44 suhted: Allikasoo, Aluseline keskkond, August, Õis, Biotoop, Carl von Linné, Euraasia, Iminõgeselaadsed, Jääaeg, Juuni, Juveniilne staadium, Kaheidulehelised, Katteseemnetaimed, Kesk-Euroopa, Kimalane, Kraav, Kuninga-kuuskjalg, Kupar, Kuuskjalg, Lähisarktiline kliimavööde, Läti, Looduskaitse, Looduskaitse all olevad liigid Eestis, Lubi, Luhttarn, Madalsoo, Mägitundra, Parasiittaim, Parasvööde, Püsikud, Perekond (bioloogia), Peremeesorganism, Raiesmik, Relikt (bioloogia), Risoom, Rohttaimed, Sealõuarohulised, Soomukalised, Sugukond (bioloogia), Taimed, Tarn, Tupplehed, Vars, Vegetatiivne sigimine.
Allikasoo
Allikasoo Viidumäe looduskaitsealal Allikasoo on madalsoo, mis toitub survelisest põhjaveest.
Uus!!: Kuninga-kuuskjalg ja Allikasoo · Näe rohkem »
Aluseline keskkond
Aluseline keskkond ehk leelise(li)ne keskkond on keskkond (näiteks veekeskkond), kus pH väärtus ületab 7; ühtlasi nimetatakse sellist keskkonnaolekut aluselisuseks.
Uus!!: Kuninga-kuuskjalg ja Aluseline keskkond · Näe rohkem »
August
August ehk lõikuskuu on Gregoriuse kalendris aasta kaheksas kuu.
Uus!!: Kuninga-kuuskjalg ja August · Näe rohkem »
Õis
Õie skeem: 1. Õiepõhi2. Tupplehed3. Kroonlehed4. Tolmukad5. Emakas või emakad Õis on taime generatiivne organ, kus peale tolmlemist moodustuvad seemned ja vili.
Uus!!: Kuninga-kuuskjalg ja Õis · Näe rohkem »
Biotoop
Biotoop (. Üldiselt võttes võib biotoop tähendada ala, kus elavad organismid. Biotoop on põhimõtteliselt sünonüümne mõistega "habitaat". Vahe on vaid selles, et habitaadiga seostatakse peamiselt mingi asustusala liike ja populatsioone, biotoobiga aga biotsönoosi. Üheks Eesti biotoobiks võib lugeda näiteks lehtpuumetsa. Maailma suurimad biotoobid on ookeanid ja mered.
Uus!!: Kuninga-kuuskjalg ja Biotoop · Näe rohkem »
Carl von Linné
Carl von Linné (ladinapäraselt Carolus Linnaeus; 23. mai 1707 Råshult, Kronobergi lään – 10. jaanuar 1778 Uppsala) oli rootsi loodusteadlane ja arst, nüüdisaegse elusorganismide süstemaatika ja taksonoomia rajaja.
Uus!!: Kuninga-kuuskjalg ja Carl von Linné · Näe rohkem »
Euraasia
Euraasia asend Euraasia asend Euraasia reljeef (USGS-i andmed) Euraasia on suurim manner Maal.
Uus!!: Kuninga-kuuskjalg ja Euraasia · Näe rohkem »
Iminõgeselaadsed
Iminõgeselaadsed (Lamiales) on õistaimede selts kaheiduleheliste klassist.
Uus!!: Kuninga-kuuskjalg ja Iminõgeselaadsed · Näe rohkem »
Jääaeg
Jääaeg on võrdlemisi lai mõiste, tähendades nüüdsest märksa jahedamat kliimat, millega kaasnes liustike ulatuslik pealetung.
Uus!!: Kuninga-kuuskjalg ja Jääaeg · Näe rohkem »
Juuni
Juuni on Gregoriuse kalendris aasta kuues kuu.
Uus!!: Kuninga-kuuskjalg ja Juuni · Näe rohkem »
Juveniilne staadium
Juveniilne staadium ehk noorvorm on elusorganismide arenguetapp.
Uus!!: Kuninga-kuuskjalg ja Juveniilne staadium · Näe rohkem »
Kaheidulehelised
Päriskaheidulehelised (Dicotyledoneae või Magnoliopsida) on katteseemnetaimede ehk õistaimede suurim klass.
Uus!!: Kuninga-kuuskjalg ja Kaheidulehelised · Näe rohkem »
Katteseemnetaimed
Katteseemnetaimed (Magnoliophyta või Angiospermae) ehk õistaimed (Anthophyta) on suurim fotosünteesivate taimede hõimkond.
Uus!!: Kuninga-kuuskjalg ja Katteseemnetaimed · Näe rohkem »
Kesk-Euroopa
Kesk-Euroopa ja selle ajaloolised mõjualad (sh saksa traditsioonis Baltimaad ja endise Austria-Ungari äärealad) Kesk-Euroopa Kesk-Euroopa on kindlalt piiritlemata ala Euroopas.
Uus!!: Kuninga-kuuskjalg ja Kesk-Euroopa · Näe rohkem »
Kimalane
Kimalane (Bombus) on kiletiivaliste seltsi mesilaslaste sugukonda kuuluv putukate perekond.
Uus!!: Kuninga-kuuskjalg ja Kimalane · Näe rohkem »
Kraav
Korrashoitud kraav Hollandis Laurits Andersen Ring, "Kraavikaevajad" (1885) Kraav on kitsas inimtekkeline süvend (sageli vooluveekogu) maapinnas.
Uus!!: Kuninga-kuuskjalg ja Kraav · Näe rohkem »
Kuninga-kuuskjalg
Kuninga-kuuskjalg (ka suur kuuskjalg) (Pedicularis sceptrum-carolinum) on soomukaliste sugukonda kuuskjala perekonda kuuluv mitmeaastane rohttaim.
Uus!!: Kuninga-kuuskjalg ja Kuninga-kuuskjalg · Näe rohkem »
Kupar
Unimaguna (''Papaver somniferum'') kerajas kupar, millest saadakse ka narkootilist ainet oopiumit Kupar (capsula) on taimede hulgaseemneline kuivvili, mille seemned võivad asuda ühes või mitmes pesas; üks levinumaid viljatüüpe.
Uus!!: Kuninga-kuuskjalg ja Kupar · Näe rohkem »
Kuuskjalg
Kuuskjalg (Pedicularis L.) on taimede perekond soomukaliste sugukonnast.
Uus!!: Kuninga-kuuskjalg ja Kuuskjalg · Näe rohkem »
Lähisarktiline kliimavööde
Lähisarktilise kliima ala Lähisarktiline kliimavööde on põhjapoolkeral asuv vahekliimavööde, kus talvel valitseb arktiline õhumass ja suvel parasvöötme õhumass.
Uus!!: Kuninga-kuuskjalg ja Lähisarktiline kliimavööde · Näe rohkem »
Läti
Läti (ametlikult Läti Vabariik (Latvijas Republika, Leţmō Vabāmō)) on riik Euroopas, üks kolmest Balti riigist.
Uus!!: Kuninga-kuuskjalg ja Läti · Näe rohkem »
Looduskaitse
Üheks looduskaitseliseks meetmeks on kaitsealade moodustamine. Kõnnu Suursoo jääb Põhja-Kõrvemaa looduskaitseala territooriumile. Looduskaitse on mitmetähenduslik termin, mis kokkuvõtvalt hõlmab loodusvarade, looduskeskkonna, biodiversiteedi kaitset inimmõju (antropogeensed tegurid) negatiivsete aspektide eest, hooldamist ja võimalusel ka taastamist.
Uus!!: Kuninga-kuuskjalg ja Looduskaitse · Näe rohkem »
Looduskaitse all olevad liigid Eestis
Kõre (''Epidalea calamita'') on Eestis esimese kategooria kaitsealune liik Viigerhüljes (''Phoca hispida'') on teise kaitsekategooria kaitsealune liik Hallpea-rähn, üks kolmanda kategooria kaitsealustest liikidest Looduskaitse all olevad liigid on Eestis jagatud 3 kategooriasse.
Uus!!: Kuninga-kuuskjalg ja Looduskaitse all olevad liigid Eestis · Näe rohkem »
Lubi
Lubjapõletusahi skemaatiliselt (ülalt sisse lubjakivi, keskpaigas on kütteaine ja alt väljutatakse lubi; õhk juhitakse ahju alt ja ülalt väljuvad põletusgaasid) Lubi on kivide liitmiseks ja kivistuvates segudes kasutatav ehitusmaterjal.
Uus!!: Kuninga-kuuskjalg ja Lubi · Näe rohkem »
Luhttarn
Luhttarn (Carex elata) on tarna perekonda kuuluv taimeliik.
Uus!!: Kuninga-kuuskjalg ja Luhttarn · Näe rohkem »
Madalsoo
Avaste soo on üks Eesti suuremaid madalsoomassiive. See on kujunemas siirdesooks, mis on üleminekuvorm madalsoo ja raba vahel Madalsoo on soo, mille vesi pärineb peale sademete ka põhjaveest.
Uus!!: Kuninga-kuuskjalg ja Madalsoo · Näe rohkem »
Mägitundra
Mägitundra Boulderi ahelikus Mägitundra ehk alpiinne tundra on tundrasarnane kõrgel mägedes paiknev kõrgusvööde, milles ei kasva puud.
Uus!!: Kuninga-kuuskjalg ja Mägitundra · Näe rohkem »
Parasiittaim
Parasiittaim ehk taimparasiit ehk nugitaim on taim, kes saab kõik või osa süsiniktoidust teistelt organismidelt.
Uus!!: Kuninga-kuuskjalg ja Parasiittaim · Näe rohkem »
Parasvööde
Parasvööde Parasvööde on Alissovi kliimaklassifikatsiooni põhikliimavööde põhja- ja lõunapoolkeral, kus aasta läbi valitseb parasvöötme õhumass.
Uus!!: Kuninga-kuuskjalg ja Parasvööde · Näe rohkem »
Püsikud
Põdrakanep on mitmeaastane taim tänu risoomile Püsikud ehk mitmeaastased rohttaimed on rohttaimed, kes tavatingimustes elavad üle kahe aasta.
Uus!!: Kuninga-kuuskjalg ja Püsikud · Näe rohkem »
Perekond (bioloogia)
Perekond (ladina keeles genus 'sugu') on bioloogias liigist kõrgemalseisev takson, millesse kuulub üks liik või mitu morfoloogiliselt sarnast liiki.
Uus!!: Kuninga-kuuskjalg ja Perekond (bioloogia) · Näe rohkem »
Peremeesorganism
Peremeesorganism (lühemalt peremees) on organism, kelle kehas või kehapinnal elutseb parasiit.
Uus!!: Kuninga-kuuskjalg ja Peremeesorganism · Näe rohkem »
Raiesmik
Raiesmik Laupa külas 2023. aastal Raiesmik ehk raiestik ehk kännustik (inglise clear cut area) on valdavalt metsanduses kasutatav termin metsamaa kohta, mis jääb järele pärast metsa lageraiet kuni uue metsapõlvkonna võrade liitumiseni.
Uus!!: Kuninga-kuuskjalg ja Raiesmik · Näe rohkem »
Relikt (bioloogia)
Relikt ehk jäänuk on jäänuk mingi varasema perioodi elustikust, mis kliima muutudes on oma areaali tugevasti vähendanud, kuid säilinud piiratud alal.
Uus!!: Kuninga-kuuskjalg ja Relikt (bioloogia) · Näe rohkem »
Risoom
Kollase võhumõõga risoom Risoom on taimede harunev või harunemata, horisontaalse, vertikaalse või tõusva suunaga, mitmeaastane, maa-alune võsu.
Uus!!: Kuninga-kuuskjalg ja Risoom · Näe rohkem »
Rohttaimed
Aedsalat on tuntud üheaastane rohttaim Rohttaimed (herbae) on sõnajalg- ja õistaimed, mille võsud taime elutsükli vältel ei puitu.
Uus!!: Kuninga-kuuskjalg ja Rohttaimed · Näe rohkem »
Sealõuarohulised
Sealõuarohulised (Scrophulariaceae) on õistaimede sugukond.
Uus!!: Kuninga-kuuskjalg ja Sealõuarohulised · Näe rohkem »
Soomukalised
Soomukalised (Orobanchaceae) on sugukond iminõgeselaadsete seltsist.
Uus!!: Kuninga-kuuskjalg ja Soomukalised · Näe rohkem »
Sugukond (bioloogia)
Sugukond (familia) on bioloogilises taksonoomias lähedasi perekondi ühendav üksus.
Uus!!: Kuninga-kuuskjalg ja Sugukond (bioloogia) · Näe rohkem »
Taimed
Taimedeks (Plantae) nimetatakse tavakeeles päristuumseid organisme, mis erinevalt heterotroofsetest loomadest ja seentest elavad autotroofselt ning toodavad kasvamiseks ja eluks vajalikke orgaanilisi aineid päikesevalguse abil fotosünteesi teel.
Uus!!: Kuninga-kuuskjalg ja Taimed · Näe rohkem »
Tarn
Tarn (Carex) on kõrreliselaadsete seltsi kuuluva lõikheinaliste sugukonna liigirikkaim perekond.
Uus!!: Kuninga-kuuskjalg ja Tarn · Näe rohkem »
Tupplehed
Tokkroosi tupplehed Tupplehed on õiekatte väliskihi enamasti rohelised õielehed.
Uus!!: Kuninga-kuuskjalg ja Tupplehed · Näe rohkem »
Vars
Piprapuu vars Vars (caulis) on taime harunemisvõimeline peamiselt maapealne organ, mis ühendab lehti, õisi ja vilju juurega.
Uus!!: Kuninga-kuuskjalg ja Vars · Näe rohkem »
Vegetatiivne sigimine
Vegetatiivne sigimine on suguta sigimisviis, kus uus organism saab alguse ühest vanemorganismist, sageli tema (keha)osa(de)st.
Uus!!: Kuninga-kuuskjalg ja Vegetatiivne sigimine · Näe rohkem »
Ümbersuunamised siin:
Pedicularis sceptrum-carolinum, Suur kuuskjalg.