Kiiremini kui brauser!
66 suhted: Akvatinta, Allan Murdmaa, Antiikkirjandus, Arhiiv, Õpetatud Eesti Selts, Beiträge zur genauern Kenntniß der ehstnischen Sprache, Christfried Ganander, Eesti, Eesti keel, Eesti kirjandus, Eesti Kirjandus, Eesti rahvalaul, Eesti rahvaluule, Eesti rahvausund, Emakeelepäev, Epp Annus, Friedrich Reinhold Kreutzwald, Friedrich Robert Faehlmann, Gravüür, Gustav Suits, Hermann Eduard Hartmann, Innsbrucki Ülikool, Itaalia teine iseseisvussõda, Jaak Soans, Johann Heinrich Rosenplänter, Juliuse kalender, Karikatuur, Karl Aben, Kristjan Jaak Petersoni monument, Looming, Ood, Pastoraal, Proosa, Riia, Riia Jakobi eesti kogudus, Riia lütseum, Riiklik tähtpäev, Rootsi keel, Saksa keel, Tallorahwa Postimees, Tartu, Tartu Ülikool, Tartu Descartes'i Kool, Tartu Hansa Kool, Tartu Kivilinna Kool, Tartu Kristjan Jaak Petersoni Gümnaasium, Tirooli krahvkond, Toomemägi, Tuberkuloos, Tuule kõrts, ..., Vanemuine, Väinämöinen, Viljandimaa, Villem Reiman, 14. märts, 1801, 1819, 1820, 1821, 1822, 1901, 1922, 1983, 1996, 1999, 4. august. Laienda indeks (16 rohkem) »
Akvatinta
Francisco Goya akvatinta sarjast "Los desastres de la guerra" Akvatinta (itaalia keeles acquatinta) on sügavtrükitehnika, mille abil on võimalik saavutada toonivarjundeid, mis tekivad metallplaadi eri osade eri kestusega söövitamisel ja mille korral plaadi karestamine toimub keemiliselt.
Uus!!: Kristjan Jaak Peterson ja Akvatinta · Näe rohkem »
Allan Murdmaa
Allan Murdmaa (4. august 1934 Tallinn – 15. november 2009) oli eesti arhitekt.
Uus!!: Kristjan Jaak Peterson ja Allan Murdmaa · Näe rohkem »
Antiikkirjandus
Homerose büst Antiikkirjanduseks nimetatakse Vana-Kreeka ja Vana-Rooma ühiskonnas kujunenud kirjandust, mille algust tähistavad Homerose eeposed "Ilias" ja "Odüsseia" 8.–7.
Uus!!: Kristjan Jaak Peterson ja Antiikkirjandus · Näe rohkem »
Arhiiv
Arhiiv on arhivaalide kogumise, säilitamise ja kasutamise võimaldamisega tegelev arhiiviasutus.
Uus!!: Kristjan Jaak Peterson ja Arhiiv · Näe rohkem »
Õpetatud Eesti Selts
Õpetatud Eesti Selts (lühend ÕES; saksa keeles Gelehrte Estnische Gesellschaft, lühend GEG) on vanim Eesti teadusselts.
Uus!!: Kristjan Jaak Peterson ja Õpetatud Eesti Selts · Näe rohkem »
Beiträge zur genauern Kenntniß der ehstnischen Sprache
Beiträge zur genauern Kenntniß der ehstnischen Sprache (lühendatult Beiträge; 'lisandusi eesti keele lähemaks tundmaõppimiseks') oli esimene Eesti teadusajakiri, mis ilmus Pärnus aastatel 1813–1832.
Uus!!: Kristjan Jaak Peterson ja Beiträge zur genauern Kenntniß der ehstnischen Sprache · Näe rohkem »
Christfried Ganander
Christfried Ganander (ka Kristfrid Ganander; 21. november 1741 Haapajärvi – 17. veebruar 1790 Rantsila) oli Soome literaat, folklorist ja vaimulik.
Uus!!: Kristjan Jaak Peterson ja Christfried Ganander · Näe rohkem »
Eesti
Eesti Vabariik on riik Põhja-Euroopas.
Uus!!: Kristjan Jaak Peterson ja Eesti · Näe rohkem »
Eesti keel
Eesti keel (varasem nimetus maakeel) on läänemeresoome lõunarühma kuuluv keel.
Uus!!: Kristjan Jaak Peterson ja Eesti keel · Näe rohkem »
Eesti kirjandus
Eesti kirjandus on eesti keeles või Eestis kirjutatud kirjandus.
Uus!!: Kristjan Jaak Peterson ja Eesti kirjandus · Näe rohkem »
Eesti Kirjandus
Eesti Kirjandus on endine ajakiri, mis ilmus Tartus aastail 1906–1940.
Uus!!: Kristjan Jaak Peterson ja Eesti Kirjandus · Näe rohkem »
Eesti rahvalaul
Nimetus "rahvalaul" (saksa keeles Volkslied) pärineb Friedrich Reinhold Kreutzwaldilt.
Uus!!: Kristjan Jaak Peterson ja Eesti rahvalaul · Näe rohkem »
Eesti rahvaluule
Põlva kihelkonnast kogutud regilaule Piksepapilt Vihtla Jürgenilt üles kirjutatud "Pikse palve" Johann Gutslaffi 1644. aastal Tartus ilmunud teoses "Kurtzer Bericht und Unterricht Von der Falsch-heilig genandten Bäche in Lieffland Wöhhanda" ("Vääralt pühaks peetud Võhandu jõest Liivimaal") Eesti rahvaluule (ka: eesti folkloor) on eesti rahva vaimne pärimus, milles on sünkreetiliselt ühendatud uskumused, teadmised, kogemused, tavad ja esteetika.
Uus!!: Kristjan Jaak Peterson ja Eesti rahvaluule · Näe rohkem »
Eesti rahvausund
Piksepapilt Vihtla Jürgenilt üles kirjutatud "Pikse palve" Johann Gutslaffi 1644. aastal Tartus ilmunud teoses "Kurtzer Bericht und Unterricht Von der Falsch-heilig genandten Bäche in Lieffland Wöhhanda" ("Vääralt pühaks peetud Võhandu jõest Liivimaal") Eesti rahvausund on eesti rahva pärimuslike usuliste kujutelmade ja tavade kogum.
Uus!!: Kristjan Jaak Peterson ja Eesti rahvausund · Näe rohkem »
Emakeelepäev
Emakeelepäev on Eesti riiklik tähtpäev, mida tähistatakse alates 1996.
Uus!!: Kristjan Jaak Peterson ja Emakeelepäev · Näe rohkem »
Epp Annus
Epp Annus (sündinud 30. augustil 1969) on eesti kirjandusteadlane.
Uus!!: Kristjan Jaak Peterson ja Epp Annus · Näe rohkem »
Friedrich Reinhold Kreutzwald
Friedrich Reinhold Kreutzwald, ka (kuni 1817 Friedrich Reinhold Reinholdsohn (vkj 14. detsember) 26. detsember 1803 Jõepere mõis, Kadrina kihelkond, Virumaa – (vkj 13. august) 25. august 1882 Tartu) oli eesti kirjanik ja Võru linnaarst.
Uus!!: Kristjan Jaak Peterson ja Friedrich Reinhold Kreutzwald · Näe rohkem »
Friedrich Robert Faehlmann
Friedrich Robert Faehlmann (Eduard Hau, 1839) Friedrich Robert Faehlmann (August Georg Wilhelm Pezold, 1832) Friedrich Robert Faehlmann (Fählmann; 31. detsember (vkj 20. detsember) 1798 Ao mõis – 22. aprill (vkj 10. aprill) 1850 Tartu) oli Eesti kirjamees ja arst.
Uus!!: Kristjan Jaak Peterson ja Friedrich Robert Faehlmann · Näe rohkem »
Gravüür
ninasarviklasest koos tekstilise kirjeldusega (loodud 1515) Gravüür on selliste graafiliste tehnikate üldnimetus, mille puhul tulemus saadakse graveerimise või söövitamise teel.
Uus!!: Kristjan Jaak Peterson ja Gravüür · Näe rohkem »
Gustav Suits
Gustav Suits Gustav Suits (30. november 1883 Kurista – 23. mai 1956 Stockholm) oli eesti luuletaja ja kirjandusteadlane.
Uus!!: Kristjan Jaak Peterson ja Gustav Suits · Näe rohkem »
Hermann Eduard Hartmann
Hermann Eduard Hartmann (20. juuli / 1. august 1817 Tartu – 26. detsember 1880 / 7. jaanuar 1881 Tartu) oli baltisaksa päritolu Eesti maalikunstnik ja graafik.
Uus!!: Kristjan Jaak Peterson ja Hermann Eduard Hartmann · Näe rohkem »
Innsbrucki Ülikool
Innsbrucki Ülikool (saksa keeles Leopold-Franzens-Universitat Innsbruck) on ülikool Austrias Innsbruckis.
Uus!!: Kristjan Jaak Peterson ja Innsbrucki Ülikool · Näe rohkem »
Itaalia teine iseseisvussõda
"Napoleon III Solferino lahingus", Jean-Louis-Ernest_Meissonier' maal (1863). Itaalia teine iseseisvussõda (ka Prantsuse-Austria sõda, Austria-Sardiinia sõda, Austria-Piemonte sõda; Prantsusmaal tuntud Itaalia kampaania nime all – Campagne d'Italie) oli Prantsuse keisririigi ja Piemonte-Sardiinia kuningriigi sõda Austria keisririigi vastu 29. aprillist 12. juulini 1859.
Uus!!: Kristjan Jaak Peterson ja Itaalia teine iseseisvussõda · Näe rohkem »
Jaak Soans
Jaak Soans (sündinud 6. augustil 1943 Tartus) on eesti skulptor.
Uus!!: Kristjan Jaak Peterson ja Jaak Soans · Näe rohkem »
Johann Heinrich Rosenplänter
Rosenplänteri haud Pärnu Alevi kalmistul Johann Heinrich Rosenplänter (12. juuli / 23. juuli 1782 Valmiera – 15. aprill / 27. aprill 1846 Pärnu) oli Liivimaa kirikuõpetaja, kirjamees ja keeleuurijaEesti teaduse bograafiline leksikon, 3.
Uus!!: Kristjan Jaak Peterson ja Johann Heinrich Rosenplänter · Näe rohkem »
Juliuse kalender
Juliuse kalender (varasem õigekiri "juuliuse kalender") on kalender, mille kehtestas Julius Caesar 46 eKr ning mis jõustus 45 eKr ehk 708 ab urbe condita (708. aastal linna asutamisest).
Uus!!: Kristjan Jaak Peterson ja Juliuse kalender · Näe rohkem »
Karikatuur
Karikatuur (itaalia caricatura 'naeruväärne, moonutatud kujutis'; caricare 'liialdama') ehk pilapilt on moonutatud kujutis tegelasest, sündmusest või nähtusest.
Uus!!: Kristjan Jaak Peterson ja Karikatuur · Näe rohkem »
Karl Aben
Karl Aben Karl Aben (sündinud Karp Aben; 23. september 1896 Vecputrene Alūksne lähedal – 22. oktoober 1976 Tartu) oli eesti keeleteadlane, läti keelest tõlkija ja kirjanik.
Uus!!: Kristjan Jaak Peterson ja Karl Aben · Näe rohkem »
Kristjan Jaak Petersoni monument
Kristjan Jaak Petersoni monument Tartus Kristjan Jaak Petersoni monument on püstitatud eesti luuletaja Kristjan Jaak Petersoni mälestuseks.
Uus!!: Kristjan Jaak Peterson ja Kristjan Jaak Petersoni monument · Näe rohkem »
Looming
Looming on loomeprotsessi tulemus.
Uus!!: Kristjan Jaak Peterson ja Looming · Näe rohkem »
Ood
Ood (kreeka sõnast ὠδή (ōdē)) on pidulik luuletus, ülistus- või mälestuslaul, mis on loodud isiku, sündmuse, nähtuse, idee vms auks.
Uus!!: Kristjan Jaak Peterson ja Ood · Näe rohkem »
Pastoraal
Pastoraal on maaelu maalilisust kujutav karjaselaul või kirjandusteos, lamburielu kajastav lühiooper, ballett või pantomiim.
Uus!!: Kristjan Jaak Peterson ja Pastoraal · Näe rohkem »
Proosa
Proosa (ladina keeles prōsa) on levinuim keelekasutamise vorm.
Uus!!: Kristjan Jaak Peterson ja Proosa · Näe rohkem »
Riia
Riia (läti Rīga, latgali Reiga, liivi Rīgõ, saksa Riga) on Läti pealinn, suurim linn ühtlasi Baltimaades.
Uus!!: Kristjan Jaak Peterson ja Riia · Näe rohkem »
Riia Jakobi eesti kogudus
Riia Jakobi eesti kogudus oli Venemaa Evangeeliumi Luteriusu Kiriku Peakonsistooriumi Liivimaa konsistooriumipiirkonnas, Riia linnas asunud Riia Jakobi kirikus tegutsenud luterlik kirikukogudus.
Uus!!: Kristjan Jaak Peterson ja Riia Jakobi eesti kogudus · Näe rohkem »
Riia lütseum
Riia lütseum (vene keeles Рижский Императорский лицей, saksa keeles Kaiserliches Lyceum zu Riga) oli õppeasutus (lütseum) Riias.
Uus!!: Kristjan Jaak Peterson ja Riia lütseum · Näe rohkem »
Riiklik tähtpäev
Riiklik tähtpäev on riigi poolt seadusega kehtestatud tähtpäev.
Uus!!: Kristjan Jaak Peterson ja Riiklik tähtpäev · Näe rohkem »
Rootsi keel
Rootsi keel (rootsi keeles svenska) kuulub indoeuroopa keelkonna germaani keelte skandinaavia idarühma, ta on taani ja norra keelega lähedalt suguluses ning on nii kõnes kui kirjas vastastikku mõistetav.
Uus!!: Kristjan Jaak Peterson ja Rootsi keel · Näe rohkem »
Saksa keel
Saksa keel (saksa keeles Deutsch) on indoeuroopa keelkonna germaani rühma kuuluv keel, mida kõneleb emakeelena umbes 90 miljonit inimest peamiselt Kesk-Euroopas.
Uus!!: Kristjan Jaak Peterson ja Saksa keel · Näe rohkem »
Tallorahwa Postimees
Tallorahwa Postimees oli Tartus aastatel 1857–1859 ilmunud nädalaleht, mida andis välja Heinrich Laakmann.
Uus!!: Kristjan Jaak Peterson ja Tallorahwa Postimees · Näe rohkem »
Tartu
Tartu on ülikoolilinn ja Tartu Ülikool on üks peamisi linna arengut suunavaid asutusi Tartu raekoda 2016. aasta detsembris Kvartali kaubanduskeskus Tartu (lõunaeesti keeles Tarto) on rahvaarvult Eesti teine linn, linnasisese linnana haldusliku Tartu linna keskasula, Lõuna-Eesti suurim keskus ja Tartu maakonna keskus.
Uus!!: Kristjan Jaak Peterson ja Tartu · Näe rohkem »
Tartu Ülikool
Tartu Ülikooli Delta keskus - ainulaadne multidistsiplinaarne õppe-, teadus- ja innovatsioonikeskus Euroopas. Eesti Vabariigi 105. aastapäeva kontsertaktus Tartu Ülikooli aulas Tartu Ülikool (lühend TÜ) on vanim ja suurim Eestis tegutsev ülikool ning ühtlasi Baltimaade ainus ülikool, mis kuulub 1,2% maailma parimate sekka.
Uus!!: Kristjan Jaak Peterson ja Tartu Ülikool · Näe rohkem »
Tartu Descartes'i Kool
Vaade Tartu Descartes'i Koolile (vasakul) Tartu Descartes'i Kool on põhiharidust andev õppeasutus Tartus.
Uus!!: Kristjan Jaak Peterson ja Tartu Descartes'i Kool · Näe rohkem »
Tartu Hansa Kool
Tartu Hansa Kool on põhikool Tartus, praeguse aadressiga Anne tänav 63.
Uus!!: Kristjan Jaak Peterson ja Tartu Hansa Kool · Näe rohkem »
Tartu Kivilinna Kool
Tartu Kivilinna Kool (2014. aasta sügiseni Tartu Kivilinna Gümnaasium) on Tartus Annelinnas tegutsev põhikool.
Uus!!: Kristjan Jaak Peterson ja Tartu Kivilinna Kool · Näe rohkem »
Tartu Kristjan Jaak Petersoni Gümnaasium
Tartu Kristjan Jaak Petersoni Gümnaasium on Tartus Annelinnas 2014.
Uus!!: Kristjan Jaak Peterson ja Tartu Kristjan Jaak Petersoni Gümnaasium · Näe rohkem »
Tirooli krahvkond
Tirooli krahvkond, aastast 1504 vürstlik krahvkond, oli Saksa-Rooma riigi osa, aastast 1814 Austria keisririigi provints ja aastast 1867 Tsisleitaania kroonimaa (Kronland) Austria-Ungaris.
Uus!!: Kristjan Jaak Peterson ja Tirooli krahvkond · Näe rohkem »
Toomemägi
Toomemäe pargi kaart Toomemägi ja toomkirik droonilt. 2021. aasta juuli Tartu toomkirik Toomemäel Toomemägi (ka Toome) on looduslik sälkorgudega piiratud neemkõrgendik Tartu linnas Emajõe ürgoru paremal kaldal.
Uus!!: Kristjan Jaak Peterson ja Toomemägi · Näe rohkem »
Tuberkuloos
Tuberkuloos (ladina keeles tuberculosis; lühend TB, tbc) ehk tiisikus on mitmetel selgroogsetel (sh madudel) esinev akuutne või krooniline granulomatoosse põletikuga kulgev nakkushaigus, mida võivad põhjustada tuberkuloosi mükobakteri kompleksi rühma liikmed, kes võivad nakatada kõiki elundkondi ja kudesid, kõige sagedamini kopse.
Uus!!: Kristjan Jaak Peterson ja Tuberkuloos · Näe rohkem »
Tuule kõrts
Tuule kõrts (läti Vējkrogs) on Lätis vana Tartu–Riia maantee ääres asunud kõrts, kus Kristjan Jaak Peterson väidetavalt kirjutas oma luuletuse "Laul".
Uus!!: Kristjan Jaak Peterson ja Tuule kõrts · Näe rohkem »
Vanemuine
Vanemuine (Wannemunne) on laulujumal 19. sajandi keskpaigast alates välja kujunenud rahvusromantilises eesti kunstmütoloogias, mille peamised loojad olid Friedrich Robert Faehlmann ning Friedrich Reinhold Kreutzwald.
Uus!!: Kristjan Jaak Peterson ja Vanemuine · Näe rohkem »
Väinämöinen
"Kalevala" illustratsioon Akseli Gallen-Kallelalt (1896) näitab Väinämöist mõõgaga, kaitsmas Sampot Louhi eest Robert Wilhelm Ekmani maal "Väinämöinen" Väinämöinen on üks Soome rahvaluule keskseid tegelasi ja Soome rahvuseepose "Kalevala" peategelane.
Uus!!: Kristjan Jaak Peterson ja Väinämöinen · Näe rohkem »
Viljandimaa
Viljandimaa on ajalooline maakond Eestis, mis eksisteeris Sakala näol juba muinasajal.
Uus!!: Kristjan Jaak Peterson ja Viljandimaa · Näe rohkem »
Villem Reiman
Villem Reiman Villem Reiman (ka Willem Kreimann; 9. märts (vana kalendri järgi 25. veebruar) 1861 Tipu küla, Suure-Kõpu vald, Viljandimaa – 25. mai (12. mai) 1917 Kolga-Jaanis) oli eesti vaimulik (kirikuõpetaja) ja eesti rahvusliku liikumise üks olulisemaid juhte 19. sajandi lõpus ja 20. sajandi alguses.
Uus!!: Kristjan Jaak Peterson ja Villem Reiman · Näe rohkem »
14. märts
14.
Uus!!: Kristjan Jaak Peterson ja 14. märts · Näe rohkem »
1801
1801.
Uus!!: Kristjan Jaak Peterson ja 1801 · Näe rohkem »
1819
1819.
Uus!!: Kristjan Jaak Peterson ja 1819 · Näe rohkem »
1820
1820.
Uus!!: Kristjan Jaak Peterson ja 1820 · Näe rohkem »
1821
1821.
Uus!!: Kristjan Jaak Peterson ja 1821 · Näe rohkem »
1822
1822.
Uus!!: Kristjan Jaak Peterson ja 1822 · Näe rohkem »
1901
1901.
Uus!!: Kristjan Jaak Peterson ja 1901 · Näe rohkem »
1922
1922.
Uus!!: Kristjan Jaak Peterson ja 1922 · Näe rohkem »
1983
1983.
Uus!!: Kristjan Jaak Peterson ja 1983 · Näe rohkem »
1996
1996.
Uus!!: Kristjan Jaak Peterson ja 1996 · Näe rohkem »
1999
1999.
Uus!!: Kristjan Jaak Peterson ja 1999 · Näe rohkem »
4. august
4.
Uus!!: Kristjan Jaak Peterson ja 4. august · Näe rohkem »
Ümbersuunamised siin:
Christian Jacob Petersohn, K. J. Peterson, Kristian Jaak Peterson, Kristjan Jaak.
