Kiiremini kui brauser!
59 suhted: Alumiinium, Argentina, Argoon, Astronoomiline ühik, Atmosfäär, Biosfäär, Deimos, Doos, Eksoplaneet, Eksosfäär, Ekstsentrilisus, Elusloodus, Enceladus, Europa, Freeman Dyson, Ganymedes (kuu), Geoloogia, Gravitatsioon, Hapnik, Hüdroloogia, Heelium, Iglu, Kääbusplaneet, Keemiline element, Kerogeen, Kiirguskaitse, Komeet, Kosmiline kiirgus, Kosmoloogia, Kuu, Lagrange'i punktid, Lämmastik, Linnutee, Maa, MESSENGER, Orbiit, Paokiirus, Päike, Päikese loide, Päikeseenergia, Päikesesüsteem, Phobos, Plasma, Raskusjõud, Raud, Räni, Regoliit, Süsinik, Skafander, Stephen Hawking, ..., Taevakeha, Teadlane, Tehiskaaslane, Titaan, Tuumaallveelaev, Vaakum, Valguse kiirus, Väävelhape, Vesinik. Laienda indeks (9 rohkem) »
Alumiinium
Alumiinium on keemiline element järjenumbriga 13.
Uus!!: Kosmose koloniseerimine ja Alumiinium · Näe rohkem »
Argentina
Argentina (mööndav nimekuju Argentiina) on hispaaniakeelne riik Lõuna-Ameerika lõunaosas Andide ja Atlandi ookeani vahel.
Uus!!: Kosmose koloniseerimine ja Argentina · Näe rohkem »
Argoon
Argoon on keemiline element järjenumbriga 18.
Uus!!: Kosmose koloniseerimine ja Argoon · Näe rohkem »
Astronoomiline ühik
Astronoomiline ühik (eestikeelne lühend aü; ingliskeelne lühend AU) on astronoomias kasutatav pikkusühik, mis võrdub Maa ligikaudse keskmise kaugusega Päikesest.
Uus!!: Kosmose koloniseerimine ja Astronoomiline ühik · Näe rohkem »
Atmosfäär
Maa atmosfäär ehk õhkkond on Maad ümbritsev gaasikiht (kest), milles valdavaks on lämmastiku ja hapniku molekulide mehaaniline segu.
Uus!!: Kosmose koloniseerimine ja Atmosfäär · Näe rohkem »
Biosfäär
Biosfäär ehk elukond on Maad ümbritsev elusloodust sisaldav kiht.
Uus!!: Kosmose koloniseerimine ja Biosfäär · Näe rohkem »
Deimos
Deimos on Marsi kaaslane, mis on väiksem ja Marsist kaugem kui planeedi teine kaaslane Phobos.
Uus!!: Kosmose koloniseerimine ja Deimos · Näe rohkem »
Doos
Doos ehk ravimidoos (kr sõnast dosis 'annus') ehk annus ehk ravimiannus on harilikult ühekordseks kasutamiseks määratav kindel kogus ravimit.
Uus!!: Kosmose koloniseerimine ja Doos · Näe rohkem »
Eksoplaneet
accessdate.
Uus!!: Kosmose koloniseerimine ja Eksoplaneet · Näe rohkem »
Eksosfäär
Eksosfäär on Maa atmosfääri kõrgeim kiht.
Uus!!: Kosmose koloniseerimine ja Eksosfäär · Näe rohkem »
Ekstsentrilisus
Ellips Hüperbool Mittekõdunud koonuselõike (ellipsi, parabooli või hüperbooli) ekstsentrilisus (tähis \varepsilon) on arv, mis saadakse fokaalkauguse ja juhtkauguse jagatisena.
Uus!!: Kosmose koloniseerimine ja Ekstsentrilisus · Näe rohkem »
Elusloodus
Elusloodus on looduse elus osa.
Uus!!: Kosmose koloniseerimine ja Elusloodus · Näe rohkem »
Enceladus
Enceladus (Saturn II) on Saturni kaaslane, Saturni kuude hulgas on suuruselt kuues.
Uus!!: Kosmose koloniseerimine ja Enceladus · Näe rohkem »
Europa
Europa on üks planeedi Jupiter kaaslasi.
Uus!!: Kosmose koloniseerimine ja Europa · Näe rohkem »
Freeman Dyson
Freeman John Dyson FRS (15. detsember 1923 Inglismaa – 28. veebruar 2020) oli Ameerika Ühendriikide füüsikateoreetik ja matemaatik, tuntud oma töödega kvantelektrodünaamika, tahkisefüüsika ja astronoomia vallas.
Uus!!: Kosmose koloniseerimine ja Freeman Dyson · Näe rohkem »
Ganymedes (kuu)
Ganymedes on üks planeedi Jupiter kuudest.
Uus!!: Kosmose koloniseerimine ja Ganymedes (kuu) · Näe rohkem »
Geoloogia
Geoloogia on teadus, mille uurimisobjekt on planeet Maa.
Uus!!: Kosmose koloniseerimine ja Geoloogia · Näe rohkem »
Gravitatsioon
Gravitatsioon ehk raskusjõud on loodusnähtus, mille toimel kõik massiga kehad üksteise poole tõmbuvad.
Uus!!: Kosmose koloniseerimine ja Gravitatsioon · Näe rohkem »
Hapnik
Hapnik (keemiline sümbol O, ladina Oxygenium) on keemiline element järjenumbriga 8.
Uus!!: Kosmose koloniseerimine ja Hapnik · Näe rohkem »
Hüdroloogia
Veeringe skeem Hüdroloogia (vanakreeka sõnadest hydōr 'vesi' ja logos 'mõiste, õpetus') on teadus, mis uurib Maa ja teiste planeetide vee liikumist, jagunemist ja kvaliteeti, kaasa arvatud veeringet, vee ressursse ja keskkonna veevarude haldamist.
Uus!!: Kosmose koloniseerimine ja Hüdroloogia · Näe rohkem »
Heelium
lahenduslambis Heelium (keemiline sümbol He) on keemiline element järjenumbriga 2.
Uus!!: Kosmose koloniseerimine ja Heelium · Näe rohkem »
Iglu
pisi Iglu on Põhja-Ameerika rahva inuittide lumest ja jääst elamu.
Uus!!: Kosmose koloniseerimine ja Iglu · Näe rohkem »
Kääbusplaneet
Ceres Kääbusplaneet on planeedist väiksem, kuid asteroidist suurem taevakeha, mis on orbiidil ümber Päikese ja omab piisavat massi selleks, et gravitatsiooni toimel saavutatakse hüdrostaatiliselt tasakaaluline (ligikaudu sfääriline) kuju.
Uus!!: Kosmose koloniseerimine ja Kääbusplaneet · Näe rohkem »
Keemiline element
Keemiline element ehk element on aatomituumas sama arvu prootoneid omavate (ehk sama aatomnumbriga) aatomite klass.
Uus!!: Kosmose koloniseerimine ja Keemiline element · Näe rohkem »
Kerogeen
Kerogeen on põlevkivis sisalduv orgaaniline substants.
Uus!!: Kosmose koloniseerimine ja Kerogeen · Näe rohkem »
Kiirguskaitse
Kiirguskaitse on võimuorganite ja organisatsioonide tegevusvaldkond, millega kaitstakse inimest ja keskkonda ioniseeriva kiirguse negatiivse mõju eest.
Uus!!: Kosmose koloniseerimine ja Kiirguskaitse · Näe rohkem »
Komeet
Hale'i-Boppi komeet 1997. aastal Komeet (kr komētēs 'pikajuukseline') ehk sabatäht on Päikesesüsteemi äärealadelt pärinev taevakeha, mis koosneb peamiselt jääst, tahkest süsinikdioksiidist ja mitmesugustest anorgaanilistest ja orgaanilistest lisanditest.
Uus!!: Kosmose koloniseerimine ja Komeet · Näe rohkem »
Kosmiline kiirgus
Kosmilise primaarkiirguse suure energiaga osake (prooton p) laguneb atmosfääri ülakihtide osakestega põrkumisel elementaarosakesteks ja aatomituuma kildudeks, mis omakorda põrkudes laviinitaoliselt paljunevad, moodustades kosmilise sekundaarkiirguse. Maapinnale jõudvatest osakestest moodustavad suurema osa müüonid (µ), mis kohe lagunevad Kosmiline kiirgus on maailmaruumis väga kiiresti liikuvate laenguga osakeste (esmas- ehk primaarkiirguse) ja Maa atmosfääris nende toimel tekkivate osakeste (teis- ehk sekundaarkiirguse) voog.
Uus!!: Kosmose koloniseerimine ja Kosmiline kiirgus · Näe rohkem »
Kosmoloogia
Kosmoloogia on füüsika seadustel ja astronoomilistel vaatlustel põhinev teadusharu, mis uurib Universumi ehitust ja muutumist.
Uus!!: Kosmose koloniseerimine ja Kosmoloogia · Näe rohkem »
Kuu
Kuu on Maa looduslik kaaslane.
Uus!!: Kosmose koloniseerimine ja Kuu · Näe rohkem »
Lagrange'i punktid
Rohelise värviga on märgitud viie Lagrange'i punkti paiknemine kahe keha (sinine ja kollane) liikuvas süsteemis Pöörlevas taustsüsteemis gravitatsioonilise jõu ja tsentrifugaaljõu poolt põhjustatud samaväärtuspinnad kahe keha süsteemis. Nooled näitavad potentsiaalide gradiente L-punktide ümbruses – nende poole (punased) või neist eemale (sinised) Lagrange'i punktid ehk L-punktid on asukohad ruumis, kus väikese massiga keha saab kahe, teineteise ümber tiirleva, suure massiga keha suhtes paigal püsida.
Uus!!: Kosmose koloniseerimine ja Lagrange'i punktid · Näe rohkem »
Lämmastik
Arvutiga loodud lämmastiku molekuli mudel teaduskeskuse Ahhaa teadusteatris Lämmastik (tähis N) on keemiline element järjenumbriga 7.
Uus!!: Kosmose koloniseerimine ja Lämmastik · Näe rohkem »
Linnutee
Linnutee galaktika keskpunkt öötaevas Paranali observatooriumi kohal Linnutee inimese silueti kohal Linnutee on galaktika, millesse kuulub Päikesesüsteem.
Uus!!: Kosmose koloniseerimine ja Linnutee · Näe rohkem »
Maa
Maa on Päikesesüsteemi kolmas planeet Päikese poolt loetuna ning ainuke teadaolev planeet universumis, kus leidub elu.
Uus!!: Kosmose koloniseerimine ja Maa · Näe rohkem »
MESSENGER
MESSENGER (MErcury Surface, Space ENvironment, GEochemistry and Ranging ('Merkuuri pind, kosmosekeskkond, geokeemia ja korrastamine') oli NASA kosmosesond, mis startis 3. augustil 2004 Delta II raketi pardal, et uurida orbiidilt planeedi Merkuur omadusi ja keskkonda. Eesmärgiks oli uurida Merkuuri pinna keemilist koostist, planeedi geoloogilist ajalugu, tema magnetvälja allikat, Merkuuri tuuma mõõtmeid ja olekut, Merkuuri pooluste lenduvat ainet ning planeedi eksosfääri ja magnetosfääri loomust orbiidilt. Missiooni kestuseks oli ette nähtud üks Maa aasta. See oli esimene Merkuuri külastus rohkem kui 30 aasta jooksul. Varem oli Merkuuri juures käinud ainult Mariner 10, mille töö lõppes märtsis 1975. MESSENGER-i skannimisvõime oli tunduvalt parem. Kaamerate lahutusvõime oli 18 m (Mariner 10-l 1,6 km). Samuti oli MESSENGER-il võimalik pildistada kogu planeeti (Mariner 10-l oli võimalik vaadelda ainult seda poolkera, mis oli tema möödalendude ajal valgustatud. MESSENGER-i nimi tähendab otsetõlkes ka sõnumitoojat. See on vihje jumalate sõnumitoojale Mercuriusele vanarooma mütoloogias. Sond sisenes Merkuuri orbiidile 18. märtsil 2011. 30. aprillil 2015 tabas MESSENGER Merkuuri pinda, millega lõppes sondi kaks korda pikenenud missioon.
Uus!!: Kosmose koloniseerimine ja MESSENGER · Näe rohkem »
Orbiit
Ümber Maa tiirleval satelliidil on tangentsiaalne kiirus ja Maa-suunaline kiirendus Orbiit (ladina keeles orbita 'rööbas') on kõver, mida mööda looduslik või tehislik taevakeha tiirleb ümber massiivsema keha või kehade süsteemi gravitatsiooniväljas.
Uus!!: Kosmose koloniseerimine ja Orbiit · Näe rohkem »
Paokiirus
Paokiirus on väikseim kiirus, mis võimaldab mingi taevakeha või taevakehade süsteemi külgetõmbejõu mõjupiirkonnast lahkuda.
Uus!!: Kosmose koloniseerimine ja Paokiirus · Näe rohkem »
Päike
Päike on heledaim Maalt nähtav täht, Päikesesüsteemi keskne keha.
Uus!!: Kosmose koloniseerimine ja Päike · Näe rohkem »
Päikese loide
X5,4 klassi loide, vaadeldud ''NASA SDO (Solar Dynamics Observatory)'' teleskoobi abiga (kujutis üles võetud 6. märts 2012) keel.
Uus!!: Kosmose koloniseerimine ja Päikese loide · Näe rohkem »
Päikeseenergia
Päikeseenergia on päikesekiirguse energia.
Uus!!: Kosmose koloniseerimine ja Päikeseenergia · Näe rohkem »
Päikesesüsteem
Päikesesüsteemi planeedid. Planeetide suurused on mõõtkavas, kaugused aga mitte Päikesesüsteemi planeet Päikesesüsteem koosneb Päikesest ning sellega gravitatsiooniliselt seotud astronoomilistest objektidest.
Uus!!: Kosmose koloniseerimine ja Päikesesüsteem · Näe rohkem »
Phobos
Phobos on Marsi üks kahest kaaslasest ehk kuust.
Uus!!: Kosmose koloniseerimine ja Phobos · Näe rohkem »
Plasma
elementidest plasma koosneb Füüsikas ja keemias tähendab plasma agregaatolekut, mis sarnaneb gaasiga, kuid kus teatud hulk osakestest on ioniseeritud.
Uus!!: Kosmose koloniseerimine ja Plasma · Näe rohkem »
Raskusjõud
Raskusjõud on Maa (või mõne muu suure taevakeha) poolt selle läheduses paiknevale palju väiksemale kehale avaldatav gravitatsioonijõud.
Uus!!: Kosmose koloniseerimine ja Raskusjõud · Näe rohkem »
Raud
Raud (ladina keeles ferrum) on keemiline element järjenumbriga 26.
Uus!!: Kosmose koloniseerimine ja Raud · Näe rohkem »
Räni
Räni Räni on keemiline element Mendelejevi tabelis aatomnumbriga 14 ja sümboliga Si.
Uus!!: Kosmose koloniseerimine ja Räni · Näe rohkem »
Regoliit
Marsi pind Regoliit on lahtise heterogeense materjali kiht, mis katab aluspõhja.
Uus!!: Kosmose koloniseerimine ja Regoliit · Näe rohkem »
Süsinik
allotroopi: a) teemant, b) grafiit, c) heksagonaalne teemant, d) C60 fullereen, e) C540, f) C70, g) amorfne süsinik ja h) süsiniknanotoru Süsinik (keemiline tähis C, ladina Carbonium) on mittemetalliline keemiline element järjenumbriga 6.
Uus!!: Kosmose koloniseerimine ja Süsinik · Näe rohkem »
Skafander
Astronaut Michael Fincke skafandris avakosmoses Skafander on suletav tehiskeskkond, mille eesmärk on kaitsta astronauti avakosmoses valitsevate tingimuste eest.
Uus!!: Kosmose koloniseerimine ja Skafander · Näe rohkem »
Stephen Hawking
Stephen William Hawking (8. jaanuar 1942 – 14. märts 2018) oli inglise füüsikateoreetik, kosmoloog, kirjanik ja Cambridge'i ülikooli teoreetilise kosmoloogia keskuse teadusdirektor.
Uus!!: Kosmose koloniseerimine ja Stephen Hawking · Näe rohkem »
Taevakeha
Taevakeha on kosmoses asuv astronoomia poolt uuritav keha.
Uus!!: Kosmose koloniseerimine ja Taevakeha · Näe rohkem »
Teadlane
John Ellis oma töökabinetis Teadlane suure eripinnaga süsiniku sünteesimise kümnendal tunnil Teadlane on teadustööd tegev, teaduse alal tegutsev inimene, uurija, õpetlane.
Uus!!: Kosmose koloniseerimine ja Teadlane · Näe rohkem »
Tehiskaaslane
Tehiskaaslane (ka tehissatelliit, satelliit) on mõne planeedi (enamasti Maa) või selle loodusliku kaaslase, ka Päikese gravitatsiooniväljas mingil kindlal orbiidil tiirlev kosmoseaparaat (näiteks orbitaaljaam) või muu keha (näiteks kanderaketi viimane aste).
Uus!!: Kosmose koloniseerimine ja Tehiskaaslane · Näe rohkem »
Titaan
Titaan on keemiline element Mendelejevi tabelis aatomnumbriga 22 ja sümboliga Ti.
Uus!!: Kosmose koloniseerimine ja Titaan · Näe rohkem »
Tuumaallveelaev
Esimene aatomiallveelaev Nautilus, USA Kaasaegne Seawolf-klassi aatomiallveelaev, USA Suurim aatomiallveelaev: NSV Liit, Venemaa Akula-klassi allveelaev Tuumaallveelaev ehk aatomiallveelaev on allveelaev, mille jõuallikas ja pardasüsteemid saavad energiat ühest või mitmest tuumkütusega laetud tuumareaktorist.
Uus!!: Kosmose koloniseerimine ja Tuumaallveelaev · Näe rohkem »
Vaakum
Vaakum ehk vaakuum (ladina vacuum 'tühi') on olek, kui mingis ruumis puudub aine (sealhulgas õhk ja muud gaasid).
Uus!!: Kosmose koloniseerimine ja Vaakum · Näe rohkem »
Valguse kiirus
Valguse kiirus on kiirus, millega levib elektromagnetkiirgus, sealhulgas valgus.
Uus!!: Kosmose koloniseerimine ja Valguse kiirus · Näe rohkem »
Väävelhape
Kips on väävelhappe hüdraaditud sool Väävelhape (valemiga H2SO4) on anorgaaniline hape, tema anhüdriid on vääveltrioksiid.
Uus!!: Kosmose koloniseerimine ja Väävelhape · Näe rohkem »
Vesinik
Vesinik (keemiline tähis H, ladina Hydrogenium) on keemiline element järjenumbriga 1.
Uus!!: Kosmose koloniseerimine ja Vesinik · Näe rohkem »
