Kiiremini kui brauser!
56 suhted: Aatom, Aine (füüsika), Alumiinium, Anisotroopia, Ehtekivi, Elastsus, Elekter, Elektron, Füüsika, Germaanium, Grafiit, Halogeniidid, Ideaal, Ilu, Ioon, Jaak Kikas, Jää, Karbiidid, Kõvadus, Korrapärane hulktahukas, Kovalentne side, Kristalliseerumine, Kristallograafia, Kristallstruktuur, Kvarts, Magnet, Mehaanika, Metallid, Molekul, Monokristall, Naatrium, Oksiidid, Optika, Orgaanilised ühendid, Polümorfism (mineraloogia), Pooljuht, Raud, Räni, Süngoonia, Süsinik, Soojus, Soojusliikumine, Sulam, Sulfiidid, Tahk, Tahkis, Teemant, Tehnikaleksikon, Temperatuur, Tsooniteooria, ..., Van der Waalsi jõud, Vask, Väärisgaasid, Vääriskivi, Värvus, Vesinikside. Laienda indeks (6 rohkem) »
Aatom
Aatomiks (vanakreeka sõnast ἄτομος (átomos) 'jagamatu') nimetatakse väikseimat osakest, mis säilitab talle vastava keemilise elemendi keemilised omadused.
Uus!!: Kristall ja Aatom · Näe rohkem »
Aine (füüsika)
Aine (ka: mateeria) all mõistetakse füüsikas tavaliselt stabiilseid seisumassiga elementaarosakesi (tavaliselt prootoneid, neutroneid ja elektrone) ning nende kombinatsioone.
Uus!!: Kristall ja Aine (füüsika) · Näe rohkem »
Alumiinium
Alumiinium on keemiline element järjenumbriga 13.
Uus!!: Kristall ja Alumiinium · Näe rohkem »
Anisotroopia
Anisotroopia ehk anisotroopsus on ruumi, füüsikalise keha või mõne muu objekti omaduste sõltuvus (mõõtmise) suunast.
Uus!!: Kristall ja Anisotroopia · Näe rohkem »
Ehtekivi
Ehtekivi on vääriskivi, poolvääriskivi või tavaline kivi, mida kasutatakse ehete valmistamiseks ja kaunistamiseks.
Uus!!: Kristall ja Ehtekivi · Näe rohkem »
Elastsus
Elastsus on tahke keha omadus muuta välise jõu toimel oma kuju ning selle lakkamisel taastada oma endine kuju ja ruumala (vedelike ja gaaside korral ruumala).
Uus!!: Kristall ja Elastsus · Näe rohkem »
Elekter
Elektri ülekandeliinid Elekter on elektrilaengute olemasolust tingitud nähtuste kompleks.
Uus!!: Kristall ja Elekter · Näe rohkem »
Elektron
Elektron on elementaarosake (tähis e&minus).
Uus!!: Kristall ja Elektron · Näe rohkem »
Füüsika
Valik füüsikanähtusi Füüsika on loodusteadus, mis uurib looduse kõige üldisemaid omadusi.
Uus!!: Kristall ja Füüsika · Näe rohkem »
Germaanium
Germaanium (tähisega Ge) on keemiline element järjekorranumbriga 32.
Uus!!: Kristall ja Germaanium · Näe rohkem »
Grafiit
Grafiidi plaatjad kristallid kaltsiidimaatriksis Pliiatsisüdamik Grafiit on süsiniku tavatingimustes stabiilseim vorm.
Uus!!: Kristall ja Grafiit · Näe rohkem »
Halogeniidid
Halogeniidid ehk haliidid on keemilised ühendid, mis sisaldavad üht või mitut halogeeni aatomit.
Uus!!: Kristall ja Halogeniidid · Näe rohkem »
Ideaal
Ideaal on esteetikas, eetikas ja teadusfilosoofias eeskujuks oleva täiuslikkuse kehastus.
Uus!!: Kristall ja Ideaal · Näe rohkem »
Ilu
Asuriit Paabulind Tadž Mahal Ilu on tajutava objekti (isiku, olendi, eseme, vaatepildi, helikombinatsiooni vm) omadus või omaduste kombinatsioon, mis tekitab meeldiva aistingu.
Uus!!: Kristall ja Ilu · Näe rohkem »
Ioon
O3−)) ioonis. Punase värviga piirkonnad on madalama energiaga kui kollase värviga piirkonnad Ioon on molekulaarüksus, mis enamasti tekib aatomist või molekulist ionisatsiooni käigus.
Uus!!: Kristall ja Ioon · Näe rohkem »
Jaak Kikas
Jaak Kikas 2009. aastal Jaak Kikas (sündinud 23. veebruaril 1949 Tallinnas) on eesti füüsik, korrastamata süsteemide professor Tartu Ülikoolis.
Uus!!: Kristall ja Jaak Kikas · Näe rohkem »
Jää
Jää rannal Jökulsárlóni lähedal, Islandil Jäätunud detailid jäävaba Tallinna lahe kaldal Jää on vesi tahkes agregaatolekus.
Uus!!: Kristall ja Jää · Näe rohkem »
Karbiidid
Karbiidid on süsiniku ühendid metallide ja mõnede mittemetallidega, mille elektronegatiivsus on väiksem kui süsinikul (C).
Uus!!: Kristall ja Karbiidid · Näe rohkem »
Kõvadus
Kõvadus on materjali võime vastu panna kohalikule plastsele deformatsioonile; ühtlasi ka seda vastupanuvõimet iseloomustav suurus.
Uus!!: Kristall ja Kõvadus · Näe rohkem »
Korrapärane hulktahukas
Korrapärane hulktahukas ehk regulaarne hulktahukas on kumer hulktahukas, mille kõik tahud on kongruentsed korrapärased hulknurgad ja kõik kahetahulised nurgad on kongruentsed.
Uus!!: Kristall ja Korrapärane hulktahukas · Näe rohkem »
Kovalentne side
Kovalentne side ehk kovalentside ehk aatomside ehk atomaarne side ehk homöopolaarne side on ühiste elektronpaaride vahendusel aatomite vahele moodustuv keemiline side.
Uus!!: Kristall ja Kovalentne side · Näe rohkem »
Kristalliseerumine
Hõbekristallide kasv vase pinnal hõbenitraadi lahusest. Maxim Bilovitskiy video Kristalliseerumine on sulamis, vedelas või gaasilises agregaatolekus oleva aine või ainete segu üleminek korrastatud sisestruktuuriga olekusse.
Uus!!: Kristall ja Kristalliseerumine · Näe rohkem »
Kristallograafia
See artikkel annab lühiülevaate kristallograafiast; kristallograafiaga seotud üldmõisted leiad artiklist Kristallograafia mõisteid. ---- Väävli kristallid Kristallograafia on teadusharu, mille uurimisobjekt on kristallid.
Uus!!: Kristall ja Kristallograafia · Näe rohkem »
Kristallstruktuur
Kristallstruktuur on aine ehituse laad, mis seisneb aatomite korrastatud ja regulaarselt korduvas paigutuses.
Uus!!: Kristall ja Kristallstruktuur · Näe rohkem »
Kvarts
Liiv koosneb põhiliselt peentest kvartsiteradest Kvarts on silikaatne kivimit moodustav mineraal.
Uus!!: Kristall ja Kvarts · Näe rohkem »
Magnet
Magnet on keha või toode, mis loob enda ümber magnetvälja.
Uus!!: Kristall ja Magnet · Näe rohkem »
Mehaanika
Mehaanika (ka mehhaanika; vanakreeka keele väljendist μηχανική τέχνη, mekhanikē tekhnē 'masinate ehitamise kunst') on füüsika haru, mis uurib tahkete kehade, vedelike ja gaaside liikumist, selle liikumise põhjusi ja tagajärgi.
Uus!!: Kristall ja Mehaanika · Näe rohkem »
Metallid
Metallid (näiteks kuld, raud ja alumiinium) on keemilised elemendid, millel on metallivõre tõttu nn metallilised omadused (iseloomulik läige, hea elektri- ja soojusjuhtivus jmt).
Uus!!: Kristall ja Metallid · Näe rohkem »
Molekul
Molekul on keemilise aine vähim osake, millel on selle aine keemilised omadused.
Uus!!: Kristall ja Molekul · Näe rohkem »
Monokristall
Räni monokristall Monokristall on terviklik üksik ühtse kristallvõrega mineraalitera.
Uus!!: Kristall ja Monokristall · Näe rohkem »
Naatrium
Naatrium on keemiline element järjenumbriga 11, leelismetall.
Uus!!: Kristall ja Naatrium · Näe rohkem »
Oksiidid
Oksiidid on keemilised ained, mis koosnevad kahest elemendist, millest üks on hapnik, ning mille molekulis hapnikuaatomite vahel puudub keemiline side.
Uus!!: Kristall ja Oksiidid · Näe rohkem »
Optika
Optika ehk valgusõpetus on füüsika haru, mis kirjeldab valguse käitumist ja omadusi, sealjuures ka aine ja valguse vastastikmõju.
Uus!!: Kristall ja Optika · Näe rohkem »
Orgaanilised ühendid
Orgaanilised ühendid on keemiliste ühendite klass, mille molekulides esinevad lühemad (alates ühest) või pikemad süsinikuaatomitest moodustunud ahelad.
Uus!!: Kristall ja Orgaanilised ühendid · Näe rohkem »
Polümorfism (mineraloogia)
Polümorfism on keemilise aine omadus kristalliseeruda mitmel eri kujul.
Uus!!: Kristall ja Polümorfism (mineraloogia) · Näe rohkem »
Pooljuht
Pooljuht on aine, mille elektrijuhtivus on halvem kui elektrijuhil ja parem kui dielektrikul.
Uus!!: Kristall ja Pooljuht · Näe rohkem »
Raud
Raud (ladina keeles ferrum) on keemiline element järjenumbriga 26.
Uus!!: Kristall ja Raud · Näe rohkem »
Räni
Räni Räni on keemiline element Mendelejevi tabelis aatomnumbriga 14 ja sümboliga Si.
Uus!!: Kristall ja Räni · Näe rohkem »
Süngoonia
Süngoonia (inglise crystal system) on sarnaste sümmeetriaelementide, kristallograafiliste telgede ning nendevaheliste nurkadega kristallide klass.
Uus!!: Kristall ja Süngoonia · Näe rohkem »
Süsinik
allotroopi: a) teemant, b) grafiit, c) heksagonaalne teemant, d) C60 fullereen, e) C540, f) C70, g) amorfne süsinik ja h) süsiniknanotoru Süsinik (keemiline tähis C, ladina Carbonium) on mittemetalliline keemiline element järjenumbriga 6.
Uus!!: Kristall ja Süsinik · Näe rohkem »
Soojus
Soojus on energia ülekandumise vorm, mille füüsikaline alus on aineosakeste (molekulide, aatomite, elektronide) korrapäratus liikumises ja omavahelistes põrkumistes kätketud energia.
Uus!!: Kristall ja Soojus · Näe rohkem »
Soojusliikumine
Soojusliikumine on aineosakeste korrapäratu liikumine.
Uus!!: Kristall ja Soojusliikumine · Näe rohkem »
Sulam
Teras on üks tuntumaid metallisulameid: selle põhikomponendiks on raud ja see sisaldab 0,02–2,14% süsinikku Sulam on kahe või enama metalli või metalli ja mittemetalli kokkusulatamisel või paagutamisel (peenepulbrilise metallide segu kokkupressimisel rõhu abil kõrgel temperatuuril) saadud aine.
Uus!!: Kristall ja Sulam · Näe rohkem »
Sulfiidid
Sulfiidioon Sulfiidid on väävli ja keemilise elemendi ühendid (nt Na2S ja P2S5) või orgaaniline lineaarse ehitusega või tsüklilised ühendid, mille üldvalem on RSR′, kus R ja R′ on orgaanilised radikaalid.
Uus!!: Kristall ja Sulfiidid · Näe rohkem »
Tahk
Kuubi tahud Tahk on tasandiline hulknurk, mis ühes teiste samataolistega piirab hulktahukat ja moodustab selle pinna.
Uus!!: Kristall ja Tahk · Näe rohkem »
Tahkis
Tahkis ehk tahke keha on keha, mis on tahkeks olekuks nimetatavas agregaatolekus.
Uus!!: Kristall ja Tahkis · Näe rohkem »
Teemant
Udatšnõi teemandikaevandus Venemaal Teemant (vanakreeka sõnast ἀδάμας adamasAntiigileksikon, 2. kd, lk 213 'purunematu') on süsiniku allotroopne vorm.
Uus!!: Kristall ja Teemant · Näe rohkem »
Tehnikaleksikon
"Tehnikaleksikon" on tehnikaalane teatmeteos.
Uus!!: Kristall ja Tehnikaleksikon · Näe rohkem »
Temperatuur
Temperatuur on füüsikaline suurus, mis iseloomustab süsteemi või keha soojuslikku olekut ehk soojusastet.
Uus!!: Kristall ja Temperatuur · Näe rohkem »
Tsooniteooria
Tsooniteooria on kvantmehaanika teooria, mis kirjeldab elektronide energiaolekuid ja liikumist kristallistruktuuriga tahkises.
Uus!!: Kristall ja Tsooniteooria · Näe rohkem »
Van der Waalsi jõud
Van der Waalsi jõud on füüsikalises keemias summa molekulidevahelistest jõududest, mis ei tulene kovalentsetest sidemetest ega ioonide elektrostaatilisest vastastikmõjust neutraalsete või laetud molekulidega.
Uus!!: Kristall ja Van der Waalsi jõud · Näe rohkem »
Vask
Looduslikud vasekristallid Oksüdeerunud pinnaga eheda vase tükk Vask (ladina keeles cuprum; tähis Cu) on keemiline element järjenumbriga 29.
Uus!!: Kristall ja Vask · Näe rohkem »
Väärisgaasid
Väärisgaasid (vananenud nimetusega inertgaasid) on sarnaste omadustega keemiliste elementide rühm: nad on standardtingimustel lõhnatud, värvitud, monoaatomilised gaasid, millel on madal reaktsioonivõime.
Uus!!: Kristall ja Väärisgaasid · Näe rohkem »
Vääriskivi
Briljant on lihvitud teemant Vääriskivi ehk kalliskivi on looduses harva või väikestes kogustes leiduv, peamiselt juveelina kasutatav mineraal või kivim.
Uus!!: Kristall ja Vääriskivi · Näe rohkem »
Värvus
Värvus ehk värv on valguskiirguse omadus, mis avaldub erisuguse spektraalkoostise ja intensiivsusega kiirguste silmaga eristatavuses.
Uus!!: Kristall ja Värvus · Näe rohkem »
Vesinikside
Vesinikside on täiendav keemiline side, mille moodustab ühe molekuli negatiivse osalaenguga elektronegatiivse elemendi (F, O, N) aatom teise molekuli positiivse osalaenguga vesinikuaatomiga.
Uus!!: Kristall ja Vesinikside · Näe rohkem »
