Kiiremini kui brauser!
47 suhted: Ameerika Ühendriigid, Araabia keel, Araablased, Aramea keel, Armeenia, Assüürlased, Diasporaa, Ees-Aasia, Eesti, Grammatiline sugu, Inglise keel, Iraak, Iraan, Kääne, Kreeka keel, Kurdi keel, Kurdi kirjandus, Kurdistan, Kurt, Ladina keel, Lääne-Euroopa, Lähis-Ida, Lõuna-Kaukaasia, Liibanon, Pärsia keel, Pärslased, Pešmerga, Polybios, Prantsusmaa, Rahvas, Saksa keel, Saksamaa, Saladin, Süüria, Semi keeled, Strabon, Sunniidid, Türgi, Türgi keel, Türklased, Titus Livius, Vähemusrahvus, 11. sajand, 17. märts, 2011, 2016, 9. sajand.
Ameerika Ühendriigid
Ameerika Ühendriigid ehk Ühendriigid (inglise keeles United States of America, lühend USA; varem ka Põhja-Ameerika Ühendriigid) on riik, mille põhiosa paikneb Põhja-Ameerika mandri keskosas.
Uus!!: Kurdid ja Ameerika Ühendriigid · Näe rohkem »
Araabia keel
Araabia keel (اللغة العربية ehk عربي) on afroaasia keelkonna semiidi keelerühma lõunakesksemiidi keelte hulka kuuluv keel.
Uus!!: Kurdid ja Araabia keel · Näe rohkem »
Araablased
Maria Gażycz, "Araablanna" (1889) Araablased on semiidi päritolu rahvas, kes iidsest ajast elas Araabia poolsaarel.
Uus!!: Kurdid ja Araablased · Näe rohkem »
Aramea keel
Aramea keel on semi keelte hulka kuuluv keel.
Uus!!: Kurdid ja Aramea keel · Näe rohkem »
Armeenia
Armeenia (armeenia keeles: Հայաստան (Hajastan), ametlikult Armeenia Vabariik (Հայաստանի Հանրապետություն (Hajastani Hanrapetuthjun)), on merepiirita riik Ees-Aasias Musta mere ja Kaspia mere vahelisel maakitsusel Lõuna-Kaukaasias. Armeenia piirneb põhjas Gruusiaga, idas Aserbaidžaaniga (ning ainult Armeenia poolt tunnustatud riigi Mägi-Karabahhi Vabariigiga), lõunas Iraaniga, edelas Aserbaidžaani eksklaavi Nahhitševaniga ja läänes Türgiga, hõlmates ajaloolisest Armeeniast vaid idaosa. 19. sajandil langes Ida-Armeenia, sealhulgas Armeenia ja Mägi-Karabahhi ala, teise Vene-Pärsia sõja järel Venemaa võimu alla. 28. mail 1918 kuulutati välja iseseisev Armeenia Demokraatlik Vabariik. 29. novembril 1920 kehtestati nõukogude võim ja moodustati Armeenia NSV, mis kuulus aastail 1922–1936 Nõukogude Liidu koosseisu Taga-Kaukaasia SFNV osana ning alates 5. detsembrist 1936 eraldi liiduvabariigina. Armeenia NSV oli pindalalt väikseim liiduvabariik. 23. septembril 1991 võttis Armeenia Ülemnõukogu kahe päeva eest toimunud referendumi tulemuste põhjal vastu "Deklaratsiooni Armeenia riiklikust iseseisvusest". Nõukogude Liidu lagunemine 1991 tõi kaasa Armeenia iseseisvumise. 22. märtsil 1992 võeti Armeenia Vabariik vastu ÜRO-sse, 25. jaanuaril 2001 Euroopa Nõukogusse. (Üks ÜRO liige, Pakistan, ei ole Armeeniat tänini tunnustanud, sest ta toetab Mägi-Karabahhi konfliktis Aserbaidžaani. See konflikt tekkis 1980ndatel Aserbaidžaani valdavalt armeenia rahvastikuga piirkonna Mägi-Karabahhi pärast.) Pärast Mägi-Karabahhi konflikti ja Nõukogude Liidu lagunemist tabas Armeenia majandust tõsine tagasilöök. Sisemajanduse kogutoodang oli 2012. aastal 19,73 miljardit USA dollarit, sisemajanduse kogutoodang elaniku kohta 6645 USA dollarit. Rahaühik on Armeenia dramm (2012. aasta keskmine kurss oli 412 drammi 1 USA dollari eest). Armeenia Vabariik moodustab väikese osa ajaloolisest Armeeniast, mis hõlmab 300–400 tuhat km² Türgi idaosast Kaspia mereni. Armeenia pindala on 29 743 km², rahvaarv on 3 027 600 (1. aprill 2013). Pealinn on Jerevan, riigikeel on armeenia keel. Tallinnas on Armeenia Apostliku Kiriku Eesti Püha Gregoriuse kogudus.
Uus!!: Kurdid ja Armeenia · Näe rohkem »
Assüürlased
Assüürlased ehk süürlased (ka: aisoorid) on rahvas Ees-Aasias.
Uus!!: Kurdid ja Assüürlased · Näe rohkem »
Diasporaa
Diasporaa (vanakreeka sõnast διασπορά diaspora 'laialipuistamine') ehk hajala on mingi enamusrahva hulgas elav laialipillatud vähemusrahvus, kes on sinna oma kodumaalt sattunud vabatahtlikult või muudel põhjustel, näiteks kodumaa vallutamisel võõra võimu poolt, riigipiiride muutumisel jne.
Uus!!: Kurdid ja Diasporaa · Näe rohkem »
Ees-Aasia
Ees-Aasia ehk Lääne-Aasia on regioon Aasia edelaosas, mis hõlmab Aasia lääneosa ja ulatub itta kuni Afganistani ja Iraanini.
Uus!!: Kurdid ja Ees-Aasia · Näe rohkem »
Eesti
Eesti Vabariik on riik Põhja-Euroopas.
Uus!!: Kurdid ja Eesti · Näe rohkem »
Grammatiline sugu
Grammatiline sugu ehk sugu on keeleteaduses grammatiline kategooria, mille järgi jaotuvad nimisõnad klassidesse võttes aluseks, milline kuju on nimisõnaga ühilduval sõnal, nagu asesõnal, omadussõnal ja tegusõnal.
Uus!!: Kurdid ja Grammatiline sugu · Näe rohkem »
Inglise keel
Inglise keel (English) on indoeuroopa keelkonda kuuluv läänegermaani keel, mis kujunes välja anglosakside valitsemise ajal Inglismaal.
Uus!!: Kurdid ja Inglise keel · Näe rohkem »
Iraak
Iraak on riik Lähis-Idas, Ees-Aasias.
Uus!!: Kurdid ja Iraak · Näe rohkem »
Iraan
Iraan (pärsia keeles ايران, kuni 1930-ndateni tuntud ka kui Pärsia) on riik Lähis-Idas.
Uus!!: Kurdid ja Iraan · Näe rohkem »
Kääne
Kääne ehk kaasus on käändsõna morfoloogiline kategooria, mis näitab nimisõna või nimisõnafraasi süntaktilisi ja semantilisi funktsioone lauses.
Uus!!: Kurdid ja Kääne · Näe rohkem »
Kreeka keel
Uuskreeka keele murded Kreeka keel on üks indoeuroopa keeli.
Uus!!: Kurdid ja Kreeka keel · Näe rohkem »
Kurdi keel
Iraani keeled Kurdi keel on nimetus ühe või mitme iraani keelerühma keele kohta, mida kõnelevad Lääne-Aasias elavad kurdid.
Uus!!: Kurdid ja Kurdi keel · Näe rohkem »
Kurdi kirjandus
Kurdi kirjandus on kurdi keeles kirjutatud kirjandus.
Uus!!: Kurdid ja Kurdi kirjandus · Näe rohkem »
Kurdistan
Kurdide asuala (1992) Kurdistan on ajalooline kurdide asuala Lääne-Aasias.
Uus!!: Kurdid ja Kurdistan · Näe rohkem »
Kurt
Rahvusvaheline kurtuse sümbol Kurt on inimene, kellel puudub kuulmine või on tugevalt häiritud.
Uus!!: Kurdid ja Kurt · Näe rohkem »
Ladina keel
Ladinakeelne piibel aastast 1407 Ladina keel (lingua Latina) on indoeuroopa keelkonna itali rühma kuuluv keel, mida algselt kõnelesid latiinid Latiumi maakonnas, mille keskus oli Rooma.
Uus!!: Kurdid ja Ladina keel · Näe rohkem »
Lääne-Euroopa
raudse eesriideni ulatuv ÜRO liigituse järgne Lääne-Euroopa Lääne-Euroopa on piirkond Euroopa lääneosas.
Uus!!: Kurdid ja Lääne-Euroopa · Näe rohkem »
Lähis-Ida
Lähis-Ida Lähis-Ida asub Aasia ja Aafrika kokkupuutealal Euroopast vahetult idas.
Uus!!: Kurdid ja Lähis-Ida · Näe rohkem »
Lõuna-Kaukaasia
Taga-Kaukaasia Lõuna-Kaukaasia ehk Taga-Kaukaasia on piirkond Suur-Kaukasuse mäestikust lõunas, mis hõlmab Gruusiat, Armeeniat ja Aserbaidžaani.
Uus!!: Kurdid ja Lõuna-Kaukaasia · Näe rohkem »
Liibanon
Liibanon Liibanon on riik Lähis-Idas.
Uus!!: Kurdid ja Liibanon · Näe rohkem »
Pärsia keel
Pärsia keel (pärsia keeles فارسی fārsī) on indoeuroopa keel, mis on Iraanis ametlik keel.
Uus!!: Kurdid ja Pärsia keel · Näe rohkem »
Pärslased
Vana-Pärsia üliku ja sõdurite rõivad Ahhemeniidide riik oma võimsuse tipul, Dareios I valitsusajal Pärslased on iraani rahvas, kes moodustab enam kui poole Iraani elanikkonnast.
Uus!!: Kurdid ja Pärslased · Näe rohkem »
Pešmerga
Pešmergad (kurdi keeles پێشمەرگە pêşmerge Igor Pejic (MA in Terrorism, Security and Organized Crime at the University of Belgrade, Serbia.), southfront.org, 23. mai 2016.
Uus!!: Kurdid ja Pešmerga · Näe rohkem »
Polybios
Polybios (kreeka keeles Πολύβιος, Polýbios; umbes 201 eKr Megalopolis Peloponnesosel – umbes 120 eKr) oli Vana-Kreeka ajaloolane ja kirjanik.
Uus!!: Kurdid ja Polybios · Näe rohkem »
Prantsusmaa
Prantsuse Vabariik (prantsuse keeles République française) ehk Prantsusmaa (prantsuse keeles keeles France) on unitaarriik Lääne-Euroopas.
Uus!!: Kurdid ja Prantsusmaa · Näe rohkem »
Rahvas
Rahvas on teatud maa-ala, piirkonda või riiki asustav, enese ühtekuuluvusest ja identiteedist teadlik inimeste ühendus, mis koosneb harilikult sama etnilise päritolu, keele, religiooni või kultuuriga inimestest.
Uus!!: Kurdid ja Rahvas · Näe rohkem »
Saksa keel
Saksa keel (saksa keeles Deutsch) on indoeuroopa keelkonna germaani rühma kuuluv keel, mida kõneleb emakeelena umbes 90 miljonit inimest peamiselt Kesk-Euroopas.
Uus!!: Kurdid ja Saksa keel · Näe rohkem »
Saksamaa
Saksamaa (ametlik nimi Saksamaa Liitvabariik) on föderaalne vabariik Kesk-Euroopas.
Uus!!: Kurdid ja Saksamaa · Näe rohkem »
Saladin
valitsetud alad (kollasega) 12. sajandil Ṣalāḥ ad-Dīn Yūsuf ibn Ayyūb (araabia صلاح الدين يوسف بن أيوب, Ṣalāḥ al-Dīn Yūsuf ibn Ayyūb, kurdi سهلاحهدین ئهیوبی, Selah'edînê Eyubî, pärsia صلاحالدین ایوبی, Salāh-ed-Dīn-e Ayyūbī; u 1138 – 4. märts 1193), Läänes tuntud kui Saladin, oli kurdiPaljud tollased autorid toonitavad seda.
Uus!!: Kurdid ja Saladin · Näe rohkem »
Süüria
Süüria (araabia keeles سوريا (Sūriyā), süüria keeles ܣܘܪܝܐ, kurdi keeles Sûrî; ametlikult Süüria Araabia Vabariik) on riik Lähis-Idas Levandis.
Uus!!: Kurdid ja Süüria · Näe rohkem »
Semi keeled
Semi keeled ehk semiidi keeled on üks afroaasia keelkonna kuuest harust.
Uus!!: Kurdid ja Semi keeled · Näe rohkem »
Strabon
16. sajandi ettekujutus Strabonist (André Thevet' teosest "Les vrais pourtraits et vies des hommes", Paris 1584) Euroopa kaart Straboni järgi Strabon (vanakreeka keeles Στράβων) (umbes 64/63 eKr – umbes 23/24 pKr) oli Vana-Kreeka ajaloolane ja geograaf.
Uus!!: Kurdid ja Strabon · Näe rohkem »
Sunniidid
Sunniidid (araabia keeles أهل السنة ahl as-sunna, 'pärimuse rahvas') on ülekaalukalt suurim islami haru.
Uus!!: Kurdid ja Sunniidid · Näe rohkem »
Türgi
Türgi Vabariik on riik, mille territoorium asub nii Euroopas kui ka Edela-Aasias.
Uus!!: Kurdid ja Türgi · Näe rohkem »
Türgi keel
Türgi keel (Türkçe) on turgi keelte oguusi rühma kuuluv keel, Türgi ametlik keel.
Uus!!: Kurdid ja Türgi keel · Näe rohkem »
Türklased
Türklased on türgi keelt emakeelena kõnelev turgi rahvas.
Uus!!: Kurdid ja Türklased · Näe rohkem »
Titus Livius
Titus Livius Titus Livius Patavinus, üldtuntud kui Titus Livius, (59 eKr Patavium – 17 pKr) oli vanarooma ajaloolane.
Uus!!: Kurdid ja Titus Livius · Näe rohkem »
Vähemusrahvus
Vähemusrahvus ehk rahvusvähemus on rahvusgrupp, kes erineb riigi põhirahvusest etnilise kuuluvuse, keele, usu või kultuurilise omapära poolest.
Uus!!: Kurdid ja Vähemusrahvus · Näe rohkem »
11. sajand
11.
Uus!!: Kurdid ja 11. sajand · Näe rohkem »
17. märts
17.
Uus!!: Kurdid ja 17. märts · Näe rohkem »
2011
2011.
Uus!!: Kurdid ja 2011 · Näe rohkem »
2016
2016.
Uus!!: Kurdid ja 2016 · Näe rohkem »
9. sajand
9.
Uus!!: Kurdid ja 9. sajand · Näe rohkem »
