Kiiremini kui brauser!
148 suhted: Aadel, Aizpute, Apuolė, Arheoloogiline kultuur, Aukštaitija, Žemaitija, Ärkamisaeg, Balti erikord, Balti Hertsogiriik, Baltisakslased, Baltlased, Bauska, Biron (Kuramaa suguvõsa), Cēsis, Daugava, Diplomaatia, Dobele komtuurkond, Eestimaa kubermang, Esimene maailmasõda, Frederik II, Gotthard Kettler, Grobiņa, Grobiņa foogtkond, Hilisrauaaeg, Jakob Kettler, Jaunjelgava, Jēkabpils, Jelgava, Kandava foogtkond, Kettler, Kivikalme, Kolmas Poola jagamine, Koloonia, Kuldīga, Kuldīga komtuurkond, Kura kuningad, Kura poolsaar, Kuralased, Kuramaa hertsog, Kuramaa hertsogiriik, Kuramaa kubermang, Kuramaa kuberneride loend, Kuramaa lahingud, Kuramaa liivlased, Kuramaa piiskopkond, Kuramaa rüütelkond, Kurzeme rajoon, Lahing, Landesveer, Latgale, ..., Läänemeresoomlased, Läänemeri, Läti, Läti NSV, Läti Vabadussõda, Lätlased, Leedu, Liepāja, Liivi laht, Liivimaa kubermang, Liivimaa ordu, Liivimaa ordu maamarssal, Liivimaa ordu maameister, Liivimaa ristisõda, Liivimaa vanem riimkroonika, Liivlased, Magnus, Miitavi komtuurkond, Napoleon I, Nõukogude Liit, Noorem rauaaeg, Pavel Bermondt-Avalov, Pärisorjus, Piltene, Piraadid, Postmark, Preisimaa, Punaarmee, Rauddiviis, Riia, Rootsi, Ruhnu, Rzeczpospolita, Saksi dünastia, Saldus, Saxo Grammaticus, Sēlija, Seelid, Skandinaavia, Taani, Talsi, Talude päriseksostmine, Tukums, Urmas Eelmäe, Vabatalupoeg, Valter Lang, Vana-Liivimaa, Vanem rauaaeg, Vanema, Väegrupp Kurland, Väike-Leedu, Võndlased, Venelased, Venemaa Keisririik, Venta jõgi, Ventava, Ventspils, Vidzeme, Vindavi komtuurkond, Wilhelm II, Zemgale, Zygmunt II August, 11. november, 1230, 1267, 1295, 15. sajand, 1562, 1583, 1585, 1609, 1617, 1625, 1646, 1670, 1695, 1697, 17. sajand, 1737, 1740, 1763, 1795, 18. sajand, 1812, 1812. aasta Prantsuse-Vene sõda, 1817, 1860. aastad, 19. sajand, 1915, 1917, 1918, 1919, 1940, 1941, 1991, 20. sajand, 5. märts, 8. mai. Laienda indeks (98 rohkem) »
Aadel
Aadel ehk aadlikud on kõrgem seisus, mis on ajalooliselt olnud eesõigustatud ja pärilik, kuid on tänapäeval suuresti taandunud mittepäritavaks austusavalduseks teenete eest.
Uus!!: Kuramaa ja Aadel · Näe rohkem »
Aizpute
Aizpute on linn Lätis Kurzemes Lõuna-Kuramaa piirkonnas.
Uus!!: Kuramaa ja Aizpute · Näe rohkem »
Apuolė
Apuolė linnamägi Apuolė (žemaidi Apoulė või Apūlė, läti Apūle või Apole) on küla Leedus Skuodase rajoonis Aleksandrija vallas.
Uus!!: Kuramaa ja Apuolė · Näe rohkem »
Arheoloogiline kultuur
Arheoloogiline kultuur on sarnaste iseloomulike tunnusjoonte kogum, mis iseloomustab mingis piirkonnas piiritletud ajaperioodist pärinevaid arheoloogilisi leide.
Uus!!: Kuramaa ja Arheoloogiline kultuur · Näe rohkem »
Aukštaitija
Etnograafilise Aukštaitija ala (tumeroosaga) Aukštaitija on ajalooline ja etnograafiline piirkond Leedu idaosas.
Uus!!: Kuramaa ja Aukštaitija · Näe rohkem »
Žemaitija
Etnograafilise Žemaitija ala Žemaitija (žemaidi keeles Žemaitėjė; nimetatud ka Žemaitia) on ajalooline ja etnograafiline piirkond Leedu lääneosas Žemaitija kõrgustikul.
Uus!!: Kuramaa ja Žemaitija · Näe rohkem »
Ärkamisaeg
Ärkamisaeg (ka rahvuslik ärkamisaeg, rahvuslik ärkamine, rahvuslik liikumine) oli 19.
Uus!!: Kuramaa ja Ärkamisaeg · Näe rohkem »
Balti erikord
Eestimaa kubermang Liivimaa kubermang Balti erikord oli baltisaksa aadli seisuslikel privileegidel põhinev autonoomne omavalitsussüsteem Läänemere-äärsetes provintsides Eestimaal, Liivimaal, Saaremaal ja Kuramaal.
Uus!!: Kuramaa ja Balti erikord · Näe rohkem »
Balti Hertsogiriik
Ühendatud Balti Hertsogiriik (saksa keeles Vereinigtes Baltisches Herzogtum, läti keeles Apvienotā Baltijas hercogiste) oli riik, mille Eestimaa, Liivimaa, Saaremaa ja Kuramaa rüütelkonnad kavatsesid 1918 rajada praeguse Eesti ja Läti territooriumile.
Uus!!: Kuramaa ja Balti Hertsogiriik · Näe rohkem »
Baltisakslased
Baltisakslased (saksa keeles: Deutsch-Balten, Baltendeutsche; vahel ka baltlased) olid praeguse Eesti ja Läti alade ehk Liivimaa, Eestimaa ja Kuramaa saksa rahvusest ülemkiht (aadel, linnaelanikud ja vaimulikud).
Uus!!: Kuramaa ja Baltisakslased · Näe rohkem »
Baltlased
Balti hõimude asuala umbes aastal 1200 Baltlased ehk balti rahvad on rühm Läänemere-äärseid rahvaid, kes kõnelevad balti keeli, mis on indoeuroopa keelkonda kuuluv keelerühm.
Uus!!: Kuramaa ja Baltlased · Näe rohkem »
Bauska
Bauska (saksa Marienland või Bauske, poola keeles Bowsk, jidiši keeles בויסק, Bojsk) on linn Lätis Zemgales, Bauska piirkonna keskus.
Uus!!: Kuramaa ja Bauska · Näe rohkem »
Biron (Kuramaa suguvõsa)
Biron, ka Biren, praegu Biron von Curland, kuni XVIII sajandini Bühren on Kuramaalt pärit aadli- ja valitsejasuguvõsa.
Uus!!: Kuramaa ja Biron (Kuramaa suguvõsa) · Näe rohkem »
Cēsis
Cēsis (eesti Võnnu, saksa Wenden, liivi Venden, poola Kieś) on linn Lätis Vidzemes.
Uus!!: Kuramaa ja Cēsis · Näe rohkem »
Daugava
Daugava jõgi (eesti keeles varem ka Väina jõgi), ülemjooksul Lääne-Dvina (valgevene keeles Заходняя Дзвіна Zachodniaja Dzvina, vene keeles Западная Двина Zapadnaja Dvina) on jõgi Euroopas.
Uus!!: Kuramaa ja Daugava · Näe rohkem »
Diplomaatia
Ger van Elk, ''Symmetry of Diplomacy'', 1975, Groninger Museum Diplomaatia on riike või rahvusvahelisi organisatsioone esindavate isikute (diplomaatide) vaheline suhtlemine.
Uus!!: Kuramaa ja Diplomaatia · Näe rohkem »
Dobele komtuurkond
Vana-Liivimaa aastal 1534. Dobele komtuurkond on nr 19 Dobele komtuurkond oli Liivi ordu valitsusüksus (komtuurkond).
Uus!!: Kuramaa ja Dobele komtuurkond · Näe rohkem »
Eestimaa kubermang
Eestimaa kubermang (saksa keeles Gouvernement Estland, vene keeles Эстляндская губерния) oli Eestimaa valitsemiseks loodud Venemaa Keisririigi haldusüksus.
Uus!!: Kuramaa ja Eestimaa kubermang · Näe rohkem »
Esimene maailmasõda
Esimene maailmasõda (I maailmasõda; tuntud ka kui Suur ilmasõda, Sõda kõigi sõdade lõpetamiseks ja I saksa sõda) oli Euroopas puhkenud maailmasõda, mis kestis 1914.
Uus!!: Kuramaa ja Esimene maailmasõda · Näe rohkem »
Frederik II
Frederik II (1. juuli 1534 Haderslevhusis – 4. aprill 1588 Antvorskovi lossis) oli Taani kuningas ja Norra kuningas aastatel 1559–1588.
Uus!!: Kuramaa ja Frederik II · Näe rohkem »
Gotthard Kettler
Gotthard Kettler (ka Goddert Kettler või Keteler; umbes 1517 Eggeringhausen, Vestfaal – 27. mai 1587 Jelgava Kuramaa hertsogiriik) oli Liivi ordumeister 1559–1562 ja Kuramaa hertsog 1562–1587.
Uus!!: Kuramaa ja Gotthard Kettler · Näe rohkem »
Grobiņa
Grobiņa on linn Läti edelaosas Lõuna-Kuramaa piirkonnas.
Uus!!: Kuramaa ja Grobiņa · Näe rohkem »
Grobiņa foogtkond
Vana-Liivimaa aastal 1534. Grobiņa foogtkond on nr 21 Grobiņa foogtkond oli Liivi ordu valitsusüksus (foogtkond) Kuramaal.
Uus!!: Kuramaa ja Grobiņa foogtkond · Näe rohkem »
Hilisrauaaeg
Hilisrauaaeg on Eesti ala ajaloo periodiseeringus rauaaja ja ühtlasi kogu muinasaja viimane periood, mis dateeritakse tavaliselt aastatesse 1050–1200/1227/1250.
Uus!!: Kuramaa ja Hilisrauaaeg · Näe rohkem »
Jakob Kettler
Jakob Kettler Jakob Kettler (28. oktoober 1610 – 1. jaanuar 1682 Miitavi, Kuramaa) oli Kuramaa hertsog aastatel 1642–1682.
Uus!!: Kuramaa ja Jakob Kettler · Näe rohkem »
Jaunjelgava
Jaunjelgava (saksa Friedrichstadt) on linn Lätis Aizkraukle piirkonnas.
Uus!!: Kuramaa ja Jaunjelgava · Näe rohkem »
Jēkabpils
Jēkabpils on linn Lätis Daugava ääres, Jēkabpilsi piirkonna keskus.
Uus!!: Kuramaa ja Jēkabpils · Näe rohkem »
Jelgava
Jelgava (eesti ajal. Miitavi, saksa Mitau, Mittau) on linn (aastast 1573) Lätis Zemgales Lielupe keskjooksul.
Uus!!: Kuramaa ja Jelgava · Näe rohkem »
Kandava foogtkond
Vana-Liivimaa aastal 1534. Kandava (Kandau) foogtkond on nr 20 Kandava foogtkond oli Liivi ordu valitsusüksus (foogtkond) Kuramaal.
Uus!!: Kuramaa ja Kandava foogtkond · Näe rohkem »
Kettler
Kuramaa hertsog Kettlerite vapp Kettler, ka Ketteler, on Vestfaalist pärinev Saksa aadlisuguvõsa, mille liikmed olid ka Kuramaa hertsogid aastatel 1561–1737.
Uus!!: Kuramaa ja Kettler · Näe rohkem »
Kivikalme
Mäla kivikalmed Muhu saarel Kivikalme (Saaremaal rahvapäraselt ka raun) on kalme, mis on ehitatud põhiliselt kividest.
Uus!!: Kuramaa ja Kivikalme · Näe rohkem »
Kolmas Poola jagamine
Kolmas Poola jagamine oli Rzeczpospolita territooriumi lõplik jagamine Venemaa keisririigi, Preisi kuningriigi ja Saksa-Rooma riigi vahel 1795.
Uus!!: Kuramaa ja Kolmas Poola jagamine · Näe rohkem »
Koloonia
lc.
Uus!!: Kuramaa ja Koloonia · Näe rohkem »
Kuldīga
Kuldīga (saksa keeles Goldingen, ka Jesusburg) on linn (aastast 1378) Lätis Kurzemes Venta jõel.
Uus!!: Kuramaa ja Kuldīga · Näe rohkem »
Kuldīga komtuurkond
Kuldīga komtuurkond oli Liivi ordu valitsusüksus (saksa keeles Gebiet).
Uus!!: Kuramaa ja Kuldīga komtuurkond · Näe rohkem »
Kura kuningad
Kura kuningad (saksa keeles Kurische Könige; läti keeles kuršu ķoniņi; vene keeles куршские короли) oli sotsiaalne grupp Kuramaal tänapäeva Lätis, kes elas mitmetes külades praeguse Kuldīga piirkonna territooriumil.
Uus!!: Kuramaa ja Kura kuningad · Näe rohkem »
Kura poolsaar
Kura poolsaar ehk Kuramaa on poolsaar Läti lääneosas, mida läänest piirab Läänemeri ja idast Läänemere osa: Liivi laht.
Uus!!: Kuramaa ja Kura poolsaar · Näe rohkem »
Kuralased
Kuralased ehk kurelased ehk kuršid olid tänapäeva Läti Kuramaa lõunaosa ja Loode-Leedu aladel alates 1.
Uus!!: Kuramaa ja Kuralased · Näe rohkem »
Kuramaa hertsog
Kuramaa hertsog (ametlikult Kuramaa ja Zemgale hertsog; saksa Herzog von Kurland und Semgallen) oli Kuramaa hertsogiriigi valitseja 16.–18. sajandil.
Uus!!: Kuramaa ja Kuramaa hertsog · Näe rohkem »
Kuramaa hertsogiriik
Kuramaa hertsogiriik ehk Kuramaa ja Zemgale Hertsogiriik (ladina keeles Ducatus Curlandiae et Semigalliae) oli riik praeguse Läti alal Daugavast lõunas, mis hõlmas Kuramaa ja Zemgale piirkondi.
Uus!!: Kuramaa ja Kuramaa hertsogiriik · Näe rohkem »
Kuramaa kubermang
Kuramaa kubermang (saksa keeles Kurländisches Gouvernement, läti keeles Kurzemes guberņa, vene keeles Курляндская губерния) oli haldusüksus Venemaa keisririigis, Venemaa vabariigis ja Nõukogude Venemaal aastatel 1796−1918.
Uus!!: Kuramaa ja Kuramaa kubermang · Näe rohkem »
Kuramaa kuberneride loend
Siin on loetletud Kuramaa Põhjasõja-aegsed kubernerid ning Venemaa keisririigi Kuramaa kubermangu kindral-, tsiviil- ja viitsekubernerid.
Uus!!: Kuramaa ja Kuramaa kuberneride loend · Näe rohkem »
Kuramaa lahingud
Kuramaa lahingud (tuntud ka kui Kuramaa kott ja Kura kott) toimusid Teise maailmasõja ajal 16. oktoobrist 1944 8. maini 1945 Saksa ja Nõukogude vägede vahel.
Uus!!: Kuramaa ja Kuramaa lahingud · Näe rohkem »
Kuramaa liivlased
Kuramaa liivlased on Kuramaa põhjaosas elanud liivlased.
Uus!!: Kuramaa ja Kuramaa liivlased · Näe rohkem »
Kuramaa piiskopkond
Kuramaa piiskopkond oli katoliiklik vaimulik ala, Vana-Liivimaa Läti lääne- ja edelaosas, mida valitses Kuramaa piiskop.
Uus!!: Kuramaa ja Kuramaa piiskopkond · Näe rohkem »
Kuramaa rüütelkond
Kuramaa rüütelkond (ka Kuramaa-Piltene rüütelkond) oli Kuramaal tegutsenud seisuslik aadlikorporatsioon.
Uus!!: Kuramaa ja Kuramaa rüütelkond · Näe rohkem »
Kurzeme rajoon
Kurzeme rajooni asend Riias Kurzeme rajoon (läti Kurzemes rajons) on Riia linnaosa.
Uus!!: Kuramaa ja Kurzeme rajoon · Näe rohkem »
Lahing
Waterloo lahing kujutatuna William Sadleri maalil Lahing on relvastatud kokkupõrge mitme inimrühma vahel.
Uus!!: Kuramaa ja Lahing · Näe rohkem »
Landesveer
Landesveer ehk Balti landesveer ehk Balti maakaitse (saksa Baltische Landeswehr 'balti maakaitse') oli Kuramaa ja Liivimaa rüütelkonna korraldatud väekoondis.
Uus!!: Kuramaa ja Landesveer · Näe rohkem »
Latgale
Latgale (latgali keeles Latgola) on Läti ajalooline ja etnograafiline piirkond riigi idaosas.
Uus!!: Kuramaa ja Latgale · Näe rohkem »
Läänemeresoomlased
Läänemeresoome keeled Läänemeresoomlased (ka läänemeresoome rahvad, läänemeresoome hõimud) on läänemeresoome keeli kõnelev ajalooline rahvuste rühm Põhja-Euroopas.
Uus!!: Kuramaa ja Läänemeresoomlased · Näe rohkem »
Läänemeri
Läänemeri märtsis 2000 Läänemere valgalad suuremate jõgede ja järvedega Läänemeri ehk Limneameri (ka Balti meri) on Atlandi ookeani sisemeri, mis piirab Eestit põhjast ja läänest.
Uus!!: Kuramaa ja Läänemeri · Näe rohkem »
Läti
Läti (ametlikult Läti Vabariik (Latvijas Republika, Leţmō Vabāmō)) on riik Euroopas, üks kolmest Balti riigist.
Uus!!: Kuramaa ja Läti · Näe rohkem »
Läti NSV
Läti NSV oli 1. järgu haldusüksus (liiduvabariik) Nõukogude Liidu koosseisus (5. augustist 1940).
Uus!!: Kuramaa ja Läti NSV · Näe rohkem »
Läti Vabadussõda
Läti Vabadussõda (läti keeles Latvijas brīvības cīņas ehk Latvijas Neatkarības karš) oli 18. oktoobrist 1919 kuni 11. augustini 1920 Läti riikliku iseseisvuse kaitsmiseks ja riikliku terviklikkuse taastamiseks peetud sõda.
Uus!!: Kuramaa ja Läti Vabadussõda · Näe rohkem »
Lätlased
Lätlased (läti keeles latvieši) on läti keelt emakeelena kõnelev balti rahvas, Läti põhirahvus.
Uus!!: Kuramaa ja Lätlased · Näe rohkem »
Leedu
Leedu (ametlikult Leedu Vabariik) on riik Euroopa Liidus Läänemere kagurannikul.
Uus!!: Kuramaa ja Leedu · Näe rohkem »
Liepāja
Liepāja (ka Liibavi, saksa keeles Libau) on linn (aastast 1625) Läti edelaosas Kurzemes.
Uus!!: Kuramaa ja Liepāja · Näe rohkem »
Liivi laht
Liivi lahe asukoht kaardil Liivi laht (ka Riia laht, läti keeles Rīgas jūras līcis, liivi keeles Rīgõ lop) on Läänemere osa suurusega 18 100 km².
Uus!!: Kuramaa ja Liivi laht · Näe rohkem »
Liivimaa kubermang
Liivimaa kubermang (vene keeles Лифляндская губерния, läti keeles Vidzemes guberņa) oli Lõuna-Eesti ja Põhja-Läti aladel Venemaa Keisririigi koosseisus eksisteerinud haldusüksus kuni veebruarini 1918, mille keskuseks oli Riia linn.
Uus!!: Kuramaa ja Liivimaa kubermang · Näe rohkem »
Liivimaa ordu
Liivimaa ordu (ka Liivi ordu, eestikeelse täieliku nimega Jeruusalemma Saksa Maja Püha Maarja hospidal Liivimaal; ladina Domus Sanctae Mariae Theotonicorum in Livonia; alamsaksa Dutscher orden to Lyffland, ka saksa Deutscher Orden in Livland) oli katoliku rüütliordu, Saksa ordu Liivimaa haru, mis eksisteeris aastatel 1237–1562.
Uus!!: Kuramaa ja Liivimaa ordu · Näe rohkem »
Liivimaa ordu maamarssal
Liivimaa ordu maamarssal (saksa keeles Landmarschall) oli Liivi ordu kõrge ametnik (käsknik), kelle peamiseks ülesandeks oli tavaliselt orduvägede juhtimine sõjaolukorras.
Uus!!: Kuramaa ja Liivimaa ordu maamarssal · Näe rohkem »
Liivimaa ordu maameister
Liivi ordu maameistri pitsat Liivimaa ordu maameister oli Saksa ordu Liivimaa haru (Liivi ordu) kõrgeim kohalik juht aastatel 1237–1562.
Uus!!: Kuramaa ja Liivimaa ordu maameister · Näe rohkem »
Liivimaa ristisõda
Liivimaa ristisõda oli 12. sajandi lõpus ja 13. sajandi alguses Rooma paavstide toetusel katoliku kiriku ja kiriklike sõjaorganisatsioonide (Mõõgavendade ordu) poolt Liivimaal (tänapäeva Läti ja Eesti territooriumil) elanud läänemeresoome ja balti hõimude vastu peetud sõda, mis lõppes liivlaste, kuršide, latgalite, semgalite ja eestlaste maa vallutamise ning nende sundristimisega.
Uus!!: Kuramaa ja Liivimaa ristisõda · Näe rohkem »
Liivimaa vanem riimkroonika
Liivimaa vanem riimkroonika on Saksa ordu kroonika, mis käsitleb sündmusi 12.
Uus!!: Kuramaa ja Liivimaa vanem riimkroonika · Näe rohkem »
Liivlased
Liivi Liidu lipp. Roheline sümboliseerib metsa, valge liiva ja sinine merd Liivlased (liivi līvlizt, rāndalizt läti līvi, lībieši) on läänemeresoome rahvas ajaloolise asualaga tänapäeva Läti Põhja-Kuramaal ja Lääne-Vidzemes ning Edela-Eestis.
Uus!!: Kuramaa ja Liivlased · Näe rohkem »
Magnus
Hertsog Magnus 1563. aastal Saare-Lääne piiskopi pitsat Magnus ehk hertsog Magnus (26. august 1540 Kopenhaageni loss – 18./28. märts 1583 Piltene) oli Taani kuninga Christian III poeg, Saare-Lääne ja Kuramaa piiskop ning Liivimaa kuningas 1570–1577.
Uus!!: Kuramaa ja Magnus · Näe rohkem »
Miitavi komtuurkond
Vana-Liivimaa aastal 1534. Miitavi komtuurkond asus piirkonna nr 1 lõunaosas Miitavi ehk Jelgava komtuurkond oli Liivi ordu valitsusüksus (komtuurkond).
Uus!!: Kuramaa ja Miitavi komtuurkond · Näe rohkem »
Napoleon I
Napoleon I ehk Napoleon Bonaparte (prantsuse keeles Napoléon I Bonaparte; 15. august 1769 Ajaccio, Korsika – 5. mai 1821 Saint Helena saar) oli Prantsusmaa valitseja ja väejuht.
Uus!!: Kuramaa ja Napoleon I · Näe rohkem »
Nõukogude Liit
Nõukogude Liit (ametlikult Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit, ka NSV Liit ja NSVL; vene keeles Союз СоветскихСоциалистическихРеспублик ehk Советский Союз ehk СССР) oli aastatel 1922–1991 Euraasia põhjaosas eksisteerinud sotsialistlik riik, kuhu alla kuulusid tänapäeva Venemaa, Ukraina ja Valgevene ning Kesk-Aasia ja Taga-Kaukaasia riigid; 1940–1991 ka annekteeritud Baltimaad ja Moldova.
Uus!!: Kuramaa ja Nõukogude Liit · Näe rohkem »
Noorem rauaaeg
Noorem rauaaeg on rauaaja viimane üldperiood, mis Eesti alal dateeritakse aastatesse 800–1200/1250.
Uus!!: Kuramaa ja Noorem rauaaeg · Näe rohkem »
Pavel Bermondt-Avalov
Pavel Bermondt-Avalov (vene Бермондт-Авалов, Павeл Михайлович) (ka Avališvili; 4. märts 1877 – 27. jaanuar 1974 New York, Ameerika Ühendriigid) oli Vene sõjaväelane, valgete vägede juhte Baltikumis 1919.
Uus!!: Kuramaa ja Pavel Bermondt-Avalov · Näe rohkem »
Pärisorjus
Pärisorjus ehk pärisorjuslik sõltuvus on isiku kui pärisorja feodaalse sõltuvuse raskeim aste.
Uus!!: Kuramaa ja Pärisorjus · Näe rohkem »
Piltene
Piltene (saksa keeles Pilten, Wensau) on linn Lätis Kurzemes Ventspilsi piirkonnas.
Uus!!: Kuramaa ja Piltene · Näe rohkem »
Piraadid
Piraadilaeva lipp 18. sajandist. Musti piraadilippe oli erinevaid, sageli igal kaptenil isesugune. Lipu eesmärk oli külvata hirmu Piraadid on merel tegutsevad kurjategijad, kelle eesmärgiks on teiste aluste röövimise või merelt maal olevate objektide ründamise kaudu saada tulu.
Uus!!: Kuramaa ja Piraadid · Näe rohkem »
Postmark
Maailma esimene postmark Penny Black (1840) marka (1920) NSV Liidu margil: Paul Keres (1991) 1996.–1999. aasta Eesti postmargid Postmark ehk kirjamark ehk mark on postikulude tasumist tõendav märk postisaadetisel (tavaliselt kirjaümbrikul või postkaardil).
Uus!!: Kuramaa ja Postmark · Näe rohkem »
Preisimaa
Preisimaa (preisi keeles Prūsa, ladina Borussia, Prussia, Prutenia, saksa Preußen, poola Prusy, leedu Prūsija) on ajalooline piirkond Euroopas, mis praegu on jagatud Poola, Venemaa Kaliningradi oblasti ja Leedu vahel.
Uus!!: Kuramaa ja Preisimaa · Näe rohkem »
Punaarmee
Punaarmee (vene keeles Красная армия, õigemini Рабоче-крестьянская Красная армия, lühend РККА) ka Tööliste ja Talupoegade Punaarmee oli Nõukogude Venemaa ja NSV Liidu maavägede ametlik nimetus aastatel 1918–1946.
Uus!!: Kuramaa ja Punaarmee · Näe rohkem »
Rauddiviis
Rauddiviisi lipp Rauddiviis (saksa keeles Eiserne Division) (algul ka Raudbrigaad, Eiserne Brigade) oli novembris 1918 peamiselt Saksamaa Keisririigi 8. armee vabatahtlikest kokku pandud vabakorpuse väekoondis (diviis), mida juhtis major Josef Bischoff.
Uus!!: Kuramaa ja Rauddiviis · Näe rohkem »
Riia
Riia (läti Rīga, latgali Reiga, liivi Rīgõ, saksa Riga) on Läti pealinn, suurim linn ühtlasi Baltimaades.
Uus!!: Kuramaa ja Riia · Näe rohkem »
Rootsi
Rootsi hümn Ameerika Ühendriikide mereväeorkestri esituses 1994. aastal Rootsi (rootsi keeles Sverige, ametliku nimega Rootsi Kuningriik (Konungariket Sverige)) on riik Euroopas Skandinaavia poolsaare idaosas (63° põhjalaiust, 15° idapikkust).
Uus!!: Kuramaa ja Rootsi · Näe rohkem »
Ruhnu
Ruhnu (rootsi ja saksa keeles Runö, rannarootsi keeles Ru:n (hääldus rũũn). Vaadatud 03.09.2020., soome keeles 19. sajandil Runosaari) on saar Liivi lahes.
Uus!!: Kuramaa ja Ruhnu · Näe rohkem »
Rzeczpospolita
Euroopa poliitiline kaart u 1560. aastal Rzeczpospolita ehk Poola-Leedu (ametlikult Mõlema Rahva Vabariik, poola keeles Rzeczpospolita Obojga Narodów, ladina keeles Regnum Serenissima Poloniae, valgevene keeles Рэч Паспалі́тая, leedu keeles Žečpospolita või Abiejų Tautų Respublika) oli Lublini uniooniga tekkinud ja 1569–1795 eksisteerinud föderatiivne riik, mis koosnes Poola Kuningriigist ja Leedu suurvürstiriigist.
Uus!!: Kuramaa ja Rzeczpospolita · Näe rohkem »
Saksi dünastia
Ottoonide sugupuu kujutamine 12. sajandi käsikirjas. Saksi dünastia oli Saksa kuningate dünastia (919-1024), mis sai nime päritolu järgi, kuid mida selle esimese keisri järgi tuntakse ka kui Ottoonide dünastiat.
Uus!!: Kuramaa ja Saksi dünastia · Näe rohkem »
Saldus
Saldus on linn Lätis Kurzemes, Salduse piirkonna keskus.
Uus!!: Kuramaa ja Saldus · Näe rohkem »
Saxo Grammaticus
Saxo kujutatuna Taani-Norra illustraatori Louis Moe (1857–1945) poolt Saxo Grammaticus (u 1150 – u 1220), tuntud ka nimega Saxo cognomine Longus, oli Taani ajaloolane ja kirjanik.
Uus!!: Kuramaa ja Saxo Grammaticus · Näe rohkem »
Sēlija
Läti ajaloolised piirkonnad: Kurzeme, Zemgale, Vidzeme, Latgale ja kollasega Sēlija Sēlija (ka Seloonia või Augšzeme) (läti keeles Sēlija, leedu keeles Sėla) on Läti ajalooline ja etnograafiline piirkond riigi keskosas.
Uus!!: Kuramaa ja Sēlija · Näe rohkem »
Seelid
Balti hõimude asuala ca 1200 pKr Seelid (läti sēļi) olid seeli keelt kõnelev balti rahvas, mis elas Daugava jõe lõunakaldal tänapäeva Läti lõunaosas Sēlijas ning Kirde-Leedus Aukštaitijas.
Uus!!: Kuramaa ja Seelid · Näe rohkem »
Skandinaavia
Skandinaavia kitsam mõiste punasesSkandinaavia laiem mõiste oranžis Skandinaaviaks ehk Skandinaavia maadeks (varasem nimekuju Skandinaaviamaad) nimetatakse kitsamas, geograafilises tähenduses Rootsit ja Norrat (riike, mille territooriumi põhiosa asub Skandinaavia poolsaarel).
Uus!!: Kuramaa ja Skandinaavia · Näe rohkem »
Taani
Taani (taani keeles Danmark) on maa Euroopas Skandinaavia poolsaare ja Saksamaa vahel.
Uus!!: Kuramaa ja Taani · Näe rohkem »
Talsi
Talsi Talsi (saksa keeles Talsen, liivi keeles Tālsa) on linn Lätis Kurzemes, Talsi piirkonna keskus.
Uus!!: Kuramaa ja Talsi · Näe rohkem »
Talude päriseksostmine
Vidriku talu Vägeva külas Jõgevamaal, kunagise Selli rüütlimõisa aladel Talude päriseksostmine oli 19.
Uus!!: Kuramaa ja Talude päriseksostmine · Näe rohkem »
Tukums
Tukums (liivi keeles Tukāmō, saksa keeles Tuckum) on linn Lätis.
Uus!!: Kuramaa ja Tukums · Näe rohkem »
Urmas Eelmäe
Urmas Eelmäe (sündinud 26. märtsil 1964) on eesti ajaloolane.
Uus!!: Kuramaa ja Urmas Eelmäe · Näe rohkem »
Vabatalupoeg
Vabatalupoeg oli keskaegses Eestis üks talupoegade sotsiaalsetest kategooriatest.
Uus!!: Kuramaa ja Vabatalupoeg · Näe rohkem »
Valter Lang
Valter Lang Valter Lang (sündinud 26. jaanuaril 1958 Kulunda asula, Novosibirski oblast, Vene NFSV) on eesti arheoloog, Eesti Teaduste Akadeemia liige (alates 2010).
Uus!!: Kuramaa ja Valter Lang · Näe rohkem »
Vana-Liivimaa
Vana-Liivimaa 1260. aasta paiku Vana-Liivimaa all mõistetakse tavaliselt poliitilis-territoriaalset üksust, mis eksisteeris 13.–16. sajandil ning hõlmas üldjoontes tänased Eesti ja Läti alad.
Uus!!: Kuramaa ja Vana-Liivimaa · Näe rohkem »
Vanem rauaaeg
Vanem rauaaeg on rauaaja varaseim peaperiood.
Uus!!: Kuramaa ja Vanem rauaaeg · Näe rohkem »
Vanema
Kuramaa 13. sajandil Vanema oli piirkond 13.
Uus!!: Kuramaa ja Vanema · Näe rohkem »
Väegrupp Kurland
Väegrupp Kurland (saksa keeles Heeresgruppe Kurland) oli Teises maailmasõjas Saksa armee koosseisus võidelnud väeüksus.
Uus!!: Kuramaa ja Väegrupp Kurland · Näe rohkem »
Väike-Leedu
Laiemalt nimetatakse Väike-Leeduks (leedu keeles Mažoji Lietuva) leedukeelseid alasid endise Ida-Preisimaa alal.
Uus!!: Kuramaa ja Väike-Leedu · Näe rohkem »
Võndlased
Riekstukalnsi linnamägi, võndlaste linnuse asupaik Cēsises Võndlased (ka vendid) olid 13.
Uus!!: Kuramaa ja Võndlased · Näe rohkem »
Venelased
Venelaste diasporaa Venelased (endanimetus русские russkije) on idaslaavi rahvus, kes räägib vene keelt ja elab peamiselt Venemaal ja selle naaberriikides.
Uus!!: Kuramaa ja Venelased · Näe rohkem »
Venemaa Keisririik
Venemaa Keisririik (vene keeles Россійская Имперія, praeguses kirjaviisis Российская империя) oli ajavahemikul 1721–1917 Euroopas ja Aasias paiknenud riik, mille eellane oli Moskva tsaaririik ja järglane oli 1917.
Uus!!: Kuramaa ja Venemaa Keisririik · Näe rohkem »
Venta jõgi
Venta Lietuvos žemėlapyje Venta Venta (liivi keeles Vǟnta joug) on jõgi Leedus ja Lätis.
Uus!!: Kuramaa ja Venta jõgi · Näe rohkem »
Ventava
Kuramaa 13. sajandil Ventava oli piirkond 13.
Uus!!: Kuramaa ja Ventava · Näe rohkem »
Ventspils
Ventspils (saksa keeles Windau, eesti keeles Vindavi, liivi keeles Vǟnta) on linn (aastast 1378) Lätis Kurzemes Venta jõe suudmes.
Uus!!: Kuramaa ja Ventspils · Näe rohkem »
Vidzeme
Vidzeme (liivi keeles Vidumō; eesti keeles ka Läti Liivimaa) on ajalooline piirkond Lätis.
Uus!!: Kuramaa ja Vidzeme · Näe rohkem »
Vindavi komtuurkond
Vana-Liivimaa aastal 1534. Vindavi komtuurkond on nr 22 Vindavi komtuurkond oli Liivi ordu valitsusüksus (komtuurkond) Kuramaal.
Uus!!: Kuramaa ja Vindavi komtuurkond · Näe rohkem »
Wilhelm II
Wilhelm II (saksa: Friedrich Wilhelm Viktor Albert von Preußen) (27. jaanuar 1859 Berliin – 4. juuni 1941 Doorn, Holland) oli viimane Saksa keiser ja Preisimaa kuningas aastatel 1888–1918.
Uus!!: Kuramaa ja Wilhelm II · Näe rohkem »
Zemgale
Zemgale vapp (1921) Zemgale (ka Semigalia või Sem(i)gallia (läti keeles Zemgale, saksa keeles Semgallen, poola keeles Semigalia, leedu keeles Žiemgala, liivi keeles Zemgāl) on Läti ajalooline ja etnograafiline piirkond riigi keskosas, mis mõne kirjelduse kohaselt hõlmab ka tänapäevase Leedu alasid. Zemgalega piirnevad ajaloolised piirkonnad Sēlija, Samogiitia, Kuramaa ja Liivimaa. Piirkond on peamiselt tasane. Kõige tähtsamad jõed on Daugava ja Lielupe. Suurim linn on Jelgava, kunagise Kuramaa ja Zemgale hertsogiriigi pealinn. Piirkonda kuuluvad Jelgava linn ning Auce, Baldone, Dobele, Engure, Iecava, Jaunpilsi, Jelgava, Ozolnieki, Rundāle, Tērvete, Tukumsi ja Vecumnieki omavalitsus. 1795–1918 kuulus Zemgale haldusjaotuses Kuramaa alla ning läks koos selle territooriumiga pärast Esimest maailmasõda Läti Vabariigile. Piirkonna nimi on tulnud muistse balti rahva semgalite nimetusest. 13. sajandist on seeli rahvalt nime pärinud Sēlijat peetud Zemgale osaks, tänapäeval moodustab see Zemgale valimisringkonna idaosa. Ka ajalooline Sēlija hõlmab osa Kirde-Leedust.
Uus!!: Kuramaa ja Zemgale · Näe rohkem »
Zygmunt II August
Zygmunt II August (ka Sigismund August, leedu keeles Žygimantas Augustas (1. august 1520 – 7. juuli 1572) oli 1529. aastast Leedu suurvürst, sai Poola kuningaks 1548 ja oli seda kuni surmani, jäädes Leedu päritolu Jagelloonide dünastia viimaseks Rzeczpospolita kuningaks.
Uus!!: Kuramaa ja Zygmunt II August · Näe rohkem »
11. november
11.
Uus!!: Kuramaa ja 11. november · Näe rohkem »
1230
1230.
Uus!!: Kuramaa ja 1230 · Näe rohkem »
1267
1267.
Uus!!: Kuramaa ja 1267 · Näe rohkem »
1295
1295.
Uus!!: Kuramaa ja 1295 · Näe rohkem »
15. sajand
15.
Uus!!: Kuramaa ja 15. sajand · Näe rohkem »
1562
1562.
Uus!!: Kuramaa ja 1562 · Näe rohkem »
1583
1583.
Uus!!: Kuramaa ja 1583 · Näe rohkem »
1585
1585.
Uus!!: Kuramaa ja 1585 · Näe rohkem »
1609
1609.
Uus!!: Kuramaa ja 1609 · Näe rohkem »
1617
1617.
Uus!!: Kuramaa ja 1617 · Näe rohkem »
1625
1625.
Uus!!: Kuramaa ja 1625 · Näe rohkem »
1646
1646.
Uus!!: Kuramaa ja 1646 · Näe rohkem »
1670
1670.
Uus!!: Kuramaa ja 1670 · Näe rohkem »
1695
1695.
Uus!!: Kuramaa ja 1695 · Näe rohkem »
1697
1697.
Uus!!: Kuramaa ja 1697 · Näe rohkem »
17. sajand
17.
Uus!!: Kuramaa ja 17. sajand · Näe rohkem »
1737
1737.
Uus!!: Kuramaa ja 1737 · Näe rohkem »
1740
1740.
Uus!!: Kuramaa ja 1740 · Näe rohkem »
1763
1763.
Uus!!: Kuramaa ja 1763 · Näe rohkem »
1795
1795.
Uus!!: Kuramaa ja 1795 · Näe rohkem »
18. sajand
Euroopa poliitiline kaart 18. sajandi alguses 18.
Uus!!: Kuramaa ja 18. sajand · Näe rohkem »
1812
1812.
Uus!!: Kuramaa ja 1812 · Näe rohkem »
1812. aasta Prantsuse-Vene sõda
Prantsuse-Vene sõda (ka 1812. aasta isamaasõda, Napoleoni 1812. aasta sõjakäik Venemaale ja 1812. aasta Vene-Prantsuse sõda) oli 1812.
Uus!!: Kuramaa ja 1812. aasta Prantsuse-Vene sõda · Näe rohkem »
1817
1817.
Uus!!: Kuramaa ja 1817 · Näe rohkem »
1860. aastad
1860.
Uus!!: Kuramaa ja 1860. aastad · Näe rohkem »
19. sajand
Ameerika Ühendriikide kaart aastal 1800 Euroopa kaart pärast Viini kongressi 1815. aastal Louvre'i galeriis Pariisis Tallinna ehk varasema nimega Revali vanasadam Aleksei Bogoljubovi maalil, 1853 Anton von Werneri maal Berliini kongressi viimasest koosolekust, mis toimus 13. juulil 1878 New Yorgi lahte Hudsoni jõe suudmesse 1886. aastal 1880ndatel 1880ndate kõrgklassi mood Euroopa kaart aastal 1890 Victoria teemantjuubeli foto 1893. aastast 19.
Uus!!: Kuramaa ja 19. sajand · Näe rohkem »
1915
1915.
Uus!!: Kuramaa ja 1915 · Näe rohkem »
1917
1917.
Uus!!: Kuramaa ja 1917 · Näe rohkem »
1918
1918.
Uus!!: Kuramaa ja 1918 · Näe rohkem »
1919
1919.
Uus!!: Kuramaa ja 1919 · Näe rohkem »
1940
1940.
Uus!!: Kuramaa ja 1940 · Näe rohkem »
1941
1941.
Uus!!: Kuramaa ja 1941 · Näe rohkem »
1991
1991.
Uus!!: Kuramaa ja 1991 · Näe rohkem »
20. sajand
New Yorgi Park Row tänaval asusid varajased pilvelõhkujad, mis kuulusid peamiselt ajalehetoimetustele; foto umbes aastast 1906 Esimese maailmasõja vallandumise daatumiks 20. sajand nägi mitmete sõltumatute rahvusriikide sündi Euroopas. Euroopa kaart aastast 1923 Atlase skulptuur avati Rockefeller Centeris aastal 1937 II maailmasõda Euroopas 1942. aastal Auschwitz II-Birkenau koonduslaager HMS Malaya lahkub New Yorgi sadamast pärast torpeedorünnakust põhjustatud parandustöid 9. juulil 1941 külma sõja aegne poliitriikide peamine heidutusvahend. Fotol on tuumapommi tekitatud "tuumaseen" Nagasaki kohal 9. augustil 1945, mis tõusis plahvatuse hüpotsentrist 18 km kõrgusele suprematistlik õlimaal "Must ruut", mis tähistavat maalikunsti surma, 1915, 79,5×79,5 cm, Tretjakovi galeriis Moskvas Nõukogude Liit ja selle poolt okupeeritud või selle kommunistliku režiimi mõjusfääris (vt raudne eesriie) olnud riigid Kuuba revolutsiooni ajal Balti riigipeadega 1998. aastal USAs Pentagonis Balti keti 10. aastapäevale pühendatud Leedu postmargiplokk kroonine rahatäht Jugoslaavia lagunemine 20.
Uus!!: Kuramaa ja 20. sajand · Näe rohkem »
5. märts
5.
Uus!!: Kuramaa ja 5. märts · Näe rohkem »
8. mai
8.
Uus!!: Kuramaa ja 8. mai · Näe rohkem »
