Sisukord
45 suhted: Eesti kindralkomissariaat, Eesti NSV, Eesti NSV Riikliku Julgeoleku Rahvakomissariaat, Eesti NSV Siseasjade Rahvakomissariaat, Hektar, Hinrich Möller, Jõelähtme kihelkond, Klaus Scheel, Koch, Koitjärve mõis, Kose (Tallinn), Kose mõis (Jõelähtme), Kose mõisa kalmistu, Kose põik, Kose tee (Tallinn), Kurna mõis, Lehmja mõis, Mausoleum, Mustpeade vennaskond, Nafta, Nõukogude okupatsioon Eestis (1944–1991), Nõukogude väeosad Eestis, Nehatu mõis, NSV Liidu merevägi Eestis, Oldermann, Ostland, Põhja-Saksa Liit, Peterburi, Pirita jõgi, Pruss, Rendileping, Saksa keel, Saksa okupatsioon Eestis (1941–1944), Scheel, Suurgild, Suvemõis, Tallinn, Tallinna Börsikomitee, Tallinna mereväebaas, Tondi mõis, Umsiedlung, Varsaallika oja, Windecki suvemõis, 1790, 1935.
Eesti kindralkomissariaat
Eesti kindralkomissariaat (saksa keeles Generalbezirk Estland) oli Teise maailmasõja ajal 1941–1944 Saksamaa poolt okupeeritud Eesti territooriumil moodustatud haldusüksus, mis kuulus Ida-alade Riigikomissariaadi koosseisu.
Vaata Kose suvemõis ja Eesti kindralkomissariaat
Eesti NSV
Eesti Nõukogude Sotsialistlik Vabariik, lühendid Eesti NSV ja ENSV (vene keeles Эстонская Советская Социалистическая Республика, lühendid Эстонская ССР ja ЭCCP; Estonskaja Sovetskaja Sotsialistitšeskaja Respublika, Estonskaja SSR ja ESSR), oli NSV Liidu 1.
Vaata Kose suvemõis ja Eesti NSV
Eesti NSV Riikliku Julgeoleku Rahvakomissariaat
Eesti NSV Riikliku Julgeoleku Rahvakomissariaat ehk lühendatult Eesti NSV RJRK (venekeelne lühend НКГБ Эстонской ССР) oli Nõukogude Liidu riikliku julgeoleku süsteemis NSV Liidu Riikliku Julgeoleku Rahvakomissariaadi struktuuriüksus aastatel 1941 ja 1943–1946, mille ülesandeks oli Eesti territooriumil Nõukogude Liidus valitseva kommunistliku partei juhtkonna ning ühiskondliku korra poliitiliste vastaste jälgimine ja represseerimine.
Vaata Kose suvemõis ja Eesti NSV Riikliku Julgeoleku Rahvakomissariaat
Eesti NSV Siseasjade Rahvakomissariaat
Eesti NSV Siseasjade Rahvakomissariaat ehk Eesti NSV SARK (venekeelne lühend НКВД Эстонской ССР) oli aastail 1940–1941 ja 1944–1946 Eestis tegutsenud NSV Liidu Siseasjade Rahvakomissariaadi struktuuriüksus, mille ülesandeks oli.
Vaata Kose suvemõis ja Eesti NSV Siseasjade Rahvakomissariaat
Hektar
Hektar (lühend ha; pikalt hektoaar) on mittesüsteemne pindalaühik, kuid on ametlikult SI-süsteemi ühikutega koos kasutamiseks aktsepteeritud.
Vaata Kose suvemõis ja Hektar
Hinrich Möller
Hinrich Johann Möller (20. aprill 1906 Grevenkoop Schleswig-Holstein Saksamaa – 13. oktoober 1974 Neumünster Saksamaa) oli Saksa politseiametnik ja Saksa okupatsiooni ajal Teises maailmasõjas Saksamaa Ida maa-ala Riigikomissariaadi Eesti kindralkomissariaadi kõrgeim politsei ja SS juht (Höhrer SS- und Polizeiführer Estland).
Vaata Kose suvemõis ja Hinrich Möller
Jõelähtme kihelkond
Jõelähtme kirik Jõelähtme kihelkond (lühend Jõe, saksa keeles Kirchspiele Jegelecht) oli ajalooline kihelkond Harjumaal Tallinnast idas ja Eestimaa kubermangus Harju kreisis.
Vaata Kose suvemõis ja Jõelähtme kihelkond
Klaus Scheel
Klaus Scheel, teistel andmetel Claus Scheel, ka Klaus Harry (28. mai 1890 Kadrina küla – 30. juuli 1961 Saksamaa Baden-Baden) oli baltisaksa päritolu eesti majandustegelane Scheelide suguvõsast.
Vaata Kose suvemõis ja Klaus Scheel
Koch
Koch oli kaupmeeste suguvõsa, kelle esindajad tegutsesid ka Eesti alal Tallinnas ja Harjumaal.
Vaata Kose suvemõis ja Koch
Koitjärve mõis
Koitjärve mõis (saksa keeles Koitjärw) oli Tallinna linnamõis Kuusalu kihelkonnas.
Vaata Kose suvemõis ja Koitjärve mõis
Kose (Tallinn)
Kose (kõnekeeles ka Pirita-Kose) on asum Tallinnas Pirita linnaosas.
Vaata Kose suvemõis ja Kose (Tallinn)
Kose mõis (Jõelähtme)
Kose poolmõisa ühe hoone säilinud vundamendile rajatud uus hoone Kose poolmõisa säilinud väravaehitis Kose poolmõis (saksa keeles Kosch) oli poolmõis Jõelähtme kihelkonnas Harjumaal.
Vaata Kose suvemõis ja Kose mõis (Jõelähtme)
Kose mõisa kalmistu
Kose mõisa kalmistu on kalmistu Jõelähtme kihelkonnas Harjumaal, tänapäevase haldusjaotuse järgi aadressiga Rummu tee 3d Pirita linnaosas Tallinnas.
Vaata Kose suvemõis ja Kose mõisa kalmistu
Kose põik
Kose põik on tänav Tallinnas Pirita linnaosas Kose asumis.
Vaata Kose suvemõis ja Kose põik
Kose tee (Tallinn)
Kose tee Kose tee on tänav Tallinnas Pirita linnaosas.
Vaata Kose suvemõis ja Kose tee (Tallinn)
Kurna mõis
Kurna mõis (saksa keeles Cournal) oli rüütlimõis Jüri kihelkonnas Harjumaal (vaadatud 25.10.2015).
Vaata Kose suvemõis ja Kurna mõis
Lehmja mõis
Lehmja mõisa moonakatemaja Lehmja mõisa kõrvalhoone vudamendile ehitatud tänapäevane elamu Lehmja mõisa tiik Lehmja mõis on endine mõis Harjumaal Jüri kihelkonnas.
Vaata Kose suvemõis ja Lehmja mõis
Mausoleum
Mausoleum Saint Louises Mausoleum on monumentaalne haudehitis.
Vaata Kose suvemõis ja Mausoleum
Mustpeade vennaskond
Tallinna mustpeade vennaskonnale kuulus Mustpeade maja. Mustpeade vennaskonna vapp Riia Mustpeade majas. Mustpeade vennaskond (ka Mustpeade gild, mustpead; saksa keeles Bruderschaft der Schwarzhäupter) oli Riias, Tallinnas ja Tartus tegutsenud vallalisi kaupmehi ja laevaomanikke ühendav organisatsioon (gild).
Vaata Kose suvemõis ja Mustpeade vennaskond
Nafta
Nafta Nafta on looduslik maakoores leiduv peamiselt vedelate süsivesinike segu.
Vaata Kose suvemõis ja Nafta
Nõukogude okupatsioon Eestis (1944–1991)
Nõukogude Eesti (1944–1991) oli Eesti ala okupeerimine NSV Liidu poolt Teise maailmasõja käigus ja selle järel.
Vaata Kose suvemõis ja Nõukogude okupatsioon Eestis (1944–1991)
Nõukogude väeosad Eestis
Siin on ülevaade Eesti NSV / Eesti territooriumil aastatel 1944–1994 paiknenud NSV Liidu relvajõudude (mille hulka kuulusid Nõukogude armee, NSV Liidu merevägi, NSV Liidu Piirivalve ja NSV Liidu Siseministeeriumi siseväed) väeosade ja nende asukohtade kohta. Nõukogude Eestis oli ligi 800 paigas 1565 sõjaväeobjekti kogupindalaga 87 147 hektarit, mis moodustas ligikaudu 1,9% kogu Eesti territooriumist.
Vaata Kose suvemõis ja Nõukogude väeosad Eestis
Nehatu mõis
Nehatu mõis (saksa keeles Nehhat) oli Tallinna linnamõis Harjumaal Jõelähtme kihelkonnas.
Vaata Kose suvemõis ja Nehatu mõis
NSV Liidu merevägi Eestis
NSV Liidu merevägi Eestis asus Eesti territooriumil alates Eesti Vabariigi ja NSV Liidu vahelise vastastikuse abistamise pakti alusel loodud Eestis 1940.
Vaata Kose suvemõis ja NSV Liidu merevägi Eestis
Oldermann
Oldermann oli keskajal mõne organisatsiooni (nt gildi, tsunfti) esimees.
Vaata Kose suvemõis ja Oldermann
Ostland
Ostland ehk Ida-alade Riigikomissariaat (saksa Reichskommissariat Ostland) oli Saksa Riigi poolt Nõukogude Liidult Teise maailmasõja käigus okupeeritud maa-alade haldusüksus Alfred Rosenbergi juhitud Okupeeritud Ida-alade Riigiministeeriumi koosseisus, aastail 1941–1945.
Vaata Kose suvemõis ja Ostland
Põhja-Saksa Liit
Põhja-Saksa Liit (saksa keeles Norddeutscher Bund) oli 1866–1871 sõltumatu riik, mis koosnes 22 Põhja-Saksamaa riigist.
Vaata Kose suvemõis ja Põhja-Saksa Liit
Peterburi
Peterburi (vene keeles Санкт-Петербург; aastatel 1914–1924 Петроград Petrograd; aastatel 1924–1991 Ленинград Leningrad; kõnekeeles ka Питер Piiter) on üks kolmest Venemaa keskalluvusega linnast, Moskva järel suuruselt teine linn Venemaal ja suurim linn Läänemere rannikul.
Vaata Kose suvemõis ja Peterburi
Pirita jõgi
Pirita jõgi ja Kose (september 2021) Kose asumis Tallinnas Kevadine üleujutus Pirita jõel Pirita jõgi Paunküla mõisa juures Pirita jõgi on jõgi Põhja-Eestis.
Vaata Kose suvemõis ja Pirita jõgi
Pruss
12 cm × 10 cm prussid Pruss on palgist saadud saematerjal, mille külgmised osad (pindlauad) on ära saetud.
Vaata Kose suvemõis ja Pruss
Rendileping
Rendileping on kestvusleping, millega rendileandja kohustub andma rentnikule kasutamiseks rendieseme ning rentnik on kohustatud selle eest maksma renti.
Vaata Kose suvemõis ja Rendileping
Saksa keel
Saksa keel (saksa keeles Deutsch) on indoeuroopa keelkonna germaani rühma kuuluv keel, mida kõneleb emakeelena umbes 90 miljonit inimest peamiselt Kesk-Euroopas.
Vaata Kose suvemõis ja Saksa keel
Saksa okupatsioon Eestis (1941–1944)
Saksa okupatsioon Eestis oli Eesti ala okupeerimine Saksamaa vägede poolt teise maailmasõja käigus.
Vaata Kose suvemõis ja Saksa okupatsioon Eestis (1941–1944)
Scheel
Scheel oli saksa päritolu Eestimaa suguvõsa.
Vaata Kose suvemõis ja Scheel
Suurgild
pisi Suurgild (ka Tallinna Suurgild, Kaupmeeste gild) oli Tallinna kõige mõjuvõimsam gild.
Vaata Kose suvemõis ja Suurgild
Suvemõis
Suvemõis (Höfchen) oli 16.
Vaata Kose suvemõis ja Suvemõis
Tallinn
Kadriorust avanenud vaade Tallinnale ja tema sadamale (1816) Tallinn on Eesti pealinn ja Harju maakonna halduskeskus, mis paikneb Põhja-Eesti rannikul Tallinna lahe ääres.
Vaata Kose suvemõis ja Tallinn
Tallinna Börsikomitee
Tallinna Börsikomitee oli Tallinna Börsiseltsi juhtorgan, mis asutati 1872.
Vaata Kose suvemõis ja Tallinna Börsikomitee
Tallinna mereväebaas
Nõukogude Liidu mereväe lipp Tallinna mereväebaas (vene keeles Таллинская военно-морская база; в/ч 87525) oli 1940.
Vaata Kose suvemõis ja Tallinna mereväebaas
Tondi mõis
Tondi mõis (ka Väo (linna)mõis (saksa keeles Faeht, 18. sajandi kaartidel ka Fæht) oli Tallinna linnamõis Harjumaal Jõelähtme kihelkonnas Irus, mis nüüdisajal jääb Tallinna Lasnamäe linnaosa territooriumile. Taani hindamisraamatus on mainitud Uvætho küla; 1402.
Vaata Kose suvemõis ja Tondi mõis
Umsiedlung
''Umsiedlung'''it kujutav plakat 1939. aastast Umsiedlung (saksa keeles 'ümberasumine, ümberasustamine') ehk baltisakslaste ümberasumine oli aktsioon, mille käigus asustati 1939.
Vaata Kose suvemõis ja Umsiedlung
Varsaallika oja
Varsaallika oja on oja Tallinnas Pirita linnaosas.
Vaata Kose suvemõis ja Varsaallika oja
Windecki suvemõis
Windecki suvemõis asus aadressil Tuulenurga tänav 3 (varem Kose tee 3).
Vaata Kose suvemõis ja Windecki suvemõis
1790
1790.
Vaata Kose suvemõis ja 1790
1935
1935.
Vaata Kose suvemõis ja 1935
Tuntud ka kui Alt-Kosch, Scheeli loss, Scheeli villa.