Kiiremini kui brauser!
52 suhted: Aleksander II, Englārte mõis, Gustav II Adolf, Helmersen, Joonia order, Kapten, Kaupo, Kindralleitnant, Klassitsism, Krimulda, Krimulda kihelkond, Krimulda piiskopilinnus, Läti, Läti keel, Leonhard von Stryk, Lieven, Liivimaa, Liivimaa maanõunik, Major, Ooberst, Pahlen, Portikus, Rüütlimõis, Riia kreis, Riigimõis, Romantism, Rootsi kuningas, Saksa keel, Salanõunik, Sigulda, Sigulda piirkond, Suur reduktsioon, Uusikaupunki rahu, 1592, 1625, 1664, 1726, 1757, 1780, 1801, 1807, 1817, 1848, 1853, 1854, 1861, 1862, 1863, 1920, 1921, ..., 1922, 2002. Laienda indeks (2 rohkem) »
Aleksander II
Aleksander II Aleksander II (Александр II Николаевич; 29. aprill (17. aprill vana kalendri järgi) 1818 Moskva – 13. märts (1. märts) 1881 Peterburi) oli Holstein-Gottorp-Romanovite dünastiast Venemaa keiser 2. märtsist 1855 kuni 1881.
Uus!!: Krimulda mõis ja Aleksander II · Näe rohkem »
Englārte mõis
Englārte mõis (saksa keeles Engelhardshof, läti keeles Englārtes muiža) oli rüütlimõis Liivimaal Riia kreisis Krimulda kihelkonnas.
Uus!!: Krimulda mõis ja Englārte mõis · Näe rohkem »
Gustav II Adolf
Gustav II Adolfi sarkofaag Riddarholmeni kirikus. Gustav II Adolf (19. detsember (Juliuse kalendri järgi 9. detsember) 1594 – 16. november (6. november) 1632) oli Rootsi kuningas 1611–1632.
Uus!!: Krimulda mõis ja Gustav II Adolf · Näe rohkem »
Helmersen
Helmersen (vene keeles Гельмерсен), varem Helmes on Alam-Saksimaalt Braunschweigist pärit kaupmehe- ja aadlisuguvõsa.
Uus!!: Krimulda mõis ja Helmersen · Näe rohkem »
Joonia order
Joonia orderi elemendid Joonia stiil on üks kolmest vanakreeka (templi)arhitektuuri stiilist.
Uus!!: Krimulda mõis ja Joonia order · Näe rohkem »
Kapten
Eesti maaväe kapteni õlak Kapten on leitnandist kõrgem ja majorist madalam sõjaväeline auaste maaväes ja õhuväes.
Uus!!: Krimulda mõis ja Kapten · Näe rohkem »
Kaupo
Mälestuskivi Kaupo oletataval hauakohal Krimulda kiriku lähistel Kaupo (ka Caupo, Kope; surnud 21. või 22. septembril 1217) oli liivlaste olulisemaid vanemaid 13. sajandi alguses.
Uus!!: Krimulda mõis ja Kaupo · Näe rohkem »
Kindralleitnant
Ameerika Ühendriikide maaväe kindralleitnandi õlak Kindralleitnant (inglise keeles lieutenant general) on mitme riigi sõjaväeline auaste.
Uus!!: Krimulda mõis ja Kindralleitnant · Näe rohkem »
Klassitsism
Klassitsism on 18.–19. sajandi kunstisuund, mis lähtus renessansiaja antiigiharrastusest ning avaldus paljude Euroopa maade arhitektuuris, kujutavas kunstis, kirjanduses, teatrikunstis ja muusikas.
Uus!!: Krimulda mõis ja Klassitsism · Näe rohkem »
Krimulda
Krimulda (saksa keeles Kremon või Cremon) on endine küla Sigulda linna piires Koiva paremal kaldal.
Uus!!: Krimulda mõis ja Krimulda · Näe rohkem »
Krimulda kihelkond
Riia kreis Ludwig August Mellini kaardil "Atlas von Liefland, oder von den beyden Gouvernementern u. Herzogthümern Lief- und Ehstland, und der Provinz Oesel" (1798) Krimulda kihelkond (saksa keeles Kirchspiel Kremon, läti keeles Krimuldas draudzes novads) oli haldusüksus Liivimaal Riia kreisis.
Uus!!: Krimulda mõis ja Krimulda kihelkond · Näe rohkem »
Krimulda piiskopilinnus
Krimulda pealinnuse sisesein, kagupoolne külg. Oktoober 2006 Krimulda piiskopilinnus (eesti Kremoni, saksa Kremon, Cremon, ladina castrum Cremum, Crammon) oli Riia peapiiskopkonna liivlaste asualadel paiknenud Turaida linnuse (Toreida) abilinnus, mis asub Lätis, Vidzeme kultuuriajaloolises piirkonnas, 50 km kaugusel Riiast (Riga) ja 30 km kaugusel Võnnust (Cēsis), Koiva (Gauja) jõe ääres asuvas Sigulda linnas.
Uus!!: Krimulda mõis ja Krimulda piiskopilinnus · Näe rohkem »
Läti
Läti (ametlikult Läti Vabariik (Latvijas Republika, Leţmō Vabāmō)) on riik Euroopas, üks kolmest Balti riigist.
Uus!!: Krimulda mõis ja Läti · Näe rohkem »
Läti keel
Läti keel (läti keeles latviešu valoda) kuulub indoeuroopa keelkonna balti rühma.
Uus!!: Krimulda mõis ja Läti keel · Näe rohkem »
Leonhard von Stryk
Leonhard Gottlieb Karl von Stryk (vene keeles Л. В. фон Штрик) (3. veebruar (vkj) 1834 Liivimaa – elas 1882. aastast Dresdenis) oli baltisaksa päritolu ajaloolane ja kirjanik.
Uus!!: Krimulda mõis ja Leonhard von Stryk · Näe rohkem »
Lieven
Lieven (ka Lyve, Lywen, Liwe, Liewen; läti: Līvens) on Rootsi, Liivimaa, Kuramaa, Saaremaa ja Venemaa aadlisuguvõsa, mis pärimuse järgi põlvneb liivlaste vanemast Kaupost, kelle aadliseisust tunnistas/tõstis aadliseisusse Rooma paavst Innocentius III 1202–1203 Kaupo ja piiskop Alberti kohtumisel Roomas.
Uus!!: Krimulda mõis ja Lieven · Näe rohkem »
Liivimaa
Vana-Liivimaa 16. sajandi kaardil. Liivimaa (ladina Livonia, läti Vidzeme (tänapäeval kasutatakse peamiselt Läti territooriumile jääva Liivimaa kohta), Livonija (kasutusel peamiselt Vana-Liivimaa kohta), Līvzeme (kasutusel liivlaste asuala kohta), saksa Livland, liivi Līvõmō, poola Inflanty, vene Лифляндия, Ливония) on ajalooline territoorium nüüdisaegse Eesti ja Läti alal.
Uus!!: Krimulda mõis ja Liivimaa · Näe rohkem »
Liivimaa maanõunik
Liivimaa maanõunik (saksa keeles Livländische Landrat ja Landrat von Livland) oli Liivimaa omavalitsusliku institutsiooni Liivimaa maanõunike kolleegiumi (1643−1920) liige, kes valiti Liivimaa rüütelkonna maapäeval aadliseisusest mõisaomanike seast − alates XVIII sajandist matrikliaadli hulgast − eluajaks ja kelle kinnitas ametisse kindralkuberner (hiljem Venemaa siseminister).
Uus!!: Krimulda mõis ja Liivimaa maanõunik · Näe rohkem »
Major
Majori õlak Major on kaptenist kõrgem ja kolonelleitnandist madalam sõjaväeline auaste maaväes ja õhuväes.
Uus!!: Krimulda mõis ja Major · Näe rohkem »
Ooberst
Saksamaa oobersti õlak Ooberst (saksa keeles Oberst, taani ja norra keeles oberst, rootsi keeles överste, soome keeles eversti, islandi keeles ofursti) on kolonelile vastav sõjaväeline auaste, mis on kasutusel olnud saksakeelsetes riikides ning Rootsis, Taanis, Norras, Soomes ja Islandil.
Uus!!: Krimulda mõis ja Ooberst · Näe rohkem »
Pahlen
Pahlen, õigemini von der Pahlen (vene keeles фон дер Пален) on baltisaksa aadlisuguvõsa.
Uus!!: Krimulda mõis ja Pahlen · Näe rohkem »
Portikus
Tartu Ülikooli peahoonel on silmapaistev portikus Portikus on hoone peasissekäigu ees paiknev sammaste ja frontooniga hooneosa.
Uus!!: Krimulda mõis ja Portikus · Näe rohkem »
Rüütlimõis
Rüütlimõis oli algselt rüütlile kuulunud läänimõis.
Uus!!: Krimulda mõis ja Rüütlimõis · Näe rohkem »
Riia kreis
Riia kubermangu Riia kreis Eesti- ja Liivimaa kaardil aastast 1745.''Первый официальный атлас Российской империи (1745). Карта герцогств Эстляндского и Лифляндского, вместе с течением реки Двины'' O. F. von Pistohlkorsi kaart 1783 Riia kreis ehk Riia maakond (saksa keeles Kreis Riga, läti keeles Rīgas apriņķis, vene keeles Рижский уезд) oli haldusüksus Üle-Väina hertsogkonnas (1566−1582), Rootsi Liivimaal (1629−1721), Venemaa keisririigi Riia kubermangus (1721−1783), Riia asehaldurkonnas (1783−1796) ja Liivimaa kubermangus (a-st 1888; Riia-Volmari kaksikkreis 1796−1888), Läti Vabariigis (1918−1940), Läti NSV-s (1919, 1940−1941 ja 1944−1949) ja Läti kindralkomissariaadis (1941−1944).
Uus!!: Krimulda mõis ja Riia kreis · Näe rohkem »
Riigimõis
Riigimõis ehk kroonumõis oli riigi omandisse kuulunud mõis.
Uus!!: Krimulda mõis ja Riigimõis · Näe rohkem »
Romantism
Caspar David Friedrich"Rügeni kriidikaljud" Romantism on ühiskonnas, kunstis ja teaduses üldmõiste lõdvalt seotud kogumile sotsiaal-poliitilistele ideedele ja kunstistiilidele, mida iseloomustas mineviku ilustamine, eemaldumine reaalsusest, individualism ja väljamõeldiste eelistamine.
Uus!!: Krimulda mõis ja Romantism · Näe rohkem »
Rootsi kuningas
Rootsi kuningas Carl XVI Gustaf Rootsi kuningas on Rootsi riigipea.
Uus!!: Krimulda mõis ja Rootsi kuningas · Näe rohkem »
Saksa keel
Saksa keel (saksa keeles Deutsch) on indoeuroopa keelkonna germaani rühma kuuluv keel, mida kõneleb emakeelena umbes 90 miljonit inimest peamiselt Kesk-Euroopas.
Uus!!: Krimulda mõis ja Saksa keel · Näe rohkem »
Salanõunik
lõkmetega (foto tehtud enne 1913) Salanõunik (vene keeles тайный советник) oli Venemaa keisririigi tsiviilteenistuse III klassi teenistusaste, mis oli võrdne armee kindralleitnandi ja mereväe viitseadmirali auastmega.
Uus!!: Krimulda mõis ja Salanõunik · Näe rohkem »
Sigulda
Villa Koiva ürgoru kaldal Sigulda ordulinnuse varemed Sigulda on linn (aastast 1928) Lätis Vidzemes, Sigulda piirkonna keskus.
Uus!!: Krimulda mõis ja Sigulda · Näe rohkem »
Sigulda piirkond
Sigulda piirkond on 1.
Uus!!: Krimulda mõis ja Sigulda piirkond · Näe rohkem »
Suur reduktsioon
Rootsi impeerium. Läänemere-äärsed dominioonid 17. sajandil Suur reduktsioon ehk mõisate riigistamine oli mõisate riigi omandusse tagasivõtmise protsess Eestis ja Liivimaal, mis toimus 17.
Uus!!: Krimulda mõis ja Suur reduktsioon · Näe rohkem »
Uusikaupunki rahu
Uusikaupunki rahu (rootsipäraselt Nystadi rahu, vene keeles Ништадтский мирный договор) sõlmiti Rootsi ja Venemaa keisririigi vahel 10. septembril (30. august vkj) 1721 Uusikaupunki linnas Edela-Soomes.
Uus!!: Krimulda mõis ja Uusikaupunki rahu · Näe rohkem »
1592
1592.
Uus!!: Krimulda mõis ja 1592 · Näe rohkem »
1625
1625.
Uus!!: Krimulda mõis ja 1625 · Näe rohkem »
1664
1664.
Uus!!: Krimulda mõis ja 1664 · Näe rohkem »
1726
1726.
Uus!!: Krimulda mõis ja 1726 · Näe rohkem »
1757
1757.
Uus!!: Krimulda mõis ja 1757 · Näe rohkem »
1780
1780.
Uus!!: Krimulda mõis ja 1780 · Näe rohkem »
1801
1801.
Uus!!: Krimulda mõis ja 1801 · Näe rohkem »
1807
1807.
Uus!!: Krimulda mõis ja 1807 · Näe rohkem »
1817
1817.
Uus!!: Krimulda mõis ja 1817 · Näe rohkem »
1848
1848.
Uus!!: Krimulda mõis ja 1848 · Näe rohkem »
1853
1853.
Uus!!: Krimulda mõis ja 1853 · Näe rohkem »
1854
1854.
Uus!!: Krimulda mõis ja 1854 · Näe rohkem »
1861
1861.
Uus!!: Krimulda mõis ja 1861 · Näe rohkem »
1862
1862.
Uus!!: Krimulda mõis ja 1862 · Näe rohkem »
1863
1863.
Uus!!: Krimulda mõis ja 1863 · Näe rohkem »
1920
1920.
Uus!!: Krimulda mõis ja 1920 · Näe rohkem »
1921
1921.
Uus!!: Krimulda mõis ja 1921 · Näe rohkem »
1922
1922.
Uus!!: Krimulda mõis ja 1922 · Näe rohkem »
2002
2002.
Uus!!: Krimulda mõis ja 2002 · Näe rohkem »
