Kiiremini kui brauser!
37 suhted: Agregaat (mineraloogia), Alumiiniumoksiid, Antarktika, Arktika, Asteroid, Astrofüüsika, Astronoomia, Elektromagnetiline kiirgus, Elektromagnetism, Füüsika, Fraktal, Grafiit, Gröönimaa, Isotoop, Keemia, Komeet, Kondriidid, Kosmos, Kotka udukogu, Krabi udukogu, Kuiperi vöö, Maailmameri, Meteoriit, Must auk, Omega udukogu, Orioni udu, Polarisatsioon, Punane hiid, Ränikarbiid, Saturn, Silikaadid, Stardust, Stratosfäär, Supernoova, Tahkisefüüsika, Täht (astronoomia), Udukogu.
Agregaat (mineraloogia)
Mineraalne agregaat on looduslikes protsessides tekkinud mineraaliterade kogum.
Uus!!: Kosmiline tolm ja Agregaat (mineraloogia) · Näe rohkem »
Alumiiniumoksiid
Alumiiniumoksiid Skaneeriva elektronmikroskoobi pilt, Tartu Ülikool Alumiiniumoksiid (keemiline valem Al2O3) on keemiline ühend, mille molekul koosneb kahest alumiiniumi ja kolmest hapniku aatomist.
Uus!!: Kosmiline tolm ja Alumiiniumoksiid · Näe rohkem »
Antarktika
Antarktika Antarktika Antarktika kaart Antarktise reljeef šelfiliustiketa Antarktise reljeef hüpsomeetrilises värvingus Polaaruurija Antarktika jäätunnelis sukeldumas Antarktika on maailmajagu, mis hõlmab Antarktise mandri ja seda ümbritsevad saared India, Atlandi ja Vaikse ookeani lõunaosas (nn Lõuna-Jäämeres).
Uus!!: Kosmiline tolm ja Antarktika · Näe rohkem »
Arktika
Punase joonega on tähistatud juuli 10 °C isoterm, mida kokkuleppeliselt loetakse Arktika piiriks Kevadine jäälagunemine Arktikas Arktika on polaarpiirkond, mis ümbritseb põhjapoolust.
Uus!!: Kosmiline tolm ja Arktika · Näe rohkem »
Asteroid
Asteroid 433 Eros Kosmosesondi NEAR Shoemaker ülesvõte asteroidist 433 Eros Asteroid 243 Ida koos oma kaaslase Dactyliga Asteroid ehk väikeplaneet ehk planetoid on väike planeedisarnane taevakeha, mis tiirleb Kepleri seadustele vastavatel orbiitidel ümber Päikese.
Uus!!: Kosmiline tolm ja Asteroid · Näe rohkem »
Astrofüüsika
Berenike Juuste tähtkujus. Selle galaktika diameeter on ligikaudu 56 000 valgusaastat ning ta asub 60 miljoni valgusaasta kaugusel Astrofüüsika on astronoomia haru, mis tegeleb universumi füüsikaga, sealhulgas taevakehade (näiteks tähtede ja galaktikate) ning tähtedevahelise keskkonna omaduste (näiteks heledus, tihedus, temperatuur ja keemiline koostis) uurimisega.
Uus!!: Kosmiline tolm ja Astrofüüsika · Näe rohkem »
Astronoomia
Planetaarudu NGC 7293 ehk Helix Astronoomia ehk täheteadus on teadusharu, mis uurib kosmilisi objekte ja universumit tervikuna.
Uus!!: Kosmiline tolm ja Astronoomia · Näe rohkem »
Elektromagnetiline kiirgus
Pildil on kujutatud lineaarselt polariseeritud elektromagnetilist kiirgust, mis levib vasakult paremale elektri- ja magnetväljade lainetusesarnase muutusena. Elektri- ja magnetväli on alati samas faasis ja sama amplituudide suhtega igas ruumipunktis ja ajahetkes Elektromagnetiline kiirgus (edaspidi EMK, kutsutakse ka elektromagnetlaineteks) on laetud osakeste kiiratav ja neelatav energia, mis kandub ruumis edasi lainena, milles elektri- ja magnetvälja komponendid võnguvad teineteise ja laine levimise suuna suhtes risti, olles üksteisega samas faasis.
Uus!!: Kosmiline tolm ja Elektromagnetiline kiirgus · Näe rohkem »
Elektromagnetism
Kui elektrilaeng liigub (kiirusega '''v'''), siis moodustub laengu ümber magnetväli '''B''' (ülal), nii nagu liikuva magnetpooluse ümber moodustub elektriväli '''E''' monopoolusest), paremal: reaalse magneti magnetväli ('''m''' on magnetmoment) Elektromagnetism on füüsika haru, mis uurib elektri- ja magnetnähtusi ja nendevahelisi seoseid.
Uus!!: Kosmiline tolm ja Elektromagnetism · Näe rohkem »
Füüsika
Valik füüsikanähtusi Füüsika on loodusteadus, mis uurib looduse kõige üldisemaid omadusi.
Uus!!: Kosmiline tolm ja Füüsika · Näe rohkem »
Fraktal
Fraktal on enesesarnane kujund või nähtus, mille struktuur eri tasemetel või suurendusastmetel on sarnane tervikkujundiga.
Uus!!: Kosmiline tolm ja Fraktal · Näe rohkem »
Grafiit
Grafiidi plaatjad kristallid kaltsiidimaatriksis Pliiatsisüdamik Grafiit on süsiniku tavatingimustes stabiilseim vorm.
Uus!!: Kosmiline tolm ja Grafiit · Näe rohkem »
Gröönimaa
Satelliidifoto Gröönimaast Gröönimaa on omavalitsuslik ala Taani Kuningriigi koosseisus.
Uus!!: Kosmiline tolm ja Gröönimaa · Näe rohkem »
Isotoop
Mingi keemilise elemendi isotoobid on selle aine aatomite tüübid, mis erinevad üksteisest massiarvu (A) poolest.
Uus!!: Kosmiline tolm ja Isotoop · Näe rohkem »
Keemia
Keemia on teadusharu, mis uurib ainete koostist, ehitust ja omadusi ning nende muundumise seaduspärasusi.
Uus!!: Kosmiline tolm ja Keemia · Näe rohkem »
Komeet
Hale'i-Boppi komeet 1997. aastal Komeet (kr komētēs 'pikajuukseline') ehk sabatäht on Päikesesüsteemi äärealadelt pärinev taevakeha, mis koosneb peamiselt jääst, tahkest süsinikdioksiidist ja mitmesugustest anorgaanilistest ja orgaanilistest lisanditest.
Uus!!: Kosmiline tolm ja Komeet · Näe rohkem »
Kondriidid
Grasslandi kondriitmeteoriidi L4 kondrid Phnom Penh Kondriitmeteoriit L6 – 1868 Kondriitmeteoriidid ehk kondriidid on kivimeteoriitide hulka kuuluvad meteoriidid, milles sisalduvad ümarad agregaadid, mida nimetatakse kondriteks.
Uus!!: Kosmiline tolm ja Kondriidid · Näe rohkem »
Kosmos
Kiilu udukogu Kosmos, ehk maailmaruum, on kitsamas tähenduses universumi suhteliselt tühi ala, mis paikneb taevakehade atmosfääridest väljaspool.
Uus!!: Kosmiline tolm ja Kosmos · Näe rohkem »
Kotka udukogu
Kotka udukogu ehk M16 (Messier' kataloogis), ka NGC 6611, (inglise keeles Eagle Nebula) on noor hajusparv Mao tähtkujus.
Uus!!: Kosmiline tolm ja Kotka udukogu · Näe rohkem »
Krabi udukogu
Krabi udukogu (ka Krabi udu, Messier 1, M1 ja NGC 1952), on supernoova jäänuk ja ühtlasi pulsarituuleudu Sõnni tähtkujus.
Uus!!: Kosmiline tolm ja Krabi udukogu · Näe rohkem »
Kuiperi vöö
Päikesesüsteem, helerohelisega on tähistatud Kuiperi vöö objektid Kuiperi vöö ehk Edgeworthi-Kuiperi vöö on Neptuuni orbiidist kaugemal asuv Päikesesüsteemi piirkond, mis sisaldab kääbusplaneete ja tuhandeid komeedisarnase koostisega taevakehi.
Uus!!: Kosmiline tolm ja Kuiperi vöö · Näe rohkem »
Maailmameri
Põhja- ja Lõuna-Jäämeri; kaks viimast arvatakse mõnikord esimese kolme osadeks. Maailmameri on katkematu kihina 70,8% Maa pinda kattev hüdrosfääri osa.
Uus!!: Kosmiline tolm ja Maailmameri · Näe rohkem »
Meteoriit
1980. aastatel Venemaalt leitud raudmeteoriit TTÜ muuseumis kondriitmeteoriit Meteoriit on planeetidevahelisest ruumist Maa pinnale langenud tahke keha (meteoorkeha) jääk.
Uus!!: Kosmiline tolm ja Meteoriit · Näe rohkem »
Must auk
Esimene musta augu jäädvustus inimkonna ajaloos Gravitatsiooniläätse simulatsioon Gravitatsioonilise läätse nähtus moonutab tausta (Suur Magellani Pilv) musta augu ümbruses '''(kunstniku interpretatsioon / tõlgendus)'''. Seni pole astronoomidel õnnestunud saada ülesvõtet, kus oleks gravitatsiooniline lääts nii ilmekalt näha Must auk on aegruumi piirkond, millest lähtuv gravitatsioon on nii tugev, et sellest ei pääse välja miski, isegi mitte valgus, millel on mass (ei aine ega ka elektromagnetkiirgus, küll aga siiski Hawkingi kiirgus).
Uus!!: Kosmiline tolm ja Must auk · Näe rohkem »
Omega udukogu
Omega udukogu (ka Messier 17, NGC 6618, Luige udukogu ja Hobuseraua udukogu) on Linnutee üks suurimaid H-II-piirkondi, mis asub Amburi tähtkujus.
Uus!!: Kosmiline tolm ja Omega udukogu · Näe rohkem »
Orioni udu
Orioni udu ehk Orioni udukogu (ka Messier 42, M42 ja NGC 1976) on emissioonudu Orioni tähtkujus 1350 valgusaasta (414 parseki) kaugusel.
Uus!!: Kosmiline tolm ja Orioni udu · Näe rohkem »
Polarisatsioon
Polarisatsioon on lainete võnkesuunda kirjeldav omadus.
Uus!!: Kosmiline tolm ja Polarisatsioon · Näe rohkem »
Punane hiid
Punane hiid Aldebaran võrrelduna Päikesega Punane hiid on oma arengu lõppfaasi jõudnud täht, mis on oma esialgsest suurusest mitu korda suuremaks paisunud.
Uus!!: Kosmiline tolm ja Punane hiid · Näe rohkem »
Ränikarbiid
Ränikarbiidikristall Ränikarbiid (SiC) on pooljuhtmaterjal.
Uus!!: Kosmiline tolm ja Ränikarbiid · Näe rohkem »
Saturn
Saturn on kuues planeet Päikesest ja Päikesesüsteemi suuruselt teine planeet.
Uus!!: Kosmiline tolm ja Saturn · Näe rohkem »
Silikaadid
Silikaadid on ränihapete soolad.
Uus!!: Kosmiline tolm ja Silikaadid · Näe rohkem »
Stardust
säriajaga, NASA Stardust ('tähetolm') oli USA planeetidevaheline kosmoseaparaat, mis startis kosmosesse Canaverali neemelt 7. veebruaril 1999 kanderaketiga Delta II.
Uus!!: Kosmiline tolm ja Stardust · Näe rohkem »
Stratosfäär
Stratosfäär on atmosfäärikiht tropopausist kõrgemal.
Uus!!: Kosmiline tolm ja Stratosfäär · Näe rohkem »
Supernoova
SN 1994D (hele täpp all vasakul) on pildil eredam kui tema kodugalaktika NGC 4526 Kepleri supernoova (SN 1604) Supernoova on oma arengu lõppjärku jõudnud täht, mille plahvatuse tagajärjel tähe heledus kasvab hetkeliselt miljoneid kordi.
Uus!!: Kosmiline tolm ja Supernoova · Näe rohkem »
Tahkisefüüsika
Tahkisefüüsika ehk tahke keha füüsika (inglise solid-state physics) on füüsika haru, mis keskendub tahkise ehk tahke aine uurimisele.
Uus!!: Kosmiline tolm ja Tahkisefüüsika · Näe rohkem »
Täht (astronoomia)
Gaasi ja tolmu kondenseerumine, tähtede moodustumise algus (Lagoon Nebula) Täht on astronoomias valgust kiirgav plasmast koosnev taevakeha, mille kiirgusenergia pärineb tema sisemuses aset leidvast tuumasünteesist.
Uus!!: Kosmiline tolm ja Täht (astronoomia) · Näe rohkem »
Udukogu
Kotka udukogu kajastav foto "Loomise sambad" Udukogu (ka udu) on tähtedevahelisest tolmust, vesinikust, heeliumist ja teistest ioniseeritud gaasidest koosnev pilv.
Uus!!: Kosmiline tolm ja Udukogu · Näe rohkem »
