Logo
Unioonpeedia
Side
Hankige see Google Play
Uus! Lae Unioonpeedia oma Android ™!
Free
Kiiremini kui brauser!
 

Korünebakter

Index Korünebakter

Korünebakterid (Corynebacterium) on perekond väikseid pleomorfseid eosteta ja kihnuta grampositiivseid pulkbaktereid, mis asetsevad sageli lühikeste ahelatena või hiina kirjamärke meenutavate kogumikena.

33 suhted: Aktinobakterid, Aminohapped, B1-vitamiin, Bakterid, Batsillid, Biotiin, Diaminopimeliinhape, Difteeria, Eos, Fakultatiivanaeroob, Farüngiit, Glutamiinhape, Grampositiivsed bakterid, Hiina kiri, Infektsioon, Irja Lutsar, Jogurt, Katalaas, Koloonia, Kopsupõletik, Korünebakter, Marika Mikelsaar, Mükobakter, Mikrofloora, Naatriumvesinikglutamaat, Patogeen, Peptidoglükaan, Perekond, Porfüriinid, Sojakaste, Steroidid, Streptomyces, Valgud.

Aktinobakterid

Aktinobakterid (Actinobacteria; varem ka aktinomütseedid, kiirikbakterid, kiirikseened, kiirikulised) on suure G+C sisaldusega (> 55%) grampositiivsete bakterite hõimkond.

Uus!!: Korünebakter ja Aktinobakterid · Näe rohkem »

Aminohapped

α-aminohapete üldine struktuur Aminohapped ehk aminokarboksüülhapped on bioloogilise tähtsusega orgaanilised ühendid, mis sisaldavad funktsionaalsete rühmadena amino- (-NH2) ja karboksüülrühma (-COOH) ning aminohappespetsiifilist kõrvalahelat.

Uus!!: Korünebakter ja Aminohapped · Näe rohkem »

B1-vitamiin

B1-vitamiin ehk tiamiin on koondnimetus B1-vitamiini laadset antiberibeeri ja antineuriitilist toimet avaldavate, nii looduslike kui ka sünteetiliste ainete kohta ning B-rühma hulka liigitatud väga termolabiilne (temperatuuritundlik) vesilahustuv vitamiin.

Uus!!: Korünebakter ja B1-vitamiin · Näe rohkem »

Bakterid

Bakterid (vanakreeka keeles βακτήριον baktērion 'kepp, pulk, sau') on (koos arhedega) kõige väiksemad (mikroskoopilised) üherakulised eeltuumsed organismid, kes suudavad iseseisvalt paljuneda ja kasvada.

Uus!!: Korünebakter ja Bakterid · Näe rohkem »

Batsillid

Batsillid (.

Uus!!: Korünebakter ja Batsillid · Näe rohkem »

Biotiin

Biotiini keemiline struktuur Biotiini keemiline struktuur Biotiin ehk H-vitamiin ehk B7-vitamiin ehk B8-vitamiin ehk koensüüm R on valdavalt endogeenne vesilahustuv B-rühma vitamiin, mis on mikrokogustes iga päev vajalik nii pro- kui ka eukarüootsete organismide füsioloogiliste protsesside normaalseks toimimiseks.

Uus!!: Korünebakter ja Biotiin · Näe rohkem »

Diaminopimeliinhape

Struktuurivalem stereoisomeere arvestamata. pisi Diaminopimeliinhape ehk 2,6-diaminopimeliinhape (lühend DAP) on üks aminohapetest.

Uus!!: Korünebakter ja Diaminopimeliinhape · Näe rohkem »

Difteeria

Difteeria (ladina keeles Diphtheria) ehk kurgutõbi on bakteriaalne nakkushaigus, mille põhjustab Corynebacterium diphtheriae.

Uus!!: Korünebakter ja Difteeria · Näe rohkem »

Eos

Põlvkondade vaheldumine elutsüklis. Vahelduvad sporofaas ehk elujärk sporofüüdina ja gametofaas ehk elujärk gametofüüdina. Sporofaasis toodetakse läbi meiootilise rakujagunemise uusi eoseid ning gametofaasi tulemusel tekivad gameedid Eos ehk spoor on organismide eriline paljunemisrakk, mis on spetsialiseerunud mingi organismirühma levimiseks ja ebasoodsate keskkonnatingimuste üleelamiseks mingi ajaperioodi jooksul.

Uus!!: Korünebakter ja Eos · Näe rohkem »

Fakultatiivanaeroob

Fakultatiivanaeroobid ehk fakultatiivsed anaeroobid on bakterid (anaeroobid), kellel peale hapnikuhingamise on mineraalse hingamise võime ja kes võivad elada ka anaeroobses keskkonnas.

Uus!!: Korünebakter ja Fakultatiivanaeroob · Näe rohkem »

Farüngiit

Farüngiit on põletik kõri tagaosas ehk neelus.

Uus!!: Korünebakter ja Farüngiit · Näe rohkem »

Glutamiinhape

Glutamiinhappe struktuur Glutamiinhappe kolmemõõtmeline struktuur Glutamiinhape (lühend Glu või E, brutovalem C5H9NO4) on toidu- ja organismivalkudes esinev happeline aminohape.

Uus!!: Korünebakter ja Glutamiinhape · Näe rohkem »

Grampositiivsed bakterid

Grampositiivsed bakterid, värvunud violetseks. Batsillid (pulkbakterid) ja kokid (sfäärilised). Mõned gramnegatiivsed on ka olemas, värvitud punaseks. Grampositiivsed bakterid (tähistatakse G(+) või GP) on bakterid, mis erinevalt gramnegatiivsetest bakteritest hoiavad Grami meetodiga uurimisel aluselist värvust (kristallvioletti) pärast etanooliga loputamist.

Uus!!: Korünebakter ja Grampositiivsed bakterid · Näe rohkem »

Hiina kiri

Hànzì traditsioonilises (must) ja lihtsustatud kirjas (punane) Hiina kiri ehk hani kiri ehk hiina-jaapani-korea logograafiline kiri (hiina lihtsustatud kirjas 汉字, traditsioonilises kirjas 漢字 (hànzì), jaapani keeles 漢字 (kanji) on üle 3500 aasta vanune piktogrammidest ja ideogrammidest arenenud logograafiline kiri, mida kasutatakse kõikide hiina keelte, samuti jaapani keele kirjutamiseks. Varem kasutati seda ka korea keele kirjutamiseks. Vanimad hiina kirja meenutavad märgid on juba 8 tuhat aastat vanad. Näiteks Ningxia autonoomses piirkonnas asuvas Damaidis on leitud kaljujooniseid, kus 3172 kohas on 8453 kujundit. Huanghe orus Xi'anist idas avastati 1953. aastal 5600–6700 aasta vanune asulapaik, millest leitud keraamikal oli hieroglüüfisarnaseid märke, kokku leiti 113 potikillul 22 erinevat sümbolit. Osa teadlasi peab neid hieroglüüfide eellasteks, teiste arvates võisid need olla lihtsalt peremärgid või valmistaja tunnus, millel puudus side keelega. Seda seisukohta kinnitab asjaolu, et need märgid esinevad alati ühekaupa, mitte mitmekaupa nagu kirjamärkidelt oodata võiks. Keegi pole neid rahuldavalt dešifreerida suutnud ja pole üksmeelt selles, kas see üldse võimalikki on. Shangi dünastia ajast pärinev oraakliluu kirjamärkidega Vanimad kindlad tõendid hiina kirja kasutamise kohta pärinevad Shangi dünastia (1600–1046 e.m.a) lõpuperioodist. Selleks on oraakliluud, mida kasutati tuleviku ennustamiseks. Nendel on kujutatud palju hieroglüüfe, millest enamik on seni dešifreerimata, kuigi mõnedki, eriti loomi kujutavad, on dešifreeritud. Oraakliluudel kasutati vanahiina keelt. Tänapäeva hiina kiri põlvneb oraakliluudel kasutatud kirjast. Hiina kiri on alates Shangi dünastia ajast oluliselt muutunud. Kui algselt kasutati Hiinas piltkirja, siis ajapikku see lihtsustus märgatavalt. Vanahiina kirjakeele sõnastikes sisaldub üle 40 000 kirjamärgi, nüüdisajal õpitakse keskkoolis tundma aga vaid 5000 märki ning lihtsa teksti lugemiseks piisab 3000 märgi tundmisest. Hieroglüüfide arv ei ole ajas püsiv. Kogu aeg luuakse uusi hieroglüüfe, näiteks ettevõtted võivad neid luua oma toodetele, kui neile tundub, et ühtki sobivat selleks seni ei ole. Hiina kiri on põhimõtteliselt lahtine hulk ja igaüks võib luua uusi kirjamärke, kui ta seda soovib. Ametlikesse sõnaraamatutesse need siiski tavaliselt ei jõua. Prominentsetes sõnastikes olevate hieroglüüfide arv on 20. sajandi jooksul järjest suurenenud, olles 1916. aasta väljaandes 48 000 (see vastas enam-vähem kogu eelmise aastatuhande sõnastikes olevate hieroglüüfide arvule), aga 1989. aastal 54 678, 1994. aastal 85 568 ja 2004. aastal 106 230. Et kirjamärke ei kasutatud üksnes mõistemärkidena, vaid ka võõrkeelsete (näiteks Xiongnu rahva keelsete) nimede ja väljendite transkribeerimiseks, saab teha järeldusi nende keelte varasema häälduse kohta. Sõnaraamatute ülesehituse, luule rütmi ning hääldust edasiandvate tekstide järgi saab teha järeldusi ka hiina keele varasema häälduse kohta. Hiina kiri on suuresti silpkiri: enamikule märkidest vastab vaid üks silp, mil on teatav põhitähendus. Sõnad moodustuvad ühest või (enamasti) mitmest silbist ning seega ühest või (enamasti) mitmest märgist. Üldjoontes vastavad märgid morfeemidele, kuid see seos ei ole süsteemne. Umbes kümnendikus sõnadest ei ole üksiksilpidel eraldiseisvat tähendust, kuid need kirjutatakse ikkagi eraldi märkidena. Mõned märgid või ligatuurid tähistavad mitmesilbilisi sõnu, ehkki sellised juhtumid on erandlikud. Kuna hiina kiri sobib põhimõtteliselt teistegi keelte edasiandmiseks, on seda kasutatud näiteks kitani keele, tšurtšeni keele, mõne tiibeti-birma keele, korea, jaapani ja vietnami keele jaoks. Nõrk seos hääldusega võimaldab kasutada sama kirjapilti eri murrete jaoks, milles hääldus on erinev. Hiinas on peale hiina kirja kasutatud teisigi kirju. Näiteks on Hunani provintsis alates 15. sajandist kasutatud naistekirja nüshu. Lisaks hiina kirjale on nii putonghua kui ka murrete jaoks olemas palju transkriptsioonisüsteeme. Hiina Rahvavabariigis on ametliku latinisatsioonina kasutusel Hanyu Pinyin.

Uus!!: Korünebakter ja Hiina kiri · Näe rohkem »

Infektsioon

Infektsioon ehk nakkus on seisund, mis tuleneb haigustekitajate tungimisest organismi või selle ühest piirkonnast teise.

Uus!!: Korünebakter ja Infektsioon · Näe rohkem »

Irja Lutsar

Irja Lutsar 2021. aasta Arvamusfestivali teadusalal Irja Lutsar (sündinud 20. juulil 1954) on eesti mikrobioloog, viroloog ja poliitik, Tartu Ülikooli meditsiinilise mikrobioloogia ja viroloogia professor ning XV Riigikogu liige.

Uus!!: Korünebakter ja Irja Lutsar · Näe rohkem »

Jogurt

Türgi jogurt Jogurt on harilikult maitsestatud paks hapupiimaliik, mis sisaldab muudest hapupiimadest rohkem kuivaineid.

Uus!!: Korünebakter ja Jogurt · Näe rohkem »

Katalaas

Katalaas on ensüüm, mis katalüüsib vesinikperoksiidi lagunemist veeks ja hapnikuks.

Uus!!: Korünebakter ja Katalaas · Näe rohkem »

Koloonia

lc.

Uus!!: Korünebakter ja Koloonia · Näe rohkem »

Kopsupõletik

Kopsupõletik ehk pneumoonia (ladina pneumonia) on osadel suletud vereringega loomadel (sh inimestel) tekkiv kopsukoe põletik.

Uus!!: Korünebakter ja Kopsupõletik · Näe rohkem »

Korünebakter

Korünebakterid (Corynebacterium) on perekond väikseid pleomorfseid eosteta ja kihnuta grampositiivseid pulkbaktereid, mis asetsevad sageli lühikeste ahelatena või hiina kirjamärke meenutavate kogumikena.

Uus!!: Korünebakter ja Korünebakter · Näe rohkem »

Marika Mikelsaar

Marika Mikelsaar (sünninimi Marika Jürgenson, sündinud 12. novembril 1938) on eesti mikrobioloog.

Uus!!: Korünebakter ja Marika Mikelsaar · Näe rohkem »

Mükobakter

Mükobakter (Mycobacterium) on perekond happekindlaid grampositiivseid, eoseid mittemoodustavaid pulgakujulisi baktereid.

Uus!!: Korünebakter ja Mükobakter · Näe rohkem »

Mikrofloora

Tsüanobakterid on veekogu mikrofloora osa Mikrofloora on mikroorganismide kogum mingis paigas.

Uus!!: Korünebakter ja Mikrofloora · Näe rohkem »

Naatriumvesinikglutamaat

Naatriumvesinikglutamaat Naatriumvesinikglutamaat on glutamiinhappe naatriumisool.

Uus!!: Korünebakter ja Naatriumvesinikglutamaat · Näe rohkem »

Patogeen

Patogeen (ka patogeenne mikroob, tõvestav mikroob) on mikroorganism, harvem ka keemiline aine, mis kutsub taim- või loomorganismis esile haigusi.

Uus!!: Korünebakter ja Patogeen · Näe rohkem »

Peptidoglükaan

Peptidoglükaan ehk mureiin (ladina sõnast murus 'müür, vall, kaitse') on lineaarne polümeer (makromolekul), mis koosneb suhkrutest ja aminohapetest, moodustades võrgustiku paljude bakterite plasmamembraani peal (rakukestas) (arhedel mureiin puudub).

Uus!!: Korünebakter ja Peptidoglükaan · Näe rohkem »

Perekond

Perekond: isa, ema ja kolm last Perekonda on Euroopa kultuurides traditsiooniliselt mõistetud kui isikute kooslust, keda ühendab esmalt kas abielu või põlvnemine.

Uus!!: Korünebakter ja Perekond · Näe rohkem »

Porfüriinid

Lihtsaima porfüriini graafiline kujutis Porfüriinid on tsüklilised orgaanilised ühendid, porfiini asendusderivaadid, milles on kuni kaheksa kindlas asendis vesinikuaatomit asendunud orgaaniliste rühmadega.

Uus!!: Korünebakter ja Porfüriinid · Näe rohkem »

Sojakaste

Sojakaste Sojaoad Sojakaste (hiina keeles jiàng yóu, 醬油; jaapani keeles shōyu, 醤油; korea keeles ganjang, 간장) on tume soolane maitsekaste, Aasia köögi väga oluline komponent.

Uus!!: Korünebakter ja Sojakaste · Näe rohkem »

Steroidid

Steroidid (ingl. steroids) on polütsükliliste lipiidühendite perekonda kuuluvad steraani sisaldavad ained.

Uus!!: Korünebakter ja Steroidid · Näe rohkem »

Streptomyces

Streptomyces on bakteriperekond, milles on kirjeldatud üle 700 liigi.

Uus!!: Korünebakter ja Streptomyces · Näe rohkem »

Valgud

aminohapet. Valgud ehk proteiinid on biopolümeerid, mille monomeerideks on aminohappejäägid.

Uus!!: Korünebakter ja Valgud · Näe rohkem »

Ümbersuunamised siin:

Corynebacterium, Difteroidid, Korünebakterid.

VäljuvSaabuva
Hei! Oleme Facebookis nüüd! »