Logo
Unioonpeedia
Side
Hankige see Google Play
Uus! Lae Unioonpeedia oma Android ™!
Free
Kiiremini kui brauser!
 

Kristall

Index Kristall

Kvartsi monokristallid. Püriidi polükristall. Berülli kristall. silviniidi monokristallid. Kristallide kasvatamise aeg on umbes kaks kuud. Valkude kristallid. Kristall on korrapäraselt paigutunud aatomeist koosnev tahke homogeenne ja regulaarselt korduva ühikrakuga struktuur.

54 suhted: Aatom, Aine (füüsika), Alumiinium, Anisotroopia, Elastsus, Elekter, Elektron, Füüsika, Germaanium, Grafiit, Halogeniidid, Ideaal, Ilu, Ioon, Jaak Kikas, Jää, Karbiidid, Kõvadus, Korrapärane hulktahukas, Kovalentne side, Kristalliseerumine, Kristallograafia, Kristallstruktuur, Kvarts, Magnet, Mehaanika, Metallid, Molekul, Monokristall, Naatrium, Oksiidid, Optika, Orgaanilised ühendid, Polümorfism (mineraloogia), Pooljuht, Raud, Räni, Süngoonia, Süsinik, Soojus, Soojusliikumine, Sulam, Sulfiidid, Tahk, Tahkis, Teemant, Tehnikaleksikon, Temperatuur, Van der Waalsi jõud, Vask, ..., Väärisgaasid, Vääriskivi, Värvus, Vesinikside. Laienda indeks (4 rohkem) »

Aatom

Aatomiks (vanakreeka sõnast ἄτομος (átomos) 'jagamatu') nimetatakse väikseimat osakest, mis säilitab talle vastava keemilise elemendi keemilised omadused.

Uus!!: Kristall ja Aatom · Näe rohkem »

Aine (füüsika)

Aine (ka: mateeria) all mõistetakse füüsikas tavaliselt stabiilseid seisumassiga elementaarosakesi (tavaliselt prootoneid, neutroneid ja elektrone) ning nende kombinatsioone.

Uus!!: Kristall ja Aine (füüsika) · Näe rohkem »

Alumiinium

Alumiinium on keemiline element järjenumbriga 13.

Uus!!: Kristall ja Alumiinium · Näe rohkem »

Anisotroopia

Anisotroopia ehk anisotroopsus on ruumi, füüsikalise keha või mõne muu objekti omaduste sõltuvus (mõõtmise) suunast.

Uus!!: Kristall ja Anisotroopia · Näe rohkem »

Elastsus

Elastsus on keha omadus muuta välise jõu toimel oma kuju ning selle lakkamisel taastada oma endine kuju.

Uus!!: Kristall ja Elastsus · Näe rohkem »

Elekter

Elektri ülekandeliinid Elekter on elektrilaengute olemasolust tingitud nähtuste kompleks.

Uus!!: Kristall ja Elekter · Näe rohkem »

Elektron

Elektron on elementaarosake (tähis e&minus).

Uus!!: Kristall ja Elektron · Näe rohkem »

Füüsika

Füüsika on loodusteadus, mis uurib loodust kõige üldisemas mõttes: kõigi mateeriavormide üldisi omadusi.

Uus!!: Kristall ja Füüsika · Näe rohkem »

Germaanium

Germaanium (tähisega Ge) on keemiline element järjekorranumbriga 32.

Uus!!: Kristall ja Germaanium · Näe rohkem »

Grafiit

Grafiit Grafiit on süsiniku tavatingimustes stabiilseim vorm.

Uus!!: Kristall ja Grafiit · Näe rohkem »

Halogeniidid

Halogeniidid ehk haliidid on keemilised ühendid, mis sisaldavad üht või mitut halogeeni aatomit.

Uus!!: Kristall ja Halogeniidid · Näe rohkem »

Ideaal

Ideaal (kreeka keeles idéa, kujutis, algkuju) on esteetikas, eetikas ja teadusteoorias koondmõiste (Inbegriff) eeskujuks olevale täiusele.

Uus!!: Kristall ja Ideaal · Näe rohkem »

Ilu

Asuriit Paabulind Tadž Mahal Ilu on tajutava objekti (isiku, olendi, eseme, vaatepildi, helikombinatsiooni vm) omadus või omaduste kombinatsioon, mis tekitab meeldiva aistingu.

Uus!!: Kristall ja Ilu · Näe rohkem »

Ioon

Ioon on molekulaarüksus, mis enamasti tekib aatomist või molekulist ionisatsiooni käigus.

Uus!!: Kristall ja Ioon · Näe rohkem »

Jaak Kikas

Jaak Kikas 2009. aastal. Jaak Kikas (sündinud 23. veebruaril 1949 Tallinnas) on Eesti füüsik, korrastamata süsteemide professor Tartu Ülikoolis.

Uus!!: Kristall ja Jaak Kikas · Näe rohkem »

Jää

Jää rannal Jökulsárlóni lähedal, Islandil Jäätunud detailid jäävaba Tallinna lahe kaldal Jää on vesi tahkes agregaatolekus.

Uus!!: Kristall ja Jää · Näe rohkem »

Karbiidid

Karbiidid on süsiniku ühendid metallide ja mõnede mittemetallidega, mille elektronegatiivsus on väiksem kui süsinikul (C).

Uus!!: Kristall ja Karbiidid · Näe rohkem »

Kõvadus

Kõvadus on materjali võime vastu panna kohalikule plastsele deformatsioonile; ühtlasi ka seda vastupanuvõimet iseloomustav suurus.

Uus!!: Kristall ja Kõvadus · Näe rohkem »

Korrapärane hulktahukas

Korrapärane hulktahukas ehk regulaarne hulktahukas on kumer hulktahukas, mille kõik tahud on kongruentsed korrapärased hulknurgad ja kõik kahetahulised nurgad on kongruentsed.

Uus!!: Kristall ja Korrapärane hulktahukas · Näe rohkem »

Kovalentne side

Kovalentne side ehk kovalentside ehk aatomside ehk atomaarne side ehk homöopolaarne side on ühiste elektronpaaride vahendusel aatomite vahele moodustuv keemiline side.

Uus!!: Kristall ja Kovalentne side · Näe rohkem »

Kristalliseerumine

Kristalliseerumine on sulamis, vedelas või gaasilises agregaatolekus oleva aine või ainete segu üleminek korrastatud sisestruktuuriga olekusse.

Uus!!: Kristall ja Kristalliseerumine · Näe rohkem »

Kristallograafia

See artikkel annab lühiülevaate kristallograafiast; kristallograafiaga seotud üldmõisted leiad artiklist Kristallograafia mõisteid. ---- Väävli kristallid. Kristallograafia on teadusharu, mille uurimisobjektiks on kristallid.

Uus!!: Kristall ja Kristallograafia · Näe rohkem »

Kristallstruktuur

Kristallstruktuur on aine ehituse laad, mis seisneb aatomite korrastatud ja regulaarselt korduvas paigutuses.

Uus!!: Kristall ja Kristallstruktuur · Näe rohkem »

Kvarts

Liiv koosneb põhiliselt peentest kvartsiteradest. Kvarts on silikaatne kivimit moodustav mineraal.

Uus!!: Kristall ja Kvarts · Näe rohkem »

Magnet

Magnet on keha või toode, mis loob enda ümber magnetvälja.

Uus!!: Kristall ja Magnet · Näe rohkem »

Mehaanika

Mehaanika (ka: mehhaanika; vanakreeka keele väljendist μηχανική τέχνη, mekhanikē tekhnē 'masinate ehitamise kunst') on füüsika haru, mis uurib kehade paigalseisu ja liikumist ning nende põhjusi (jõudude mõjumist).

Uus!!: Kristall ja Mehaanika · Näe rohkem »

Metallid

Metallideks nimetatakse keemilisi elemente, millel on vabu elektrone ja mis tahkes olekus moodustavad niinimetatud metallilise võre, mis annab neile iseloomuliku metallilise läike, hea elektrijuhtivuse ning soojusjuhtivuse ja on ka enamikus hästi sepistatavad.

Uus!!: Kristall ja Metallid · Näe rohkem »

Molekul

Molekul on keemilise aine vähim osake, millel on selle aine keemilised omadused.

Uus!!: Kristall ja Molekul · Näe rohkem »

Monokristall

Räni monokristall Monokristall on terviklik üksik ühtse kristallvõrega mineraalitera.

Uus!!: Kristall ja Monokristall · Näe rohkem »

Naatrium

Naatrium on keemiline element järjenumbriga 11, leelismetall.

Uus!!: Kristall ja Naatrium · Näe rohkem »

Oksiidid

Oksiidid on keemilised ained, mis koosnevad kahest elemendist, millest üks on hapnik, ning mille molekulis hapnikuaatomite vahel puudub keemiline side.

Uus!!: Kristall ja Oksiidid · Näe rohkem »

Optika

Optika on füüsika haru, mis kirjeldab valguse käitumist ja omadusi, sealjuures ka aine ja valguse vastastikmõju.

Uus!!: Kristall ja Optika · Näe rohkem »

Orgaanilised ühendid

Orgaanilised ühendid on keemiliste ühendite klass, mille molekulides esinevad lühemad (alates ühest) või pikemad süsinikuaatomitest moodustunud ahelad.

Uus!!: Kristall ja Orgaanilised ühendid · Näe rohkem »

Polümorfism (mineraloogia)

Polümorfism on keemilise aine omadus kristalliseeruda mitmel eri kujul.

Uus!!: Kristall ja Polümorfism (mineraloogia) · Näe rohkem »

Pooljuht

Pooljuht on aine, mille elektrijuhtivus on halvem kui elektrijuhil ja parem kui dielektrikul.

Uus!!: Kristall ja Pooljuht · Näe rohkem »

Raud

Raud (Ferrum) on keemiline element järjenumbriga 26.

Uus!!: Kristall ja Raud · Näe rohkem »

Räni

räni Räni on keemiline element, mille sümbol on Si ja aatomnumber 14.

Uus!!: Kristall ja Räni · Näe rohkem »

Süngoonia

Süngoonia (inglise crystal system) on sarnaste sümmeetriaelementide, kristallograafiliste telgede ning nendevaheliste nurkadega kristallide klass.

Uus!!: Kristall ja Süngoonia · Näe rohkem »

Süsinik

allotroopi: a) teemant, b) grafiit, c) heksagonaalne teemant, d) C60 fullereen, e) C540, f) C70, g) amorfne süsinik ja h) süsiniknanotoru. Süsinik (keemiline tähis C) on mittemetalliline keemiline element järjenumbriga 6.

Uus!!: Kristall ja Süsinik · Näe rohkem »

Soojus

Soojus ehk soojusenergia on füüsikas ühelt süsteemilt teisele kanduv energia.

Uus!!: Kristall ja Soojus · Näe rohkem »

Soojusliikumine

Soojusliikumine on aineosakeste korrapäratu liikumine.

Uus!!: Kristall ja Soojusliikumine · Näe rohkem »

Sulam

Teras on üks tuntumaid metallisulameid: selle põhikomponendiks on raud ja see sisaldab 0,02–2,14% süsinikku. Sulam on kahe või enama metalli või metalli ja mittemetalli kokkusulatamisel või paagutamisel (peenepulbrilise metallide segu kokkupressimisel rõhu abil kõrgel temperatuuril) saadud aine.

Uus!!: Kristall ja Sulam · Näe rohkem »

Sulfiidid

Sulfiid on väävli ja keemilise elemendi ühend (nt Na2S ja P2S5) või orgaaniline lineaarse ehitusega või tsükliline ühend, mille üldvalem on RSR′, kus R ja R′ on orgaanilised radikaalid.

Uus!!: Kristall ja Sulfiidid · Näe rohkem »

Tahk

Kuubi tahud Tahk on tasandiline hulknurk, mis ühes teiste samataolistega piirab hulktahukat ja moodustab selle pinna.

Uus!!: Kristall ja Tahk · Näe rohkem »

Tahkis

Tahkis ehk tahke keha on keha, mis on tahkeks olekuks nimetatavas agregaatolekus.

Uus!!: Kristall ja Tahkis · Näe rohkem »

Teemant

Udatšnõi teemandikaevandus Venemaal Teemant (vanakreeka sõnast ἀδάμας – adamas Antiigileksikon, 2. kd., lk. 213 'purunematu') on süsiniku allotroopne vorm.

Uus!!: Kristall ja Teemant · Näe rohkem »

Tehnikaleksikon

"Tehnikaleksikon" on tehnikaalane teatmeteos.

Uus!!: Kristall ja Tehnikaleksikon · Näe rohkem »

Temperatuur

Temperatuur on füüsikaline suurus, mis iseloomustab süsteemi või keha soojuslikku olekut ehk soojusastet.

Uus!!: Kristall ja Temperatuur · Näe rohkem »

Van der Waalsi jõud

Van der Waalsi jõud on füüsikalises keemias summa molekulidevahelistest jõududest, mis ei tulene kovalentsetest sidemetest ega ioonide elektrostaatilisest vastastikmõjust neutraalsete või laetud molekulidega.

Uus!!: Kristall ja Van der Waalsi jõud · Näe rohkem »

Vask

Looduslikud vasekristallid Oksüdeerunud pinnaga eheda vase tükk Vask (ladina keeles cuprum; tähis Cu) on keemiline element järjenumbriga 29.

Uus!!: Kristall ja Vask · Näe rohkem »

Väärisgaasid

Väärisgaasid (vananenud nimetusega inertgaasid) on sarnaste omadustega keemiliste elementide rühm: nad on standardtingimustel lõhnatud, värvitud, monoaatomilised gaasid, millel on madal reaktsioonivõime.

Uus!!: Kristall ja Väärisgaasid · Näe rohkem »

Vääriskivi

Briljant on lihvitud teemant Vääriskivi ehk kalliskivi on looduses harva või väikestes kogustes leiduv, peamiselt juveelina kasutatav mineraal või kivim.

Uus!!: Kristall ja Vääriskivi · Näe rohkem »

Värvus

Värvus on füüsikaline nähtus, millega kirjeldatakse kindla lainepikkusega kiirguse või kiirguste koosmõju nähtava valguse elektromagnetlainete piirkonnas.

Uus!!: Kristall ja Värvus · Näe rohkem »

Vesinikside

Vesinikside on täiendav keemiline side, mille moodustab ühe molekuli negatiivse osalaenguga elektronegatiivse elemendi (F, O, N) aatom teise molekuli positiivse osalaenguga vesinikuaatomiga.

Uus!!: Kristall ja Vesinikside · Näe rohkem »

VäljuvSaabuva
Hei! Oleme Facebookis nüüd! »