Logo
Unioonpeedia
Side
Hankige see Google Play
Uus! Lae Unioonpeedia oma Android ™!
Free
Kiiremini kui brauser!
 

Fööniks (rahaühik)

Index Fööniks (rahaühik)

Fööniks oli Kreeka Esimese Vabariigi rahaühik, tänapäevase Kreeka riigi esimene rahaühik.

28 suhted: Aígina saar, Armeenia, Austria, Esimene Kreeka Vabariik, Fööniks, Juveliirikunst, Kreeka, Kreeka vabadussõda, Malta, Malta ordu, Osmanite riik, Otto I (Kreeka), Paberraha, Prantsusmaa, Rahaühik, Rubla, Suurbritannia, Väärismetallid, Venemaa, 1. oktoober, 12. aprill, 1828, 1829, 1831, 1832, 1833, 27. juuni, 30. juuni.

Aígina saar

Aígina rannapromenaad Kohalik tempel Aígina on tihedalt asustatud saar Egeuse meres Saroni lahes Atika lähedal.

Uus!!: Fööniks (rahaühik) ja Aígina saar · Näe rohkem »

Armeenia

Armeenia (armeenia keeles: Հայաստան (Hajastan), ametlikult Armeenia Vabariik (Հայաստանի Հանրապետություն (Hajastani Hanrapetuthjun)), on merepiirita riik Ees-Aasias Musta mere ja Kaspia mere vahelisel maakitsusel Lõuna-Kaukaasias. Armeenia piirneb põhjas Gruusiaga, idas Aserbaidžaaniga (ning ainult Armeenia poolt tunnustatud riigi Mägi-Karabahhi Vabariigiga), lõunas Iraaniga, edelas Aserbaidžaani eksklaavi Nahhitševaniga ja läänes Türgiga, hõlmates ajaloolisest Armeeniast vaid idaosa. 19. sajandil langes Ida-Armeenia, sealhulgas Armeenia ja Mägi-Karabahhi ala, teise Vene-Pärsia sõja järel Venemaa võimu alla. 28. mail 1918 kuulutati välja iseseisev Armeenia Demokraatlik Vabariik. 29. novembril 1920 kehtestati nõukogude võim ja moodustati Armeenia NSV, mis kuulus aastail 1922–1936 Nõukogude Liidu koosseisu Taga-Kaukaasia SFNV osana ning alates 5. detsembrist 1936 eraldi liiduvabariigina. Armeenia NSV oli pindalalt väikseim liiduvabariik. 23. septembril 1991 võttis Armeenia Ülemnõukogu kahe päeva eest toimunud referendumi tulemuste põhjal vastu "Deklaratsiooni Armeenia riiklikust iseseisvusest". Nõukogude Liidu lagunemine 1991 tõi kaasa Armeenia iseseisvumise. 22. märtsil 1992 võeti Armeenia Vabariik vastu ÜRO-sse, 25. jaanuaril 2001 Euroopa Nõukogusse. (Üks ÜRO liige, Pakistan, ei ole Armeeniat tänini tunnustanud, sest ta toetab Mägi-Karabahhi konfliktis Aserbaidžaani. See konflikt tekkis 1980ndatel Aserbaidžaani valdavalt armeenia rahvastikuga piirkonna Mägi-Karabahhi pärast.) Pärast Mägi-Karabahhi konflikti ja Nõukogude Liidu lagunemist tabas Armeenia majandust tõsine tagasilöök. Sisemajanduse kogutoodang oli 2012. aastal 19,73 miljardit USA dollarit, sisemajanduse kogutoodang elaniku kohta 6645 USA dollarit. Rahaühik on Armeenia dramm (2012. aasta keskmine kurss oli 412 drammi 1 USA dollari eest). Armeenia Vabariik moodustab väikese osa ajaloolisest Armeeniast, mis hõlmab 300–400 tuhat km² Türgi idaosast Kaspia mereni. Armeenia pindala on 29 743 km², rahvaarv on 3 027 600 (1. aprill 2013). Pealinn on Jerevan, riigikeel on armeenia keel. Tallinnas on Armeenia Apostliku Kiriku Eesti Püha Gregoriuse kogudus.

Uus!!: Fööniks (rahaühik) ja Armeenia · Näe rohkem »

Austria

Austria Vabariik (saksa keeles Republik Österreich) on merepiirita riik Kesk-Euroopas, 9 liidumaast koosnev föderatsioon.

Uus!!: Fööniks (rahaühik) ja Austria · Näe rohkem »

Esimene Kreeka Vabariik

Esimeseks Kreeka Vabariigiks nimetatakse ajutist Kreeka riiki Osmanite riigist eraldumiseks peetud Kreeka iseseisvussõja ajal.

Uus!!: Fööniks (rahaühik) ja Esimene Kreeka Vabariik · Näe rohkem »

Fööniks

Fööniks leekides. Illustratsioon 12. sajandi käsikirjastFööniks on rahvaluulest tuntud müütiline tulilind, kes sümboliseerib elu ja surma vaheldumist, ellu ärkamist ning surematust.

Uus!!: Fööniks (rahaühik) ja Fööniks · Näe rohkem »

Juveliirikunst

Juveliirikunst on kullassepakunsti haru (mõne allika järgi sama mis kullassepakunst), mis tegeleb vääriskividest ja väärismetallidest valmistatud esemete kunstilise töötlemisega.

Uus!!: Fööniks (rahaühik) ja Juveliirikunst · Näe rohkem »

Kreeka

Kreeka (uuskreeka keeles Ελλάδα Elláda, formaalselt Ελλάς Ellás, ajaloolise nimega Hellas) on riik Kagu-Euroopas Balkani poolsaarel ja ümberkaudsetel saartel Joonia mere ja Egeuse mere ääres, üks Vahemere maaid.

Uus!!: Fööniks (rahaühik) ja Kreeka · Näe rohkem »

Kreeka vabadussõda

Osmanid piiramas Ateena akropoli, millel kõrgub veel Frangi torn (Georg Perlbergi maalil) Kreeka vabadussõda, tuntud ka kui Kreeka revolutsioon (kreeka keeles: Ελληνική Επανάσταση, Elliniki Epanastasi; kreeklased nimetasid 19. sajandil seda lihtsalt kui Αγώνας, Agonas ehk "võitlust"; osmanitürgi keeles: يونان عصياني Yunan İsyanı "Kreeka ülestõus"), oli aastatel 1821–1830 Kreeka revolutsionääride poolt Osmanite riigi vastu peetud edukas iseseisvussõda.

Uus!!: Fööniks (rahaühik) ja Kreeka vabadussõda · Näe rohkem »

Malta

Malta Vabariik on tihedalt asustatud saareriik Vahemeres, mille peamised kuus saart on Malta, Gozo (Għawdex), Comino (Kemmuna), Manoeli, Cominotto (Kemmunett) ja Filfla saar.

Uus!!: Fööniks (rahaühik) ja Malta · Näe rohkem »

Malta ordu

Jeruusalemma, Rhodose ja Malta Püha Johannese Suveräänne Sõjaline Hospitaliitide Ordu Sovrano Militare Ordine Ospedaliero di San Giovanni di Gerusalemme di Rhodi e di Malta Malta ordu lipp Malta ordu vapp Malta ordu lippMalta ordu vapp deviis: Defensio fidei et obsequium pauperum SuurmeisterMarco Luzzago Liikmeidumbes 13 500 Tekkis1048 Rahaühikscudo Malta ordu on suveräänne katoliiklik ordu (ametlikult Sovrano Militare Ordine Ospedaliero di San Giovanni di Gerusalemme di Rhodi e di Malta 'Jeruusalemma, Rhodose ja Malta Püha Johannese Suveräänne Sõjaline Hospitaliitide Ordu').

Uus!!: Fööniks (rahaühik) ja Malta ordu · Näe rohkem »

Osmanite riik

Osmanite riik (osmanitürgi keeles دولت عليه عثمانیه Devlet-i ‘Alīye-yi ‘Osmānīye, 1876. aastast ametlikult عثمانلى دولتى ‘Osmānlı Devleti, 'Osmanite Riik') oli paljurahvuseline riik, mis sai nime Osmanite dünastia järgi.

Uus!!: Fööniks (rahaühik) ja Osmanite riik · Näe rohkem »

Otto I (Kreeka)

Otto I (1833) Otto I (Otto Friedrich Ludwig, kreeka Όθων Óthon; 1. juuni 1815 Salzburg – 26. juuli 1867 Bamberg) oli aastail 1832–1862 Kreeka kuningas.

Uus!!: Fööniks (rahaühik) ja Otto I (Kreeka) · Näe rohkem »

Paberraha

Eri valuutades 5000 ühiku väärtusega paberrahad Vana Iisraeli seeklit paberrahana, mõlemad küljed (1980) Paberraha (ka kupüür ja rahatäht) on paberist, riidest, metallist või plastist valmistatud seaduslik maksevahend, enamasti ristkülikukujuline.

Uus!!: Fööniks (rahaühik) ja Paberraha · Näe rohkem »

Prantsusmaa

Prantsuse Vabariik (prantsuse keeles République française) ehk Prantsusmaa (prantsuse keeles keeles France) on unitaarriik Lääne-Euroopas.

Uus!!: Fööniks (rahaühik) ja Prantsusmaa · Näe rohkem »

Rahaühik

Rahaühik on mingis riigis kehtiva raha põhiühik.

Uus!!: Fööniks (rahaühik) ja Rahaühik · Näe rohkem »

Rubla

Rubla on praegusel Venemaal, Nõukogude Liidus ning varasemal Venemaal kehtinud rahaühik.

Uus!!: Fööniks (rahaühik) ja Rubla · Näe rohkem »

Suurbritannia

Suurbritannia (ka Ühendkuningriik (ÜK), inglise keeles United Kingdom, (UK)) on riik Euroopas, mis koosneb Inglismaast, Walesist, Põhja-Iirimaast ja Šotimaast.

Uus!!: Fööniks (rahaühik) ja Suurbritannia · Näe rohkem »

Väärismetallid

Väärismetallid on haruldased metallid, millel on majanduslikult kõrge ja suhteliselt stabiilne väärtus.

Uus!!: Fööniks (rahaühik) ja Väärismetallid · Näe rohkem »

Venemaa

Venemaa (vene keeles Россия Rossija; ametlik nimi Venemaa Föderatsioon Российская Федерация Rossiiskaja Federatsija) on riik, mis asub nii Euroopas kui ka Aasias.

Uus!!: Fööniks (rahaühik) ja Venemaa · Näe rohkem »

1. oktoober

1.

Uus!!: Fööniks (rahaühik) ja 1. oktoober · Näe rohkem »

12. aprill

12.

Uus!!: Fööniks (rahaühik) ja 12. aprill · Näe rohkem »

1828

1828.

Uus!!: Fööniks (rahaühik) ja 1828 · Näe rohkem »

1829

1829.

Uus!!: Fööniks (rahaühik) ja 1829 · Näe rohkem »

1831

1831.

Uus!!: Fööniks (rahaühik) ja 1831 · Näe rohkem »

1832

1832.

Uus!!: Fööniks (rahaühik) ja 1832 · Näe rohkem »

1833

1833.

Uus!!: Fööniks (rahaühik) ja 1833 · Näe rohkem »

27. juuni

27.

Uus!!: Fööniks (rahaühik) ja 27. juuni · Näe rohkem »

30. juuni

30.

Uus!!: Fööniks (rahaühik) ja 30. juuni · Näe rohkem »

Ümbersuunamised siin:

Kreeka fööniks.

VäljuvSaabuva
Hei! Oleme Facebookis nüüd! »