49 suhted: Ēdole, Ärkamisaeg, Balti erikord, Carl Robert Jakobson, Esimene Läti ärkamisaeg, Folklorist, Gümnaasium, Hans Kruus, Heinaste, Heinaste merekool, Jelgava, Johann Köler, Koor (muusika), Kuldīga, Laevandus, Läti, Läti keel, Lätlased, Lielie kapi, Majandus, Merekool, Moskva, Noorlätlased, Palanga, Paldiski, Pēterburgas Avīzes, Peterburi, Raamatukogu, Saksa keel, Sõnaraamat, Soome laht, Talsi, Tartu Ülikool, Valdemārpils, Vene keel, 1825, 1840. aastad, 1848, 1858, 1859, 1862, 1865, 1867, 1872, 1875, 1879, 1891, 2. detsember, 7. detsember.
Ēdole
Ēdole on küla (lielciems) Lätis Kuldīga piirkonnas, Ēdole valla halduskeskus.
Uus!!: Krišjānis Valdemārs ja Ēdole · Näe rohkem »
Ärkamisaeg
Ärkamisaeg (ka rahvuslik ärkamisaeg, rahvuslik ärkamine, rahvuslik liikumine) oli 19.
Uus!!: Krišjānis Valdemārs ja Ärkamisaeg · Näe rohkem »
Balti erikord
Eestimaa kubermang Liivimaa kubermang Balti erikord oli baltisaksa aadli seisuslikel privileegidel põhinev autonoomne omavalitsussüsteem Läänemere-äärsetes provintsides Eestimaal, Liivimaal, Saaremaal ja Kuramaal.
Uus!!: Krišjānis Valdemārs ja Balti erikord · Näe rohkem »
Carl Robert Jakobson
Carl Robert Jakobson Carl Robert Jakobson (pseudonüüm C. R. Linnutaja; 26. juuli 1841 Tartu – 19. märts 1882 Kurgja) oli eesti ühiskonnategelane, publitsist, kirjanik, muusik ja pedagoog.
Uus!!: Krišjānis Valdemārs ja Carl Robert Jakobson · Näe rohkem »
Esimene Läti ärkamisaeg
Esimene Läti ärkamisaeg (läti keeles Pirmā atmoda) oli esimene rahvusliku ärkamise periood 1850.–1880.
Uus!!: Krišjānis Valdemārs ja Esimene Läti ärkamisaeg · Näe rohkem »
Folklorist
Folklorist ehk rahvaluuleteadlane on spetsialist folkloori ehk rahvaluule alal.
Uus!!: Krišjānis Valdemārs ja Folklorist · Näe rohkem »
Gümnaasium
Hugo Treffneri Gümnaasiumi hoone Tartus Gümnaasium on põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse (PGS) § 2 lg 2 kohaselt põhikoolile järgnev üldhariduskool, kus omandatakse üldkeskharidus.
Uus!!: Krišjānis Valdemārs ja Gümnaasium · Näe rohkem »
Hans Kruus
Hans Kruus Hans Johannes Kruus (22. oktoober 1891 Tartu – 30. juuni 1976 Tallinn) oli eesti ajaloolane ja Nõukogude riigi-, haridus- ja kultuuritegelane.
Uus!!: Krišjānis Valdemārs ja Hans Kruus · Näe rohkem »
Heinaste
Heinaste (läti keeles Ainaži; saksa keeles Haynasch, Hainasch) on linn Lätis Vidzemes Eesti piiri ääres Liivi lahe rannikul, Riiast 116 km kaugusel.
Uus!!: Krišjānis Valdemārs ja Heinaste · Näe rohkem »
Heinaste merekool
Heinaste merekool oli aastatel 1864–1916 tegutsenud merekool.
Uus!!: Krišjānis Valdemārs ja Heinaste merekool · Näe rohkem »
Jelgava
Jelgava (eesti ajal. Miitavi, saksa Mitau, Mittau) on linn (aastast 1573) Lätis Zemgales Lielupe keskjooksul.
Uus!!: Krišjānis Valdemārs ja Jelgava · Näe rohkem »
Johann Köler
Johann Köler (8. märts 1826 Ivaski Vastemõisa vald Viljandi kreis Liivimaa kubermang – 22. aprill 1899 Peterburi) oli esimene eesti soost akadeemilise kunstiharidusega maalikunstnik.
Uus!!: Krišjānis Valdemārs ja Johann Köler · Näe rohkem »
Koor (muusika)
Koor (kreekakeelsest sõnast choros) on lauljatest koosnev muusikakollektiiv, mis esitab koorimuusikat.
Uus!!: Krišjānis Valdemārs ja Koor (muusika) · Näe rohkem »
Kuldīga
Kuldīga (saksa keeles Goldingen, ka Jesusburg) on linn (aastast 1378) Lätis Kurzemes Venta jõel.
Uus!!: Krišjānis Valdemārs ja Kuldīga · Näe rohkem »
Laevandus
Jõelaev "Pegasus" Emajõel, Tartus. 2018. aasta juuni Laevandus on merenduse oluline valdkond, mis hõlmab laevade ja teiste sarnaste veesõidukite kasutamist veekogudel ja nende kasutamise toetamisega seotud tegevusi.
Uus!!: Krišjānis Valdemārs ja Laevandus · Näe rohkem »
Läti
Läti (ametlikult Läti Vabariik (Latvijas Republika, Leţmō Vabāmō)) on riik Euroopas, üks kolmest Balti riigist.
Uus!!: Krišjānis Valdemārs ja Läti · Näe rohkem »
Läti keel
Läti keel (läti keeles latviešu valoda) kuulub indoeuroopa keelkonna balti rühma.
Uus!!: Krišjānis Valdemārs ja Läti keel · Näe rohkem »
Lätlased
Lätlased (läti keeles latvieši) on läti keelt emakeelena kõnelev balti rahvas, Läti põhirahvus.
Uus!!: Krišjānis Valdemārs ja Lätlased · Näe rohkem »
Lielie kapi
Kaart Kalmistu Lielie kapi ('suur kalmistu'; saksa keeles Grosser Friedhof) on 22 hektari suurune park Lätis Riia linnas Brasa asumis, mis asub Riia endise suurima kalmistu alal.
Uus!!: Krišjānis Valdemārs ja Lielie kapi · Näe rohkem »
Majandus
Majandus on inimtegevus, mille eesmärk on tagada inimestele vajalike kaupade ja teenuste tootmist, vahetust, jaotust ja tarbimise võimalust.
Uus!!: Krišjānis Valdemārs ja Majandus · Näe rohkem »
Merekool
Merekool on õppeasutus, kus õpetatakse merenduse ja kalandusega seotud erialasid ja erioskuseid.
Uus!!: Krišjānis Valdemārs ja Merekool · Näe rohkem »
Moskva
Moskva (vene keeles Москва) on Venemaa pealinn.
Uus!!: Krišjānis Valdemārs ja Moskva · Näe rohkem »
Noorlätlased
Noorlätlased (läti keeles jaunlatvieši) oli Läti liberaalse rahvusliku liikumise liikmed.
Uus!!: Krišjānis Valdemārs ja Noorlätlased · Näe rohkem »
Palanga
Palanga Palanga on omavalitsuse staatusega linn Leedus endise Klaipėda maakonna aladel.
Uus!!: Krišjānis Valdemārs ja Palanga · Näe rohkem »
Paldiski
Paldiski ajalooline merekooli hoone, oktoober 2009 Paldiski jaamahoone (2013) Amandus Adamsoni ateljee Paldiski Püha Georgi õigeusu kirik Paldiski Nikolai kirik Baltiiski Port, Pakri (1840) Paldiski (aastani 1933 Baltiski) on linn Harju maakonnas Lääne-Harju vallas.
Uus!!: Krišjānis Valdemārs ja Paldiski · Näe rohkem »
Pēterburgas Avīzes
Pēterburgas Avīzes (läti keeles 'Peterburi ajaleht') oli noorlätlaste peamine häälekandja.
Uus!!: Krišjānis Valdemārs ja Pēterburgas Avīzes · Näe rohkem »
Peterburi
Peterburi (vene keeles Санкт-Петербург; aastatel 1914–1924 Петроград Petrograd; aastatel 1924–1991 Ленинград Leningrad; kõnekeeles ka Питер Piiter) on üks kolmest Venemaa keskalluvusega linnast, Moskva järel suuruselt teine linn Venemaal ja suurim linn Läänemere rannikul.
Uus!!: Krišjānis Valdemārs ja Peterburi · Näe rohkem »
Raamatukogu
Kose raamatukogu Pärnu Keskraamatukogu Raamatukogu (ka biblioteek) on traditsioonilises tähenduses raamatute kogu ja selle kogu hoidmise koht.
Uus!!: Krišjānis Valdemārs ja Raamatukogu · Näe rohkem »
Saksa keel
Saksa keel (saksa keeles Deutsch) on indoeuroopa keelkonna germaani rühma kuuluv keel, mida kõneleb emakeelena umbes 90 miljonit inimest peamiselt Kesk-Euroopas.
Uus!!: Krišjānis Valdemārs ja Saksa keel · Näe rohkem »
Sõnaraamat
Taani-rootsi sõnaraamat Sõnaraamat on raamatukujuline sõnastik.
Uus!!: Krišjānis Valdemārs ja Sõnaraamat · Näe rohkem »
Soome laht
Soome laht tuletorn merelt Älvi saar Soome laht on laht Läänemeres.
Uus!!: Krišjānis Valdemārs ja Soome laht · Näe rohkem »
Talsi
Talsi Talsi (saksa keeles Talsen, liivi keeles Tālsa) on linn Lätis Kurzemes, Talsi piirkonna keskus.
Uus!!: Krišjānis Valdemārs ja Talsi · Näe rohkem »
Tartu Ülikool
Tartu Ülikooli Delta keskus - ainulaadne multidistsiplinaarne õppe-, teadus- ja innovatsioonikeskus Euroopas. Eesti Vabariigi 105. aastapäeva kontsertaktus Tartu Ülikooli aulas Tartu Ülikool (lühend TÜ) on vanim ja suurim Eestis tegutsev ülikool ning ühtlasi Baltimaade ainus ülikool, mis kuulub 1,2% maailma parimate sekka.
Uus!!: Krišjānis Valdemārs ja Tartu Ülikool · Näe rohkem »
Valdemārpils
Valdemārpils (kuni 1926 Sasmaka; saksa keeles Saßmacken, ka Sansmagen, Sassmaggen, Sassmaken) on linn Lätis Kuramaal Talsi piirkonnas.
Uus!!: Krišjānis Valdemārs ja Valdemārpils · Näe rohkem »
Vene keel
Vene keel (русский язык, russki jazõk) on idaslaavi keelte hulka kuuluv keel.
Uus!!: Krišjānis Valdemārs ja Vene keel · Näe rohkem »
1825
1825.
Uus!!: Krišjānis Valdemārs ja 1825 · Näe rohkem »
1840. aastad
1840.
Uus!!: Krišjānis Valdemārs ja 1840. aastad · Näe rohkem »
1848
1848.
Uus!!: Krišjānis Valdemārs ja 1848 · Näe rohkem »
1858
1858.
Uus!!: Krišjānis Valdemārs ja 1858 · Näe rohkem »
1859
1859.
Uus!!: Krišjānis Valdemārs ja 1859 · Näe rohkem »
1862
1862.
Uus!!: Krišjānis Valdemārs ja 1862 · Näe rohkem »
1865
1865.
Uus!!: Krišjānis Valdemārs ja 1865 · Näe rohkem »
1867
1867.
Uus!!: Krišjānis Valdemārs ja 1867 · Näe rohkem »
1872
1872.
Uus!!: Krišjānis Valdemārs ja 1872 · Näe rohkem »
1875
1875.
Uus!!: Krišjānis Valdemārs ja 1875 · Näe rohkem »
1879
1879.
Uus!!: Krišjānis Valdemārs ja 1879 · Näe rohkem »
1891
1891.
Uus!!: Krišjānis Valdemārs ja 1891 · Näe rohkem »
2. detsember
2.
Uus!!: Krišjānis Valdemārs ja 2. detsember · Näe rohkem »
7. detsember
7.
Uus!!: Krišjānis Valdemārs ja 7. detsember · Näe rohkem »
Ümbersuunamised siin:
Krisjanis Valdemars, Krišjanis Valdemars.