Kiiremini kui brauser!
90 suhted: Austria ertshertsogkond, Austria-Preisi sõda, Austria-Ungari, Čechy, Esimene maailmasõda, Galiitsia, Gdańsk, Grünwaldi lahing, Hans Frank, Haridus, Ibrāhīm ibn Ya‘qūb, Jagiełło ülikool, Józef Piłsudski, Johannes Paulus II, Katk, Koonduslaager, Krakówi dominiiklaste kirik, Krakówi Vabariik, Krakówi Wisła, Kultuur, Linnamägi, Linnriik, Lohe, Müüt, Mongolid, Napoleon I, Nõukogude Liit, Oświęcim, Piastide dünastia, Piiskop, Poola, Poola jagamised, Poola keel, Poolakad, Preisi kuningriik, Punaarmee, Romaani kunst, Rootsi, Rzeczpospolita, Saksa ordu, Saksamaa, Sakslased, Suur-Määri riik, Teine maailmasõda, Tellis, Tramm, UNESCO, Ungarlased, Varssavi, Varssavi hertsogiriik, ..., Väike-Poola vojevoodkond, Veevärk, Venemaa Keisririik, Viini kongress, Waweli katedraal, Zygmunt II August, Zygmunt III Waza, 10. sajand, 1038, 1150, 1257, 1259, 1287, 1311, 1364, 142, 147, 1572, 1596, 16. oktoober, 1794, 1809, 1815, 1846, 1866, 19. jaanuar, 1901, 1905, 1907, 1910, 1915, 1939, 1945, 1978, 4. sajand, 5. sajand, 6. september, 7. sajand, 8. sajand, 965. Laienda indeks (40 rohkem) »
Austria ertshertsogkond
Austria ertshertsogkond (saksa Erzherzogtum Österreich), üks kõige tähtsamaid riike Saksa-Rooma riigis, oli Habsburgide monarhia tuumik ja Austria keisririigi eelkäija.
Uus!!: Kraków ja Austria ertshertsogkond · Näe rohkem »
Austria-Preisi sõda
Austria-Preisi sõda (Saksamaal tuntud ka kui Saksa sõda, Seitsme nädala sõda, Ühinemissõda, Saksa-Saksa sõda, Saksamaa kodusõda või Vennatapusõda) oli aastal 1866 peetud sõda Austria keisririigi juhitud Saksa Liidu ja selle Saksa liitlaste ühelt poolt ning Preisimaa kuningriigi ja selle Saksa liitlaste ning Itaalia kuningriigi teiselt poolt vahel, mille tulemuseks oli Preisimaa domineerimine Saksa riikide üle.
Uus!!: Kraków ja Austria-Preisi sõda · Näe rohkem »
Austria-Ungari
| nimi.
Uus!!: Kraków ja Austria-Ungari · Näe rohkem »
Čechy
Čechy (eesti keeles on kasutatud ka nime Tšehhia; tšehhi keeles Čechy) on Tšehhi Vabariigi läänepoolseim ajalooline piirkond, kaks kolmandikku riigi pindalast.
Uus!!: Kraków ja Čechy · Näe rohkem »
Esimene maailmasõda
Esimene maailmasõda (I maailmasõda; tuntud ka kui Suur ilmasõda, Sõda kõigi sõdade lõpetamiseks ja I saksa sõda) oli Euroopas puhkenud maailmasõda, mis kestis 1914.
Uus!!: Kraków ja Esimene maailmasõda · Näe rohkem »
Galiitsia
Galiitsia (ukraina keeles Галичина (Galõtšõna), poola keeles Galicja ehk Halicz, saksa keeles Galizien) on ajalooline piirkond Ida-Euroopas, mis jaotub praegu Poola ja Ukraina vahel.
Uus!!: Kraków ja Galiitsia · Näe rohkem »
Gdańsk
Gdańsk (kašuubi Gduńsk, saksa Danzig, ladina Gedania, Dantiscum) on linn Poolas Gdański lahe ääres Motława jõel Wisła suudmes.
Uus!!: Kraków ja Gdańsk · Näe rohkem »
Grünwaldi lahing
Lahingutegevuse kaart (1410–1411) Grünwaldi lahing ehk Tannenbergi lahing ehk leedupäraselt Žalgirise lahing toimus 15. juulil 1410 Saksa ordu ja Poola-Leedu vägede vahel tänapäeva Poola aladel.
Uus!!: Kraków ja Grünwaldi lahing · Näe rohkem »
Hans Frank
Hans Frank 1939. aastal Hans Michael Frank (23. mai 1900 Karlsruhe, Baden, Saksamaa – 16. oktoober 1946 Nürnberg) oli natsionaalsotsialistliku Saksamaa poliitik, minister, Riigipäeva ja NSDAP liige, advokaat, Hitleri isiklik jurist ja Poola kindralkuberner.
Uus!!: Kraków ja Hans Frank · Näe rohkem »
Haridus
Indoktrineerimine klassiruumis, poliitilise sisu lisamine õppematerjali või õpetajad, kes kuritarvitavad oma rolli õpilaste sisendamisel, lähevad vastuollu mõttevabadust ja kriitilist mõtlemist taotleva hariduse eesmärkidega. Haridus on õppeprogrammidega ettenähtud teadmiste, oskuste ja vilumuste, väärtuste ja käitumisnormide süsteem, mida ühiskond tunnustab ning mille omandatust ta kontrollib.
Uus!!: Kraków ja Haridus · Näe rohkem »
Ibrāhīm ibn Ya‘qūb
Ibrāhīm ibn Ya‘qūb (إبراهيمبن يعقوب) ehk Avraham ben Ya‘akov oli Tortosas sündinud juudi kaupmees Córdoba kalifaadist, kes 10. sajandil tegi reisi mööda Euroopat.
Uus!!: Kraków ja Ibrāhīm ibn Ya‘qūb · Näe rohkem »
Jagiełło ülikool
Collegium Novum on ülikooli peahoone (2008) Krakówi ülikool (õieti Jagiełło ülikool; poola keeles Uniwersytet Jagielloński; ladina keeles Universitas Iagellonica Cracoviensis) on ülikool Poolas Krakówis.
Uus!!: Kraków ja Jagiełło ülikool · Näe rohkem »
Józef Piłsudski
Józef Klemens Piłsudski (5. detsember 1867 Zułów (praegu Zalavas), Vilno kubermang, Venemaa Keisririik – 12. mai 1935 Varssavi, Poola) oli Poola sõjaväelane (marssal) ja riigitegelane, Poola sõjaväe rajaja.
Uus!!: Kraków ja Józef Piłsudski · Näe rohkem »
Johannes Paulus II
Johannes Paulus II, ladinapäraselt Ioannes Paulus II; kodanikunimega Karol Józef Wojtyła; 18. mai 1920 – 2. aprill 2005) oli paavst aastatel 1978–2005. Ta oli 264. paavst. Johannes Paulus II oli ainus slaavlasest paavst ja esimene mitteitaallasest paavst pärast Hadrianus VI-t (1522). Ta oli esimene paavst, kes külastas Eestit. Ajakiri Time valis ta 1994. aasta inimeseks. Ta oli kõige enam välisvisiite teinud paavst. Karol Wojtyła hüüdnimi oli Lolek. Karol Józef Wojtyła sündis 18. mail 1920 Poolas Wadowices ühele juudi perekonnale kuulunud majas aadressil Ulica Rynek 2 Poola armee 12. jalaväerügemendi 1. leitnandi Karol Wojtyła (1879–1941) ja Emilia Kaczorowska (1884–1929) kolmelapselise pere noorima lapsena. Ta ristiti 20. juunil 1920 sõjaväekaplani Franciszek Żaki poolt, tema ristivanemad olid Józef Kucmierczyk ja Maria Wiadrowska. Wojtyła sai esimese armulaua mais 1929 ja konfirmeeriti 3. mail 1938 Krakovi peapiiskopi Adam Sapieha poolt, millega seoses võttis ta Karol Hubert Rostworowski järgi oma konfirmatsiooninimeks "Hubert". Wojtyła teenis kaks aastat Wadowice kirikus altaripoisina. Suvel 1932, mais 1939 ja mais 1942 käis ta palverännakutel Częstochowas. 14. detsembril 1935 sai Wojtyła Neitsi Maarja Seltsi liikmeks. Johannes Paulus II sünnikodu Wadowices Wojtyła läbis 20. juunist 17. augustini 1938 Poola armee tööpataljoni koosseisus ajateenistuse, kuid keeldus relva kasutamast ja tulistamast. Juulis 1939 viibis ta taas sõjaväelisel väljaõppel. 1938 kolis ta koos isaga Krakówisse. 6. veebruaril 1939 ühines ta Krakówis üliõpilasseltsi euharistliku halastusosakonnaga. Veebruaris 1940 kohtus ta Jan Tyranowskiga, kes mõjutas tema usulisi veendumusi ja kelle mõjul liitus Wojtyła põrandaaluse usurühmaga Żywy Różaniec. 1941 liitus ta salaorganisatsiooniga Unia. 1942. aastast jätkas ta õpinguid põrandaaluses seminaris. 29. veebruaril 1944 sai ta löögi Saksa veoautolt ja viibis haiglas 12. märtsini 1944. 11. novembril 1944 tehti Wojtyłale tonsuur, 17. detsembril 1944 ja 21. detsembril 1944 sai ta madalamad vaimulikupühitsused. 13. oktoobril 1946 ordineeris kardinal Adam Sapieha ta alamdiakoniks, 20. oktoobril 1946 diakoniks ja 1. novembril 1946 preestriks. 2. novembril 1946 pidas ta Krakovi katedraalis püha Leonardi krüptis oma esimese missa. Nii piiskopi kui peapiiskopina osales Wojtyła 1962–1965 Vatikani II kirikukogul, andes oma panuse kirikukogu mõjukate dokumentide, nagu usuvabaduse dekreedi "Dignitatis Humanae" ja kiriku pastoraalse konstitutsiooni "Gaudium et Spes" koostamisele. Piiskop Wojtyła külastas Ameerika Ühendriike, Lähis-Ida, Aafrikat, Aasiat ja Austraaliat. Wojtyła osales 29. septembrist 29. oktoobrini 1967, 30. septembrist 6. novembrini 1971, 27. septembrist 26. oktoobrini 1974 ja 30. septembrist 29. oktoobrini 1977 maailma piiskoppide sinodil. Ta osales 1976 Philadelphias toimunud armulauakongressil. Ta valdas lisaks emakeelele 8 võõrkeelt: hispaania, inglise, itaalia, ladina, portugali, prantsuse, saksa ja vene keelt. Kardinal Wojtyła osales 2 konklaavil 1978. Enne teda osales viimase paavstina 2 konklaavil Gregorius XVI. Karol Wojtyła 1929. aastal.
Uus!!: Kraków ja Johannes Paulus II · Näe rohkem »
Katk
Katkuks (ladina keeles pestis) nimetatakse kergesti levivat nakkushaigust, mille tekitajaks on katkubakter (Yersinia pestis).
Uus!!: Kraków ja Katk · Näe rohkem »
Koonduslaager
Koonduslaager (saksa keeles Konzentrationslager) on kinnipidamiskoht suure hulga isikute (eriti sõjaliste vastaste) isoleerimiseks ja/või hävitamiseks juhul, kui neid ei ole võimalik mahutada tavapärastesse vangilaagritesse.
Uus!!: Kraków ja Koonduslaager · Näe rohkem »
Krakówi dominiiklaste kirik
Krakówi dominiiklaste kirik ehk Krakówi Püha Kolmainu basiilika (poola keeles Kościół Św. Trójcy) on 13.–14. sajandist pärinev gooti telliskirik Krakówis, üks suuremaid katoliku kirikuid linnas.
Uus!!: Kraków ja Krakówi dominiiklaste kirik · Näe rohkem »
Krakówi Vabariik
Krakówi Vabariik poola keeles Rzeczpospolita Krakowska) ehk Krakówi Vabalinn (Wolne Miasto Kraków) oli neutraalne poola riik, mis asutati Viini Kongressi otsusega 1815. Hõlmas Krakówi ja selle ümbruskonna. Muutus madalate tollitariifide tõttu transiitkaubanduse keskuseks. Etendas olulist osa poola kultuuri arengus ja rahvuslikus vabadusliikumises. Oli 1836–1841 Austria okupatsioonivõimu all, liideti pärast Krakówi mässu mahasurumist 1846 Austriaga.
Uus!!: Kraków ja Krakówi Vabariik · Näe rohkem »
Krakówi Wisła
Krakówi Wisła (ametlikult Wisła Kraków Spółka Akcyjna) on 1906.
Uus!!: Kraków ja Krakówi Wisła · Näe rohkem »
Kultuur
Üldlaulupeo traditsioon on üks Eesti kultuuri tuntumaid sümboleid Kultuur on kõige üldisemas mõttes inimtegevus ja selle tulemus.
Uus!!: Kraków ja Kultuur · Näe rohkem »
Linnamägi
Pada linnamägi Linnamägi on looduslik seljak või küngas, millel asus linnus või kindlustatud asula.
Uus!!: Kraków ja Linnamägi · Näe rohkem »
Linnriik
Tänapäeva linnriigi Singapuri panoraam Linnriik on majanduslikult iseseisev, oma kultuuri ja õiguskorraga väikeriik, mille mõjuala võib ulatuda ka suuremale territooriumile.
Uus!!: Kraków ja Linnriik · Näe rohkem »
Lohe
Lohe Lohe Lohe ehk draakon on müütiline loom, keda tuntakse paljudes traditsioonides üle maailma.
Uus!!: Kraków ja Lohe · Näe rohkem »
Müüt
Müüt (kreeka keeles mythos) on jutustav pärimus, mis seletab pärimusliku kultuuri teadmiste ja kogemuste põhjal kujundilisel viisil maailma ja inimese algupära, olemust ja tähendust.
Uus!!: Kraków ja Müüt · Näe rohkem »
Mongolid
Mongolid (endanimetus Монгол) on tänapäeva Mongoolias, Hiinas ja Venemaal elav rahvas.
Uus!!: Kraków ja Mongolid · Näe rohkem »
Napoleon I
Napoleon I ehk Napoleon Bonaparte (prantsuse keeles Napoléon I Bonaparte; 15. august 1769 Ajaccio, Korsika – 5. mai 1821 Saint Helena saar) oli Prantsusmaa valitseja ja väejuht.
Uus!!: Kraków ja Napoleon I · Näe rohkem »
Nõukogude Liit
Nõukogude Liit (ametlikult Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit, ka NSV Liit ja NSVL; vene keeles Союз СоветскихСоциалистическихРеспублик ehk Советский Союз ehk СССР) oli aastatel 1922–1991 Euraasia põhjaosas eksisteerinud sotsialistlik riik, kuhu alla kuulusid tänapäeva Venemaa, Ukraina ja Valgevene ning Kesk-Aasia ja Taga-Kaukaasia riigid; 1940–1991 ka annekteeritud Baltimaad ja Moldova.
Uus!!: Kraków ja Nõukogude Liit · Näe rohkem »
Oświęcim
Oświęcim (saksa keeles Auschwitz, jidiši keeles אָשפּיצין ehk Oshpitzin, Poola mustlaskeeles Auszwica) on linn Väike-Poola vojevoodkonnas, Oświęcimi maakonna halduskeskus.
Uus!!: Kraków ja Oświęcim · Näe rohkem »
Piastide dünastia
Piastide dünastia oli esimene ajalooline Poola valitsev dünastia.
Uus!!: Kraków ja Piastide dünastia · Näe rohkem »
Piiskop
Õigeusu kiriku piiskopi mitra Piiskop (laenu algallikas on vanakreeka sõna ἐπίσκοπος episkopos 'ülevaataja') on roomakatoliku kiriku, õigeusu kiriku ja luteriusu kiriku ülemvaimulik, piiskopkonna koguduste ülevaataja.
Uus!!: Kraków ja Piiskop · Näe rohkem »
Poola
Poola Vabariik on riik Kesk-Euroopas (teise liigituse järgi Ida-Euroopas).
Uus!!: Kraków ja Poola · Näe rohkem »
Poola jagamised
Rzeczpospolita jagamisel 1772, 1793 ja 1795 eraldatud alad Poola jagamised olid 18.
Uus!!: Kraków ja Poola jagamised · Näe rohkem »
Poola keel
Poola keel (polski, język polski) on lääneslaavi keel.
Uus!!: Kraków ja Poola keel · Näe rohkem »
Poolakad
Poolakate diasporaa Poolakad (endanimetus Polacy) on lääneslaavi rahvas Euroopas.
Uus!!: Kraków ja Poolakad · Näe rohkem »
Preisi kuningriik
Preisi kuningriik (saksa keeles Königreich Preußen) oli Euroopas 1701–1918 eksisteerinud kuningriik.
Uus!!: Kraków ja Preisi kuningriik · Näe rohkem »
Punaarmee
Punaarmee (vene keeles Красная армия, õigemini Рабоче-крестьянская Красная армия, lühend РККА) ka Tööliste ja Talupoegade Punaarmee oli Nõukogude Venemaa ja NSV Liidu maavägede ametlik nimetus aastatel 1918–1946.
Uus!!: Kraków ja Punaarmee · Näe rohkem »
Romaani kunst
Cluny kloostrikirik Romaani kiriku raidportaal. Pons, Charente-Maritime valgmiku aknad Romaani ristvõlv (servjoonvõlv) Romaani kunst, ka romaanika või romaani stiil on kunstistiil, mis oli keskajal levinud üle kogu Lääne-Euroopa ja seega esimene suuremat piirkonda hõlmav kunstistiil pärast Vana-Rooma kunsti.
Uus!!: Kraków ja Romaani kunst · Näe rohkem »
Rootsi
Rootsi hümn Ameerika Ühendriikide mereväeorkestri esituses 1994. aastal Rootsi (rootsi keeles Sverige, ametliku nimega Rootsi Kuningriik (Konungariket Sverige)) on riik Euroopas Skandinaavia poolsaare idaosas (63° põhjalaiust, 15° idapikkust).
Uus!!: Kraków ja Rootsi · Näe rohkem »
Rzeczpospolita
Euroopa poliitiline kaart u 1560. aastal Rzeczpospolita ehk Poola-Leedu (ametlikult Mõlema Rahva Vabariik, poola keeles Rzeczpospolita Obojga Narodów, ladina keeles Regnum Serenissima Poloniae, valgevene keeles Рэч Паспалі́тая, leedu keeles Žečpospolita või Abiejų Tautų Respublika) oli Lublini uniooniga tekkinud ja 1569–1795 eksisteerinud föderatiivne riik, mis koosnes Poola Kuningriigist ja Leedu suurvürstiriigist.
Uus!!: Kraków ja Rzeczpospolita · Näe rohkem »
Saksa ordu
Saksa ordu ehk Teutooni ordu (ametliku nimega Jeruusalemma Saksa Koja Püha Maarja hospidali vendade ordu, (saksa keeles Deutscher Orden, ametlikult Orden der Brüder vom Deutschen Haus St. Mariens in Jerusalem; ladina keeles ametlikult Ordo domus Sanctæ Mariæ Theutonicorum Hierosolymitanorum, lühend O.T.) on katoliiklik vaimulik ordu, mis kuni 1929. aastani oli vaimulik rüütliordu. Saksa ordu loodi kolmanda suure rüütliorduna pärast Templiordut ja pühale Johannesele pühitsetud hospitaliitide ordut.
Uus!!: Kraków ja Saksa ordu · Näe rohkem »
Saksamaa
Saksamaa (ametlik nimi Saksamaa Liitvabariik) on föderaalne vabariik Kesk-Euroopas.
Uus!!: Kraków ja Saksamaa · Näe rohkem »
Sakslased
Sakslaste diasporaa Sakslased (endanimetus die Deutschen) on etnos (Volk), mis jagab ühist saksa kultuuri, räägib saksa keelt emakeelena ning on saksa päritolu.
Uus!!: Kraków ja Sakslased · Näe rohkem »
Suur-Määri riik
Suur-Määri riik (tšehhi Velká Morava, slovaki Veľká Morava) oli esimene lääneslaavi riik, mis tekkis "kõige võimsamal hõimualal Kesk-Euroopas".
Uus!!: Kraków ja Suur-Määri riik · Näe rohkem »
Teine maailmasõda
Teise maailmasõja käik Euroopas Teine maailmasõda (II maailmasõda) oli 1.
Uus!!: Kraków ja Teine maailmasõda · Näe rohkem »
Tellis
Telliskivisein Tellis ehk telliskivi on ehitusel kasutatav väike üldiselt risttahukakujuline ehituskivi.
Uus!!: Kraków ja Tellis · Näe rohkem »
Tramm
Tramm Konstal 105N2k/2000 Szczecinis Tatra KT6-tüüpi tramm Tallinnas Tramm Dublinis Tramm on ühest või mitmest vagunist koosnev ja rööbastel liikuv ühistranspordivahend.
Uus!!: Kraków ja Tramm · Näe rohkem »
UNESCO
UNESCO lipp Ühinenud Rahvaste Hariduse, Teaduse ja Kultuuri Organisatsioon (ingl United Nations Educational, Scientific and Cultural Organization, lühend UNESCO) on ÜRO juures töötav organisatsioon, mis on loodud ülemaailmseks koostööks teaduse, hariduse, kultuuri, lõite, keskkonnakaitse ja inimõiguste vallas.
Uus!!: Kraków ja UNESCO · Näe rohkem »
Ungarlased
Ungarlaste diasporaa Ungarlased (ungari keeles magyarok, eesti keeles ka madjarid) on soome-ugri rahvas Ungaris ja selle naaberriikides, kõnelevad soome-ugri keelte ugri rühma kuuluvat ungari keelt.
Uus!!: Kraków ja Ungarlased · Näe rohkem »
Varssavi
Varssavi (poola keeles Warszawa) on Poola pealinn aastast 1596 ja Masoovia ajalooline keskus.
Uus!!: Kraków ja Varssavi · Näe rohkem »
Varssavi hertsogiriik
Varssavi hertsogiriik (1807–09) Varssavi hertsogiriik (1809–15) Varssavi hertsogiriik (poola keeles Księstwo Warszawskie, ladina keeles Ducatus Varsoviae, prantsuse keeles Duché de Varsovie) oli riik, mille rajas Napoleon I 1807 Poola aladele, mis olid Tilsiti rahuga Preisimaa koosseisust välja läinud.
Uus!!: Kraków ja Varssavi hertsogiriik · Näe rohkem »
Väike-Poola vojevoodkond
Väike-Poola vojevoodkond on haldusüksus (vojevoodkond) Poolas.
Uus!!: Kraków ja Väike-Poola vojevoodkond · Näe rohkem »
Veevärk
Vana-Vigala endise raudteejaama veetorn. Veevärk on veevarustusehitiste ja -seadmete kogum, mis on vajalik vee ammutamiseks, töötlemiseks (vajaduse korral), säilitamiseks ja nõutavate omadustega vee juhtimiseks tarbijani.
Uus!!: Kraków ja Veevärk · Näe rohkem »
Venemaa Keisririik
Venemaa Keisririik (vene keeles Россійская Имперія, praeguses kirjaviisis Российская империя) oli ajavahemikul 1721–1917 Euroopas ja Aasias paiknenud riik, mille eellane oli Moskva tsaaririik ja järglane oli 1917.
Uus!!: Kraków ja Venemaa Keisririik · Näe rohkem »
Viini kongress
"Viini kongress", Jean-Baptiste Isabey, 1819. Kuigi kutsutud olid esindajad kõigist riikidest, kes sõdades osalesid, viis peamisi läbirääkimisi läbi "suur nelik" (Suurbritannia, Venemaa, Preisimaa ja Austria), hiljem lisandus kuninglik Prantsusmaa Viini kongress oli Euroopa riikide suursaadikute konverents Klemens Wenzel Lothar von Metternichi eesistumisel ja toimus Viinis septembrist 1814 juunini 1815.
Uus!!: Kraków ja Viini kongress · Näe rohkem »
Waweli katedraal
Kuninglik Püha Stanisławi ja Püha Wacławi basiilika-peakatedraal Wawelil (poola keeles Królewska Bazylika Archikatedralna śś. Stanisława i Wacława na Wawelu, Bazylika archikatedralna św. Stanisława i św. Wacława) ehk Waweli katedraal (poola keeles Katedra Wawelska) on katoliku kirik Waweli linnamäel Krakówis, umbes 1000.
Uus!!: Kraków ja Waweli katedraal · Näe rohkem »
Zygmunt II August
Zygmunt II August (ka Sigismund August, leedu keeles Žygimantas Augustas (1. august 1520 – 7. juuli 1572) oli 1529. aastast Leedu suurvürst, sai Poola kuningaks 1548 ja oli seda kuni surmani, jäädes Leedu päritolu Jagelloonide dünastia viimaseks Rzeczpospolita kuningaks.
Uus!!: Kraków ja Zygmunt II August · Näe rohkem »
Zygmunt III Waza
Zygmunt III Waza (Sigismund III Vasa, 20. juuni 1566 Södermanlandi lään, Gripsholm – 30. aprill 1632 Varssavi) oli Rootsi kuninga Johan III poeg.
Uus!!: Kraków ja Zygmunt III Waza · Näe rohkem »
10. sajand
10.
Uus!!: Kraków ja 10. sajand · Näe rohkem »
1038
1038.
Uus!!: Kraków ja 1038 · Näe rohkem »
1150
1150.
Uus!!: Kraków ja 1150 · Näe rohkem »
1257
1257.
Uus!!: Kraków ja 1257 · Näe rohkem »
1259
1259.
Uus!!: Kraków ja 1259 · Näe rohkem »
1287
1287.
Uus!!: Kraków ja 1287 · Näe rohkem »
1311
1311.
Uus!!: Kraków ja 1311 · Näe rohkem »
1364
1364.
Uus!!: Kraków ja 1364 · Näe rohkem »
142
142.
Uus!!: Kraków ja 142 · Näe rohkem »
147
147.
Uus!!: Kraków ja 147 · Näe rohkem »
1572
1572.
Uus!!: Kraków ja 1572 · Näe rohkem »
1596
1596.
Uus!!: Kraków ja 1596 · Näe rohkem »
16. oktoober
16.
Uus!!: Kraków ja 16. oktoober · Näe rohkem »
1794
1794.
Uus!!: Kraków ja 1794 · Näe rohkem »
1809
1809.
Uus!!: Kraków ja 1809 · Näe rohkem »
1815
1815.
Uus!!: Kraków ja 1815 · Näe rohkem »
1846
1846.
Uus!!: Kraków ja 1846 · Näe rohkem »
1866
1866.
Uus!!: Kraków ja 1866 · Näe rohkem »
19. jaanuar
19.
Uus!!: Kraków ja 19. jaanuar · Näe rohkem »
1901
1901.
Uus!!: Kraków ja 1901 · Näe rohkem »
1905
1905.
Uus!!: Kraków ja 1905 · Näe rohkem »
1907
1907.
Uus!!: Kraków ja 1907 · Näe rohkem »
1910
1910.
Uus!!: Kraków ja 1910 · Näe rohkem »
1915
1915.
Uus!!: Kraków ja 1915 · Näe rohkem »
1939
1939.
Uus!!: Kraków ja 1939 · Näe rohkem »
1945
1945.
Uus!!: Kraków ja 1945 · Näe rohkem »
1978
1978.
Uus!!: Kraków ja 1978 · Näe rohkem »
4. sajand
4.
Uus!!: Kraków ja 4. sajand · Näe rohkem »
5. sajand
5.
Uus!!: Kraków ja 5. sajand · Näe rohkem »
6. september
6.
Uus!!: Kraków ja 6. september · Näe rohkem »
7. sajand
7.
Uus!!: Kraków ja 7. sajand · Näe rohkem »
8. sajand
8.
Uus!!: Kraków ja 8. sajand · Näe rohkem »
965
965.
Uus!!: Kraków ja 965 · Näe rohkem »
