Logo
Unioonpeedia
Side
Hankige see Google Play
Uus! Lae Unioonpeedia oma Android ™!
Lae alla
Kiiremini kui brauser!
 

Kude

Index Kude

Kude (ladina keeles textus) on ühesuguse tekke, ehituse ja talitlusega rakutüüpide ning rakkude vaheaine kogum, mis on taime või looma elundi osa.

38 suhted: Algkude, Elund, Elundkond, Epiteelkude, Floeem, Georg Loogna, Gliia, Histoloogia, Kambium, Katteepiteelkude, Koolibrilased, Ksüleem, Ladina keel, Lümf, Lihaskude, Loomad, Luukude, Marrasknahk, Medicina, Meeli Roosalu, Näärmed, Närv, Närvikiud, Närvikude, Neuron, Püsikude, Põhikude, Süda, Sünaps, Schwanni rakud, Sidekude, Skeletilihaskude, Taimed, Veri, 2007, 2010, 2011, 2012.

Algkude

Algkoed ehk meristeemid (inglise keeles meristematic tissues) on taimedele omased diferentseerumata rakkudest koosnevad koed.

Uus!!: Kude ja Algkude · Näe rohkem »

Elund

Elund ehk organ (kreeka organon 'tööriist') on hulkraksete organismide kindlaid funktsioone täitev kudedest koosnev talitlusüksus (näiteks leht taimedel või süda loomadel).

Uus!!: Kude ja Elund · Näe rohkem »

Elundkond

Elundkonnaks ehk elundisüsteemiks ehk organisüsteemiks (inglise organ system) nimetatakse paljudel kõrgematel organismidel sarnase päritolu ja samu funktsioone täitvate elundite (organite) kogumit ehk terviklikku süsteemi.

Uus!!: Kude ja Elundkond · Näe rohkem »

Epiteelkude

Epiteelkude ehk epiteel (ingl k "epithelial tissue", kr k thēlē “nisa”) on loomorganismi välispinda kattev ja sisepinda vooderdav või näärmeid moodustav kude.

Uus!!: Kude ja Epiteelkude · Näe rohkem »

Floeem

Floeem ehk niineosa on taimede juhtkude, mille kaudu liiguvad vees lahustunud fotosünteesi produktid (suhkrud).

Uus!!: Kude ja Floeem · Näe rohkem »

Georg Loogna

Georg Loogna (aastani 1939 Georg Gross; 20. november 1914 Peterburi – 20. jaanuar 2009) oli eesti arstiteadlane, meditsiinikandidaat.

Uus!!: Kude ja Georg Loogna · Näe rohkem »

Gliia

Gliia (vanakreeka sõnast γλία, γλοία 'liim') ehk neurogliia on närvisüsteemi kude, millel on perifeerses ja kesknärvisüsteemis mitu tugifunktsiooni, sealhulgas närvijätkete elektriline isoleerimine, rakuvälise keskkonna reguleerimine ja kaitsefunktsioon.

Uus!!: Kude ja Gliia · Näe rohkem »

Histoloogia

Histoloogia ehk koeõpetus on mikroanatoomia, botaanika, bioloogia, zooloogia ja meditsiiniteaduse allharu, mis uurib hulkraksete organismide rakkude ja kudede struktuuri, ehitust, arenemist ja talitlust ning patoloogiat.

Uus!!: Kude ja Histoloogia · Näe rohkem »

Kambium

Kambium (varasemas eesti keeles ka mähk; ladina cambium) on paljude kaheiduleheliste taimede ja okaspuude külgmine algkude (lateraalne meristeem), mis võimaldab neil jämedus- ehk teiskasvu.

Uus!!: Kude ja Kambium · Näe rohkem »

Katteepiteelkude

Katteepiteelkude ehk katteepiteel on loomorganismi pindu katva funktsiooniga epiteelkude, mis jaguneb soole epiteeliks, hingamiselundite epiteeliks ja naha pindmiseks kihiks (marrasknahk).

Uus!!: Kude ja Katteepiteelkude · Näe rohkem »

Koolibrilased

Koolibrilased (Trochilidae) on lindude sugukond pikatiivaliste seltsist.

Uus!!: Kude ja Koolibrilased · Näe rohkem »

Ksüleem

Ksüleem ehk puiduosa on taimede juhtkude, mille peaülesandeks on vee transport kogu taime ulatuses.

Uus!!: Kude ja Ksüleem · Näe rohkem »

Ladina keel

Ladina keel (lingua Latina) on indoeuroopa keelkonna itali rühma kuuluv keel, mida algselt kõnelesid latiinid Latiumi maakonnas, mille keskus oli Rooma.

Uus!!: Kude ja Ladina keel · Näe rohkem »

Lümf

Lümf ehk lümfivedelik (ladina lympha) on enamiku selgroogsete lümfisüsteemi teedes olev kehavedelik, mis kulgeb tsentraalselt ja valandub ülemisse õõnesveenisüsteemi.

Uus!!: Kude ja Lümf · Näe rohkem »

Lihaskude

Lihaskude on loomorganismide kokkutõmbumisvõimelistest pikkadest lihasrakkudest koosnev kude, mille ülesanne on organismi liigutustalitlused.

Uus!!: Kude ja Lihaskude · Näe rohkem »

Loomad

Loomad (Animalia, Metazoa) on riik organismide taksonoomilises klassifikatsioonis.

Uus!!: Kude ja Loomad · Näe rohkem »

Luukude

Luukude (lad. k. textus osseum) on sidekude, millest moodustuvad skeleti luud.

Uus!!: Kude ja Luukude · Näe rohkem »

Marrasknahk

Marrasknahk ehk epidermis(epidermis) on inimestel ja paljudel selgroogsetel loomadel nahka kattev mitmekihiline lameepiteel.

Uus!!: Kude ja Marrasknahk · Näe rohkem »

Medicina

Kirjastus Medicina ehk Aktsiaselts Medicina ehk Medicina AS (ka: Medicina, vana registrinumber 01262883, registrikood 10380512) on Eesti Arstide Liidu, Soome Arstide Seltsi Duodecim ja kirjastuse Kustannus Oy Duodecim poolt Eestis 2.

Uus!!: Kude ja Medicina · Näe rohkem »

Meeli Roosalu

Meeli Roosalu (aastani 1970 Meeli Puuraid, sündinud 21. oktoobril 1948 Viljandis) on Eesti füsioloog.

Uus!!: Kude ja Meeli Roosalu · Näe rohkem »

Näärmed

Nääre (ladina glandula) on tsirkulatsioonisüsteemidega elusorganismi kudede epiteelrakkudest moodustunud elund, mille funktsioonideks on ka nõristus (ehk sekretsioon).

Uus!!: Kude ja Näärmed · Näe rohkem »

Närv

Närviks (ladina keeles nervus) nimetatakse enamikul närvisüsteemiga loomadel sidekoega ümbritsetud, väljaspool kesknärvisüsteemi asuvat, närvikiudude kimpudest koosnevat nööritaolist moodustist.

Uus!!: Kude ja Närv · Näe rohkem »

Närvikiud

Närvikiuks (ladina keeles neurofibra) nimetatakse enamiku närvisüsteemiga loomade närvirakust algavat eferentset haru (jätkeid) ja ka seda ümbritsevat tuppe.

Uus!!: Kude ja Närvikiud · Näe rohkem »

Närvikude

Närvikude (ladina keeles textus nervosus) on mitmekesine närvisüsteemi moodustav kude, mis esineb enamikul loomorganismidest.

Uus!!: Kude ja Närvikude · Näe rohkem »

Neuron

Neuron ehk närvirakk ka neurotsüüt (kreekakeelsest sõnast νεῦρον neũron) on enamikul loomadel närvisüsteemi funktsionaalne üksus.

Uus!!: Kude ja Neuron · Näe rohkem »

Püsikude

Püsikoed on taime algkoest diferentseerunud koed.

Uus!!: Kude ja Püsikude · Näe rohkem »

Põhikude

Põhikoed moodustavad valdava osa taime massist.

Uus!!: Kude ja Põhikude · Näe rohkem »

Süda

Süda (ladina cor; kreeka καρδίᾱ, kardiā) on enamiku keelikloomade südame-veresoonkonna elund, mis on evolutsiooniteooria kohaselt jaotunud kambriteks ning mille töö (pumbafunktsiooni) tulemusel tagatakse elusorganismi rakkude pidev vere- ja lümfiringlus.

Uus!!: Kude ja Süda · Näe rohkem »

Sünaps

Sünaps on koht, kus ühe neuroni (närviraku) akson puutub peaaegu või täiesti kokku järgmise neuroni dendriidi või rakukehaga või meeleelundi, lihas- või näärmerakuga.

Uus!!: Kude ja Sünaps · Näe rohkem »

Schwanni rakud

Schwanni rakud (ladina Gliocytus periphericus) on selgroogsetel loomadel piirdenärvide aksonit ümbritsevad ja närvikiudude müeliintupe moodustavad tugirakud.

Uus!!: Kude ja Schwanni rakud · Näe rohkem »

Sidekude

Sidekude on koeliik, mis toetab, ühendab ja eraldab erinevaid koetüüpe ja elundeid.

Uus!!: Kude ja Sidekude · Näe rohkem »

Skeletilihaskude

Skeletilihase struktuur Skeletilihaskude ehk vöötlihaskude on tahtele alluv kude, mida kontrollib somaatiline närvisüsteem.

Uus!!: Kude ja Skeletilihaskude · Näe rohkem »

Taimed

Taimedeks (Plantae) nimetatakse tavakeeles päristuumseid organisme, mis erinevalt heterotroofsetest loomadest ja seentest elavad autotroofselt ning toodavad kasvamiseks ja eluks vajalikke orgaanilisi aineid päikesevalguse abil fotosünteesi teel.

Uus!!: Kude ja Taimed · Näe rohkem »

Veri

Kategooria:Kehavedelikud Vereproovid Veri (ladina sanguis) on paljude selgrootute ja selgroogsete loomade organismis südame või südamelaadsete elundite töö ja vererõhu toel veresoontes ringlev kehavedelik.

Uus!!: Kude ja Veri · Näe rohkem »

2007

2007.

Uus!!: Kude ja 2007 · Näe rohkem »

2010

2010.

Uus!!: Kude ja 2010 · Näe rohkem »

2011

2011.

Uus!!: Kude ja 2011 · Näe rohkem »

2012

2012.

Uus!!: Kude ja 2012 · Näe rohkem »

VäljuvSaabuva
Hei! Oleme Facebookis nüüd! »