Kiiremini kui brauser!
30 suhted: Bauska, Bauska ordulinnus, Deminutiiv, Ebausk, Eberhard Winkler, Eesti entsüklopeedia, Eestlased, Ferdinand Johann Wiedemann, Heidenreich Vincke von Overberg, Ingeri, Jüri Viikberg, Katoliiklus, Koporje, Kreevini keel, Krivitšid, Kuramaa, Läti, Läti keel, Liivimaa ordu maameister, Liivlased, Luterlus, Novgorodi vabariik, Pärisorjus, Rahvarõivad, Sirp (ajaleht), Superintendent, Vadja keel, Vadjalased, Vadjamaa, Zemgale.
Bauska
Bauska (saksa Marienland või Bauske, poola keeles Bowsk, jidiši keeles בויסק, Bojsk) on linn Lätis Zemgales, Bauska piirkonna keskus.
Uus!!: Kreevinid ja Bauska · Näe rohkem »
Bauska ordulinnus
Bauska loss (2004) Bauska loss (2015) Bauska ordulinnus (läti keeles Bauskas pils, saksa keeles Amt-Bauske; ka Bauska loss (saksa Schloss Bauska)) oli keskajal Liivi ordu linnus.
Uus!!: Kreevinid ja Bauska ordulinnus · Näe rohkem »
Deminutiiv
Deminutiiv ehk vähendussõna on vähendava, meelitava, hellitleva tähendusega sõna.
Uus!!: Kreevinid ja Deminutiiv · Näe rohkem »
Ebausk
amuletid Porto poe vaateaknal Musta kassiga on seostatud nii õnne kui ebaõnne Ebausk on käitumisreeglite kogum, mis võib põhineda usul või maagilisel mõtteviisil, mille alusel ebausu praktiseerija usub, et tulevikku või teatud sündmuste tulemust saab mõjutada tema käitumisega.
Uus!!: Kreevinid ja Ebausk · Näe rohkem »
Eberhard Winkler
Eberhard Winkler Eberhard Klaus Wolfgang Winkler (sündinud 31. juulil 1955 Münchenis) on Saksamaa soome-ugri keelte professor.
Uus!!: Kreevinid ja Eberhard Winkler · Näe rohkem »
Eesti entsüklopeedia
"Eesti entsüklopeedia" on eestikeelne üldentsüklopeedia, mis ilmus aastatel 1985–1989 pealkirjaga "Eesti nõukogude entsüklopeedia" (lühend ENE) ja alates 5.
Uus!!: Kreevinid ja Eesti entsüklopeedia · Näe rohkem »
Eestlased
Rahvarõivais eestlased Eestlaste osakaal Eesti maakondades Eestlaste diasporaa Eduard von Gebhardt, "Eesti talumees", 1867 Eestlased (varasem omanimetus maarahvas) on läänemeresoome rahvus, Eesti põlisrahvas.
Uus!!: Kreevinid ja Eestlased · Näe rohkem »
Ferdinand Johann Wiedemann
Ferdinand Johann Wiedemann Ferdinand Johann Wiedemann (30. märts (vana kalendri järgi 18. märts) 1805 Haapsalu – 29. detsember 1887 (vana kalendri järgi 17. detsember) Peterburi) oli keeleteadlane, eesti ja teiste soome-ugri keelte uurija.
Uus!!: Kreevinid ja Ferdinand Johann Wiedemann · Näe rohkem »
Heidenreich Vincke von Overberg
Heidenreich Vincke von Overberg (ka Heinrich; surnud 29. juunil 1450) oli Liivi ordumeister 1438/1439–1450.
Uus!!: Kreevinid ja Heidenreich Vincke von Overberg · Näe rohkem »
Ingeri
Ingeri (kollane) Peterburis ja seda ümbritsevas Leningradi oblastis, mille halduskeskus Gattšina linn on tähistatud punase täpiga Ingeri ehk Ingerimaa (soome Inkeri, rootsi ja saksa Ingermanland, vene Ингерманландия, Ингрия, Ижорская земля, ladina Ingria, inglise Ingria) on ajalooline piirkond Loode-Venemaal Peterburi ümbruses ja Leningradi oblasti lääneosas.
Uus!!: Kreevinid ja Ingeri · Näe rohkem »
Jüri Viikberg
Jüri Viikberg 2021. aastal Jüri Viikberg 2021. aasta Arvamusfestivalil Jüri Viikberg (sündinud 10. septembril 1953) on eesti keeleteadlane.
Uus!!: Kreevinid ja Jüri Viikberg · Näe rohkem »
Katoliiklus
Katoliiklus (kreeka sõnast καθολικός (katholikós) 'üleüldine', 'universaalne') ehk katolitsism on kristluse levinuim usutunnistus, mis tunnustab paavsti oma vaimuliku peana; õigeusu ja protestantismi kõrval üks kolmest kristluse põhiharust.
Uus!!: Kreevinid ja Katoliiklus · Näe rohkem »
Koporje
Koporje (soome Kaprio, Landvern, eesti keeles Kaporje, rootsi keeles Koporje) on küla (село) Venemaal Leningradi oblastis Lomonossovi rajoonis, Koporje lahe ääres.
Uus!!: Kreevinid ja Koporje · Näe rohkem »
Kreevini keel
Kreevini keel oli Lätis Bauska linna lähedal räägitud vadja keele vorm, mida kuni 19.
Uus!!: Kreevinid ja Kreevini keel · Näe rohkem »
Krivitšid
Krivitšid (ka kriivitšid) on Vana-Vene leetopissides mainitud rahvarühm.
Uus!!: Kreevinid ja Krivitšid · Näe rohkem »
Kuramaa
Seloonia (läti k. Sēlija, leedu k. Aukšzemė), Vidzeme, Latgale Balti hõimude ajaloolised piirkonnad Leedus: Žemaitija ehk Samogitia, Aukštaitija, Väike-Leedu, Suvalkija ja Dzūkija Kuramaa on Läti ja oli Vana-Liivimaa läänepoolseim ajalooline piirkond, mis hõlmab Kura poolsaare ning sellest lõuna ja ida poole jäävad Läti alad.
Uus!!: Kreevinid ja Kuramaa · Näe rohkem »
Läti
Läti (ametlikult Läti Vabariik (Latvijas Republika, Leţmō Vabāmō)) on riik Euroopas, üks kolmest Balti riigist.
Uus!!: Kreevinid ja Läti · Näe rohkem »
Läti keel
Läti keel (läti keeles latviešu valoda) kuulub indoeuroopa keelkonna balti rühma.
Uus!!: Kreevinid ja Läti keel · Näe rohkem »
Liivimaa ordu maameister
Liivi ordu maameistri pitsat Liivimaa ordu maameister oli Saksa ordu Liivimaa haru (Liivi ordu) kõrgeim kohalik juht aastatel 1237–1562.
Uus!!: Kreevinid ja Liivimaa ordu maameister · Näe rohkem »
Liivlased
Liivi Liidu lipp. Roheline sümboliseerib metsa, valge liiva ja sinine merd Liivlased (liivi līvlizt, rāndalizt läti līvi, lībieši) on läänemeresoome rahvas ajaloolise asualaga tänapäeva Läti Põhja-Kuramaal ja Lääne-Vidzemes ning Edela-Eestis.
Uus!!: Kreevinid ja Liivlased · Näe rohkem »
Luterlus
Lutheri roos Luterlus on kristlik konfessioon, mis on alguse saanud Martin Lutheri tegevusest protestantliku reformatsiooni algatajana.
Uus!!: Kreevinid ja Luterlus · Näe rohkem »
Novgorodi vabariik
Novgorodi vabariik oli ajavahemikul 1136–1478 tänapäeva Loode-Venemaal eksisteerinud riik.
Uus!!: Kreevinid ja Novgorodi vabariik · Näe rohkem »
Pärisorjus
Pärisorjus ehk pärisorjuslik sõltuvus on isiku kui pärisorja feodaalse sõltuvuse raskeim aste.
Uus!!: Kreevinid ja Pärisorjus · Näe rohkem »
Rahvarõivad
Muhu rahvarõivad Seto rahvarõivad Rahvarõivad (ka: rahvariided) on laiemas tähenduses seisuslikule ühiskonnale iseloomulikud talupojarõivad, mida kanti nii pidu- kui ka argipäeviti.
Uus!!: Kreevinid ja Rahvarõivad · Näe rohkem »
Sirp (ajaleht)
Sirp (endised nimed Sirp ja Vasar, Reede ja Kultuurileht) on Eesti Kultuuriministeeriumi valitsemisalas oleva riigi sihtasutuse toimetatav kultuuriajaleht, mis ilmub üks kord nädalas.
Uus!!: Kreevinid ja Sirp (ajaleht) · Näe rohkem »
Superintendent
Superintendent (ladina keeles superintendens) oli reformatsiooni järgse protestantliku kiriku teatava ringkonna vaimulik juht.
Uus!!: Kreevinid ja Superintendent · Näe rohkem »
Vadja keel
Vadja keel (vađđaa tšeeli, vanema nimega maa tšeeli või maatšeeli) on olnud üks väikseima kõnelejaskonnaga läänemeresoome keeli, vadjalaste emakeel.
Uus!!: Kreevinid ja Vadja keel · Näe rohkem »
Vadjalased
Vadjalaste vapp Vadjalased (endanimetused vadjalain, vad́d́alaizõd, vadjakko, vađđalaizet, maaväci) on läänemeresoome keelkonna lõunarühma kuuluvat keelt kõnelev läänemeresoome rahvas.
Uus!!: Kreevinid ja Vadjalased · Näe rohkem »
Vadjamaa
Vadjamaa oli vadjalaste maakond Eesti kirdepiiril Ingeris Soome lahe ääres Narva jõest ja Peipsist Gattšinani.
Uus!!: Kreevinid ja Vadjamaa · Näe rohkem »
Zemgale
Zemgale vapp (1921) Zemgale (ka Semigalia või Sem(i)gallia (läti keeles Zemgale, saksa keeles Semgallen, poola keeles Semigalia, leedu keeles Žiemgala, liivi keeles Zemgāl) on Läti ajalooline ja etnograafiline piirkond riigi keskosas, mis mõne kirjelduse kohaselt hõlmab ka tänapäevase Leedu alasid. Zemgalega piirnevad ajaloolised piirkonnad Sēlija, Samogiitia, Kuramaa ja Liivimaa. Piirkond on peamiselt tasane. Kõige tähtsamad jõed on Daugava ja Lielupe. Suurim linn on Jelgava, kunagise Kuramaa ja Zemgale hertsogiriigi pealinn. Piirkonda kuuluvad Jelgava linn ning Auce, Baldone, Dobele, Engure, Iecava, Jaunpilsi, Jelgava, Ozolnieki, Rundāle, Tērvete, Tukumsi ja Vecumnieki omavalitsus. 1795–1918 kuulus Zemgale haldusjaotuses Kuramaa alla ning läks koos selle territooriumiga pärast Esimest maailmasõda Läti Vabariigile. Piirkonna nimi on tulnud muistse balti rahva semgalite nimetusest. 13. sajandist on seeli rahvalt nime pärinud Sēlijat peetud Zemgale osaks, tänapäeval moodustab see Zemgale valimisringkonna idaosa. Ka ajalooline Sēlija hõlmab osa Kirde-Leedust.
Uus!!: Kreevinid ja Zemgale · Näe rohkem »
