus!!: Jääkoskel ja Sulgimine · Näe rohkem »
Suur-kirjurähn
Suur-kirjurähn (Dendrocopos major) on Eesti levinuim rähniliik.
Uus!!: Jääkoskel ja Suur-kirjurähn · Näe rohkem »
Tartu Ülikooli Kirjastus
Tartu Ülikooli Kirjastus (inglise keeles varem Tartu University Press, alates 2012. aastast University of Tartu Press) on Tartu Ülikooli juures tegutsev kirjastus.
Uus!!: Jääkoskel ja Tartu Ülikooli Kirjastus · Näe rohkem »
Tiib
Kühmnokk-luik sirutab tiibu Tiib (bioloogia) on loomadel esinev paariline õhus tõstejõudu tekitav liikumiselund, mis on evolutsiooni käigus arenenud loomade lendamist võimaldavaks kulgemisviisiks.
Uus!!: Jääkoskel ja Tiib · Näe rohkem »
Tiibet
Tiibeti riigi lipp Tiibet (tiibeti བོད་ (Pö, Wylie transliteratsioonis Bod); mongoli Төвд (Tüvd), hiina 西藏 (Xīzàng)) on piirkond Sise-Aasias, tiibetlaste kodumaa.
Uus!!: Jääkoskel ja Tiibet · Näe rohkem »
Tuhkhall
Tuhkhall on üks hallidest värvitoonidest, tuha värvi kahvatu hele hall.
Uus!!: Jääkoskel ja Tuhkhall · Näe rohkem »
Tutt
Tutt võib tähendada järgmist.
Uus!!: Jääkoskel ja Tutt · Näe rohkem »
Vahemeri
Vahemeri on meri Aafrika, Aasia ja Euroopa vahel, sellest ka nimi.
Uus!!: Jääkoskel ja Vahemeri · Näe rohkem »
Vaika saared
Vaika saared Maa-ameti kaldaerofotol Vaika saared kaardil Rand Alumisel Vaikal, taustal Vilsandi Vaika saared ehk Vaikad on umbes 5 hektari suurune saarestik Saare maakonnas Vilsandi rahvuspargis Vilsandist läänes.
Uus!!: Jääkoskel ja Vaika saared · Näe rohkem »
Vaikne ookean
thumb Vaikne ookean on suurim ookean Maal.
Uus!!: Jääkoskel ja Vaikne ookean · Näe rohkem »
Valge
Valge on akromaatiline värvus.
Uus!!: Jääkoskel ja Valge · Näe rohkem »
Vare
Otepää linnuse varemed (juuli 2004) Vare (enamasti kasutatakse mitmuses: varemed) on põlenud või purunenud ehitise jäänused.
Uus!!: Jääkoskel ja Vare · Näe rohkem »
1758
1758.
Uus!!: Jääkoskel ja 1758 · Näe rohkem »
19. mai
19.
Uus!!: Jääkoskel ja 19. mai · Näe rohkem »
1975
1975.
Uus!!: Jääkoskel ja 1975 · Näe rohkem »
2004
2004.
Uus!!: Jääkoskel ja 2004 · Näe rohkem »
2009
2009.
Uus!!: Jääkoskel ja 2009 · Näe rohkem »
Ümbersuunamised siin:
Kivihani, Korskla, Korslane, Kosar, Kosklane, Koskus, Kostal, Kostel, Mergus merganser, Prakkhani.
