Logo
Unioonpeedia
Side
Hankige see Google Play
Uus! Lae Unioonpeedia oma Android ™!
Free
Kiiremini kui brauser!
 

Krimmi poolsaar

Index Krimmi poolsaar

Krimmi poolsaar Krimmi poolsaare satelliidipilt Krimmi poolsaar (ukraina keeles Кримський півострів, Venemaa Keisririigi perioodil tuntud kui Tauria kubermang; kreeka keeles Ταυρική Taurikē) on poolsaar Euroopa kaguosas Musta mere põhjarannikul.

119 suhted: Alušta, Ameerika Ühendriigid, Anatoolia, Arabati säär, Armjansk, Autonoomia, Bahtšisarai, Bütsants, Bilogirsk, Bosporose kuningriik, Džankoi, De facto, Euroopa, Euroopa Liit, Föderatsiooninõukogu, Feodossija, G8, Goodid, Hersoni oblast, Hunnid, Jalta, Jevpatorija, Jossif Stalin, Katoliiklus, Kaukaasia, Kertš, Keskalluvusega linn, Kiiev, Kimmerlased, Kolmas riik, Koloonia, Krasnoperekopsk, Kreeka keel, Krimm, Krimmi ANSV, Krimmi khaaniriik, Krimmi oblast, Krimmi poolsaar, Krimmi sõda, Krimmitatari keel, Krimmitatarlased, Krimmitatarlaste küüditamine, Kuldhord, Läänemeri, Must meri, Musta mere laevastik, NATO, Nõukogude Liidu Ülemnõukogu, Nõukogude Liidu Ülemnõukogu Presiidium, Osmanite riik, ..., Paleoliitikum, Pariis, Püha maa, Poolsaar, Prantsuse teine keisririik, Riigiduuma, Rohelised mehikesed, Rooma riik, Rumeenia, Sakõ, Sevastopol, Simferopol, Sküüdid, Sudak, Suurbritannia ja Iirimaa Ühendkuningriik, Tauria kubermang, Teine maailmasõda, Ukraina, Ukraina Ülemraada, Ukraina keel, Ukraina NSV, Usbeki NSV, Vaikne ookean, Valge meri, Vene keel, Vene NFSV, Vene SFNV, Vene-Türgi sõda (1768–1774), Venelased, Venemaa, Venemaa Keisririik, Venemaa merevägi, Venemaa president, Vladimir Putin, 1. aastatuhat eKr, 1239, 1443, 1475, 1502, 1774, 18. mai, 1802, 1853, 1856, 1921, 1941, 1944, 1945, 1948, 1954, 1974, 1978, 1989, 1991, 1992, 1994, 1995, 1996, 1998, 1999, 2001, 2014. aasta Krimmi kriis, 26. juuni, 26. märts, 3. sajand, 5. aastatuhat eKr, 6. aastatuhat eKr, 6. sajand, 7. aastatuhat eKr. Laienda indeks (69 rohkem) »

Alušta

Alušta on linn Ukrainas Krimmi lõunarannikul.

Uus!!: Krimmi poolsaar ja Alušta · Näe rohkem »

Ameerika Ühendriigid

Ameerika Ühendriigid ehk Ühendriigid (inglise keeles United States of America, lühend USA; varem ka Põhja-Ameerika Ühendriigid) on riik, mille põhiosa paikneb Põhja-Ameerika mandri keskosas.

Uus!!: Krimmi poolsaar ja Ameerika Ühendriigid · Näe rohkem »

Anatoolia

Anatoolia piiritlus Anatoolia (vanakreeka nimest Άνατολή (sõnast ἀνατολή 'hommikukaar, ida'); türgi keeles Anadolu) on piirkond Türgi Aasia-osas Väike-Aasia poolsaarel.

Uus!!: Krimmi poolsaar ja Anatoolia · Näe rohkem »

Arabati säär

Arabati säär eraldab Sõvaši Aasovi merest Arabati säär (ukraina Арабатська стрілка, vene Арабатская стрелка, krimmitatari Arabat beli) on maasäär Ukrainas Krimmis ja Hersoni oblastis.

Uus!!: Krimmi poolsaar ja Arabati säär · Näe rohkem »

Armjansk

Armjansk (ukraina Армянськ, vene Армянск) on linn Ukrainas Krimmis.

Uus!!: Krimmi poolsaar ja Armjansk · Näe rohkem »

Autonoomia

Autonoomia (kreeka keeles autos 'ise', nomos 'seadus'), osaline iseseisvus, mis on antud osale riigi territooriumist, näit.

Uus!!: Krimmi poolsaar ja Autonoomia · Näe rohkem »

Bahtšisarai

Bahtšisarai (krimmitatari Bağçasaray) on linn Ukrainas Krimmis, Bahtšisarai rajooni halduskeskus.

Uus!!: Krimmi poolsaar ja Bahtšisarai · Näe rohkem »

Bütsants

Bütsants ehk Ida-Rooma riik ehk Ida-Rooma keisririik ehk Ida-Rooma impeerium oli riik, mis tekkis Rooma keisririigi idaosa territooriumil riigi jagunemise tagajärjel.

Uus!!: Krimmi poolsaar ja Bütsants · Näe rohkem »

Bilogirsk

Taš-Hani karavansarai varemed Bilogirsk (vene Belogorsk, krimmitatari Qarasuvbazar) on linn Ukrainas Krimmis, Bilogirski rajooni halduskeskus.

Uus!!: Krimmi poolsaar ja Bilogirsk · Näe rohkem »

Bosporose kuningriik

Bosporose kuningriik, tuntud ka kui Krimmi Bosporose kuningriik (kreeka: Βασίλειον τουΚιμμερικού Βοσπόρου), oli vanaaja riik, mis asus Krimmi poolsaare idaosas ja Tamani poolsaarel, Kertši väina rannikul (kuningriik ei saanud nime Musta mere teises otsas, Istanbuli juures asetseva Bosporuse väina järgi).

Uus!!: Krimmi poolsaar ja Bosporose kuningriik · Näe rohkem »

Džankoi

Džankoi (ukraina ja vene Джанкой) on linn Ukrainas Krimmis (de facto 2014. aastast alates Venemaa kontrolli all).

Uus!!: Krimmi poolsaar ja Džankoi · Näe rohkem »

De facto

De facto (ladina keeles 'tegelikult', 'faktiliselt') tähendab midagi tegelikkuses eksisteerivat või toimunut, mis aga pole seadusega kinnistatud või fikseeritud.

Uus!!: Krimmi poolsaar ja De facto · Näe rohkem »

Euroopa

Loodusgeograafiline Euroopa Euroopa poliitiline piiritlus Euroopa on maailmajagu ja looduslik-kultuuriline regioon, mis hõlmab Euraasia mandri poolsaaretaolise lääneosa.

Uus!!: Krimmi poolsaar ja Euroopa · Näe rohkem »

Euroopa Liit

Euroopa lipp Euroopa Liit 1. veebruarist 2020 Euroopa Liit on põhiliselt Euroopa riike hõlmav majanduslik ja poliitiline ühendus, millel on 27 liikmesriiki.

Uus!!: Krimmi poolsaar ja Euroopa Liit · Näe rohkem »

Föderatsiooninõukogu

Föderatsiooninõukogu istung Föderatsiooninõukogu (Совет Федерации) on Venemaa parlamendi (Venemaa Föderaalassamblee) ülemkoda.

Uus!!: Krimmi poolsaar ja Föderatsiooninõukogu · Näe rohkem »

Feodossija

Feodossija (vananenud nimetus Feodossia; ukraina keeles Феодосія; vene keeles Феодосия; krimmitatari keeles Кефе) on linn Venemaa annekteeritud Krimmi poolsaarel Musta mere ääres.

Uus!!: Krimmi poolsaar ja Feodossija · Näe rohkem »

G8

G8 riigid G8 oli maailma juhtivate tööstusriikide ühendus, kuhu kuulusid Ameerika Ühendriigid, Itaalia, Jaapan, Kanada, Prantsusmaa, Saksamaa, Suurbritannia ja Venemaa.

Uus!!: Krimmi poolsaar ja G8 · Näe rohkem »

Goodid

Goodid (gooti keeles gutans) on idagermaani hõim.

Uus!!: Krimmi poolsaar ja Goodid · Näe rohkem »

Hersoni oblast

Hersoni oblast (ukraina keeles Херсонська область) on 1. järgu haldusüksus Ukraina lõunaosas.

Uus!!: Krimmi poolsaar ja Hersoni oblast · Näe rohkem »

Hunnid

Hunnid olid Sise-Aasiast pärit karjakasvatajate rändhõimud.

Uus!!: Krimmi poolsaar ja Hunnid · Näe rohkem »

Jalta

Jalta on kuurortlinn Ukrainas Krimmi lõunarannikul.

Uus!!: Krimmi poolsaar ja Jalta · Näe rohkem »

Jevpatorija

Jevpatorija on linn Ukrainas Krimmi läänerannikul Musta mere Kalamõti lahe osa Jevpatorija lahe ääres.

Uus!!: Krimmi poolsaar ja Jevpatorija · Näe rohkem »

Jossif Stalin

Jossif Stalin (vene keeles Иосиф Виссарионович Сталин Jossif Vissarionovitš Stalin; tegelik nimi gruusia keeles იოსებ ჯუღაშვილი Ioseb Džugašvili, vene keeles Иосиф Джугашвили; 18. detsember 1878 Gruusia, Gori – 5. märts 1953 Volõnskoje küla Kuntsevo lähedal Moskva oblastis, tänapäeval Moskva) oli Nõukogude Liidu riigi- ja parteijuht aastatel 1924-1953.

Uus!!: Krimmi poolsaar ja Jossif Stalin · Näe rohkem »

Katoliiklus

Katoliiklus (kreeka sõnast καθολικός (katholikós) 'üleüldine', 'universaalne') ehk katolitsism on kristluse levinuim usutunnistus, mis tunnustab paavsti oma vaimuliku peana; õigeusu ja protestantismi kõrval üks kolmest kristluse põhiharust.

Uus!!: Krimmi poolsaar ja Katoliiklus · Näe rohkem »

Kaukaasia

Kaukaasia kaart Kaukaasia on regioon Aasovi, Musta ja Kaspia mere vahel, kus asuvad Armeenia, Aserbaidžaan ja Gruusia ning Venemaa alad kuni Kuma-Manõtši nõoni põhjas.

Uus!!: Krimmi poolsaar ja Kaukaasia · Näe rohkem »

Kertš

Yeni-Kale (Jenikal). Kindlus Kertši linna lähedal Teise maailmasõja mälestussammas Kertšis Pantikapaioni varemed Kertš on linn Ukrainas Krimmi poolsaare idatipus, Kertši poolsaarel.

Uus!!: Krimmi poolsaar ja Kertš · Näe rohkem »

Keskalluvusega linn

Keskalluvusega linn on mitme riigi 1. järgu haldusüksuse tüüp.

Uus!!: Krimmi poolsaar ja Keskalluvusega linn · Näe rohkem »

Kiiev

Михайлівський Золотоверхий монастир'') Києво-Печерська лавра'') Kiiev 1651. aastal Kubermangulinna Kiievi plaan aastast 1839 Kiiev (ukraina keeles Київ Kõjiv) on Ukraina pealinn.

Uus!!: Krimmi poolsaar ja Kiiev · Näe rohkem »

Kimmerlased

Kimmerlased ehk kimmerid olid rändhõimud, kes elasid 8.-7. sajandil eKr Musta mere põhjarannikul, Põhja-Kaukaasias, Krimmis ja Karpaaditideni ulatunud aladel ning rääkisid indoeuroopa iraani keelt.

Uus!!: Krimmi poolsaar ja Kimmerlased · Näe rohkem »

Kolmas riik

Kolmanda Riigi sõjalipp Suur-Saksamaa 1943. aastal Suur-Saksamaa 1944. aastal Kolmas riik ehk Kolmas Reich (saksa keeles Drittes Reich) oli Saksamaa (Saksa Riigi ja Suursaksa Riigi) kujundlik nimetus aastatel 1933–1945, kui riiki valitses Adolf Hitleri juhitud natsionaalsotsialistlik totalitaarne režiim.

Uus!!: Krimmi poolsaar ja Kolmas riik · Näe rohkem »

Koloonia

lc.

Uus!!: Krimmi poolsaar ja Koloonia · Näe rohkem »

Krasnoperekopsk

Krasnoperekopsk (ukraina Красноперекопськ, vene Красноперекопск) on linn Ukrainas Krimmis (de facto 2014. aastast alates Venemaa kontrolli all).

Uus!!: Krimmi poolsaar ja Krasnoperekopsk · Näe rohkem »

Kreeka keel

Uuskreeka keele murded Kreeka keel on üks indoeuroopa keeli.

Uus!!: Krimmi poolsaar ja Kreeka keel · Näe rohkem »

Krimm

pisi Krimmi Autonoomne Vabariik on de iure Ukraina koosseisu kuuluv autonoomne vabariik, mis hõlmab enamuse Krimmi poolsaarest Musta mere põhjarannikul.

Uus!!: Krimmi poolsaar ja Krimm · Näe rohkem »

Krimmi ANSV

Krimmi ANSV oli autonoomne nõukogude sotsialistlik vabariik Vene SFNV ja Vene NFSV koosseisus aastatel 1921–1945.

Uus!!: Krimmi poolsaar ja Krimmi ANSV · Näe rohkem »

Krimmi khaaniriik

Krimmi khaaniriik oli aastatel 1441–1783 Musta mere ääres Krimmis ja selle naaberaladel Dnepri ja Dnestri vahel eksisteerinud riik, mille põhiline elanikkond koosnes krimmitatarlastest.

Uus!!: Krimmi poolsaar ja Krimmi khaaniriik · Näe rohkem »

Krimmi oblast

Krimmi oblast oli haldusüksus Vene NFSV koosseisus 1945–1954 ning Ukraina NSV koosseisus 1954–1991.

Uus!!: Krimmi poolsaar ja Krimmi oblast · Näe rohkem »

Krimmi poolsaar

Krimmi poolsaar Krimmi poolsaare satelliidipilt Krimmi poolsaar (ukraina keeles Кримський півострів, Venemaa Keisririigi perioodil tuntud kui Tauria kubermang; kreeka keeles Ταυρική Taurikē) on poolsaar Euroopa kaguosas Musta mere põhjarannikul.

Uus!!: Krimmi poolsaar ja Krimmi poolsaar · Näe rohkem »

Krimmi sõda

Krimmi sõda (Venemaal ka Idasõda ehk Восточная война, türgi keeles Kırım Savaşı) ehk Kümnes Vene-Türgi sõda oli oktoobrist 1853 kuni märtsini 1856 kestnud sõda, mille Venemaa keisririik kaotas Prantsusmaa, Suurbritannia, Osmanite riigi ja Piemonte-Sardiinia liidule.

Uus!!: Krimmi poolsaar ja Krimmi sõda · Näe rohkem »

Krimmitatari keel

Krimmitatari keel (krimmitatari keeles Qırımtatarca, Qırımtatar tili, Къырымтатарджа, Къырымтатар тили)http://www.ethnologue.com/language/crh on tänapäeval Venemaa Föderatsiooni poolt õigusvastaselt okupeeritud ja annekteeritud Ukraina territooriumil asuva Krimmi poolsaare põlisrahva krimmitatarlaste keel.

Uus!!: Krimmi poolsaar ja Krimmitatari keel · Näe rohkem »

Krimmitatarlased

Krimmitatarlaste rahvuslipp Krimmitatarlased (endanimetus qırımtatarlar või qırımlar) on turgi rahvas, Krimmi põlisrahvas.

Uus!!: Krimmi poolsaar ja Krimmitatarlased · Näe rohkem »

Krimmitatarlaste küüditamine

Sürgünlik (krimmitatari maapagu) oli krimmitatarlaste küüditamine Krimmi poolsaarelt 1944.

Uus!!: Krimmi poolsaar ja Krimmitatarlaste küüditamine · Näe rohkem »

Kuldhord

Kuldhord ehk Kiptšakkide khaaniriik oli khaaniriik, mille rajas 1240.

Uus!!: Krimmi poolsaar ja Kuldhord · Näe rohkem »

Läänemeri

Läänemeri märtsis 2000 Läänemeri ehk Limneameri (ka Balti meri) on Atlandi ookeani sisemeri, mis piirab Eestit põhjast ja läänest.

Uus!!: Krimmi poolsaar ja Läänemeri · Näe rohkem »

Must meri

Musta mere sügavuskaart NASA foto Mustast merest Kuldsetelt Liivadelt Must meri (vene keeles Черное море, ukraina keeles Чорне море, bulgaaria keeles Черно море, rumeenia keeles Marea Neagră, türgi keeles Karadeniz, gruusia keeles შავი ზღვა, krimmitatari keeles Qara deñiz) on Atlandi ookeani ja Vahemere basseini kuuluv Kagu-Euroopa ja Väike-Aasia vahele jääv sisemeri.

Uus!!: Krimmi poolsaar ja Must meri · Näe rohkem »

Musta mere laevastik

Musta mere laevastiku embleem Musta mere laevastik (vene keeles Черноморский флот, lühend ЧФ) on Venemaa mereväe laevastikukoondis, mille põhiline tegevuspiirkond on Must meri.

Uus!!: Krimmi poolsaar ja Musta mere laevastik · Näe rohkem »

NATO

NATO liikmesriigid Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsioon (ingl North Atlantic Treaty Organisation (NATO), pr Organisation du Traité de l'Atlantique Nord (OTAN)) on sõjaline liit, millele pandi alus 4. aprillil 1949 Põhja-Atlandi lepingu ehk Washingtoni lepinguga.

Uus!!: Krimmi poolsaar ja NATO · Näe rohkem »

Nõukogude Liidu Ülemnõukogu

Nõukogude Liidu Ülemnõukogu (vene keeles Верховный Совет СССР, Verhovnõi Sovet SSSR) oli NSV Liidu kõrgeim riigivõimuorgan (rahvaesindusorgan).

Uus!!: Krimmi poolsaar ja Nõukogude Liidu Ülemnõukogu · Näe rohkem »

Nõukogude Liidu Ülemnõukogu Presiidium

Nõukogude Liidu Ülemnõukogu Presiidium (vene keeles Президиум Верховного Совета СССР) oli Nõukogude Liidu Ülemnõukogu juhtorgan, mis täitis Nõukogude Liidu kõrgeima riigivõimuorgani funktsioone Nõukogude Liidu Ülemnõukogu istungjärkude vahelisel ajal.

Uus!!: Krimmi poolsaar ja Nõukogude Liidu Ülemnõukogu Presiidium · Näe rohkem »

Osmanite riik

Osmanite riik (osmanitürgi keeles دولت عليه عثمانیه Devlet-i ‘Alīye-yi ‘Osmānīye, 1876. aastast ametlikult عثمانلى دولتى ‘Osmānlı Devleti, 'Osmanite Riik') oli paljurahvuseline riik, mis sai nime Osmanite dünastia järgi.

Uus!!: Krimmi poolsaar ja Osmanite riik · Näe rohkem »

Paleoliitikum

Paleoliitikum ehk vanem kiviaeg oli kiviaja vanim ja pikim periood.

Uus!!: Krimmi poolsaar ja Paleoliitikum · Näe rohkem »

Pariis

Pariis (prantsuse keeles Paris) on Prantsusmaa pealinn ja Île-de-France'i piirkonna halduskeskus ning Prantsusmaa ainus vald-departemang.

Uus!!: Krimmi poolsaar ja Pariis · Näe rohkem »

Püha maa

piibli järgi Püha maa (ka Püha Maa); heebrea keeles אֶרֶץ הַקוֹדֵשׁ Eretz HaQodesh, araabia keeles الأرض المقدسة Al-Arḍ Al-Muqaddasah) on Iisraeli nimi judaismis. Traditsiooniliselt nimetavad nii juudid kui ka mittejuudid seda piirkonda Palestiinaks. Muslimid ja kristlased nimetavad nõnda ka piirkonda Jordani jõe ja Vahemere vahel, mis hõlmab nii tänapäeva Iisraeli kui ka Palestiinat. See piirkond on osalt tähtis just Jeruusalemma religioosse tähenduse tõttu, kuna linn on püha nii judaismis, kristluses kui ka islamis. Püha maa tähtsus kristlastele oli üks ristisõdade ideoloogilisi aluseid, kuna Euroopa kristlased püüdsid vallutada maa seldžuki türklaste käest, kes olid selle omakorda saanud islamiusku araablastelt, kes vallutasid selle kristlikult Bütsantsi keisririigilt. Paljudesse püha maa paikadesse on juba sajandeid teinud palverännakuid eri usundite esindajad, sealhulgas juudid, kristlased ja muslimid. Kategooria:Iisrael Kategooria:Palestiina Kategooria:Pühapaigad Kategooria:Kristlus Kategooria:Islam Kategooria:Judaism Kategooria:Baha'i usk Kategooria:Aasia maad Kategooria:Lähis-Ida ajaloolised piirkonnad Kategooria:Lähis-Ida ajalugu.

Uus!!: Krimmi poolsaar ja Püha maa · Näe rohkem »

Poolsaar

Poolsaar Horvaatias Poolsaareks nimetatakse tavaliselt piklikku ja suuremalt jaolt veega ümbritsetud ning kaugele merre ulatuvat maismaaosa, mis eraldab meresid või lahtesid.

Uus!!: Krimmi poolsaar ja Poolsaar · Näe rohkem »

Prantsuse teine keisririik

Prantsuse teine keisririik (prantsuse keeles Second Empire) oli Napoléon III.

Uus!!: Krimmi poolsaar ja Prantsuse teine keisririik · Näe rohkem »

Riigiduuma

Riigiduuma (vene keeles Государственная дума) on Venemaa parlamendi alamkoda.

Uus!!: Krimmi poolsaar ja Riigiduuma · Näe rohkem »

Rohelised mehikesed

Eraldusmärkideta relvastatud inimesed (nn "rohelised mehikesed") Simferopoli lennujaamas 28. veebruaril 2014 Relvastatud eraldusmärkideta mehed Simferopolist 25 km lõunas asuva Perevalne sõjaväebaasi juures 9. märtsil 2014 "Rohelised mehikesed" (vene keeles зеленые человечки, ka зеленые людишки; ukraina keeles зелені чоловічки, ka зелені чоловічки Путіна) on väljend, mis sai laiema kõlapinna Krimmi okupeerimise ja annekteerimise käigus Venemaa Föderatsiooni relvajõudude poolt 2014.

Uus!!: Krimmi poolsaar ja Rohelised mehikesed · Näe rohkem »

Rooma riik

Rooma riik ehk Vana-Rooma oli vanaaja riik, mis sai alguse Rooma linnast Itaalias Latiumis.

Uus!!: Krimmi poolsaar ja Rooma riik · Näe rohkem »

Rumeenia

Rumeenia on riik Kagu-Euroopas Musta mere läänerannikul, lõunapiiriks on Doonau jõgi.

Uus!!: Krimmi poolsaar ja Rumeenia · Näe rohkem »

Sakõ

Sakõ (vene Saki, krimmitatari Saq) on kuurortlinn Ukrainas Krimmi läänerannikul.

Uus!!: Krimmi poolsaar ja Sakõ · Näe rohkem »

Sevastopol

Sevastopoli laht Vaade Sevastopolile Sevastopol (eesti keeles varem Sevastoopol) on de jure keskalluvusega linn (1. järgu haldusüksus) Ukrainas Krimmi poolsaarel, Musta mere rannikul.

Uus!!: Krimmi poolsaar ja Sevastopol · Näe rohkem »

Simferopol

Simferopol (eesti van. Simferoopol) on linn Ukrainas Krimmi poolsaarel, Krimmi Autonoomse Vabariigi pealinn.

Uus!!: Krimmi poolsaar ja Simferopol · Näe rohkem »

Sküüdid

Sküüdid (arvatav etümoloogia indoeuroopa tüvest *skuδa 'vibukütt') olid iraani keelkonna keelt kõnelnud europiidne karjakasvatajatest rändrahvas, kes asustas antiikajal laialdasi alasid umbkaudu praeguse Lõuna-Venemaa, Ukraina ja Kesk-Aasia territooriumil.

Uus!!: Krimmi poolsaar ja Sküüdid · Näe rohkem »

Sudak

Sudak on linn Ukrainas Krimmi lõunarannikul.

Uus!!: Krimmi poolsaar ja Sudak · Näe rohkem »

Suurbritannia ja Iirimaa Ühendkuningriik

Suurbritannia ja Iirimaa Ühendkuningriik oli Suurbritannia ametlik nimi 1.

Uus!!: Krimmi poolsaar ja Suurbritannia ja Iirimaa Ühendkuningriik · Näe rohkem »

Tauria kubermang

Tauria kubermang oli Venemaa keisririigi haldusüksus aastatel 1802–1921.

Uus!!: Krimmi poolsaar ja Tauria kubermang · Näe rohkem »

Teine maailmasõda

Teise maailmasõja käik Euroopas Teine maailmasõda (II maailmasõda) oli 1. septembrist 1939 kuni 2. septembrini 1945 kestnud maailmasõda.

Uus!!: Krimmi poolsaar ja Teine maailmasõda · Näe rohkem »

Ukraina

Ukraina on riik Ida-Euroopas, Mustast merest ja Aasovi merest põhja pool.

Uus!!: Krimmi poolsaar ja Ukraina · Näe rohkem »

Ukraina Ülemraada

Ukraina Ülemraada ehk Verhovna Rada (ukraina keeles Верховна Рада України, eesti keeles 'Ukraina Ülemraada') on Ukraina ühekojaline parlament, millel on 450 liiget.

Uus!!: Krimmi poolsaar ja Ukraina Ülemraada · Näe rohkem »

Ukraina keel

Ukraina keele emakeelena rääkijate osakaal piirkonniti (2001). Ukraina keel (ukraina keeles українська мова) on idaslaavi keelte hulka kuuluv keel.

Uus!!: Krimmi poolsaar ja Ukraina keel · Näe rohkem »

Ukraina NSV

Ukraina Nõukogude Sotsialistlik Vabariik (lühemalt Ukraina NSV ja UNSV, ukraina keeles Українська Радянська Соціалістична Республіка ja УPCP; kuni 30. jaanuarini 1937 Ukraina Sotsialistlik Nõukogude Vabariik, lühendatult Ukraina SNV ja USNV, Украї́нська Соціялістична Радянська Республіка ja УCPP) oli 1. järgu haldusüksus (liiduvabariik) Nõukogude Liidu koosseisus.

Uus!!: Krimmi poolsaar ja Ukraina NSV · Näe rohkem »

Usbeki NSV

Usbeki NSV oli 1. järgu haldusüksus (liiduvabariik) Nõukogude Liidu koosseisus.

Uus!!: Krimmi poolsaar ja Usbeki NSV · Näe rohkem »

Vaikne ookean

thumb Vaikne ookean on suurim ookean Maal.

Uus!!: Krimmi poolsaar ja Vaikne ookean · Näe rohkem »

Valge meri

Asukoht kaardil NASA satelliidifotod Valgest merest: ülemine kevadel, alumine varatalvel Valge meri (vene Белое море, karjala Valkea meri, Vienanmeri, neenetsi Сэрако ям’) on Põhja-Jäämere sisemeri.

Uus!!: Krimmi poolsaar ja Valge meri · Näe rohkem »

Vene keel

Vene keel (русский язык, russki jazõk) on idaslaavi keelte hulka kuuluv keel.

Uus!!: Krimmi poolsaar ja Vene keel · Näe rohkem »

Vene NFSV

Venemaa Nõukogude Föderatiivne Sotsialistlik Vabariik ehk Vene NFSV ehk VNFSV (lühendnimekuju: Vene Föderatsioon), vene keeles Российская Советская Федеративная Социалистическая Республика, РСФСР oli Nõukogude Liidu 1. järgu haldusüksus (liiduvabariik) aastatel 1922–1991.

Uus!!: Krimmi poolsaar ja Vene NFSV · Näe rohkem »

Vene SFNV

Venemaa Sotsialistlik Föderatiivne Nõukogude Vabariik, lühend VSFNV (vene keeles Российская Социалистическая Федеративная Советская Республика, РСФСР) oli Venemaa Nõukogude Vabariigi ametlik nimi 19. juulist 1918 kuni 1936. aasta NSV Liidu konstitutsiooni ja 1937.

Uus!!: Krimmi poolsaar ja Vene SFNV · Näe rohkem »

Vene-Türgi sõda (1768–1774)

Vene-Türgi sõda 1768–1774 ehk Kuues Vene-Türgi sõda oli sõda Venemaa ja Türgi vahel.

Uus!!: Krimmi poolsaar ja Vene-Türgi sõda (1768–1774) · Näe rohkem »

Venelased

Venelased (endanimetus русские) on idaslaavi rahvus, kes räägib vene keelt ja elab põhiliselt Venemaal ja selle naaberriikides.

Uus!!: Krimmi poolsaar ja Venelased · Näe rohkem »

Venemaa

Venemaa (vene keeles Россия Rossija; ametlik nimi Venemaa Föderatsioon Российская Федерация Rossiskaja Federatsija) on riik, mis asub nii Euroopas kui ka Aasias.

Uus!!: Krimmi poolsaar ja Venemaa · Näe rohkem »

Venemaa Keisririik

Pоссійская ИмперіяVenemaa Keisririik 130px LippVapp (1883) 300pxVenemaa, 1866 RiigikeelVene RiigikirikVene Õigeusu Kirik PealinnPeterburi (1721–1728)Moskva (1728–1730)Peterburi (1730–1914)Petrograd (1914–1918) RiigipeaVenemaa keiser:Peeter I (esimene; 1721 – 1725)Mihhail II (viimane; 15. märts (vkj 2. märts) 1917) Seadusandlik võimVenemaa keiser Venemaa Keisririigi Riigiduuma Iseseisvus22. oktoober (vkj 11. oktoober) 1721 – 15. märts (vkj 2. märts) 1917 Pindala21 799 825 km² (1916) Rahvaarv18 153 7800 (1916) RahaühikRubla RiigihümnБоже, Царя храни Venemaa Keisririik (vene keeles Россійская Имперія, praeguses kirjaviisis Российская империя) oli ajavahemikul 1721–1917 Euroopas ja Aasias paiknenud riik, mille eellane oli Moskva tsaaririik ja järglane oli 1917.

Uus!!: Krimmi poolsaar ja Venemaa Keisririik · Näe rohkem »

Venemaa merevägi

Venemaa sõjalaevastiku vapp Venemaa merevägi, ametlikult Venemaa Föderatsiooni Sõjalaevastik (vene keeles Военно-морской флот Российской Федерации, lühend ВМФ России), on Venemaa Föderatsiooni Relvajõudude väeliik.

Uus!!: Krimmi poolsaar ja Venemaa merevägi · Näe rohkem »

Venemaa president

Venemaa Föderatsiooni president (vene keeles президент Российской Федерации) on Venemaa riigipea.

Uus!!: Krimmi poolsaar ja Venemaa president · Näe rohkem »

Vladimir Putin

Vladimir Vladimirovitš Putin (Владимир Владимирович Путин; sündinud 7. oktoobril 1952 Leningradis (nüüd Peterburi) on Venemaa poliitik. Putin on Venemaa president neljandat ametiaega (president aastatel 2000–2008, 2012–). Kolmapäeval, 2020. aasta 1. juulil toimunud üldrahvaliku referendumi esialgsete tulemuste põhjal võib Vladimir Putin jääda presidendiks kuni aastani 2036. Putin on endine NSV Liidu Riikliku Julgeoleku Komitee Esimese peavalitsuse välisluure ohvitser (alampolkovnik). 1997. aastast on ta Venemaa Föderatsiooni 1. klassi tõeline riiginõunik. Vladimir Putin oli 8. maist 2008 kuni 7. maini 2012 Venemaa peaminister. 2012. aasta 4. märtsi presidendivalimised võitis Putin I voorus ning 7. märtsil 2012 kuulutas VF Keskvalimiskomisjon Putini valituks Venemaa Föderatsiooni presidendi ametikohale, seekord kuueks aastaks. Ta astus ametisse sama aasta 7. mail. 7. maist 2000 kuni 7. maini 2008 oli Vladimir Putin kaks ametiaega Venemaa president. Tema teine ametiaeg algas 2004. Ta oli ühtlasi Venemaa Föderatsiooni Relvajõudude ülemjuhataja ja Venemaa Föderatsiooni Julgeolekunõukogu esimees. 2007. aasta Riigiduuma valimistel juhtis Putin Ühtse Venemaa nimekirja (olemata partei liige) ning oli partei föderaalnimekirjas ainukesena. Partei 8. kongressil nõustus ta olema partei valimisnimekirja eesotsas ning teatas, et on pärast presidendivolituste lõppu nõus saama Venemaa valitsusjuhiks. 2008. aasta presidendivalimistel toetas ta Dmitri Medvedevi kandidatuuri. Alates 8. augustist 1999 kuni 7. maini 2000 oli ta Venemaa peaminister ning pärast president Boriss Jeltsini tagasiastumist 31. detsembrist 1999 kuni 7. maini 2000 oli ta presidendi kohusetäitja. Leningradi ülikoolis õppides astus ta NLKP-sse ning jäi selle liikmeks kuni partei keelustamiseni augustis 1991. Formaalselt ta parteist välja ei astunud. Kuigi ta oli üks partei Ühtne Venemaa algatajatest ning 2007. aasta sügisel pakuti talle selle juhi kohta, ei soovinud ta sinna astuda, põhjendades seda sooviga jääda parteituks nagu enamik venemaalasi. Ühtse Venemaa 9. kongressil võttis ta 15. aprillil 2008 siiski vastu ettepaneku asuda pärast presidendivolituste lõppemist partei etteotsa. Seekord viitas ta presidendi ametikoha ja parteisse kuulumise kokkusobimatusele. Ta on olnud KGB teenistuses Saksa DV-s, hiljem (Anatoli Sobtšaki ajal) Peterburi aselinnapea 1990ndate alguses ja Föderaalse Julgeolekuteenistuse juht 1998–1999. Septembris 1999 määras president Jeltsin ta peaministriks. Teise Tšetšeenia sõja tõttu sai ta populaarseks ning võitis 2000. aasta presidendivalimised 52-protsendilise toetusega. 2008. aastal oli ta Venemaa kõige populaarsem poliitik. Putini valitsemise ajal jätkus Venemaa majanduse areng pärast 1998. aasta rahanduskriisi. Sisemajanduse kogutoodang, tööstus- ja põllumajandustoodang, tarbimislaenude maht jt majandusnäitajad kasvasid. Viidi ellu hulk suuri reforme pensionide, panganduse, maksude ja muudes valdkondades. Vladimir Putini valitsemise ajal on täheldatud probleeme demokraatia, ajakirjandusvabaduse, inimõiguste ja korruptsiooniga. Mitmed Jeltsini-aegsed oligarhid, sealhulgas Boriss Berezovski ja Mihhail Hodorkovski, on antud korruptsioonisüüdistusega kohtu alla ning kas eksiili läinud või vangistatud, osa nende omaduses olnud meediast on läinud riigi kontrolli alla. Mitme Kremli-meelse tsentristliku partei ühinemisel tekkinud Ühtne Venemaa on saavutanud parlamendis enamuse, mis võimaldab Putinil Riigiduumat kontrollida. Putini välispoliitika on olnud jäigem kui Jeltsini oma. Ta toetas 2001. aasta Afganistani sõda, kuid oli väga kriitiline 2003. aasta Iraagi sõja suhtes ning USA plaani suhtes paigutada tuumarakette Ida-Euroopasse. Putin on püüdnud suurendada Venemaa mõju maailma maagaasi- ja naftaturule. Koos endise Saksamaa kantsleri Gerhard Schröderiga on ta häälekalt toetanud Põhja-Euroopa gaasijuhtme projekti.

Uus!!: Krimmi poolsaar ja Vladimir Putin · Näe rohkem »

1. aastatuhat eKr

1.

Uus!!: Krimmi poolsaar ja 1. aastatuhat eKr · Näe rohkem »

1239

1239.

Uus!!: Krimmi poolsaar ja 1239 · Näe rohkem »

1443

1443.

Uus!!: Krimmi poolsaar ja 1443 · Näe rohkem »

1475

1475.

Uus!!: Krimmi poolsaar ja 1475 · Näe rohkem »

1502

1502.

Uus!!: Krimmi poolsaar ja 1502 · Näe rohkem »

1774

1774.

Uus!!: Krimmi poolsaar ja 1774 · Näe rohkem »

18. mai

18.

Uus!!: Krimmi poolsaar ja 18. mai · Näe rohkem »

1802

1802.

Uus!!: Krimmi poolsaar ja 1802 · Näe rohkem »

1853

1853.

Uus!!: Krimmi poolsaar ja 1853 · Näe rohkem »

1856

1856.

Uus!!: Krimmi poolsaar ja 1856 · Näe rohkem »

1921

1921.

Uus!!: Krimmi poolsaar ja 1921 · Näe rohkem »

1941

1941.

Uus!!: Krimmi poolsaar ja 1941 · Näe rohkem »

1944

1944.

Uus!!: Krimmi poolsaar ja 1944 · Näe rohkem »

1945

1945.

Uus!!: Krimmi poolsaar ja 1945 · Näe rohkem »

1948

1948.

Uus!!: Krimmi poolsaar ja 1948 · Näe rohkem »

1954

1954.

Uus!!: Krimmi poolsaar ja 1954 · Näe rohkem »

1974

1974.

Uus!!: Krimmi poolsaar ja 1974 · Näe rohkem »

1978

1978.

Uus!!: Krimmi poolsaar ja 1978 · Näe rohkem »

1989

1989.

Uus!!: Krimmi poolsaar ja 1989 · Näe rohkem »

1991

1991.

Uus!!: Krimmi poolsaar ja 1991 · Näe rohkem »

1992

1992.

Uus!!: Krimmi poolsaar ja 1992 · Näe rohkem »

1994

1994.

Uus!!: Krimmi poolsaar ja 1994 · Näe rohkem »

1995

1995.

Uus!!: Krimmi poolsaar ja 1995 · Näe rohkem »

1996

1996.

Uus!!: Krimmi poolsaar ja 1996 · Näe rohkem »

1998

1998.

Uus!!: Krimmi poolsaar ja 1998 · Näe rohkem »

1999

1999.

Uus!!: Krimmi poolsaar ja 1999 · Näe rohkem »

2001

Jaanuar Veebruar Märts Aprill Mai Juuni Juuli August September Oktoober November Detsember 2001.

Uus!!: Krimmi poolsaar ja 2001 · Näe rohkem »

2014. aasta Krimmi kriis

Krimmi poolsaar Krimmi asukoht Ukrainas 2014.

Uus!!: Krimmi poolsaar ja 2014. aasta Krimmi kriis · Näe rohkem »

26. juuni

26.

Uus!!: Krimmi poolsaar ja 26. juuni · Näe rohkem »

26. märts

26.

Uus!!: Krimmi poolsaar ja 26. märts · Näe rohkem »

3. sajand

3.

Uus!!: Krimmi poolsaar ja 3. sajand · Näe rohkem »

5. aastatuhat eKr

5.

Uus!!: Krimmi poolsaar ja 5. aastatuhat eKr · Näe rohkem »

6. aastatuhat eKr

6.

Uus!!: Krimmi poolsaar ja 6. aastatuhat eKr · Näe rohkem »

6. sajand

6.

Uus!!: Krimmi poolsaar ja 6. sajand · Näe rohkem »

7. aastatuhat eKr

7.

Uus!!: Krimmi poolsaar ja 7. aastatuhat eKr · Näe rohkem »

VäljuvSaabuva
Hei! Oleme Facebookis nüüd! »