Kiiremini kui brauser!
65 suhted: Aeg, Aine (füüsika), Aksioom, Albert Einstein, Anisotroopia, Astrofüüsika, Astronoomia, Üheaegsus, Diameeter, Eeldus, Elementaarosakesed, Energiatihedus, Falsifikatsioon, Füüsika, Filosoofia, Fotomeetriline paradoks, Galaktika, Galaktikaparv, Galaktikate superparv, Galaktiline filament, Homogeensus ja heterogeensus, Hubble'i seadus, Induktsioon, Induktsiooniprobleem, Interaktsioon, Isotroopia, Kaugus, Keskpunkt, Kinnitus, Koperniku printsiip, Kordaja, Kosmiline mikrolaine-taustkiirgus, Kosmoloogia, Kosmosesond, Kujund, Kvasar, Leib, Maa, Metallid, NASA, Neitsi (tähtkuju), Neitsi galaktikaparv, Nicolaus Cusanus, Parsek, Pöörlemine, Pöörlemistelg, Punanihe, Ruum, Standardhälve, Suur Pauk, ..., Suur Rebenemine, Täielik kosmoloogiline printsiip, Tühimik, Tehiskaaslane, Tihedus, Tumeenergia, Universum, Vaadeldav universum, Vaatlus, Valgusaasta, Võrdelisus, WMAP, 1917, 1933, 2006. Laienda indeks (15 rohkem) »
Aeg
Füüsikas on aeg defineeritud kui: Aeg on universumi ruumis liikumiste ja füüsilise töö pikkuste ja kauguste juhtumise või mitte juhtumine universaalsel skaalal defineerimine kindlas dimensiooniga ruumi.
Uus!!: Kosmoloogiline printsiip ja Aeg · Näe rohkem »
Aine (füüsika)
Aine (ka: mateeria) all mõistetakse füüsikas tavaliselt stabiilseid seisumassiga elementaarosakesi (tavaliselt prootoneid, neutroneid ja elektrone) ning nende kombinatsioone.
Uus!!: Kosmoloogiline printsiip ja Aine (füüsika) · Näe rohkem »
Aksioom
Aksioom ehk postulaat on matemaatikas väide, mis võetakse tõestuseta aluseks deduktiivse teooria ülejäänud väidete tuletamiseks.
Uus!!: Kosmoloogiline printsiip ja Aksioom · Näe rohkem »
Albert Einstein
Albert Einstein (14. märts 1879 Ulm, Saksamaa – 18. aprill 1955 Princeton, USA) oli Saksamaalt pärit ning hiljem Šveitsi ja Ameerika Ühendriikide kodakondsusega juudi rahvusest füüsikateoreetik.
Uus!!: Kosmoloogiline printsiip ja Albert Einstein · Näe rohkem »
Anisotroopia
Anisotroopia ehk anisotroopsus on ruumi, füüsikalise keha või mõne muu objekti omaduste sõltuvus (mõõtmise) suunast.
Uus!!: Kosmoloogiline printsiip ja Anisotroopia · Näe rohkem »
Astrofüüsika
Berenike Juuste tähtkujus. Selle galaktika diameeter on ligikaudu 56 000 valgusaastat ning ta asub 60 miljoni valgusaasta kaugusel Astrofüüsika on astronoomia haru, mis tegeleb universumi füüsikaga, sealhulgas taevakehade (näiteks tähtede ja galaktikate) ning tähtedevahelise keskkonna omaduste (näiteks heledus, tihedus, temperatuur ja keemiline koostis) uurimisega.
Uus!!: Kosmoloogiline printsiip ja Astrofüüsika · Näe rohkem »
Astronoomia
Planetaarudu NGC 7293 ehk Helix Astronoomia ehk täheteadus on teadusharu, mis uurib kosmilisi objekte ja universumit tervikuna.
Uus!!: Kosmoloogiline printsiip ja Astronoomia · Näe rohkem »
Üheaegsus
Üheaegsus ehk samaaegsus (saksa keeles Gleichzeitigkeit) ehk simultaansus (inglise keeles simultaneity, saksa keeles Simultanität) ehk sünkroonsus (saksa keeles Synchronität) on sündmuste omadus toimuda täielikult või osaliselt ühel ja samal ajal.
Uus!!: Kosmoloogiline printsiip ja Üheaegsus · Näe rohkem »
Diameeter
Diameetriks ehk läbimõõduks nimetatakse niisugust sirglõiku, mis ühendab kaht ringjoone (või kera pinna) punkti ja läbib ringi (või kera) keskpunkti, samuti sellise sirglõigu pikkust.
Uus!!: Kosmoloogiline printsiip ja Diameeter · Näe rohkem »
Eeldus
Eeldus on propositsioon (väide), mille tõesus võetakse arutlemisel aluseks, olgugi et selle tõesus pole kindel.
Uus!!: Kosmoloogiline printsiip ja Eeldus · Näe rohkem »
Elementaarosakesed
Algosake ehk elementaarosake ehk fundamentaalosake on meile tuntud universumi mateeria vähim osake, millel puudub meile teada olev alamstruktuur.
Uus!!: Kosmoloogiline printsiip ja Elementaarosakesed · Näe rohkem »
Energiatihedus
Energiatihedus on füüsikaline suurus, mis väljendab energiat ruumalaühiku kohta (SI ühik: džaul kuupmeetri kohta, J/m3) või energiat massiühiku kohta (J/kg).
Uus!!: Kosmoloogiline printsiip ja Energiatihedus · Näe rohkem »
Falsifikatsioon
Teoreetilise väite või teooria falsifikatsiooniks ehk falsifitseerimiseks nimetatakse selle järeldustega vastuolus oleva fakti tuvastamist.
Uus!!: Kosmoloogiline printsiip ja Falsifikatsioon · Näe rohkem »
Füüsika
Valik füüsikanähtusi Füüsika on loodusteadus, mis uurib looduse kõige üldisemaid omadusi.
Uus!!: Kosmoloogiline printsiip ja Füüsika · Näe rohkem »
Filosoofia
Filosoofia (vanakreeka keeles φιλοσοφία, philosophia, 'tarkuse armastus') on tegelemine filosoofiliste küsimustega.
Uus!!: Kosmoloogiline printsiip ja Filosoofia · Näe rohkem »
Fotomeetriline paradoks
Animatsioon näitab, kuidas lõputus, homogeenses ja staatilises universumis ilmuvad nähtavale üha kaugemad tähed, täites tühimikud lähemate tähtede vahel ja kattes lõpuks kogu taeva ereda valgusega. Olbersi paradoks näitab, et kuna öötaevas on tume, peab vähemalt üks neist kolmest eeldusest universumi kohta olema väär Fotomeetriline paradoks ehk Olbersi paradoks ehk tumeda öötaeva paradoks on astrofüüsika ja füüsikalise kosmoloogia valda kuuluv paradoks, mis seisneb vastuolus ühelt poolt lõputu ja igavese staatilise universumi ning teiselt poolt öötaeva tumeduse vahel: kui universum on igas suunas lõputult täis tähtede valgust, miks pole siis öine taevas hele? Tänapäeva füüsikas on staatilise universumi mudelist valdavalt loobutud ning öötaeva tumedust peetakse üheks argumendiks dünaamilise universumimudeli poolt, nagu seda kirjeldab näiteks Suure Paugu teooria.
Uus!!: Kosmoloogiline printsiip ja Fotomeetriline paradoks · Näe rohkem »
Galaktika
Berenike Juuste tähtkujus asuv tüüpiline spiraalgalaktika, mille läbimõõt on umbes 55 000 valgusaastat ning mis asub Maast 60 miljoni valgusaasta kaugusel Galaktika on suure massiga gravitatsiooniliselt seotud tähesüsteem.
Uus!!: Kosmoloogiline printsiip ja Galaktika · Näe rohkem »
Galaktikaparv
Galaktikaparv (inglise keeles galaxy cluster) on gravitatsiooniliselt omavahel seoses olevate galaktikate kogum, mis galaktikasüsteemide hierarhias asuvad galaktikarühmade ja galaktikate superparvede vahel.
Uus!!: Kosmoloogiline printsiip ja Galaktikaparv · Näe rohkem »
Galaktikate superparv
Galaktikate superparv (inglise keeles supercluster) on kosmiline struktuur, galaktikaparvede kogum, mis galaktikasüsteemide hierarhias on galaktikaparvedele järgnev aste.
Uus!!: Kosmoloogiline printsiip ja Galaktikate superparv · Näe rohkem »
Galaktiline filament
Galaktiline filament (inglise keeles galaxy filament) on suurim kosmiline struktuur Universumis.
Uus!!: Kosmoloogiline printsiip ja Galaktiline filament · Näe rohkem »
Homogeensus ja heterogeensus
Supp on heterogeenne materjal Homogeensus ja heterogeensus on mõisted, mis tähistavad materjali ühtlust või selle puudumist.
Uus!!: Kosmoloogiline printsiip ja Homogeensus ja heterogeensus · Näe rohkem »
Hubble'i seadus
Hubble'i seadus Hubble'i seadus ehk punanihke seadus on astronoomias täheldatav seos, mille kohaselt vaadeldavate galaktikate punanihke suurus on võrdeline nende kaugusega vaatlejast.
Uus!!: Kosmoloogiline printsiip ja Hubble'i seadus · Näe rohkem »
Induktsioon
Induktsiooniks nimetatakse tänapäeva filosoofias tavaliselt arutlemise viisi, mille puhul sellest, et ühtedel asjadel on teatav omadus, järeldatakse, et see omadus on ka mõnel teisel asjal või isegi kõikidel samalaadsetel asjadel, või sellest, et mingitel asjadel on mingi omadus, järeldatakse, et see omadus on neil ka tulevikus.
Uus!!: Kosmoloogiline printsiip ja Induktsioon · Näe rohkem »
Induktsiooniprobleem
Induktsiooniprobleem ehk induktsiooni õigustuse probleem on filosoofiline probleem induktsiooni õigustuse kohta.
Uus!!: Kosmoloogiline printsiip ja Induktsiooniprobleem · Näe rohkem »
Interaktsioon
Interaktsioon (ladina keele sõnadest inter vahel, seas, hulgas + actio tegevus) ehk vastastikmõju (üldkeeles ka kujul "vastasmõju") on objektide (kehade, osakeeste, nähtuste, isikute) omavaheline mõju, mille tagajärjeks on mõlemapoolne muutus.
Uus!!: Kosmoloogiline printsiip ja Interaktsioon · Näe rohkem »
Isotroopia
Isotroopsus ehk isotroopia on ruumi, füüsikalise keha või mõne muu objekti teatud omaduste sõltumatus suunast.
Uus!!: Kosmoloogiline printsiip ja Isotroopia · Näe rohkem »
Kaugus
Kauguse mõiste on kasutusel tavakeeles ning peamiselt loodusteadustes (füüsikas ja geograafias) ja matemaatikas.
Uus!!: Kosmoloogiline printsiip ja Kaugus · Näe rohkem »
Keskpunkt
Näited keskpunktidega: sirglõik, ringjoon, ellips, risttahukas, kera, ellipsoid Kui punktihulk \mathcal P tasandil või ruumis on tsenraalsümmeetriline parajasti ühe punkti M suhtes, siis nimetatakse punkti M punktihulga \mathcal P keskpunktiks.
Uus!!: Kosmoloogiline printsiip ja Keskpunkt · Näe rohkem »
Kinnitus
Kinnitus on vaatlusandmete või muude tõendite tugi teaduslikule teooriale või muule hüpoteesile.
Uus!!: Kosmoloogiline printsiip ja Kinnitus · Näe rohkem »
Koperniku printsiip
Koperniku printsiip on filosoofiline printsiip, mille kohaselt inimesel ei ole Universumis erilist, väljavalitud kohta.
Uus!!: Kosmoloogiline printsiip ja Koperniku printsiip · Näe rohkem »
Kordaja
Kordaja ehk koefitsient on üksliikme konstantne tegur.
Uus!!: Kosmoloogiline printsiip ja Kordaja · Näe rohkem »
Kosmiline mikrolaine-taustkiirgus
WMAPi ülesvõte kosmilisest mikrolaine-taustkiirgusest Kosmiline mikrolaine-taustkiirgus ehk reliktkiirgus on Universumi algusaegadest pärinev kiirgus kosmoses.
Uus!!: Kosmoloogiline printsiip ja Kosmiline mikrolaine-taustkiirgus · Näe rohkem »
Kosmoloogia
Kosmoloogia on füüsika seadustel ja astronoomilistel vaatlustel põhinev teadusharu, mis uurib Universumi ehitust ja muutumist.
Uus!!: Kosmoloogiline printsiip ja Kosmoloogia · Näe rohkem »
Kosmosesond
Kosmosesond on automaatne ja mehitamata kosmoseaparaat, mis on määratud kosmoses lendamiseks Maa orbiidi väljas ja muude taevakehade uurimiseks.
Uus!!: Kosmoloogiline printsiip ja Kosmosesond · Näe rohkem »
Kujund
Kujund ehk figuur tähendab elementaargeomeetrias punktihulka tasandil või ruumis.
Uus!!: Kosmoloogiline printsiip ja Kujund · Näe rohkem »
Kvasar
Kunstniku nägemus väga kaugel olevast kvasarist ULAS J1120+0641, mida toidab kahe miljardi Päikese massiga võrdne must auk Kvasar (ingliskeelsest sõnast quasar (akronüüm sõnadest quasi-stellar radio source 'kvaasistellaarne (tähetaoline) raadiokiirguse allikas') on väga energiline ja aktiivne galaktikatuum. Kvasarid on äärmiselt eredad ja algselt vaadeldi neid punktisarnaste (nagu tähed) elektromagnetilise energia allikatena, millel on suur punanihe, mitte hajutatud allikatena nagu galaktikad. Kuigi kvasarite olemus oli 1980. aastatel veel vaidluse all, on nüüdseks jõutud konsensusele, et kvasarid on kokkusurutud alad massiivsete galaktikate keskmes, mis ümbritsevad sealseid ülimassiivseid musti auke. Nende suurus jääb vahemikku, mis on musta augu Schwarzschildi raadiusest 10 – 10 000 korda suurem. Kvasarid saavad energiat musta auku ümbritsevast spiraalsest kettast.
Uus!!: Kosmoloogiline printsiip ja Kvasar · Näe rohkem »
Leib
Peenleib pisi Leib on rukki- või nisujahust (harvem muust) valmistatud tainast küpsetatud toit.
Uus!!: Kosmoloogiline printsiip ja Leib · Näe rohkem »
Maa
Maa on Päikesesüsteemi kolmas planeet Päikese poolt loetuna ning ainuke teadaolev planeet universumis, kus leidub elu.
Uus!!: Kosmoloogiline printsiip ja Maa · Näe rohkem »
Metallid
Metallid (näiteks kuld, raud ja alumiinium) on keemilised elemendid, millel on metallivõre tõttu nn metallilised omadused (iseloomulik läige, hea elektri- ja soojusjuhtivus jmt).
Uus!!: Kosmoloogiline printsiip ja Metallid · Näe rohkem »
NASA
Riiklik Aeronautika- ja Kosmosevalitsus (inglise keeles National Aeronautics and Space Administration, NASA) on 1958.
Uus!!: Kosmoloogiline printsiip ja NASA · Näe rohkem »
Neitsi (tähtkuju)
Neitsi Neitsi (ladina Virgo, sümbol ♍) on põhjataeva ja sodiaagi tähtkuju.
Uus!!: Kosmoloogiline printsiip ja Neitsi (tähtkuju) · Näe rohkem »
Neitsi galaktikaparv
pisi Neitsi galaktikaparv ehk Virgo galaktikaparv (inglise keeles Virgo Cluster) on galaktikaparv, mille kese on Neitsi tähtkujus umbes 54 miljoni valgusaasta kaugusel.
Uus!!: Kosmoloogiline printsiip ja Neitsi galaktikaparv · Näe rohkem »
Nicolaus Cusanus
pisi Nicolaus Cusanus ehk Kuesi Nikolaus ehk Nikolaus Kuesist (1401 Kuesis Moseli ääres (praegu Bernkastel-Kues) – 11. august 1464 Todis (Umbria)) oli kirikutegelane, kardinal ja universaalõpetlane, keda paljud peavad 15. sajandi tähtsaimaks filosoofiks ja üheks tähtsamaks matemaatikuks.
Uus!!: Kosmoloogiline printsiip ja Nicolaus Cusanus · Näe rohkem »
Parsek
Parsek (tähis pc) on SI-süsteemi mittekuuluv pikkusühik: kaugus, kust vaadates 1 astronoomiline ühik katab 1 kaaresekundi, ehk niisuguse ringjoone raadius, millel üks astronoomiline ühik moodustab ühesekundise kaare.
Uus!!: Kosmoloogiline printsiip ja Parsek · Näe rohkem »
Pöörlemine
Hulktahukatest koosnev kera pöörleb ümber oma telje Pöörlemine ehk pöördliikumine on keha ainepunktide ringliikumine ümber kehaga seotud kahe ainepunkti.
Uus!!: Kosmoloogiline printsiip ja Pöörlemine · Näe rohkem »
Pöörlemistelg
Pöörleva kera pöörlemistelg on tähistatud punase joonega Pöörlemistelg on keha läbiv sirge, mille ümber keha pöörleb.
Uus!!: Kosmoloogiline printsiip ja Pöörlemistelg · Näe rohkem »
Punanihe
Punanihet ja sininihet selgitav joonis Punanihe on spektrijoonte nihe pikemate lainepikkuste suunas kas Doppleri efekti või Einsteini efekti (gravitatsiooniline punanihe) tõttu.
Uus!!: Kosmoloogiline printsiip ja Punanihe · Näe rohkem »
Ruum
Ruum on inimeste tavakogemuses mahuti, mis hõlmab kõik füüsilised esemed.
Uus!!: Kosmoloogiline printsiip ja Ruum · Näe rohkem »
Standardhälve
Standardhälve on ruutjuur dispersioonist.
Uus!!: Kosmoloogiline printsiip ja Standardhälve · Näe rohkem »
Suur Pauk
kosmilisest mikrolaine-taustkiirgusest ehk reliktkiirgusest Suur Pauk (inglise keeles Big Bang) oli hüpoteetiline sündmus umbes 13,8 miljardit aastat tagasi: Universum hakkas kujuteldamatult tihedast olekust plahvatuslikult paisuma.
Uus!!: Kosmoloogiline printsiip ja Suur Pauk · Näe rohkem »
Suur Rebenemine
Suur Rebenemine on hüpoteetiline kosmoloogiline mudel, kus käsitletakse universumi ühte võimalikku lõplikku saatust, milles universumi mateeria (galaktikatest ja tähtedest aatomite ning subatomaatiliste osakesteni) rebitakse järk-järgult üksteisest eemale ehk see laguneb universumi eksponentsiaalselt kiireneva paisumise tõttu. Kosmoloogia standardmudeli kohaselt on universumi mastaabi tegur kiirenevalt kasvav. Kuna paisumine on sarnane iga ajahetkega (kohaliku mahu paisumine toimub sama arv kordi sama ajavahemiku jooksul) ning seda iseloomustab väärtuselt väike muutumatu Hubble'i konstant, siis väiksemad gravitatsiooniliselt seotud kosmilised struktuurid ei ole sellest palju mõjutatud. Siin ongi Suure Rebenemise stsenaariumi omapära, et Hubble'i konstant hoopis kiirenevalt suureneb ja kasvab lõpmatuseni piiratud aja jooksul. Uus ruum osakeste vahele hakkab tekkima nii kiiresti, et ükski jõud ei suuda enam midagi koos hoida. Seejärel lagunevadki alguses universumi suuremastaabilised struktuurid (galaktikate superparved, galaktikaparved), liikudes järk-järgult väiksemate struktuurideni (galaktikad, planeedisüsteemid) kuni väiksemate osakesteni välja (molekulid, aatomid). Hubble'i konstant muutub lõpmatuseks ja areneb välja universumi konstantne olek, kus miski ei saa interakteerida.
Uus!!: Kosmoloogiline printsiip ja Suur Rebenemine · Näe rohkem »
Täielik kosmoloogiline printsiip
Täielik kosmoloogiline printsiip ehk absoluutne kosmoloogiline printsiip on kosmoloogias postulaat, mille kohaselt Universum on igal pool ja igal ajal ühesugune.
Uus!!: Kosmoloogiline printsiip ja Täielik kosmoloogiline printsiip · Näe rohkem »
Tühimik
Aine jaotumine Universumi kuubilises väljavõttes. Sinine kiudstruktuur esindab ainet (peamiselt tumedat ainet) ja tühjad piirkonnad kosmilisi tühimikke Kosmilised tühimikud on suured tühja ruumi osad, mis sisaldavad väga vähe või üldse mitte galaktikaid.
Uus!!: Kosmoloogiline printsiip ja Tühimik · Näe rohkem »
Tehiskaaslane
Tehiskaaslane (ka tehissatelliit, satelliit) on mõne planeedi (enamasti Maa) või selle loodusliku kaaslase, ka Päikese gravitatsiooniväljas mingil kindlal orbiidil tiirlev kosmoseaparaat (näiteks orbitaaljaam) või muu keha (näiteks kanderaketi viimane aste).
Uus!!: Kosmoloogiline printsiip ja Tehiskaaslane · Näe rohkem »
Tihedus
Tihedus on füüsikaline suurus, mis näitab aine massi ruumalaühikus.
Uus!!: Kosmoloogiline printsiip ja Tihedus · Näe rohkem »
Tumeenergia
Tumeenergia on kosmoloogias ja astronoomias hüpoteetiline energiavorm, mis moodustab suurema osa universumi koostisest, ning alates 1990.
Uus!!: Kosmoloogiline printsiip ja Tumeenergia · Näe rohkem »
Universum
Hubble'i teleskoobi süvavälja (HUDF) foto kaugetest galaktikatest Linnutee galaktika Universum ehk maailmakõiksus hõlmab kogu aegruumi ja selles olevat.
Uus!!: Kosmoloogiline printsiip ja Universum · Näe rohkem »
Vaadeldav universum
Vaadeldav universum Vaadeldav universum (ka metagalaktika) on universumi osa, mida inimkonnal on võimalik tehniliste vahendite abil vaadelda.
Uus!!: Kosmoloogiline printsiip ja Vaadeldav universum · Näe rohkem »
Vaatlus
Rõuge Ööbikuoru kiige vaateplatvormil Vaatlus on tähelepanekute tegemine füüsilisest maailmast meeltetaju abil.
Uus!!: Kosmoloogiline printsiip ja Vaatlus · Näe rohkem »
Valgusaasta
Valgusaasta on vahemaa, mille valgus läbib vaakumis ühe Juliuse aasta jooksul.
Uus!!: Kosmoloogiline printsiip ja Valgusaasta · Näe rohkem »
Võrdelisus
Muutujat y nimetatakse võrdeliseks ehk proportsionaalseks muutujaga x, kui nende muutujate kõikide väärtuste korral kehtib seos y.
Uus!!: Kosmoloogiline printsiip ja Võrdelisus · Näe rohkem »
WMAP
kosmilise mikrolaine-taustkiirguse ehk reliktkiirguse kaart WMAP (lühend nimetusest Wilkinson Microwave Anisotropy Probe; varem MAP) on aastal 2001 üles lennutatud NASA kosmoseaparaat kosmilise mikrolaine-taustkiirguse uurimiseks.
Uus!!: Kosmoloogiline printsiip ja WMAP · Näe rohkem »
1917
1917.
Uus!!: Kosmoloogiline printsiip ja 1917 · Näe rohkem »
1933
1933.
Uus!!: Kosmoloogiline printsiip ja 1933 · Näe rohkem »
2006
2006.
Uus!!: Kosmoloogiline printsiip ja 2006 · Näe rohkem »
